{"id":11438,"date":"2021-09-01T15:20:09","date_gmt":"2021-09-01T15:20:09","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=ajalehed&#038;p=11438"},"modified":"2021-10-27T20:54:13","modified_gmt":"2021-10-27T20:54:13","slug":"demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine","status":"publish","type":"ajalehed","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/","title":{"rendered":"Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine"},"content":{"rendered":"<p>Teie ja meie vabaduse eest!<\/p>\n<p>1. Kommunistliku totalitarismi olukorrast N\u00f5ukogude Liidus.<\/p>\n<p>Vaatamata sellele, et v\u00e4liselt n\u00e4i meie ida-kommunistlik impeerium esimesel pilgul tugeva ja eluj\u00f5ulise riigina, on viimasel aastak\u00fcmnel alanud tema v\u00f5imsuse loojang. Totalitaarne re\u017eiim, surudes maha isikuvabadused ja muutes oma kodanikud t\u00e4itur-mehhanismideks, kirjutas sellega juba oma s\u00fcndimise ajal alla oma surmaotsusele. Kommunistlikud kontseptsioonid v\u00f5iksid olla eluj\u00f5ulised, kui inimeselt saaks v\u00f5tta k\u00f5ik tema individuaalsed omadused, muutes ta millekski sipelgasarnaseks. Inimkonna \u00f5nneks on tal kaasas\u00fcndinud p\u00fc\u00fcd vabadusele, mida k\u00fcll sageli teadlikult ei tunnetatagi. Kommunismi edu meie sajandil on seletavat sellega, et kommunistid kasutasid inimese p\u00fc\u00fcdu vabadusele, meelitades teda oodatava paradiisiga, mille nimel v\u00f5iks taluda ajutisi piiramisi ja puudusi. Rahvamasse petta oli lihtne \u2013 olles poliitiliselt kirjaoskamatu ja n\u00e4hes, et kommunism p\u00fchib minema eilsed r\u00f5hujad, laskis ta ennast kergesti panna lubadustega kaunistatud totalitarismi ikkesse. Kommunismi edu l\u00e4\u00e4neriikides, kus rahvas oli poliitiliselt arenenum, oli ja on t\u00fchine.<\/p>\n<p>Totalitaarne re\u017eiim on alati roninud nahast v\u00e4lja, et h\u00e4vitada inimeste teadvusest vabaduse ideid, kasutades koos monopoliseeritud informatsioonis\u00fcsteemiga verist terrorit. Riigi juhtimiseks oli re\u017eiim sunnitud looma \u00fclikeerulise b\u00fcrokraatliku juhtimiss\u00fcsteemi, millel on terve rida parandamatuid puudusi. Ilma selle s\u00fcsteemita re\u017eiim ei saa eksisteerida. Kui vabas \u00fchiskonnas peab iga\u00fcks hoolitsema enda eest ja \u00fchiskond tervikuna v\u00f5tab enda peale oma kodanike isikuvabaduste kaitse, siis n\u00f5ukogude \u00fchiskonnas peab re\u017eiim j\u00e4lgima iga inimese tegevust, m\u00f5tteid, elulaadi ja materiaalset kindlustatust. Seep\u00e4rast on kulukas riiklik p\u00fcramiid \u00fclalt kuni alla l\u00e4biimbunud vastastikusest nuhkimisest, j\u00e4relvalvest ja usaldamatusest. Kogu juhtimisaparaat komplekteeritakse ainult pimeda k\u00e4sut\u00e4itmise printsiibil, mida ametlikus keeles nimetatakse \u201c\u00fchtsuseks ja ustavuseks\u201d, see aga t\u00e4hendab, et juhtimiss\u00fcsteemis puudub algatusv\u00f5imeline, m\u00f5tlev ja loominguline