Meie p\u00e4evade inimesele on paljud s\u00f5nad kaotanud neile kunagi antud t\u00e4henduse. Toimub s\u00f5nade devalvatsioon. N\u00f5ukogude kodaniku p\u00e4he taotakse pidevalt suure j\u00e4rjekindlusega k\u00fcll raadio, kino, TV, ajalehtede, ajakirjade kaudu, k\u00fcll lasteaedades ja \u00fclikoolides, k\u00fcll t\u00f6\u00f6l ja s\u00f5jav\u00e4es selliseid s\u00f5nu nagu: Lenin, kommunism, proletariaat, sotsialism, imperealism, sotsialistlik demokraatia, rahvas, solidaarsus, t\u00f6\u00f6taja jt.
\nNeist s\u00f5nadest luuakse ajalehe artikleid, raadioreportaa\u017ee, ettekandeid ja isegi romaane, jutustusi, luuletusi. Kogu keel on risustatud “kuldsete k\u00e4ibes\u00f5nadega” ning on muutunud trafaretseks ja tuimaks. Elukutselised k\u00f5nemehed v\u00f5tavad “Pravda” juhtkirjad peaaegu muutmatul kujul ja valavad need p\u00e4he kokkuaetud kuulajaskonnale.
\nMingi s\u00f5na v\u00f5i fraasi pidev leierdamine kutsub inimps\u00fc\u00fchikas esile vastureaktsiooni. Kommunistide juhid ennustavad kommunismi saabumist – iga\u00fche muretut ja k\u00fclluslikku eksistentsi. S\u00f5na “kommunism” igas ajalehes, igas raadiosaates korrutatakse k\u00fcmneid, sadu kordi. Kuid kes usub selle saabumist? Kas v\u00f5i l\u00e4henemist? Isegi naiivsed idealistid on kaotanud usu sellesse soovunelmasse.
\nMeile sisendatakse p\u00e4ev-p\u00e4evalt v\u00f5rdsuse m\u00f5istet. Aga seda ei ole ju.
\nSamuti on ka sotsialistliku demokraatiaga. Kus see siis on? Milles ta v\u00e4ljendub? Meid aetakse valimisjaoskondadesse valima, aga valimisi ei ole – on mehaaniline valimisedeli kasti toppimine.
\nMeile sisendatakse k\u00fclluse olemust. Iga p\u00e4ev kuuleme suurtest t\u00f6\u00f6v\u00f5itudest ja plaanide \u00fcletamisest. Aga k\u00f5ige vajalikumat ei saavutata. Me kuuleme kommunistide ausast kommunistlikust suhtumisest t\u00f6\u00f6sse ja inimestesse. N\u00e4eme aga nende jagelemist ja kisklemist parema suut\u00e4ie p\u00e4rast. Meie ei usu enam s\u00f5nu. S\u00f5nad ja teod on kommunistidel erinevad.
\nKommunismi-missioon sarnaneb \u00fclesmukitud l\u00f5but\u00fcdrukuga, kes eemalt paistab kaunis ja v\u00f5rgutav ja kes teie \u00fcmber keerutab teid vallutada p\u00fc\u00fcdes. Uimastatuna tema kirglikest kallistustest ja uskudes ta t\u00f5otusi, allute talle naiivse armununa. Hommikul \u00e4rgates, aga avastate meigi ja puudrikorra alt n\u00e4rtsinud n\u00e4o ja kogu j\u00e4lkuse. Te tahate p\u00f5geneda, kuid on juba hilja. Nina alla pistetakse teile abielutunnistus. Nii j\u00e4\u00e4tegi seotuks, needes oma rumalust ja lihtsameelsust, uskudes s\u00f5nu – armastus, \u00f5nn, kohustus. Te n\u00e4ete aknast r\u00f5\u00f5msaid ja \u00f5nnelikke paare, kadestades neid ja sulgedes silmad, lausute : armastust pole, on vaid t\u00fchjad s\u00f5nad!
\nKas sulle, lugeja, ei tundu, et meie rahva olukord on sarnane selle lirva ja mehe omaga?
