{"id":11122,"date":"2021-08-16T18:34:50","date_gmt":"2021-08-16T18:34:50","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=ajalehed&#038;p=11122"},"modified":"2021-10-27T21:01:10","modified_gmt":"2021-10-27T21:01:10","slug":"nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest","status":"publish","type":"ajalehed","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/","title":{"rendered":"Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d"},"content":{"rendered":"<p>Enne, kui alustada koos venelastega arutut joomingut ja tralli nn. naistep\u00e4eval, m\u00f5tleme pisut ja k\u00fcsime endalt: mis p\u00fcha see eestlasele on? Milleks seda siis \u201cp\u00fchitseda\u201d?<\/p>\n<p>Eesti Ents\u00fcklopeedia ei tunne sellist p\u00fcha. J\u00e4relikult naistep\u00e4eva ei p\u00fchitsetud Eestis enne N\u00f5ukogude Vene orjusse langemist.<\/p>\n<p>Mis alusel venelased ja n\u00fc\u00fcd ja eestlased seda \u201cp\u00fcha\u201d siiski peavad? Vastuse saame B.A. Vvedenski \u201cEnts\u00fcklopeedilisest s\u00f5naraamatust\u201d (2. k\u00f6ide, lk 12, ilmus 1964):<\/p>\n<p>\u201cRahvusvaheline naistep\u00e4ev 8. m\u00e4rts \u2013 k\u00f5igi maade t\u00f6\u00f6tavate naiste rahvusvahelise solidaarsuse p\u00e4ev v\u00f5itluses rahu, demokraatia ja v\u00f5rdsuse eest meestega kapitalistlikes maades. Kehtestatud 1910 2. naissotsialistide rahvusvahelisel konverentsil Kopenhaagenis K.Zetkina ettepanekul. Esmakordselt siise seatud teas Euroopa maades 1911, Venemaal 1913. NSV Liidus jt. sotsialistlikes maades p\u00fchitsetakse naiste saavutuste \u00fclevaatusena sotsialismi ehitamisel.\u201d<br \/>\nN\u00f5ukogude naisele on seega naistep\u00e4ev aruandeks oma t\u00f6\u00f6st riigi heaks. Hoopis midagi muud aga valetab n\u00f5ukogude okupatsiooni leht Eestis \u201cKodumaa\u201d (6. m\u00e4rtsil 1974.a.):<\/p>\n<p>\u201cRahvusvaheline naistep\u00e4ev on pidup\u00e4ev, mis on p\u00fchendatud vanaemale, emale, abikaasale, pruudile, t\u00fctrele, neiule. P\u00e4eav e\u00f6u andjale, elu kodustajale, elu hingestajale. Aga ka p\u00e4ev parema elu eest ennastsalgavaima v\u00f5itleja, k\u00f5ige j\u00e4\u00e4gituma rahuliku, loova elu kaitsja auks ning kiitusesks.<\/p>\n<p>K\u00f5igile meeestele aga t\u00f5ele j\u00f5udmise p\u00e4ev, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4evadki aastas t\u00e4isvereliselt ja peatumatult tulevikku purgivad on ainult siis kui ka neid on meie kaasosaline naine.<\/p>\n<p>Seep\u00e4rast on see t\u00e4htis meelespidamise p\u00e4ev, kus naise \u2013 igavese armastuse ja imetelu objekti \u2013 t\u00e4nuliku pilgu s\u00fcgavust ei m\u00e4\u00e4ra kingi s\u00e4ra, vaid kinkija t\u00e4helepanu ja t\u00e4nu siirus.\u201d<br \/>\nseega, nagu n\u00e4eme, p\u00fc\u00fcab \u201cKodumaa\u201d puru silma ajada eelk\u00f5ige v\u00e4liseestlastele, andes naistep\u00e4evale emadep\u00e4eva varjundi. N\u00f5ukogude v\u00f5imumehi ei huvita hoopiski naise kui ema tunktsioon perekonnas, vaid eelk\u00f5ige naise j\u00e4rjekordsed \u201ct\u00f6\u00f6v\u00f5idud\u201d sotsialismi heaks, mida tunnistab eelnimetatud naistep\u00e4ev definitsioon \u201cEnts\u00fcklopeedia s\u00f5naraamatus\u201d. Seal tehakse juttu ka muust, mis laiendab nn. rahvusvahelise naistep\u00e4eva deviisi. Ei saa ju kapitalistliku riigi naisi \u00fcles kutsuda t\u00f6\u00f6tama, sest see tugevdaks vastupanu NSV Liidu ekspansioonile. J\u00e4\u00e4vad: \u201crahu\u201d, \u201cdemokraatia\u201d ja \u201cv\u00f5rdsus meestega\u201d \u2013 nende eest peab v\u00f5itlema naine vabas maailmad ehk nn. kapitalistlikes riikides.<br \/>\nKapitalistlikes riikides on rahu v\u00f5rratult rohkem kui sotsialistlikes. Sotsialistlikud riigid ainult jutlustavad rahust, teostades alalist agressiooni v\u00f5i toetades seda igal v\u00f5imalikul juhul k\u00f5ikjal \u00fcle maailma.<br \/>\nVerevalamisega tehti oktoobrirevolutsiooni. Verevalamisega v\u00f5ideldi nende vastu, kellele ei meeldinud tsaari-Venemaa rahvastikust ainult 12% moodustava proletariaadi diktatuur rahva enamuse \u00fcle (kodus\u00f5da). Verevalamisega p\u00fc\u00fcti Lenini poolt lubatud enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5iguse vastaselt liitva v\u00e4hemusrahvusi bol\u00f0evistliku Venemaa impeeriumi k\u00fclge (eestlased, l\u00e4tlased, leedulased, kirgiisid, usbekid, tad\u017eikid, armeenlased, aserbaid\u017eaanlased, grusiinlased, ukrainlased, valgevenelased jt.)<br \/>\nsotsialism ei takistanud N\u00f5ukogude Venemaad liitumast kapitalistliku-natsliku Saksamaaga valla p\u00e4\u00e4stmaks II Maailms\u00f5da. Liidu tulemusena taastas N\u00f5ukogude Venemaa tsaari-Venemaa piirid 9\/10 ulatuses, riisudes iseseisvuse ka Eestilt, muutes ta \u00f5iguseta provintsiks nn. liiduvabariigiks eesotsas Moskva asevalitsejatega, kes kujutavad endas pooleldi umbkeelseid Venemaa eestlasi.<br \/>\nNsv Liit toetas ja inspireeris P\u00f5hja-Korea, punaste Hiina V\u00e4eosade ja P\u00f5hja.Vietnami agressiooni demokraatiat austavate rahvuskaaslaste vastu. Samuti toetas NSV Liit India agressiooni Pakistani ja Egiptuse-S\u00fc\u00fcria agressiooni Iisraeli vastu.