element. Iga valitseva ladviku algatus, kui tal ka ongi ratsionaalne tuum, muutub paindumatu, t\u00e4ht-t\u00e4helise t\u00e4itmise t\u00f5ttu kohtadel j\u00e4rjekordseks m\u00f6\u00f6dalaskmiseks. Siit tulevad k\u00f5ik re\u017eiimi h\u00e4dad \u2013 elanikkonna vaesus, tehniline mahaj\u00e4\u00e4mus, maanduskriis, inflatsioon jne. V\u00e4ljap\u00e4\u00e4s ummikust on ainult \u00fcks \u2013 lahti \u00fctlemine dogmadest, poliitilistest ja kodanikevabaduste elluviimine, see aga t\u00e4hendab partei eliidile loobumist v\u00f5imust ja oma priviligeeritud seisundi kaotamist. Sellepeale re\u017eiim v\u00e4lja aga ei l\u00e4he. Re\u017eiimil tuleb balansseerida nagu k\u00f6ie peal. Masside usk kommunistliku paradiisi tulekusse on j\u00e4\u00e4davalt kadunud. Entusiasm on muutunud skeptitsismiks. Kommunistlikust religioonist on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud ainult v\u00e4line rituaal, mida re\u017eiim hoolega kultiveerib. Iga kodanik praegusel ajal tunneb huvi ainult selle vastu, kui palju talle makstakse, kuna ta teab, et ta v\u00f5ib arvestada ainult selle t\u00fckiga, mis on tal endal peas. Iga\u00fcks teab, et initsiatiivi ja loomingulise l\u00e4henemise ainsaks tagaj\u00e4rjeks on oma ametikoha kaotamine ja seep\u00e4rast eelistab elada p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgi: \u201clas \u00fclemus m\u00f5tleb\u201d.<\/p>\n<p>See k\u00f5ik n\u00e4itab, et ida-sotsialism j\u00f5udis raugastuda juba imikueas ja tal puudub tuleviku perspektiiv. Raugastumise tagaj\u00e4rjed on ilmsed.<\/p>\n<p>E s i t e k s on toimunud maailma kommunistliku liikumise l\u00f5henemine reaks lokaalseteks kommunistlikeks liikumisteks \u2013 n\u00f5ukogude, Hiina, Jugoslaavia, Rumeenia, Kuuba ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa. Moskva on kaotanud \u00fclemaailmse kommunistliku Mokka osa. See aga t\u00e4hendab viienda kolonni kaotamist, mis asendas impeeriumile k\u00fcmneid diviise. Agressiivse ideoloogiaga, lokaalseteks liikumisteks l\u00f5henenud kommunistlik liikumine on iseenda jaoks muutunud ohtlikumaks, kui ole tema jaoks \u00fclemaailmne kapitalistlik imperialism. Selle n\u00e4iteks on Hiina ja N\u00f5ukogude Liidu suhted.<\/p>\n<p>T e i s e k s satelliitriigid lakkavad s\u00f5na kuulamast. \u201cT\u0161ehhoslovakkia kevad! 1968. aastal, mis p\u00f5hjustas n\u00f5ukogude invasiooni, aitas kaasa Kremli re\u017eiimi poliitilisele isoleerimisele ja ideoloogilisele pankrotile. P\u00e4rast T\u0161ehhoslovakkia s\u00fcndmusi Ungari viis l\u00e4bi k\u00f5ik reformid T\u0161ehhoslovakkia eeskujul, kuid Moskva ei julgenud neid isegi hukka m\u00f5ista, p\u00fc\u00fcdes \u201chalva m\u00e4ngu juures teha head n\u00e4gu\u201d. Sedaliiki s\u00fcndmuste krooniks olid rahutused Poolas m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris, mis olid Kremlile raskeks l\u00f6\u00f6giks. Tuli mitmed Moskva lakeid valitsuses ja partei juhtkonnas v\u00e4ljavahetada, kes olid truult teeninud omi peremehi. Tuli anda suur laen kindlas valuutas ja saata 2 miljonit tonni vilja, samal ajal, kui omal maal tullakse vaevalt ots-otsaga kokku.