{"id":11106,"date":"2021-08-15T19:09:09","date_gmt":"2021-08-15T19:09:09","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=ajalehed&#038;p=11106"},"modified":"2021-10-27T21:07:23","modified_gmt":"2021-10-27T21:07:23","slug":"kolm-ulimat-vaartust","status":"publish","type":"ajalehed","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/","title":{"rendered":"Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust&#8230;"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Mitte elu ei ole kallis, vaid vabadus&#8230;&#8221;<br \/>\n( Peaminister A. Piibu k\u00f5nest J\u00fcri Vilms&#8217;i leinaaktusel 1920. a. detsembris &#8220;Estonia&#8221; kontsertsaalis. )<br \/>\nOleme j\u00f5udnud inimkonna k\u00f5ige kannatusrohkema sajandi seitsmek\u00fcmnendatesse aastatesse. Ka eesti rahvale on see sajand olnud suurimaks ja verisemaks katsumusajaks terve ajaloo v\u00e4ltel. Raske hinnaga p\u00e4rast 700 aastat kestnud orjap\u00f5lve v\u00f5ideti Vabaduss\u00f5ja tulemusena Eesti omariiklus.<br \/>\nT\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub 31 aastat noore Eesti vabariigi surmap\u00e4evast.<br \/>\nSellest saatuslikust p\u00e4evast alates on eestlane v\u00f5idelnud aastaid nii relvaga k\u00e4es kui ka ilma on \u00f5iguse eest vabale ja iseseisvale elule. V\u00f5itles \u00fclekaalukate j\u00f5udude ees&#8230; Eesti mandrile laskus stalinliku terrori pime \u00f6\u00f6&#8230; Ajavahemikul 1940 &#8211; 1951 kaotas eesti rahvas oma paremiku, suurema osa oma intelligentsist, peaaegu k\u00f5ik oma juhid &#8211; langenutena, m\u00f5rvatutena, k\u00fc\u00fcditatutena ja v\u00e4lispagulastena. 1944. aasta l\u00f5puks ulatusid eesti rahva kaotused 204 000-ni (s.t iga viies eestlane !). Lisaks sellele k\u00fc\u00fcditati 1949.a. m\u00e4rtsis oa 100 000 eestlast nn. kollektiviseerimise k\u00e4igus Siberisse.<br \/>\nKunagi pole l\u00f6\u00f6dud eesti rahvakehasse raskemaid ja verisemaid haavu ! \u00dclej\u00e4\u00e4nud eestlased aga alistati Vene suurriigis kehtiva totalitaarse s\u00fcsteemi teenistusse.<br \/>\nJa t\u00e4na, mil valud vaibumas ja haavad kinni kasvamas, m\u00e4lestused tuhmumas ja tuleviku lootused purunemas, tuleb kainelt hinnata l\u00e4bitud teed, anal\u00fc\u00fcsida tekkinud olukorda ja heita pilk tulevikku.<br \/>\nViimased 25 aastat olid eesti rahvale, tema arengule &#8211; s u r n u d a j a k s , kui hinnata seda t\u00f5eliste v\u00e4\u00e4rtuste loomingu seisukohast. Hoolimata valepropaganda p\u00f5rgu kisast ja igasuguste v\u00e4liste kvantitatiivsete n\u00e4itajate suurenemise kohta n\u00e4eme me, et need veerand sajandit olid \u00fchiskonna sisemiste kvalitatiivsete v\u00e4\u00e4rtuste h\u00e4vingu ajaks. Me m\u00e4rkame s\u00fcgavat vaimset, kultuurset ja poliitilist allak\u00e4iku eesti \u00fchiskonnas v\u00f5rreldes iseseisvusajaga. Erilise s\u00fcdamevaluga tunnetame seda moraalset kahju, mida on totalitaarne s\u00fcsteem tekitanud eesti rahvale. On ju igasuguse positiivse arengu p\u00f5hin\u00e4itaja &#8211; uue ja parema, vaimse ning k\u00f5lbelisema isiksuse kujundamine. Onju loomingu p\u00f5hieesm\u00e4rk &#8211; inimese t\u00e4iuslikkus, t\u00f5e, headuse ja ilu kehastumine temas. Kaasaaegses inimeses on j\u00e4ljetult kadumas kodaniku ja isiku voorused. P\u00f5hiliseks suhtumisviisiks on saanud alandav orjalik hoiak