<br \/>\nSe nn. kapitalistlike maade naiste v\u00f5itlus peaks olema suunatud teravikuga sotsialistliku agressiooni vastu k\u00f5ikjal, igal pool ja igal ajal. Rahu jutlustamine seal, kus NSV Liit on teostatud agressiooni, oleks orjastatud rahvaste solvamine. Just niisugust rahu aga just soovibki NSV Liit Euroopas. Rahu ja piiride puutumatus enne j\u00e4rjekordset h\u00fcpet L\u00e4\u00e4nde! N\u00fc\u00fcd peaksid ka piirid olema kindlustatud, mis vene teisitim\u00f5tleja kindral Grigorenko arvates II Maailms\u00f5ja algus p\u00e4evil puudulikuks j\u00e4id (p\u00e4rast N\u00f5ukogude Vene agressiooni Baltikumi) samuti Poolasse ning enne Saksamaa poolt alustatud N\u00f5ukogude Liidu ja Saksamaa omavahelist liitlastevastast s\u00f5da 22. juunil 1941.a.).<br \/>\nSamuti peaksid kapitalistlike maade naised v\u00f5itlema demokraatia eest NSV Liidus ja ta okupatsioonialusteks riikides. Ei ole m\u00f5tet vist peatuda sellel, et demokraatiast saab juttu teha ainult kapitalistlikes riikides. NSV Liidu antidemokraatlikust re\u017eiimist annab tunnistust juba raudne eesriie, millest l\u00e4bip\u00e4\u00e4s v\u00e4ljapoole saab v\u00f5imalikuks ainult \u00fcliusutavatel perteituusadel ja vahel ka neil, kes j\u00e4tavad perekonna pantvangiks \u201ckodumaale\u201d \u2013 NSV Liitu&#8230; T\u00e4ielik vabadus demokraatia mahasurumisel ja inimeste m\u00f5rvamistel on olnud vaid NSV Liidu julgeolekuorganeil \u2013 66 miljonit h\u00e4vitatud inimelu!<br \/>\nN\u00f5ugkoude propaganda tembeldab \u201craudse eesriide\u201d m\u00f5istet kodanliku propaganda m\u00fc\u00fcdiks. Kuid kahjuks on see siiski kurb reaalsus. N\u00f5ukogude naine Galina Panova ootab juba ammu v\u00e4ljas\u00f5iduviisat Iisraeli, kuhu ta abikaasa Valerie soovib s\u00f5ita. Valerie on juut, kes t\u00e4nu Nixonile v\u00f5ib N\u00f5ukogude Liidust lahkuda, kuid Galina \u2013 venelanna, kelle suhtes Moskva v\u00f5imukandjad ei pea inim\u00f5igusi austama. Panovid on balletisolistid Leningradist ja heideti seet\u00f5ttu balletitrupist v\u00e4llja, et nad soovivad \u00e4ra minna N\u00f5ukogude \u201cparadiisist\u201d. 12 rahvusvaheliselt tuntud filmikunstniku abikaasad (arvatavasti ka m\u00f5ni kapitalistliku riigi naine) saatsid Kremlile telegrammi, milles n\u00f5udsid Panovidele v\u00e4ljas\u00f5iduviisasid. Nagu n\u00e4eme, on see ainult \u00fcks v\u00e4ike detail&#8230; Kapitalistlike maade naiste v\u00f5itlusest&#8230; demokraatia ja inim\u00f5iguste eest \u2013 NSV Liidust!?<br \/>\nN\u00f5ukogude Liidus ja teiste sotsialistlikes maades p\u00fchitsetakse naistep\u00e4eva t\u00e4htp\u00e4evana \u2013 naiste saavutuste \u00fclevaatusena sotsialismi ehitamisel. N\u00f5ukogude naistel pole vaja v\u00f5idelda rahu ja demokraatia eest, sest rahu ei tule seni, kuni on v\u00f5imalik kusagil maailmad organiseerida ogressiooni (India Pakistani vastu, Egiptus ja S\u00fc\u00fcria Iisraeli vastu) v\u00f5i \u201cvabaduss\u00f5da\u201d sotsialismi v\u00e4givaldseks pealesurumiseks (P\u00f5hja-Korea L\u00f5una-Koreas, P\u00f5hja-Vietnam L\u00f5una-Vietnamis jne.) ja demokraatiast pole N\u00f5ukogude Liidus kellelegi \u00f5iget ettekujutust, kuna igasugune demokraatia, mis tekkis p\u00e4rast Veebruarirevolutsiooni, h\u00e4vitati Oktoobrirevolutsiooniga.<br \/>\nSellep\u00e4rast ongi lihtsustatud m\u00f5tlemist n\u00f5ukogude naisel ja tema kolleegidel sotsialistlikes maades \u2013 N\u00f5ukogude Liidu sulasriikides. T\u00f6\u00f6, t\u00f6\u00f6 ja veelkord \u2013 t\u00f6\u00f6! Ei midagi uut \u2013 iga p\u00e4evane loosung. Definitsioonis k\u00fcll m\u00e4rgitakse t\u00f6\u00f6saavutusi sotsialismi ehitamisel, kuid NSV Liidus pidi ju sotsialism olema \u00fcles ehitatud juba 1930-ndate aastate keskpaiku. Enne 1968. aastat pidi sulasriikidest ka T\u0161ehhoslovakkias sotsialism olema \u00fcles ehitatud, kuid Varssavi pakti riikide 1960.a. augustiinterventsiooni sinna ajas asja sassi ja n\u00fc\u00fcd ei julge keegi sellest iitsatagi. V\u00f5ib-olla alustas Husak \u201cotsast peale\u201d? Kui Husak Dub\u010deki inimliku sotsialismi asemel ebainimliku \u00fcles ehitas, ega siis demokraatiat taotlenud teisitim\u00f5tlejatel p\u00e4\u00e4su pole. NSV Liidu mustri j\u00e4rgi tugevneb siis klassiv\u00f5itlus ja vanad kommunistid \u201cpuhastatakse v\u00e4lja\u201d v\u00f5i notitakse maha nagu Stalini-Beria p\u00e4evil juhtus miljonitega NSV Liidus.<br \/>\nNaistep\u00e4ev on riigi heaks tehtud t\u00f6\u00f6 \u00fclevaatus, kus ei n\u00f5uta \u00f5rnemalt soolt aastaaruannet, vaid piirdutakse \u00fclds\u00f5nalisusega ja kingitakse asutuse administratsiooni poolt lillekimpe v\u00f5i \u2013potte&#8230; Raha nendeks kinkideks v\u00f5etaks amet\u00fchingu kassast, mis k\u00fcll on ebaseaduslik, sest b\u00fcrokraatlik seadus n\u00e4eb ette ainult ametiruumide kaunistamist lilledega, mitte inimest, naist, kellel n\u00f5ukogude seadusrusika ees ei ole mingit v\u00e4\u00e4rtust ega ka \u00f5igust. Kuna naistep\u00e4eva palagani ilma lilledeta l\u00e4bi ei vii ja mujalt raha v\u00f5tta ei ole, siis rikutakse seadust edasi ja seda ei pidurda ka revisjonikomisjun, kelle seadusest kinnipidamise n\u00f5ue v\u00f5rdub naistep\u00e4eva saboteerimisega. K\u00f5ik l\u00e4heb vanamoodi edasi&#8230; Naistep\u00e4eva eel pannakse paar n\u00e4dalat enne juba igalpool kauplustes ja aiandites n.