<\/p>\n<p>K o l m a n d a k s NLKP XXII kongressil vastuv\u00f5etud majandusprogramm, kus lubati kommunismi ajastu saabumist 1970. aastaks, kukkus h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt l\u00e4bi. M\u00e4rksa tagasihoidlikum programm, mis v\u00f5eti vastu XXIII kongressil, j\u00e4i samuti t\u00e4itmata. Sellega re\u017eiim diskrediteeris ennast l\u00f5plikult. Neil p\u00e4evil toimunud XXIV kongress n\u00e4gi v\u00e4lja \u00e4\u00e4rmiselt ilmetu. Lubatav toodangu juurdekasv ei vasta isegi elanikkonna juurdekasvule.<\/p>\n<p>N e l j a n d a k s, v\u00f5ib olla isegi peamiseks, on aktiivse opositsiooni tekkimine re\u017eiimile.<\/p>\n<p>2. Opositsioon.<\/p>\n<p>Esimesed opositsiooni v\u00e4ljendused toimusid juba Hru\u0161tsovi valitsemise ajal 60-ndate aastate alguses. Juba siis toimus rida poliitilisi protsesse ja algas poliitvangide saatmine vanglatesse ja laagritesse. Samal ajal algas ka stiihiline k\u00e4\u00e4rimine rahva seas, mis viis rahutusteni Rostovis, Grozn\u00f5is, Krasnodaris ja mujal, mis suruti maha s\u00f5jalise j\u00f5uga. P\u00e4rast bre\u017enevlikku palee p\u00f6\u00f6ret v\u00f5ttis partei eliit kursi stalinismi restaureerimisele, mis aga ei v\u00e4hendanud, vaid hoopis suurendas re\u017eiimi vastaste arvu. 60-ndate aastate keskpaiku p\u00f5hiline osa opositsioonist baseerus leninismi mitmesugustel modifikatsioonidel. 60-ndate aastate l\u00f5puks oli leninism opositsiooni olulisele osale muutunud l\u00e4bitud etapiks.<\/p>\n<p>Osa opositsioonist astus ja astub ka praegu v\u00e4lja legaalselt. Julmad repressioonid sundisid opositsiooni p\u00f5hiosa \u00fcle minema kas poollegaalsele v\u00f5i illegaalsele v\u00f5itlusele. Selle perioodi l\u00f5pul hakkas arenema demokraatlik liikumine.<\/p>\n<p>60-ndate aastate l\u00f5pul, t\u00e4nu NLKP poliitilistele l\u00e4bikukkumistele ja suurenevatele repressioonidele, opositsioon, kellel puudus oma ideoloogiline baas, alustas oma ideoloogiliste aluste v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamist. Selleks, et v\u00f5idelda, pidi selgelt m\u00f5istma, mille nimel ja kuidas.<\/p>\n<p>Esimeseks \u00fcldistavaks dokumendiks, ehkki suhteliselt n\u00f5rgaks, oli akadeemik A. Sahharovi memorandum 1968. a., mis andis otsustava t\u00f5uke opositsiooni j\u00f5udude arengule. See dokument tekitas laialdase vastukaja ja mitmes kriitilised artiklid illegaalses kirjanduses, samuti ka vastukajad Eesti intelligentsi seas. Kuid t\u00e4nu akad. A. Sahharovi memorandumile hakkas v\u00e4ljakujunema opositsiooni ideoloogia, muutusid selgeks opositsiooni eesm\u00e4rgid ja \u00fchiskondlike suhete \u00fcmberkujunemise teed. Loodi arvukalt programmilise iseloomuga dokumente, nagu n\u00e4iteks \u201cAvalik kiri N\u00f5ukogude Liidu kodanikele\u201d (Eesti territooriumil asuvate n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4elaste loodud \u201cpoliitiliste vabaduste eest v\u00f5itlemise liidu\u201d manifest), vene sotsialistide programm, rida rahvuslikke poliitilisi programme.