ja truualamlikkuse \u00fclesn\u00e4itamine riigi vastu, kahtlus, umbusaldus, kartus ja hirm oma kaaskodaniku ees. Valdavaks on saanud perspektiivitu \u00fcrgegoistlik eluvorm, mille ainsaks eesm\u00e4rgiks on agar elatisraasude \u00fcleskorjamine. Inimene on muutumas t\u00fchipaljaks tootmis\u00fchikuks, elutuks hammasrattaks hiiglaslikus riigimasinas, mille teravik on suunatud \u00fclej\u00e4nud inimkonna vastu. Tekkinud moraalset vaakumi p\u00fc\u00fctakse totaalse riigi huvides t\u00e4ita nn. t\u00f6\u00f6etiketiga, mille j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6 riigi heaks on elu ainus m\u00f5te, sisu ja eesm\u00e4rk. Tegelikult aga v\u00f5ib t\u00f6\u00f6 saada moraalse t\u00e4henduse ja m\u00f5tte ainult oma eesm\u00e4rgilt ning v\u00f5ib olla ainult vahendiks inimese vaimseks ja moraalseks t\u00e4iustamiseks.<br \/>\nVaimses elus on t\u00f5eline kultuuri looming asendatud laiatarbelise pseudokultuuriga. T\u00f5de kuntstis ja teaduses s\u00f5imatakse siin kodanlikuks objektivismiks, vabaduse ideed &#8211; kapitalistlikuks igandiks. rahvusaadet &#8211; natsionalistlikuks m\u00fcrgiks, usku &#8211; tagurlikuks eelarvamuseks jne. On katkestatud osav\u00f5tt ja puudub orgaanilinie side maailma rikkaliku kultuurieluga &#8230; Ei ole m\u00f5tet edasi lugeda neid laostumise ja h\u00e4vingu l\u00f5pmatuid tundem\u00e4rke, mida n \u00e4 g i j a pilk m\u00e4rkab \u00fchiskondliku elu k\u00f5ikidel aladel.<br \/>\nSelle \u00fcldise h\u00e4vingu taustal on aga tekkinud uus karjeristlik ja kainelt arvestav inimt\u00f5ug, kes k\u00fc\u00fcniliselt h\u00fclgab igasugused aated ja moraalsed p\u00f5him\u00f5tted.<br \/>\nH\u00e4bi ja s\u00fcndsusetundeta, ilma au ja s\u00fcdametunnistuseta kasvavad nad m\u00fcrgiste seentena k\u00f5duneva \u00fchiskonna kehal. Taotletakse ainult \u00fchte &#8211; iga hinnaga &#8220;haljale oksale&#8221; j\u00f5uda ! K\u00fclma hingega ja t\u00fchjade silmadega istuvad nad oma saavutatud &#8220;k\u00f5rgel positisioonil&#8221;, kuulates \u00fcle v\u00f5i avalikult laimates, vallandades t\u00f6\u00f6lt v\u00f5i takistades t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmast, rikkudes vaid n\u00f5ukogude v\u00f5imule vajalikke isiku- &#8220;karakteristikaid&#8221; ja tehes intrigeerivaid ettekandeid, nuhkides v\u00f5i esitades salakaebusi, aidates igal moel ja viisil tagakiusata k\u00f5iki neid, kes ei ole totalitaarse reziimi poolt soositud. Nende sabarakkude nimede ja aadresside avaldamine on vaid aja k\u00fcsimus. H\u00e4bi sellele uuele kupjat\u00f5ule ! Ja teadku nad, et kunagi \u00fctleb eesti rahvas nende kohta oma s\u00f5na !<br \/>\n\u00d5nneks ei ole totaalne s\u00fcsteem suutnud eesti rahvast t\u00e4ielikult vaimselt ja moraalselt laostada. Otse imekspandavalt palju on rahva hinges s\u00e4ilinud t\u00f5e ja headuse kuldseid s\u00e4demeid. See aga innustab ja kohustab&#8230;<br \/>\nT\u00e4nap\u00e4eva tardunud olukorras tajume ilmselgelt, et elame suurte s\u00fcndmuste eel\u00f5htul. Nad v\u00f5ivad minna kas totaalse h\u00e4vingu v\u00f5i totaalse taass\u00fcnni teed. P\u00f5hiline vastutus selles osas lasub maailma suurrahvastel. Kuid siin saab ja peab kaasa r\u00e4\u00e4kima koos teiste rahvastega ka eesti rahvas !