\u00f6. kinni, tellides neid ohtralt ka neile, kes v\u00e4\u00e4riksid pigem k\u00f5rvakiilu ja nn. \u00fchiskondlikku laitust! P\u00e4rast vedeleb lillepotte siis ja seal asutuse nurgas, leidmata omanikku, samal ajal kui lillepoodides ei j\u00e4tku lilli neile, kel neid t\u00f5esti on vaja, n\u00e4iteks pulmadeks, s\u00fcnnip\u00e4evaks ja ka matusteks&#8230;<br \/>\nSuure k\u00e4raga p\u00fchitsetakse N\u00f5ukogude Liidus naistep\u00e4eva. K\u00f5ikjal toimuvad juba eelmisel p\u00e4eval pidulikud aktused, kus ei r\u00f5hutata niiv\u00f5rd t\u00e4htp\u00e4eva ajaloolist aspekti, vaid ainult naiste viimase aja \u201ct\u00f6\u00f6v\u00f5ite\u201d. Naistep\u00e4eva ajalooline alus on aga iseendast v\u00e4ga kahvatu. Mujal maailmad seda p\u00e4eva \u00fcldse ei p\u00fchitseta ja ei peeta. Selle maskeerimiseks nimetataksegi naistep\u00e4eva \u201crahvusvaheliseks\u201d, tegelikul on see aga naiskommunistidevaheline \u201cp\u00fcha\u201d.<br \/>\nKa Moskvas toimus pidulik koosolek naistep\u00e4eva t\u00e4histamiseks 7. m\u00e4rtsil k.a. Seda kanti televisiooni kaudu ple kogu NSV Liidu. Kogu maa v\u00f5is j\u00e4lle n\u00e4ha \u201cseltsimees\u201d Bre\u017enevi, kes plaksutas kaua pma \u00fcles ja ettepoole sirutatud peopesi&#8230; Loodetavasti see nii raske t\u00f6\u00f6 siiski ei olnud, et ta oma k\u00f5hupiige oleks \u00e4ra rebestanud, nagu see juhtus Hru\u0161t\u0161oviga p\u00f5llumajandust \u201ct\u00f5stes\u201d&#8230; Kooaolekul esinesid m\u00f5ned \u201cl\u00f6\u00f6kt\u00f6\u00f6lised\u201d, kelle riigitruuduses keegi ei kahtle. Lavale toodi esinema lapsed pioneerieas ja ka nooremaid. Nad h\u00fc\u00fcdsid \u00fcksikuid lauseid saali, mis tekitas seal suure \u201celevuse\u201d \u2013 need olid \u00fcsna maitselagedad tervitused ja t\u00e4nus\u00f5nad. Nad aga unustasid t\u00e4nada Leonid Iljit\u0161i selle eest, et juba varakult viidi neid lastes\u00f5ime ja \u2013aeda, kus k\u00f5ik p\u00f5desid kollektiivselt ja korduvalt, vahel ka \u00fcksikult k\u00f5ikv\u00f5imalikke k\u00fclmetushaigusi, nahhushaigusi ja kopsup\u00f5letikke, neelates nende ravimiseks tohutul hulgal ravimeid, mis n\u00f5rgendas kasvava organismi kogu eluks&#8230; Lasteasutusse viidi varakult lapsi muidugi sellep\u00e4rast, et ema k\u00e4is t\u00f6\u00f6l abiks madalapalgalisel isal perekonnale leivaraha teenimas, ametlikult aga \u201ckommunismi ehitamas\u201d&#8230;<br \/>\nTelevisiooni vahendusel saatis n\u00f5ukogude naistele tervituse kaugest Kuubast Jose Marti nim. Tehase naist\u00f6\u00f6line. Esmalt oleks ta v\u00f5inud tervitada sinna komandeeritud n\u00f5ukogude naisi ju! Hellusega aga meenutab see kuubalasest naist\u00f6\u00f6line, et ka tema oli uudishimuliku karja hulgas Bre\u017enevi tervitamine viimase hiljutise visiidi ajal Kuubasse. Kahju vaid, et v\u00e4lismaa on v\u00e4ga pikk ja naist\u00f6\u00f6lise igatsus nii suur&#8230; Kuid Bre\u017enevi pilte ja Kuubas k\u00fclluses olema. Nende ees ta v\u00f5iks ju kummardada ja tantsida igal puhkehetkel ja pidup\u00e4eval.<br \/>\nSaate mitmekesistamiseks vttis \u201cVremja\u201d reporter intervjuu v\u00e4litingimustes \u00fchelt naist\u00f6\u00f6liselt, v\u00e4rskelt Lenini ordeni ja Kuldt\u00e4he \u201ckavalerilt\u201d Moskvas. Too naist\u00f6\u00f6line olevat v\u00e4ga \u00f5nnelik t\u00f6\u00f6le minnes ja sealt tulles. L\u00f5puks selgub, et tal in siiski ainul \u00fcks 14-aastane poeg, kes n\u00e4htavasti pole vanemate t\u00f6\u00f6loleku ajal huligaaniks kasvanud. Just sesp\u00e4rast ongi vist ta nii \u00f5nnelik&#8230; V\u00f5i ei julgenud ta muid s\u00f5nade kombinatsioone kasutada peala n\u00f5meda \u201c\u00f5nnelik\u201d kordamise? \u00c4rgu kartku! K\u00fcll mittevajalik v\u00e4lja l\u00f5igatakse, ei julgeks Kesktelevisioon anda otsesaateid intervjueeritavalt. V\u00f5imalik, et see \u00f5nnejoovastus tekkis \u00e4sjasest Lenini ordeni saamisest. J\u00e4rgmise ordeni saamiseks on selline naisl\u00f6\u00f6kt\u00f6\u00f6line v\u00f5imeline veelgi enam rabama, unustades oma kohustused perekonna ees ja kasv\u00f5i magades vabriku t\u00f6\u00f6ruumis, et taandada nullini ajakulu kodus k\u00e4imiseks. L\u00f5puks sai ka rporteril vaimuvaesest vastusest isu t\u00e4is ja kaamera p\u00f6\u00f6rati \u00e4ra. Reporteril oli vist veidi eba\u00f5nnestunud valik 1-lapselisest perekonnast intervjuud v\u00f5ttes. Ei ole ju perspektiivikas 1-lapseline perekond, sest \u00fche inimp\u00f5lve j\u00e4rel oleks venelasi siis 50% v\u00e4hem, kuna kaks inimest j\u00e4tsid maha vaid \u00fche j\u00e4rglase t\u00e4nu sellele, et m\u00f5lemad vanemad ehitsid XX sajandi II poolel innukalt sotsialismi v\u00f5i kommunismi. Millist nad just ehitasid, pole oluline, sest \u00fcles nad ei ehitanud kumbagi, kuna Mrxi \u00f5petus j\u00e4i utoopiaks ja selle leninlik-stalinlik (v\u00f5i ka juba \u2013 bre\u017enevlik?) \u00fcmberkohendamine praktiliseks eluks t\u00f5i kaada sadadele miljonitele inimestele ajaloo suurima \u00f5nnetuse.<br \/>\nTelereporter ei julge muidugi v\u00f5tta intervjuud paljulapselistelt t\u00f6\u00f6tavatelt emadelt, kuna see on harv ja ebat\u00fc\u00fcpiline juhtum&#8230; \u00dcsna sageli aga ei ole sellised emad kuigi \u00f5nnelikud, sest m\u00f5ni laps ei \u00f5pi h\u00e4sti, tegeleb hulkurlusega, pisivargustega, mist\u00f5ttu kutsutakse sageli v\u00e4lja miilitsa lastetuppa, kust edasi kulgeb noorukiks saanu tee kolooniasse ja sealt hiljem edasi vanglasse&#8230;<br \/>\nV\u00e4listuristidel on ammu silma torganud r\u00e4pases t\u00f6\u00f6riietuses ringi liikuvad naise. NSV Liidu linnades ja asulates. Ja see ongi siis see \u201cv\u00f5rdsus meestega\u201d, millest unistas K.Zetkina ja millest peavad unistama vaba maailma naised.