<\/p>\n<p>1969. aasta oktoobris ilmus \u201cN\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm\u201d, mis oli vastu v\u00f5etud Vene, Ukraina, Leedu, L\u00e4ti ja Eesti demokraatide esindajate poolt. Programmi iseloomulikuks jooneks on igat liiki ideoloogiliste dogmade hukkam\u00f5istmine vaadeldakse p\u00f5hilisi poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja rahvuslikke k\u00fcsimusi. Programmi p\u00f5hiliseks postulaadiks on isikuvabaduse printsiip \u201cr i i k i s i k s u s e j a o k s, a g a\u00a0 m i t t e\u00a0 i s i k s u s\u00a0 r i i g i\u00a0 j a o k s\u201d, poliitiliste vabaduste primaarsus majanduse ees, rahvaste vaba arenemise \u00f5igus ja kolonialismi h\u00e4vitamine. Programm koondab endasse mitmesuguste \u00fchiskondlike formatsioonide positiivsed jooned ja n\u00e4itab \u00fchiskonnale uue arengu tee, mis on vaba kommunistlikust totalitarismist, kapitalistlikust anarhismist ja orjapidajalikest tendentsidest. 1970. aasta juunis ilmus \u201cN\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise taktika alused\u201d, millele on kirjutanud alla Vene, Ukraina, Armeenia, Leedu, L\u00e4ti ja Eesti demokraatide Koordineeriv N\u00f5ukogu. Selles t\u00e4htsas dokumendis on N\u00f5ukogude Liidu Demokraatlik Liikumine kuulutatud parteidest ja rahvustest k\u00f5rgemal seisvaks liikumiseks. Demokraatlikusse Liikumisse v\u00f5ivad kuuluda mistahes parteid, grupeeringud, rahvuslikud liikumised ja usulised liikumised tingimusel, et nad k\u00f5rvuti oma spetsiifiliste eesm\u00e4rkidega v\u00f5itlevad isikuvabaduste eest. Selline lai ja humaanne baas annab v\u00f5imaluse v\u00e4ltida viljatut parteidevahelist ideoloogilist v\u00f5itlust, mille kurvaks v\u00e4iteks on aastad 1917-1921. Demokraatide p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on \u00fchiskonna \u00fcmberkujundamine demokraatlikel alustel, seep\u00e4rast tuleb \u00fchendada k\u00f5igi totalitarismivastaste j\u00f5ud v\u00f5itluseks rahvavaenuliku kommunistliku re\u017eiimiga.<\/p>\n<p>Suur t\u00e4htsus v\u00f5itluses re\u017eiimiga on illegaalsel kirjandusel. Venemaal, Ukrainas, Armeenias, Leedus, L\u00e4tis, Eestis ja Kesk-Aasias ilmuvad illegaalsed perioodilised v\u00e4ljaande, nagu n\u00e4iteks \u201cDemokraat\u201d (Demokraatliku Liikumise h\u00e4\u00e4lekandja), \u201cJooksvate s\u00fcndmuste kroonika\u201d, \u201cUkraina Teataja\u201d, \u201cParos\u201d (Armeenias) jne. Illegaalsete v\u00e4ljaannete, artiklite, raamatute ja teaduslik-sotsiaalsete t\u00f6\u00f6de arv kasvab pidevalt. See n\u00e4itab, et vabaduse, demokraatia ja rahvusliku s\u00f5ltumatuse ideed leiavad iga p\u00e4evaga j\u00e4rjest rohkem a k t i i v s e i d pooldajaid hoolimata partei ohranka repressioonidest.