<br \/>\nSellep\u00e4rast peab eesti intelligentsi elut\u00f6\u00f6ks saama purustatud v\u00e4\u00e4rtuste taastamine ja uuesti loomine. Sellep\u00e4rast on meie k\u00f5ikide &#8211; ausate ja m\u00f5tlevate inimeste p\u00fchaks kohustuseks totalitarismi pilkases pimeduses s\u00fc\u00fcdata k\u00f5rged t\u00e4hised eesti rahva tuleviku teel !<br \/>\nNimetagem siis need kolm \u00fclimad v\u00e4\u00e4rtused nende k\u00e4ttev\u00f5itmise ajaloolises j\u00e4rjekorras.<br \/>\nVABADUS<br \/>\nOrjus, varjatud v\u00f5i otsene on inimese k\u00f5ige alandavamaks ja v\u00e4\u00e4ritumaks eksistentsi vormiks. Tema alalisteks teekaaslasteks on: hirm, vihavaen, v\u00e4givaldsus, ainelisus, s. t. k\u00f5ik see, mis viib inimese hukkumisels. Orjastatud \u00fchiskonnas toimub vaimu- ja moraalisiksuse sihikindel h\u00e4vitamine; k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud aga muudetakse vormituks massiks, riigi orjadeks.<br \/>\nSellep\u00e4rast on vabadus inimhinge s\u00fcgavaim tung ja igatsus, kuna ta on v\u00e4\u00e4rika olemise eetiline alus. Vabadus on ka t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku ja igak\u00fclgse inimarengu p\u00f5hitingimus oma sisemiste seaduste j\u00e4rgi.<br \/>\nTema ainsaks piiritingimuseks on &#8211; mitte takistada oma kaasinimeste vaba arengut. Ainult vabadus saab olla inimese ja \u00fchiskonna loomingulise elu kujundamise ning isetegevuse liikuma panevaks j\u00f5uks.<br \/>\nAinult vabaduse \u00f5hkkond avaldab positiivset kasvatavat m\u00f5ju, mille tagaj\u00e4rjel pidurdub v\u00f5\u00f5randumine, kasvab inimese kohuse ja vastutustunne&#8230;<br \/>\nOn tuntud vastuv\u00e4ide, et demokraatlikus \u00fchiskonnas saavad vabaduse ka negatiivsed j\u00f5ud: kurjategijad hakkavad looma s\u00fcndikaate, hoogustub narkootikumide ja pornograafia levik, saavad soodsa tegevusv\u00e4lja terroristlikud r\u00fchmitused, toimub \u00fchiskonna teatud osa &#8220;l\u00f5dvenemine&#8221;&#8230; Kuid peetagu silmas, e:<br \/>\n1) veel suurema vabaduse ja m\u00f5ju saavutavad positiivsed j\u00f5ud;<br \/>\n2) kaob maapinnalt \u00fcks suurim kurjuse kolle &#8211; totaalse riigi kuriteod isiksuse vastu;<br \/>\n3) \u00dchiskonnale avaldab oma tervendavat toimet vabaduse kosutav moraalne kliima.<br \/>\nVabaduse taass\u00fcnni eeltingimuseks Eestis saab olema:<br \/>\na) kas Vene totaalse suurriigi \u00fcldine demokratiseerumine<br \/>\nb) v\u00f5i tema s\u00f5jaline kokkuvarisemine<br \/>\nRAHVUS<br \/>\nRahvusluse p\u00f5him\u00f5te peab olema \u00fcheks t\u00e4htsaks aluseks rahva moraalses kasvatuses solidaarsuse ja \u00fchinemise vaimus.<br \/>\nSolidaarsuse p\u00f5hiliseks toiteallikaks on inimese v\u00f5ime t\u00f5usta \u00fcle enda v\u00f5i piiratud r\u00fchma kitsaste huvide avardatud hingeelu, ideelise ja moraalse teadvuse kaudu. See aga on v\u00f5imalik siis, kui on v\u00e4lja arendatud v\u00f5imas vaimse ja moraalse \u00fcksikisiku kokkukuuluvustunne rahvusliku tervikuga, kui on olemas terav \u00fchise saatuse alamuslik ja m\u00f5istuslik taju. Rahvusaade peab olema just eriti tugev v\u00e4ikerahvastel, kelle eksistentsi on t\u00f5siselt ohustatud vaenulika ja agressiivsete suurrahvaste poolt. On ta ju enesekaitse instinkti kollektiivne avaldusvorm.<br \/>\nTerve ja humanistlik rahvuslus eeldab s\u00f5bralikku ja austavat suhtumist k\u00f5ikidesse rahvastesse, kes ei sea endale ebainimlikke eesm\u00e4rke ning n\u00e4itavad teiste rahvaste vastu \u00fcles head tahet.