<br \/>\nK\u00fclmal aastaajal panevad n\u00f5ukogude naised-ehitust\u00f6\u00f6lised jalga vattp\u00fcksid ja liiguvad remonditavate v\u00f5i ehitavate majade \u00fcmber ning tellinguil oma punnis tegumikega, j\u00e4ttes ebaesteetilise ja \u00e4\u00e4rmiselt v\u00f5ika mulje. Naistep\u00e4eva \u201cauks\u201d v\u00f5tavad nad ajutiselt t\u00f6\u00f6riided seljast ja t\u00f5ttavad \u201cpidulikule koosolekule\u201d l\u00e4hemasse klubisse, kus saab hiljem kuulata tasuta kontserti&#8230; ja seda v\u00f5ib-olla aastas kord! Kuigi ka kontsertsaalide piletid pole ju eriti kallid, siis sinna minekuks pole aega, mille r\u00f6\u00f6vivad p\u00e4rast rasket f\u00fc\u00fcsilist p\u00e4evat\u00f6\u00f6d ees ootavad kodused majapidamiset\u00f6\u00f6d.<br \/>\nN\u00f5ukogude naiste raskele olukorrale ei tule kergendust n\u00f5ukogude v\u00f5imukandjate poolt. Miski ei ole muutunud 1973.aasta septembrist, kui A.Sol\u017eenits\u00f6n saatis 50-lehek\u00fcljelise kirja Kremlisse. Selles kirjas kirjeldab ta muuhulgas ka n\u00f5ukogude naiste alandavat rasket olukorda ja soovib nende seisundi muutmist. Kreml aga j\u00e4i kurdiks ja tummaks ning t\u00f5stis k\u00e4ra alles siis, kui Pariisis ilmus \u201cGulagi arhipelaag\u201d. Loomulikult j\u00e4\u00e4b Sol\u017eenits\u00f6ni kiri j\u00e4rjekordseks \u201cpalvekirjaks tsaarile\u201d, mis j\u00e4\u00e4b niikuinii rahuldamata, nagu k\u00f5ik eelmisedki.<br \/>\nNaistep\u00e4eval jagatakse v\u00f5imukandjate poolt \u201csooje s\u00f5nu\u201d naiste aadressil. Naisi on NSV Liidus 53%. Iga kolmas insener on naine, enamus \u00f5petajaist \u2013 naised, 1,5 miljonit naist on leiutiste ja rasionaliseerijate \u00fchingu liikmed. Igast neljast arstist on kolm naissoost. Nn. rahvasaadikuid on 1 309 000 naist. 31% NSVL \u00dclemn\u00f5ukogu koosseisust on naised. J\u00e4egnevad hulgaliselt statistikas arvud naistest-ordenikandjaist, naistest-sotsialistliku t\u00f6\u00f6 kangelastest jne. jne&#8230;<br \/>\nMis aga on k\u00f5ik selle taga? Naisspetsialistide t\u00f6\u00f6 NSV Liidus on oma kvaliteedilt aga enamikul juhtudel madalam, sest nende m\u00f5tted tahestahtmatule liiguvad kodustele muredele ja enda t\u00e4iendamise asemel raamatukogus, kursustel jn., astub ta kiiruga toidupoe sabasse, \u201cregistreerides\u201d end samal ajal mitmes j\u00e4rjekorras korraga, et k\u00f5iki s\u00f6\u00f6giks vajalikke produkte rutemini k\u00e4tte saada&#8230;<br \/>\nKuna n\u00f5ukogude \u201crahvasaadikuil\u201d riigivalitsemises midagi kaasa r\u00e4\u00e4kida ei ole, siis sobiksid naised ideaalselt automaatsete k\u00e4tet\u00f5stjatena istungitele, kui ainult neid \u201cistumisi\u201d liiga sageli ei toimuks&#8230; sest siis j\u00e4\u00e4ks perekond hoopis s\u00f6\u00f6mata.<br \/>\nNaistep\u00e4eva pidamise muudab m\u00f5ttetuks see, et sel p\u00e4eval t\u00f5stetakse esile k\u00f5iki naisi, vaadates ainult soolisele kuuluvusele. Nii ajavad sel p\u00e4eval n.\u00f6. rinna ette ka k\u00f5ik need naised, kellele muidu langeb osaks teiste hukkam\u00f5ist kas nende moraalsete v\u00f5i muude p\u00f5hjuste t\u00f5ttu. Seep\u00e4rast ei tohiks eestlased unustada \u00fclemaailmset emadep\u00e4eva kogu oma traditsioonidega, mille n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imud on Eestus asendanud bol\u0161eviseeritud idaslaavlaste naistep\u00e4evatralliga.<br \/>\n\u201cEesti Ents\u00fcklopeedia\u201d (Tartu, 1933, II k., lk. 1 091) annab j\u00e4rgmise emadep\u00e4eva definitsiooni:<br \/>\n\u201cEmadep\u00e4ev \u2013 p\u00e4ev, mil korraldatakse emade austamiseks mitmesuguseid pidustusi ja aktusi. On saanud rahvusvaheliseks kombeks emadep\u00e4eva pidada maikuu 1. v\u00f5i 2. p\u00fchap\u00e4eval. Emadep\u00e4eva m\u00f5te on p\u00e4rit P.-A. \u00dchendriikidest, praegu aga levinud \u00fcle maailma. Eestis on e-a peetud 1923 a-st alates Naiste Karskusliidu korraldusel peam. Koolide, noorsoo- ja naisorganisatsioonide osav\u00f5tul.\u201d<br \/>\nN\u00fc\u00fcd unustatakse see, et eestlased p\u00fchitsesid 18 aastat emadep\u00e4eva ja t\u00f5tatakse pidama \u201cnaistep\u00e4va\u201d, mida varem eestlased ei tundnud, kuigi p\u00fc\u00fctakse v\u00e4ita, et \u201cnaistep\u00e4eva\u201d peeti Venemaal, j\u00e4relikult ka tema tolleaegse koostisosas Eestis 1913.a. alates. Kuid 1914. aastast k\u00e4is juba I Maailmas\u00f5da ja iga eesti naine m\u00f5tles hoopis sellest, kuidas meest, isa, poega v\u00f5i venda p\u00e4\u00e4sta tsaari ja Venemaa eest s\u00f5tta minemast. V\u00f5ib-olla m\u00f5ni vene naissotsialist v\u00f5i naiskommunist \u201cnaistep\u00e4eva\u201d kusagil pidas, kuid laiem \u00fcldsus seda ei teadnud.<br \/>\nNukogude Liit on tenid sellest Zetkina poolt muuks otstarbeks kavandatud naiste p\u00fchast \u201ct\u00f6\u00f6p\u00fcha\u201d. Selles ei ole midagi uut. Ka 1.mai p\u00fca, mis sai alguse Ameerika \u00dchendriikidest, on n\u00f5ukogudelased moonutanud, tehes t\u00f5elisest t\u00f6\u00f6lip\u00fchast masside sundrongk\u00e4ikude p\u00e4eava, kus pole v\u00f5\u00f5ras isegi relvade t\u00e4ristamine ehk j\u00f5u demonstratsioonid s\u00f5jav\u00e4eparaadide n\u00e4ol. Et v\u00e4hendada \u00fclem\u00e4\u00e4rset relvade t\u00e4ristamist, on viimastel aastatel s\u00f5jav\u00e4eparaadid \u00fcle kantus 9. maile, mil venelased t\u00e4histavad oma v\u00f5itu sakslaste \u00fcle ja kindlasti ka Ida-Euroopa rahvaste vabaduse \u00fcle. Ja selle kahe maikuusse topitud riikliku p\u00fcha palagani k\u00e4ras unustabki tavaline n\u00f5ukogud einimene ja kahjuks ka osa eestlasi emadep\u00e4eva, mida ag p\u00fchitseb kogu vaba maailma rahvas v\u00e4ljaspool N\u00f5ukogude Liitu.