<\/p>\n<p>Demokraadid ei pane pahaks, kui neid kritiseeritakse ja kui neil lastakse n\u00f5rku k\u00fclgi. Vaba m\u00f5tete ja ideede vahetus ning kriitika, isegi kui ta tuleb ideelistelt vastastelt, aitab v\u00e4ltida vigu, hoiab \u00e4ra dogmade \u00fclemv\u00f5imu ja seisaku. Demokraadid tutvustavad k\u00f5iki asjahuvilisi materjalidega, mida nad saavad teistelt liikumistelt ja aitavad kaasa nende levikule.<\/p>\n<p>K\u00e4esoleval momendil opositsiooni re\u017eiimile koosneb mitmetest ideoloogilistest vooludest: demokraatlik liikumine, sotsialistlik liikumine, liikumine inim\u00f5iguste ja isikuvabaduste eest, usuline liikumine, rahvuslik-vabadusliikumine, opositsioon neostalinismile ja isegi kommunistlik opositsioon partei enda ridades.<\/p>\n<p>3. N\u00f5ukogude Liidu Demokraatlik Liikumine ja rahvuslikud vabadusliikumised.<\/p>\n<p>Demokraadid \u00fctlevad \u201cN\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programmis\u201d otseselt v\u00e4lja, et \u201cN\u00f5ukogude Liit on rahvaste v\u00e4givaldne \u00fchendus suurvene rahvustuumika\u00a0 \u00fcmber\u201d (vt. \u201cRahvusk\u00fcsimus\u201d punkt 1.). Demokraadid, olles igasuguse eba\u00f5igluse vastased, loevad, et i g a l\u00a0 r a h v a l\u00a0 o n\u00a0 \u00f5 i g u s\u00a0 i s e\u00a0 o t s u s t a d a\u00a0 o m a\u00a0 s a a t u s e\u00a0 \u00fc l e.\u00a0 S e e\u00a0 o n\u00a0 l o o m u l i k\u00a0 j a\u00a0 v \u00f5 \u00f5 r a n d a m a t u\u00a0 \u00f5 i g u s. Sellele alusele on rajatud demokraatide suhted rahvuslike vabadusliikumistega. Tuleb r\u00f5hutada, et Demokraatlik Liikumine ei ole mingil juhul puhtvene liikumine. Vene Demokraatlik Liikumine on ainult N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise v\u00f5rd\u00f5iguslik liige, kellel ei kuulu mingeid privileege ega erilisi \u00f5igusi ja kes ei pretendeeri liikumise juhi osale. D e m o k r a a t i a\u00a0 o n\u00a0 m \u00f5 e l d a m a t u\u00a0 i l m a\u00a0 r a h v u s t e\u00a0 v a b a d u s e t a. Demokraatia on tugevaks vastum\u00fcrgiks kolonialismile. K\u00f5ik rahvuslikud demokraatlikud liikumised on t\u00e4iesti iseseisvad ja nende vastastikud suhted on v\u00f5rdsete liitlaste suhted. Demokraatide suhted rahvuslike vabadusliikumistega on rajatud vastastikusele abistamisele, v\u00f5rd\u00f5iguslikkusele ja vastastikusele lugupidamisele.<\/p>\n<p>4. Rahvuslike vabadusliikumiste \u00fclesanded.<\/p>\n<p>Valitsev n\u00f5ukogude re\u017eiim on huvitatud kolooniate s\u00e4ilitamisest, kuna need on talle materiaalsete rikkuste ja ressursside allikaks. Peale selle on kolooniate olemasolu \u00fcheks peamiseks kommunistliku re\u017eiimi eksisteerimise garantiiks. Asi on selles, et Vene rahvas on ise \u00f5igusetus olukorras ja teda ekspluateeritakse halastamatult. Venemaa elanikkonna elatustase on m\u00e4rgatavalt madalam kui n\u00e4iteks Baltimaade rahvaste