<br \/>\nEt eesti rahval oleks vabade maailma rahvaste peres v\u00e4\u00e4rikas koht, peab ta oma tulevikus saavutama allj\u00e4rgnevaid eesm\u00e4rke:<br \/>\nA. P o l i i t i l i s e d. 25 aastat kehtib Eestis n\u00f5ukogude kord ja riiklik side Venemaaga, mille kohta pole eesti rahva arvamust k\u00fcsitud. \u00dcRO vaatluskomisjoni juuresolekul peab eesti rahvas \u00fcldisel, otsesel ja salajasel rahvah\u00e4\u00e4letusel otsustama, kas j\u00e4\u00e4da Venemaa liiduvabariigiks, astuda f\u00f6deratiivsesse liitu m\u00f5ne skandinaavia riigiga v\u00f5i olla iseseisev vabariik.<br \/>\nB. M a j a n d u s l i k u d. 25 aastat on Vene suurriigi huvides r\u00f6\u00f6vitud Eesti loodusvarasid, &#8220;arendatud&#8221; t\u00f6\u00f6stust Venemaalt sisseveetud toormaterjali baasil, v\u00e4ljapumbatud tohutuid toiduainete ressursse, ekspluateeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, konfiskeeritud eesti kodanike vara jne. Tulevikus peavad k\u00f5ik Vene suurriigi kapitaliga loodud majanduslikud ja materiaalsed v\u00e4\u00e4rtused \u00fcle minema eesti rahva omandiks. Eesti kodanikele tekitatud kahju ja katmata v\u00f5lg eesti rahvamajandusele peab olema tasutud Vene suurriigi poolt.<br \/>\nC. D e m o g r a a f i l i s e d. 25 aasta jooksul on \u00fchelt poolt kuntstlikult ja sihip\u00e4raselt soodustatud v\u00f5\u00f5rrahvaste sisser\u00e4ndamist Eesti maa-alale ja teisel poolt. sunniviisiliselt Eestist hulgaliselt \u00e4ra k\u00fc\u00fcditatud Eesti kodanikke. Seisuga 1959. a. oli 892 000 eestlast ja enam kui 20% slaavi rahvaste kontingent (1939.a. oa 8,0% ). L\u00e4htudes rahva elulistest huvidest tuleb vastava seadusandlusega viia v\u00e4hemusrahvaste protsent v\u00e4hemalt iseseisvusaja tasemele, repartreerides \u00fcleliigse v\u00f5\u00f5rrahvuste kontingendi Vene suurriiki. Samal ajal tuleb repatrieerida Eestisse k\u00f5ik soovi avaldanud eestlasi, kes elunevad Venemaal ja teistes maailma riikides.<br \/>\nD. M o r a a l s e d. Lugematuid haudasid, traagilisi saatusi, purustatud elusi ja teisi kannatus ining kahjusid, mis said osaks eesti rahvale Vene suurriigi s\u00fc\u00fc t\u00f5ttu ei saa enam kompenseerida \u00fckski maapealne j\u00f5ud&#8230; Et tekitatud kurja osaliselt heastada, peab tulevane Vene riik, mis oma olemuselt saab olema demokraatlik ja vaba, \u00fcles n\u00e4itama siirast head tahet, osutama igak\u00fclgset t\u00f5husat majanduslikku, kultuurilist ja poliitilist abi tuleviku Eestile.<br \/>\nNiisiis, eesti rahva tulevane eluvorm peaks olema rahvuslik \u00fchiskond, kus toimub isiku aktiivne seostumine rahvusega vabaduse vaimus ja \u00f5hkkonnas.<br \/>\nKRISTLUS<br \/>\nVabadus ja rahvuslus, vaatamata nende tohutu suurele t\u00e4htsusele ei anna veel iseendast k\u00f5ikide inimlike probleemide ammendavat lahendust. Seep\u00e4rast ei saa nad olla l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks, vaid ainult teeks selle juurde. Ka vabas rahvuslikus \u00fchiskonnas v\u00f5ivad tekkida venulikkuse ja v\u00f5\u00f5randumise kolded, ilmneda vastuolud &#8211; ideoloogilised, sotsiaalsed, grupilise, isiklikud jne. Sest inimlik tahe ja m\u00f5istus ilma olemusliku sidemeta \u00fclemaailmse keskusega &#8211; jumalaga &#8211; kaldub kaosesse. Ilma Jumalata on inimhing kui meres\u00f5itja ilma kompassita &#8211; ekslev, ilma suunata, tormide meelevalla ohver.