<br \/>\nEestlastele on aga \u201cnaistep\u00e4ev\u201d veel meeldetuletuseks \u00fchest v\u00e4ga s\u00fcngest hetkest. Ei maksaks kunagi unustada Tallinna r\u00fcndamist n\u00f5ukogude lennuv\u00f5e poolt 9.m\u00e4rtsil 1944.aastal. Nii vist tahtsid \u201cnaistep\u00e4eva\u201d t\u00e4histada Punaarmee lendurid Eestis, nende hulgas ka okupeeritud Eesti praegune sotsiaalkindlustuse minister ja N\u00f5ukogude Liidu kangelane import- eha metseestlane (s\u00fcndinud ja kasvanud nong kommunistliku-n\u00f5ukoguliku hariduse saanud N\u00f5ukogude Liidus, kaasaarvatud ja Stalini-Beria terroriv\u00f5tted, milliseid l\u00e4ks kibedasti vaja enda esmakordseks \u201ctutvustamiseks\u201d 9.m\u00e4rtsil 1944.a. eesti rahvale&#8230;) Endel Puusepp. Vaevalt, et tema poolt juhitud vilets sotsiaalkindlustus sevotiseeritud Eestis (aga \u00fcldse kogu N\u00f5ukogude Liidu sotsiaalkindlustus on ju niiv\u00f5rd algeline ja b\u00fcrokraatlik, et ei kannata mingisugustki v\u00f5rdlust muu maailma maadega v\u00e4lja) maksab pensioni k\u00f5igile neile, kes said kannatada sellel terrorir\u00fcnnaku \u00f6\u00f6l. Ta ju n\u00f5uab \u201cdokumente\u201d ja \u201celavaid tunnitajaid\u201d selleks. Kuid dokumendid p\u00f5lesid inimesed hukkusid, kes tol \u00f5htul ei teadnudki aimata, et punane saatan Kremlis oli teinud nendega juba l\u00f5pparve ja nad koos Tallinna linnaga maha kandnud&#8230; V\u00f5ib-olla taheti matkida omi tolleaegseid suuri liitlasi \u2013 anglo-ameeriklasi ja nende mass-\u00f5hur\u00fcnnakuid saksa linnadele?<br \/>\nTollel 9.m\u00e4rtsi \u00f6\u00f6l h\u00e4vitati n\u00f5ukogude terrorilendurite poolt vaesemate Tallinna elanike kodud Lillek\u00fclas asund asunud V\u00e4ike-, Suur- ja Kesk-Ameerika t\u00e4navatel. Nuud on likvideeritus peale nende t\u00e4navate ka nende t\u00e4navate nimetusedki ja peale II Maailmas\u00f5da s\u00fcndinud tallinlane ei tea nende asukohtagi&#8230; Aga II Maailmas\u00f5ja ajal k\u00f5lbas N\u00f5ukogude Venemaal v\u00f5tta Ameerika \u00dchendriikidelt vastu lendliisi abi!&#8230; Kuid n\u00fc\u00fcd ei k\u00f5lba oma okupatsioonialuses linnas ajalooliste t\u00e4navate nimetusena suhu v\u00f5tta abistaja riigi nimegi.<br \/>\nLisam\u00e4rkusena olgu veel \u00f6eldud, et Lillek\u00fclas varjas end suur hulk 1924.a. 1.detsembri m\u00e4ssust osav\u00f5tnuid ja nende perekonnaliikmeid. M\u00e4lestustahvleid aga neile majadele, kus nad elasid, n\u00fc\u00fcd juba enam ei saa kinnitada&#8230;<br \/>\nH\u00e4vitasid Tartu maantee ja Liivalaia t\u00e4nava \u00fc\u00fcrikorterid \u2013 j\u00e4llegi vaesema elanikkonna eluasemed. Uljad punakotkad said jagu ka \u201cEstonia\u201d teatrihoonest. Paljud teaatris viibinuist said surma, hukkus ka Eesti tuntud laulja Karl Viitol. Kuid vene t\u00f6\u00f6lisklass ju teatrit eriti ei armasta. Palju punalendureid aga p\u00f5lvnes ustavast t\u00f6\u00f6lisklassist&#8230; Seet\u00f5ttu hetkegi ei kahtlesks selline lendur pomi teatrile heitmast, eriti, kui see ei ole Venemaa teater ja seal ei laulda vene keeles, ei laula vene \u00fcheh\u00e4\u00e4led kooris ega tantsita k\u00fckktantsu. Kuid on siiski teada \u00fcks juhtum, et \u00fcks vapper n\u00f5ukogude lendur, asund p\u00e4rast s\u00f5da enda poolt puruks pommitatud Tallinna elama, hulluks l\u00e4ks. N\u00e4htavasti \u00e4rkas \u00fchel siiski s\u00fcdametunnistus hiljem. Iialgi aga ei \u00e4rka see Eesti NSV praegusel sotsiaalkindlustuse ministril-terrorilenduril Endel Puusepal, kellest kui metseestlasest n\u00fc\u00fcd teama, kuidas ta omamoodi \u201ctervitas\u201d oma isade maad tollel 9.m\u00e4rtsi \u00f6\u00f6l 1944.a.<br \/>\nPunaste terrorilwndurite oohvritena langes ka k\u00fcmneid eesti noori, kes tollel \u00f6\u00f6l olid k\u00f5ikjal ebistamas, (hoolimata sellest, et hommikul koju j\u00f5udes leidsid eest plenud rusudes kodu ja surmasaanud omaksed, tegutsesid eesti noored kogu \u00f6\u00f6 ja j\u00e4rgnevatelgi p\u00e4evadel tohutu ennast salgavuse ja vaprusega, mida paljudel juhtudel m\u00e4rkisid \u00e4ra vanad ja kogenud s\u00f5jamehed, kes viibisid tollal Tallinnas. Eesti noored n\u00e4itasid veelkordselt oma kindlat hoiakut ja rahvuslikku meelt, ja kui veel eliduski kuni tolle massr\u00fcnnaku \u00f6\u00f6ni neid, kes v\u00f5ib-olla kahtlesid n\u00f5ukogulaste eesm\u00e4rkides, siis peale Tallinna purustamist ei leidnud enam \u00fchkti, kes oleks kahenud hetkekski, millised sihid on n\u00f5ukogude v\u00f5imul ja Punaarmeel Eesti maa ja rahva suhtes \u2013 h\u00e4vitada eesti rahvas igal viisil ja igasuguste vahenditega.) laengute hulgas olid ka Endel Pajuste, Tallinna Reaalkooli l\u00f5petanud isamaalane ja tolleaegne noortejuht ning Viido Kork, kelle h\u00fc\u00fcdlauseks oli alati: \u201cAga \u00fckskord algab aeg&#8230;!