elatustase. Ja selle madala elatustaseme p\u00f5hjuseks pole mitte see, et venelased oleksid laisad ja poleksid v\u00f5imelised t\u00f6\u00f6tama, vaid asjaolu, et n\u00f5ukogude v\u00f5im eksisteerib Venemaal 25 aastat kauem kui Eestis. Kui v\u00f5rrelda 1940. aasta Eesti t\u00f6\u00f6lise v\u00f5i intelligendi t\u00f6\u00f6ssesuhtumist ja kvalifikatsiooni 1971. aasta Eesti t\u00f6\u00f6lise v\u00f5i intelligendi omadega, siis muutub ka venelaste \u201claiskus\u201d ja t\u00f6\u00f6ssesuhtumine arusaadavaks. N\u00f5ukogude Liidus ei ole keegi huvitatus t\u00e4ie pingega t\u00f6\u00f6tamisest, sest selle eest ei tasuta v\u00e4\u00e4riliselt. Illusioon, nagu v\u00f5iks t\u00e4ie pingega t\u00f6\u00f6tades rikkamaks saada, on ammu haihtunud. Rahulolematus maksva korraga kasvab aga iga p\u00e4evaga. Seep\u00e4rast on re\u017eiimile vaja patuoinast, on vaja rahulolematus k\u00f5rvale suunata. \u00dcheks mooduseks on rahva hirmutamine nn. kapitalistliku h\u00e4daohuga ning hirmu- ja \u00f5udusjuttude levitamine l\u00e4\u00e4neriikides valitsevast t\u00f6\u00f6puudusest ja viletsusest. Sellest pole aga k\u00fcllalt, ja re\u017eiim hakkab oskuslikult k\u00fcvama rahvuslikku vihavaenu. Ta asustab venelasi teiste rahvuste aladele. Kohalik elanikkond on rahulolematu ja osutub venelastele \u201cvaikivat vastupanu\u201d.<\/p>\n<p>(Toimetuse m\u00e4rkus:<\/p>\n<p>Ei maksa unustada, et tsaari-ajal paljud eestlased, p\u00f5genedes m\u00f5isaorjuse eest, r\u00e4ndasid v\u00e4lja Venemaale. Kuna Venemaal paljudes kohtades elavad inimesed veel praegugi samasuguses viletsuses nagu elasid eestlased m\u00f5isnike ajal, siis pole midagi imestada, et nad samuti p\u00fc\u00fcavad inimv\u00e4\u00e4rsete elamistingimuste otsinguil on kodukohast v\u00e4lja r\u00e4nnata, nagu tegid seda minevikus meie esiisad. Et aga praegused sisser\u00e4ndajad sageli kasutavad mitmesuguseid privileege, selles on s\u00fc\u00fcdi maksev kord, kes teab seda p\u00f5him\u00f5tet \u2013 \u201cjaga ja valitse\u201d.)<\/p>\n<p>Juhul, kui eestlastele antakse korter, siis korterist ilmaj\u00e4\u00e4nud venelane muutub rahulolematuks ja kirub \u201cneetud fa\u0161istide ja t\u0161uhnaade??? Sobinguid\u201d. Kui aga korteri saab venelane, siis korterist ilma j\u00e4\u00e4nud eestlane kirub \u201cneetud tiblasid, kes on tulnud siia paremat elu otsima\u201d. Siinjuures ei j\u00f5ua ei venelane ega ka eestlane sageli j\u00e4reldusele, et elamispinna puuduses on s\u00fcdi n\u00f5ukogude v\u00f5im, et k\u00f5ik viletsused tulenevad kehtivast re\u017eiimist. Kuna aga pooled N\u00f5ukogude Liidu elanikkonnast on mittevenelased, siis tuleb peaaegu iga venelase kohta mittevenelane, kellel tuleb \u201csilma peal hoida\u201d. Rahulolematus p\u00f6\u00f6rdub \u00fcksteise vastu; seda aga valitsev juhtkond tahabki. Seet\u00f5ttu sisendatakse venelastele, et vene rahvas on \u201cteiste rahvaste vanem vend\u201d, et venelased p\u00e4\u00e4stavad terve maailma ja neil on palju selliseid v\u00e4\u00e4rtuslikke omadusi, mis puuduvad teistel rahvastel. \u0160ovinismi nakkus on aga k\u00fclgehakkav ja ei s\u00f5ltu mitte niiv\u00f5rd intellektist, kuiv\u00f5rd vaba informatsiooni olemasolust v\u00f5i puudumisest. Selle n\u00e4iteks v\u00f5ib olla rassistlike ideede populaarsus hitlerlikul Saksamaal.