<br \/>\nS\u00fcgava \u00e4ngistuse ja kibedustundega n\u00e4eme aga, et usk &#8211; inimkonna suurim elul\u00e4te &#8211; on kaotanud oma kosutava toime ning \u00e4ra kuivamas. \u00d6eldakse, et s\u00fc\u00fcdi olevat v\u00f5idutsev ratsionalism ja positivism, millised on vastutavad kujunenud ohtliku olukorra eest maailmas, kuid millised loomingulised v\u00f5imalused ei ole veel ammendatud. V\u00e4idetakse, et s\u00fc\u00fcdi olevat ainult totaalse riigi tagakisumised kiriku vastu&#8230; Kuid need t\u00f5siasjad on ise teatud p\u00f5hjuste tagaj\u00e4rjed.<br \/>\nKiriku kui vaimse suunava j\u00f5u autoriteedi s\u00fcgav langus ei ole juhuslik. N\u00e4ib, et paheline \u00fchiskond on oma Jumala vahendajale &#8211; kirikule suutnud peale vajutada temale iseloomuliku pitseri. Kirik aga pole leidnud endas k\u00f5lbelist sisemist j\u00f5udu kaitsta end selle eest. T\u00f5mbudes tagasi arengu p\u00f5hivoolust on ta j\u00e4\u00e4nud eluv\u00f6\u00f6riks ja elukaugeks. K\u00f5ige olulisimaist ja teravamaist \u00fchiskonna ja isiku probleemidest l\u00e4heb kirik laias kaares m\u00f6\u00f6da, j\u00e4ttes nad lahendamata. Abstraktselt spekuleerides ei m\u00e4rka ta, et 20. sajandi k\u00fcsimustele ei saa vastata ainult Uue ja Vana testamendi keeles ning s\u00fcmboolikas. Ennast \u00f5igustades kuulutab kirik end maapealsetest asjadest k\u00f5rgemal olevaks. Tegelikult m\u00e4ssib ta end maapelasete kaalutluste sisse rohkem, kui seda s\u00fcndsuse tunne v\u00f5ib lubada. Sisuliselt rajavad kirik ja osa tema \u00fcmber koondunud inimesi oma elu hoiaku alalhoiu instinktil ja hirmul heaolu kaotuse eest, mis on aga karjuvas vastuolus t\u00f5elise kristliku tundemaailmaga. Hirmu ja alalhoiu kompleks leiab endale sobiva viigilehe usulises fatalismis ja egaoismis, mis on mugav ja tegevusetu isikliku &#8220;p\u00e4\u00e4stmise&#8221; vorm. Kuhu aga j\u00e4\u00e4b kristlik kohus oma ligimese vastu?<br \/>\nHirmu ja alalhoiuga on seletatav ka see h\u00e4bistav ja hukkam\u00f5istetav side riigiga, mida lubavad endale m\u00f5nikord kiriku juhid ja realiikmed. Ilmneb paradoksaalne n\u00e4he: kui kirik oli v\u00f5imul, siis r\u00fcvetas ta end v\u00e4givalla tarvitamisega (usus\u00f5jad, inkvisitsioon). Olles n\u00fc\u00fcd tagakiusatav, keeldub ta t\u00f5husalt kasutamast isegi \u00fcrgkristluse vaimseid ja moraalseid v\u00f5itlusvahendeid.<br \/>\n\u00c4\u00e4rmise loidusega v\u00f5itleb kirik kurjuse vastu. Antiikaja \u00fcrgkristlaste ja kaasaegse M. L. Kingi helged eeskujud ei s\u00fctita kirikuinimeste s\u00fcdameid. \u00dcks v\u00f5itlusv\u00e4li teise j\u00e4rel loovutatakse vastastele. Erilise kabuhirmuga v\u00e4lditakse poliitiliste probleemide k\u00e4sitlemist, sest see n\u00f5uab ju eriti suuri ohvreid. Kuid poliitika on inimsuhetes \u00fcks t\u00e4htsamaid ja \u00fcldisemaid vorme, mille iseloom v\u00f5ib olla saatrusliku t\u00e4hendusega miljonitele inimestele. Poliitiliste suhete metsistumise ja julmemaks muutumise eest on kirik \u00fcheks kaass\u00fc\u00fcdlaseks oma passiivse pealtvaataja hoiaku suhtes.<br \/>\nTotaalne riik ! Kui su kurjuse vastasrinnas peaks seisma ainult kaasaegne kirik, siis v\u00f5id sa veel tuhat aastat v\u00f5idukalt kasutada oma saatanlikku v\u00f5imu ja v\u00e4givalda \u00f5nnetu inimsoo vasta!