\u201d<br \/>\n\u00dcks vana pedagoog meenutas kunagi parteiajaloo \u00f5ppusel oma koolipoiste kangelaslikkust Tallinna \u00f5hur\u00fcnnakul 1944.a. m\u00e4rtsis. Koolipoisid kustutasid tuld k\u00f5ikjal, kus suutsid, p\u00e4\u00e4stsid tule- ja l\u00e4mbumissurmast rauku, naisi ja lapsi, samal ajal, kui kogu aeg \u00fchust langesid pommid ja surm \u00e4hvardas k\u00f5ikjal \u00fcmberringi&#8230; Kuid kiirelt p\u00f6\u00f6rdus see pedagoog taas tagasi marksismi-leninismi dogmade juurde, sest rohkem ei tohtinud ju t\u00f5de avalikkusele tuua! Kuid p\u00e4rast tundi j\u00e4i \u00f5pilastele siiski meelde see terrorit\u00f6\u00f6 ja t\u00fckike t\u00f5de sellest. Aga enamuse pedagooge kardavad ju t\u00e4nap\u00e4eval sellest hoopiski k\u00f5nelda!<br \/>\nLigi pool Tallinna elamispinnast h\u00e4vis m\u00f5ne tunniga. J\u00e4id paljaks ja peavarjuta k\u00fcmned tuhanded tallinlased. \u00dchel Peipsi-\u00e4\u00e4rsel venelasel oli enne s\u00f5da korter Lembitu t\u00e4naval asuvas majas. Ta viidi nn. mobilisatsiooniga Venemaale ja naasis eesti Laskurkorpuse ridades. Kodu asemel leidis ta eest maja vundamendi ja palju tuhka. Tuttavad teadsid r\u00e4\u00e4kida, et tolle laskurkorpuse v\u00f5itleja-\u201cvabastaja\u201d naine koos kahe lapsega ja naisevend olid tulnud tuppa peale esimest \u00f5hur\u00fcnnaku lainet. Teise pommituslaine ajal sai maja otsetabamuse&#8230; Igaveseks \u00f5nne ja lootuse \u201cparemasse tulevikku\u201d kaotanud juba keskeast v\u00e4ljunud mehel ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle kui juua, juua ja veelkord juua kuni oma surmani&#8230; Jah, kui palju on neid eestlasi, kes n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt on muudetud kas taolisel teel v\u00f5i m\u00f5nel muul viisil joodikuteks, kroonilisteks alkohoolikuteks! Kuid ka selline \u2013 krooniliseks alkohoolikuks muutmise vahend on n\u00f5ukogude okupantide \u00fcks repressiivsetest meetoditest, millega orjastatakse ja muudetakse kuulekateks inimesi ja ka terveid rahvaid N\u00f5ukogude Venemaal, sest joodik ei m\u00f5tle (tal pole ju selleks aega!), ja kes N\u00f5ukogude Liidus ei m\u00f5tle, see pole valitsevale re\u017eiimile ja kompartei klikile ju ohtlik!<br \/>\nN\u00f5ukogudelased p\u00fc\u00fcavad end k\u00f5igiti \u00f5igustada: Tallinn olevat olnud t\u00e4htis s\u00f5jaline objekt; Tallinnas olevat asunud tollal SS-diviis \u201cWiking\u201d juhatus, kuna diviis ise oli juba Narva rindel. Ja Tallinna h\u00e4vitamisega oleks nagu lakanud diviis olemast v\u00f5i ehk oleks langenud tema v\u00f5itlusv\u00f5ime&#8230;?! V\u00f5i ehk oleks kohe saksa, eesti ja paljude Euroopa rahvaste vabatahtlikud-s\u00f5durid, kes v\u00f5itlesid Narva alla ja pidasid Punaarmee soomustatud masse kinni, jalga lasknud? Jaburamat seletust ei oska n\u00f5ukogude v\u00f5imumehed n\u00e4htavasti oma punastest dogmadest l\u00e4biimbunud ning pehmeks muutunud ajudega k\u00fcll enam v\u00e4lja m\u00f5elda! Ja kui \u201cs\u00f5jaliseks objektiks\u201d pidada ehk endist restorani \u201cKuld l\u00f5vi\u201d Harju t\u00e4naval, mille rusude alla j\u00e4i tol \u00f6\u00f6l sadakond tsiviilisikut koos k\u00fcmnekonna saksa ohvitseriga, siis terrorir\u00fcnnaku eesm\u00e4rk oli k\u00fcll \u00e4\u00e4retult v\u00f5ike ja tulemus t\u00e4iesti null. Sest peale 9.m\u00e4rtsi \u00f5hur\u00fcnnakut muutus eesti rahva hoiak \u00e4\u00e4rmiselt kindlaks ja n\u00f5ukogudevastaseks, ja kui Punaarmeel ei \u00f5nnestunud 1944.a. alul, peale Leningradi blokaadi l\u00e4bimurdmist Narva alt kaugemale tungida, siis just \u201ct\u00e4nu\u201d punakotkaste m\u00f5rvat\u00e4\u00e4le eesti rahva kallal. Ja Narva rinde kindlustatud positsioonidest ei murtudki l\u00e4bi ning Narva rinne j\u00e4i p\u00fcsima veel pooleks aastaks kuni 1944.a. septembris saksa v\u00e4ed taganesid Eestist. Ka eesti meeste osa oma kodumaa kaitsmisel ei olnud siin v\u00e4ike. Sellest annab tunnistust kasv\u00f5i seegi fakt, et just Narva juures ja selle l\u00e4histel said 3 eestlast \u2013 22-aastane reamees Harald Nugiseks ja ohvitserid Riipalu ning Maitla saksa s\u00f5jav\u00e4e k\u00f5rgema autasu \u2013 R\u00fc\u00fctliristi. Siinjuures peab m\u00e4rkima, et saksa s\u00f5jav\u00e4es oldi autasude jagamisega \u00fcpris kitsid, mitte nii nagu seda s\u00f5ja ajal tehti Punaarmees, kus ordeneid ja medaleid jagati lausa peoga. Ning Saksamaa poolt okupeeritud aladelt p\u00e4rinevatele ja saksa armees teenivatele s\u00f5duritele ja ohvitseridele nagu seda olid antud juhul eestlastest s\u00f5jamehed, lubati Raudriste ja R\u00fc\u00fctliriste jagada alles 1943. aastast alates.<br \/>\nV\u00f5ib-olla laevatakse kunagi v\u00e4lja nende terrorir\u00fcnnaku ohvrite luud \u201cKuld l\u00f5vi\u201d all asunud keldrist (praegu on see \u201chaljastatud ala\u201d Harju t\u00e4navas ja mida peale s\u00f5ja l\u00f5ppu iga tallinlane tundis \u201cOhvrite v\u00e4ljaku\u201d nime all) ja maetakse kuhugi kalmistule. Kui kaevajaiks on n\u00f5ukogulased, ei p\u00f6\u00f6rata luudele mingit t\u00e4helepanu v\u00f5i viiakse hoopis pr\u00fcgim\u00e4ele&#8230; See v\u00f5ib juhtuda siis, kui hakatakse \u201crestaureerima\u201d t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud, \u00f5igemini \u2013 t\u00fchjaks pommitatud Hrju t\u00e4nava \u00e4\u00e4rt n\u00f5ukogude v\u00f5imu ajal. Kuid kannatada sai ka Harju t\u00e4nava teine \u00e4\u00e4r. Praegune Kirjanike Maja ongi ehitatud p\u00e4rast s\u00f5da ja ei paku vanalinnas erilist