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude garnisonide s\u00f5duritele sosistatakse pidevalt, et eestlased ja l\u00e4tlased on kaabakad ja k\u00f5ril\u00f5ikajad. S\u00f5durid on veendunud, et \u00fcksinda linna minna on ohtlik, ja olles saanud linnaloa, l\u00e4hevad tavaliselt gruppidena, olles juba algusest peale valvel ja agressiivsed. Tarvitseb ainult m\u00f5nele jala peale astuda ja juba l\u00e4hebki l\u00f6\u00f6maks. On muuseas huvitav m\u00e4rkida, et selle pettuse \u00f5nge l\u00e4hevad mitte ainult venelased, vaid ka eestlased, kes teenivad aega Armeenias v\u00f5i Moldaavias.<\/p>\n<p>Vastastikust arusaamist takistab ka kohalike keelte mittetundmine venelaste poolt. N\u00f5ukogude v\u00f5im faktiliselt takistab kohalike keelte \u00f5ppimist venelaste poolt: eesti keele \u00f5petamine vene koolides on puht s\u00fcmboolne ja formaalne; puuduvad massilised kursused; eesti keele \u00f5pik venelastele anti viimati v\u00e4lja 15 (!) aastat tagasi. N\u00f5ukogude re\u017eiimile pole mitte niiv\u00f5rd tarvis \u00fche miljoni eestlase venestamist kui poole miljoni venelase ja \u00fche miljoni eestlase t\u00e4helepanu k\u00f5rvale juhtida \u00fchiskondlike suhete probleemidest.<\/p>\n<p>S\u00f5ltuvate koloniaalrahvaste lootused v\u00e4ljastpoolt tulevatele vabastajatele on asjatud. L\u00e4\u00e4ne demokraatiad p\u00fc\u00fcavad elada ainult enda jaoks. Kui poleks olnud seda egoismi, poleks kommunistlik re\u017eiim saanud Venemaal v\u00f5itu p\u00fchitseda. L\u00e4\u00e4neriigid omal ajal reetsid praktiliselt nii Balti riigid kui ka praegused nn. rahvademokraatiamaad oma l\u00fchin\u00e4gelikkuse ja egoismi t\u00f5ttu. On iseloomulik, et k\u00fcsimust n\u00f5ukogude kolooniaist pole seni veel kordagi v\u00f5etud \u00dcRO p\u00e4evakorda, nagu poleks sellist probleemi olemaski.<\/p>\n<p>S \u00f5 l t u v a t e\u00a0 r a h v a s t e\u00a0 v a b a s t a m i n e\u00a0 o n\u00a0 r a h v a s t e\u00a0 e n d i\u00a0 k \u00e4 t e s . Kolonialism \u00e4hvardab nende eksisteerimist \u00fcldse. Kui s\u00f5ltuvad rahvad lepivad oma saatusega, siis j\u00e4\u00e4vad neist l\u00f5puks j\u00e4rele ainult geograafilised nimetused. Rahvuslikku kultuuri surutakse maha ja nivelleeritakse \u00fchtsele nn. sisult sotsialistlikule tasemele. Ajalugu moonutatakse, rahva \u00e4raandjaid kujutatakse \u201ckangelastena\u201d (nagu Lauristin ja Vares),<\/p>\n<p>(Toimetuse m\u00e4rkus: Aga Anvelt, P\u00f6\u00f6gelman jt. nii kohapealsed kui \u00fcle piiri odast tulnud spetsiaalse v\u00e4lja\u00f5ppe saanud m\u00e4ssajad ja m\u00f5rvarid, kes 1924. aasta 1. detsembril tegid katset eesti rahvast une pealt tappa ja maad verega \u00fcle ujutada? Aga 1940. aasta juunip\u00f6\u00f6rde v\u00f5i nn. sotsialistliku revolutsiooni teised tegelased? Ja nn. Eesti rahvuskorpuse Venemaal ja Siberis s\u00fcndinud ja kasvanud \u201ckangelased\u201d?)