<br \/>\nT\u00f5eline ja vaba kristlus peab elama ja v\u00f5itlema v\u00e4ljaspool orjastatud kiriku m\u00fc\u00fcre.<br \/>\nV\u00e4ljap\u00e4\u00e4su kujunenud olukorrast me n\u00e4eme kristluse uuendumises.<br \/>\nKristlus vajab uut Reformatsiooni mis tagastaks talle \u00fcrgkristluse puhtuse, v\u00e4rskuse ja v\u00f5itlusvaimu, viiks ta koosk\u00f5lla kaasajaga ning teeks ta v\u00f5imeliseks teostama Jumala tahet maapeal &#8211; aktiivselt r\u00fcnnata kurjust. Ka m\u00f5ned ekslikud ajastu n\u00f5uetele mittevastavad kristluse alused tuleks l\u00e4bi vaadata. N\u00e4iteks:<br \/>\n1. &#8220;Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile&#8230;&#8221; (Matteus, 22, 21. Mark. 12, 17) Kas sellest ebam\u00e4\u00e4rasest reeglist ei kasvanud v\u00e4lja kiriku eba\u00f5iged ja patused suhted riigiga?<br \/>\n2. &#8220;Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid vaenavad,&#8221; (Matteus, 5, 44. Luuk. 6, 27 ) Kas me peaksime armastama ka seda kurjust, mis meie vaenlastes on ja maailma voogab?<br \/>\n3. &#8220;\u00c4rge pange vastu kurjale, vaid see kes sind l\u00f6\u00f6b vastu su paremat k\u00f5rva,<br \/>\nk\u00e4\u00e4na temale ka teine;&#8221; ( Matteus, 5, 39. Luuk. 6, 29 ) Kas ei ole see k\u00e4itumise viis mitte kurjuse provotseerimine ja \u00fcleskasvatamine? \u00d5igem on mitte k\u00e4tte maksta, vaid l\u00f6\u00f6jal tugevalt k\u00e4est kinni v\u00f5tta ja selgitada talle ta kuriteo olemust. Mitte m\u00f5\u00f5k, vaid kilp peab olema kristluse relvaks&#8230;<br \/>\nKaugema tuleviku \u00fclesandeks j\u00e4\u00e4b sooritada usuline p\u00f6\u00f6re, mis t\u00e4ielikult muudaks Jumala tunnetuse tee. Oletatavalt luuakse \u00fcliusk, mis oleks Euroopa ja Aasia, Ida ja L\u00e4\u00e4ne, k\u00f5ikide maailma jagude usundite hinnalisemate elementide s\u00fcntees.<br \/>\nTuleviku inimese maiseks elueesm\u00e4rgiks ei saa olema mitte petlik \u00f5nnemiraaz, vaid s\u00fcmpaatia ja solidaarsus inimeste vahelistes suhetes. Vaimses sidemes Jumalaga loob inimene maapeal Jumal &#8211; \u00fchiskonna ****************************<br \/>\n*********************************<br \/>\nX X X X<br \/>\nOn nimetatud \u00fclimad v\u00e4\u00e4rtused &#8211; Vabadus, Rahvus ja Kristlus.<br \/>\nEesti rahvuse paremate poegade \u00fclesandeks j\u00e4\u00e4b kehastada need v\u00e4\u00e4rtused meie maistes oludes.<br \/>\nIga ausa, julge ja m\u00f5tleva inimese kohustuseks on olla nende aadete kandja, kaitsja ja edutaja, teha oma j\u00f5ukohane panus nende elluviimiseks.<br \/>\nT\u00f5de elab inimeste sees alates tema esimesest eestv\u00f5itlejast ja tugevneb iga tema j\u00e4rgneva poolehoidjaga.<br \/>\nNoorele aatelisele liikumisele ei saa l\u00e4heneda v\u00e4iklase arvestuslikkuse ja pudukaupmehe m\u00f5\u00f5dupuuga: Palju on seal algkapitali?<br \/>\nMilliseid kulutusi ma kannan? Kui palju saan ma kasu?<br \/>\nV\u00f5itlus t\u00f5e eest n\u00f5uab k\u00f5rget hinge ja avarat s\u00fcdant. V\u00f5itlus t\u00f5e eest n\u00f5uab inimeselt:<br \/>\n\u00fc l l u s t, mis toetab v\u00f5itlust j u s t s i i s , kui ta poolehoidjate arv v\u00e4ike ja takistused suured;<br \/>\no m a k a s u p \u00fc \u00fc d m a t u s t, mis toetab v\u00f5itlust k a s i is, kui lootust oma silmadega v\u00f5itu n\u00e4ha ei ole ja v\u00f5iduvilja maitsevad ainult j\u00e4reltulijad;<br \/>\no h v r i me e l s u s t, mis toetab v\u00f5itlus isegi siis kui ta on seotud vara, vabaduse ja ka elu kaotusega.