huviobjekti. Niguliste kirikut ei suudetud maatasa teha, samuti ka mitte Raekoda, kuigi m\u00f5lemilt purunesid tornid; kirik aga p\u00f5les. Niguliste kiriku taastamine venib siiani. Siinjuures oleks huvitav m\u00e4rkida, et arhitekt P.Tarvas tahtis restaureeritud Niguliste kiriku tornis n\u00e4ha kohvikut (vt. aastaid tagasi poleemikat \u201cSirbis ja Vasaras\u201d!). Kas pole see t\u00fc\u00fcpiline kogu n\u00f5ukogude s\u00fcsteemile: alul jumalakoda, siis purustatakse, h\u00e4vitatakse see ja l\u00f5puks \u2013 taastame selle k\u00f5ik \u2013 joomakohaks! Tants ja laul ning viinaviskamine oma ohvrite haudadel&#8230;<br \/>\nLeningradist kohale kutsutud spetsialistid m\u00e4ssasid enne kuude viisi, kuni \u00fckskord maapeal Niguliste tulevase tornikiivri kokku keevitasid ja \u00fcliraske metallkonstruktsiooni \u00fcles vinnasid. K\u00fcll nad teadsid, et vanaaegse hoone m\u00fc\u00fcrid ei vaju kokku, mida sageli n\u00f5ukogude ehitusmeistrite t\u00f6\u00f6 puhul v\u00f5ib juhtuda. \u00dcsna varsti p\u00e4rast Tallinnas asuva kino \u201cS\u00f5prus\u201d k\u00e4ikulaskmist langes sisse saali lagi. \u00d5nn, et sel momendil seanssi ei toimunud. Muidu oleks inimohvrite arv \u00fcletanud \u201cKuld L\u00f5vi\u201d oma&#8230;<br \/>\nKurbuseda peab nentima, et Tallinnas elavate venelastest kolonistidele ei meeldi Niguliste kiriku torni taastamine, kuna sinna olevat \u201cmaetud\u201d hiiglasummasid, mida oleks v\u00f5inud parem kasutada uute korterite ehitamiseks. Eestlane aga arvab, et kes l\u00f5hkus, see ka parandagu, mingu see l\u00f5hkujale maksma \u00fcksk\u00f5ik kui palju. Nagu nii tegid k\u00fcmned tuhanded eestlased, eriti tallinlased peale s\u00f5ja l\u00f5ppu miljoneid tuhandeid tunde nn. taastamist\u00f6\u00f6del peale t\u00f6\u00f6 aega ja ilma igasuguse kopikata seda t\u00f6\u00f6d oma kodulinna rusudest puhastamiseks, mille olid p\u00f5hjustanud 9.m\u00e4rtsil stalinlikud terrorilendurid 1944.a. Kas poleks aeg hakata ka nende tasumata tundide, \u00f5igemini \u2013 \u00fcletundide eest tasu n\u00f5udma?<br \/>\nTallinna v\u00f5ib ehitada sadu ja tuhandeid maju, kasv\u00f5i Kohtla-J\u00e4rveni ja Narvani, kuid k\u00f5igile sisses\u00f5itnud ja \u2013imbunud venelastest kolonistidele neid ikkagi ei j\u00e4tkuks, sest nagu rahvasuus r\u00e4\u00e4gitakse \u2013 rongit\u00e4ied venelastest ja teistest idaslaavlastest kolonistidega ootavad Narva ja Pihkva taga, kuni maja valmib&#8230; Eestlased aga peavad endist viisi elama ja oma kodumaal 8 aastat j\u00e4rjekorras olema v\u00f5i veelgi kauem, enne kui kohalik ameti\u00fching, parteiorganisatsioon ja administratsioon vastavalt siis \u201cteenetele\u201d, mis seisneb peamiselt kohalike v\u00f5imumeeste tallalakkumises, otsustavad eestlased korterisaamise k\u00fcsimuse positiivselt.<br \/>\nEga Niguliste kirik v\u00f5inud j\u00e4\u00e4da igaveseks l\u00fchendatud peaga, kuigi paljud vene kunstnikud on j\u00e4\u00e4dvustanud l\u00f5uendile Niguliste varemeid. J\u00e4\u00e4gu see s\u00fc\u00fcdistuseks n\u00f5ukogude terrorilenduritele. N\u00fc\u00fcd nad v\u00f5ivad maalida Niguliste kirikut t\u00e4ies k\u00f5rguses.<br \/>\nTallinnale teostatud terrorir\u00fcnnakut 9.m\u00e4rtsil 1944.aastal v\u00f5iks p\u00f5hjendada j\u00e4rgmiselt:<br \/>\nOli vaja h\u00e4vitada eestlasi, v\u00e4hendada nende arvu, hirmutada neid moraalselt, n\u00e4idata oma \u201cv\u00f5imsust\u201d kaitsetute kodanike kallal.<br \/>\nTallinnale ja tallinlastele toimepandud \u00f5huterroriga taheti hirmutada kogu eesti rahvast tervikuna ja saksa mundris eesti s\u00f5dureid ja ohvitsere, kes peaaegu paljak\u00e4si pidurdasid 1944.a. Narva juures Punaarmee soomusmasside kohest sissetungi peale Leningradi blokaadi l\u00e4bimurdmist Eestisse, sest eestlastest s\u00f5duritel ju puudusid raskerelvad \u00fcldse ja tankit\u00f5rje relvad eriti. Oli olukordi, ksu \u00e4sjaformeeritus eesti pataljonides, kes suunati Punaarmee r\u00fcnnakuid tagasi l\u00f6\u00f6ma, oli iga mehe kohta 30-40 padrunit ja saksa vintp\u00fcss&#8230;<br \/>\nOn teada, et \u201ck\u00fc\u00fcnlad\u201d ehk nn. Stalini j\u00f5ulupuud Tallinna kohal ka tulekahju kuma oli n\u00e4htav peaaegu \u00fcle terve Eestimaa, ulatudes isegi Soome lahe p\u00f5hjakaldale kuni Helsingini. Terrorir\u00fcnnakust teatamiseks seega polnud vaja mingit telegrammi. Maainimesed ka kige kaugemates Eesti urkades n\u00e4gid taeva all valguskuma. Nad teadsid, millises ilmakaares asub Tallinn ja nad h\u00fc\u00fcdsid hirmunult \u00fcksteisele: \u201cTallinn p\u00f6leb\u201d. K\u00f5ik jooksid v\u00e4lja vaatam ja v\u00e4hesed eestlased magasid tollel \u00f6\u00f6l rahulikult. K\u00f5igi m\u00f5tted viibisid kaaseestlastest kannatajate juures.