\nAeg on iga\u00fchel eristada t\u00f5de valest, head halvast. On aeg k\u00f5igil nimetada asju nende \u00f5igete nimedega. Meie v\u00f5rgutaja – kommunism – kardab t\u00f5de, kardab kui asju nende \u00f5igete nimedega kutsutakse. K\u00fcmned tuhanded inimesed kannavad ainult t\u00f5e tunnistamise eest om a risti koonduslaagreis, vanglais ja vaimuhaiglates. Nad kannavad aga seda uhkusega ja kahetsuseta. Nad l\u00e4ksid teadlikult seda teed, et v\u00f5idelda \u00f5igluse eest.
\nNad nimetavad musta mitte halliks ega valgeks vaid mustaks. Stalinistide armastatumaid s\u00f5nu – sotsialism ja kommunism – tunnevad nad kui orjust ja inimv\u00e4\u00e4rikuse r\u00fcvetamist. Ja nad ei ole \u00fcksi – sajad tuhanded kes ei viibi trellide taga, kuigi ka mitte vabaduses, vaid NLKP KK tarmukate juhtide poolt juhitavaks riigiks kutsutud vanglas – on nendega.
\nNad asusid \u00f5iguse eest v\u00f5itlusesse, v\u00f5rdsuse ja inim\u00f5iguste austamise eest peetava v\u00f5itluse teele. Need inimesed on demokraadid nad l\u00e4hevad oma rasket teed vaatamata takistustele. Iga p\u00e4evaga, iga kuuga tuleb neid juurde ikka enam ja enam. Need ei ole \u00fcksikud katsed l\u00e4bi murda kommunismi musta ja sitke asfalti. See on sadade tuhandete \u00f5iglusearmastajate ja selle eest v\u00f5itlejate liiikumine.
\nS\u00f5na “demokraatia” ei ole kaotanud oma esialgset v\u00e4\u00e4rtust neile. Ta koosneb kahest kreekakeelsest s\u00f5nast: Demos – rahvas ja Cratia – v\u00f5im. Seega t\u00e4hendab ta rahva v\u00f5imu, mille all demokraadid m\u00f5istavad : iga inimese vabat elu ja arenemist, tegelikku, mitte vaid paberilepandud \u00f5iglust, v\u00f5imalust vabalt valida tegevust ja elukohta, m\u00f5elda ja avaldada oma m\u00f5tteid ilma j\u00e4litamisohuta, vabadust \u00fchineda parteidesse, \u00f5igust t\u00f6\u00f6tada ja saada selle eest v\u00e4\u00e4rilist tasu, reaalset \u00f5igust valida v\u00f5imuorganeid – millest p\u00f5hjalikumalt r\u00e4\u00e4gib “N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise programm”, vastu v\u00f5etud demokraatide poolt 1969. aasta oktoobris. S\u00f5na “demokraatia” puhastuse ja esialgse m\u00f5iste eest v\u00f5itlevad demokraadid ja puhastavad selle kommunistide aastatega m\u00e4\u00e4ritud k\u00f5ntsast, verest, laimust ja valest. DEMOKRAATIA – see on homne p\u00e4ev ja aiuke tee NSVL rahvaste p\u00e4\u00e4stmiseks.
\nDemokraadid taastavad p\u00fcsivalt s\u00f5nade esialgse t\u00e4henduse. Annavad sisu m\u00f5istetele : isikuvabadus, tegevusvabadus, elamisvabadus, s\u00f5navabadus, tr\u00fckivabadus, \u00fchingutesse liitumise vabadus, isiklik au ja v\u00e4\u00e4rikus. Demokraadid j\u00e4lgivad p\u00f5him\u00f5tet – riik isiksuse jaoks, mitte isiksus riigi jaoks. Nad v\u00e4ldivad v\u00e4givalda isiksuse \u00fcle nii riigi kui teiste isikute poolt.
\nTuleviku \u00fchiskond – see ei ole kari, vad isiksuste \u00fchiskond, mis austab \u00fcksteise \u00f5igusi ja kaitseb tegeliku \u00f5iguse puutumatust ning v\u00e4ldib Hitleri-Stalini-taoliste inimvihkajalike juhtide ilminguid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Meie p\u00e4evade inimesele on paljud s\u00f5nad kaotanud neile kunagi antud t\u00e4henduse. Toimub s\u00f5nade devalvatsioon. N\u00f5ukogude kodaniku p\u00e4he taotakse pidevalt suure<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"varjunimi":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11114","ajalehed","type-ajalehed","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n