<br \/>\nVabad ja julged s\u00fcdamed ! T\u00f5stke rahvuslipp, millele oleksid kirjutatud &#8211;<br \/>\nV A B A D U S E<br \/>\nI S A M A A<br \/>\nJ U M A L A N I M E L<br \/>\n\u00c4rgu \u00fckski h\u00e4daoht ega v\u00f5im heidutagu teid sellel karmil v\u00f5itlusteel !<br \/>\n&#8211; der.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&#8220;Mitte elu ei ole kallis, vaid vabadus&#8230;&#8221; ( Peaminister A. Piibu k\u00f5nest J\u00fcri Vilms&#8217;i leinaaktusel 1920. a. detsembris &#8220;Estonia&#8221; kontsertsaalis.<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"varjunimi":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11106","ajalehed","type-ajalehed","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v25.8 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust... - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust... - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"&#8220;Mitte elu ei ole kallis, vaid vabadus&#8230;&#8221; ( Peaminister A. Piibu k\u00f5nest J\u00fcri Vilms&#8217;i leinaaktusel 1920. a. detsembris &#8220;Estonia&#8221; kontsertsaalis.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-10-27T21:07:23+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"10 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/\",\"name\":\"Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust... - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-08-15T19:09:09+00:00\",\"dateModified\":\"2021-10-27T21:07:23+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust&#8230;\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust... - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust... - Demokraatlik liikumine","og_description":"&#8220;Mitte elu ei ole kallis, vaid vabadus&#8230;&#8221; ( Peaminister A. Piibu k\u00f5nest J\u00fcri Vilms&#8217;i leinaaktusel 1920. a. detsembris &#8220;Estonia&#8221; kontsertsaalis.","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","article_modified_time":"2021-10-27T21:07:23+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"10 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/","name":"Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust... - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-08-15T19:09:09+00:00","dateModified":"2021-10-27T21:07:23+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/kolm-ulimat-vaartust\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust&#8230;"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/ajalehed"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11106"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11106\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12165,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11106\/revisions\/12165"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=11106"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=11106"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=11106"},{"taxonomy":"varjunimi","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/varjunimi?post=11106"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=11106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}