<br \/>\nTerrorir\u00fcnnak Tallinnale ei olnud tookord sugugi juhuslik. Osa n\u00f5ukogude salakuulajaid.spioone j\u00e4ttis maha taganev Punaarmee 1941.a., osa aga oli alla visatus para\u0161\u00fctistidena hiljem. N\u00fc\u00fcd aga ilmusid nad kokkulepitud ajal Tallinna t\u00e4navaile, et signaliseerida rakettidega r\u00fcnnaku piirkonda (millest aga n\u00f5ukogude histoorikud siiani targu absoluutselt kindlusega vaikivad&#8230; kuigi ka need olid ju \u201cvaprad partisanid\u201d!). Sellest k\u00f5igest ei julge n\u00fc\u00fcd giidid vene turistidele iitsatadagi, ajades \u00fcmbernurga juttu \u201cTallinna kannatada saamisest s\u00f5jatules\u201d. Ja k\u00f5igile j\u00e4\u00e4bki mulje, et see oli saksa \u201cfa\u0161istide t\u00f6\u00f6\u201d. See on ju loogiline, sest ei pommitanud ju n\u00f5ukogude lennuv\u00e4gi \u00fchtki vene linna eesm\u00e4rgiga h\u00e4vitada rahulikku elanikkonda&#8230;<br \/>\nKuigi terrorir\u00fcnnakul pommitati puruks ka osa vanalinnast, on ikkagi n\u00e4idata turistidele vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi Tallinnas. Siiia saadetakse arvukaid vene filmitruppe v\u00e4ntama filme L\u00e4\u00e4nest, kuna N\u00f5ukogude Venemaa linnad selleks ei sobi, sest seal pole midagi l\u00e4\u00e4nelikku (peale Leningradi-Peterburi, kus tegutsesid ja projekteerisid tsaaride valitsemisajal L\u00e4\u00e4nest p\u00e4rit arhitektid ja ehitusmeistrid). \u00dche j\u00e4rjekordse filmi v\u00e4ntamise ajal lausus uudishimust seisatanud venelane eestlasele: \u201cSakslane teadis, millist Tallinna osa pommitada, millist mitte.\u201d Seepeale j\u00e4i eestlane tummaks, sest tobedamat ja n\u00f5medamat ei oskaks k\u00fcll keegi peale n\u00f5ukogude okupantide v\u00e4lja m\u00f5elda, ja tegi minekut. Mine tea? V\u00f5ib-olla on veel KGB agent? K\u00f5igi p\u00e4rast t\u00f5e v\u00e4lja\u00fctlemist oleks olnud ju v\u00f5imalik rahvasumma kaduda, kuid k\u00f5iki venelasi paari lausega targaks ei tee. Niiv\u00f5rd on nad bol\u0161evistlikust valepropagandast l\u00e4bi imbunud.<br \/>\nIdeaalne v\u00f5imalus t\u00f5e jaluleseadmiseks Tallinnast oleks giididel, kuid k\u00f5ik nad on oma leivakannika k\u00fcljes kinni ja nagu Sol\u017eenits\u00f5n mainib, on tavaline n\u00f5ukogude inimene v\u00f5imeline p\u00e4eavase toiduportsioni eest maha m\u00fc\u00fcma oma veendumused.<br \/>\nKui Eestit 1941. a. nn. mobilisatsioonidega \u00e4ra viidud eesti mehed teiskordselt \u201cmobiliseeriti\u201d Eesto Laskurkorpuse formeeringutesse ja peale Velikije Luki lahinguid uuesti \u201d\u00f5ppisid s\u00f5dima\u201d, s.t. neid \u201ckarastati ideeliselt\u201d, et oma s\u00fcnnimaad \u201cvabastada\u201d, siis sisendati neile pidevalt politrukkide-komissaride poolt veendumust, et saksa okupandid-fa\u0161istid pommitasid Tallinna ja teised Eesti linnad puruks. Alles kohapeal selgus t\u00f5de, kuid n\u00fc\u00fcd oli juba liiga hilja&#8230; Eesti s\u00f5durid n\u00f5ukogude laskurkorpuses olid m\u00f5ttetult surma l\u00e4inud&#8230; Ei oleks nad seda kunagi teinud, kui vaid oleksid teadnud v\u00f5i aimanudki, et Punaarmee \u201cvaprad lendurid\u201d olid s\u00fctanud p\u00f5lema nn. Molotovi leivakorvide ehk s\u00fc\u00fctepommidega nende ja k\u00fcmnete tuhandete tallinlaste ja tartlaste, kaasaarvatud ka Punaarmee ridades s\u00f5divate eestlaste kodusid&#8230;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enne, kui alustada koos venelastega arutut joomingut ja tralli nn. naistep\u00e4eval, m\u00f5tleme pisut ja k\u00fcsime endalt: mis p\u00fcha see eestlasele<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"varjunimi":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11122","ajalehed","type-ajalehed","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v25.8 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Enne, kui alustada koos venelastega arutut joomingut ja tralli nn. naistep\u00e4eval, m\u00f5tleme pisut ja k\u00fcsime endalt: mis p\u00fcha see eestlasele\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-10-27T21:01:10+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"19 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/\",\"name\":\"Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-08-16T18:34:50+00:00\",\"dateModified\":\"2021-10-27T21:01:10+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d - Demokraatlik liikumine","og_description":"Enne, kui alustada koos venelastega arutut joomingut ja tralli nn. naistep\u00e4eval, m\u00f5tleme pisut ja k\u00fcsime endalt: mis p\u00fcha see eestlasele","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","article_modified_time":"2021-10-27T21:01:10+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"19 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/","name":"Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-08-16T18:34:50+00:00","dateModified":"2021-10-27T21:01:10+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/nn-rahvusvaheline-naistepaev-ja-selle-puhitsemisest\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Nn. Rahvusvaheline naistep\u00e4ev ja selle \u201cp\u00fchitsemisest\u201d"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11122","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/ajalehed"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11122"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11122\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12164,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11122\/revisions\/12164"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11122"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=11122"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=11122"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=11122"},{"taxonomy":"varjunimi","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/varjunimi?post=11122"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=11122"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}