<\/p>\n<p>Kultuurip\u00e4randit labastatakse. Kahjuks leidub s\u00f5ltuvatel rahvastel k\u00fcllaldases koguses \u00e4raandjaid, kellest komplekteeritakse juhtimise ja r\u00f5humise aparaat. Ilma rahvusliku kaadrita oleks kommunistlikul re\u017eiimil m\u00e4rksa raskem oma kolooniaid valitseda. Armuandide ja \u00f5lalepatsutamise eest koostasid paljudki eestlased Siberisse saadetavate nimekirju, j\u00e4litasid metsavendi, v\u00f5tsid osa rekvireerimistest, \u201cnatsionaliseerimistest\u201d jne. N\u00fc\u00fcd aga teenivad truult miilitsas, julgeolekus, kohtutes, prokuratuuriorganites, tegutsevad partorgidena, kolhoosiesimeestena ja muude koloniaalaparaadi t\u00f6\u00f6riistadena. Isegi need, kes on opositsiooniliselt meelestatud, panevad pahaks, kui neile ei anta autasusid \u2013 ordenit, medalit v\u00f5i \u201chalvemal juhul\u201d aukirjagi\u2026 See k\u00f5ik n\u00e4itab, et rahva hinge puhtus on haaratud k\u00f5dunemisest.<\/p>\n<p>\u00dcheks Eesti rahva puuduseks on ka liigne varanduse kogumise kirg. Inimesed kipuvad unustama, et nende kogutud vara, mille n\u00f5ukogude v\u00f5im v\u00f5ib iga hetk \u00e4ra v\u00f5tta (Toimetuse m\u00e4rkus: meenutagem \u2013 \u201cmittet\u00f6ise tuluga\u201d saadud ja ehitatud majade ning \u201cliiga suurte\u201d m\u00f5\u00f5tmetega aedade ja kasvuhoonete konfiskeerimised ja riigistamised muudab nad asjade ja re\u017eiimi orjadeks. Paljud eestlased on Tallinnas kulutanud aastaid individuaalelamute ehitamiseks, mattes sinna oma raha, aja ja tervisegi. N\u00fc\u00fcd, kus n\u00f5ukogude valitsusel l\u00e4heb vaja maad ehitamiseks, need majad lihtsalt v\u00f5etakse \u00e4ra, kusjuures vastu antakse ainult korter, ja seegi kuulub riigile; t\u00e4hendab \u2013 inimesi r\u00f6\u00f6vitakse j\u00e4rjekordselt. Praegu on hoogu l\u00e4inud Eestis suvilate ehitamine, mis juhib inimesi k\u00f5rvale aktiivselt v\u00f5itluselt. Paljud matavad n\u00fc\u00fcd sinna kogu oma vaba aja, naiivselt lootes, et leiavad seal l\u00f5puks varjupaiga argip\u00e4evaste murede eest. N\u00f5ukogude v\u00f5imule aga on kasulik inimeste t\u00e4helepanu tegelikult alult k\u00f5rvale juhtida. Peale selle, kartus kaotada neidki t\u00fchiseid materiaalseid h\u00fcvesid, aheldab pajusid ja nad j\u00e4\u00e4vad v\u00f5itlusest k\u00f5rvale. See t\u00e4hendab \u2013 faktiliselt aitavad kaasa n\u00f5ukogude totalitarismi eksisteerimisele. Asi l\u00e4heb selleni, et isegi m\u00f5ned Eesti Demokraatlikust Liikumisest osav\u00f5tjad, kes hinge p\u00f5hjani vihkavad n\u00f5ukogude koloniaalre\u017eiimi ja on tema l\u00e4bi palju kannatanud, n\u00f5ustuvad suure vaevaga andma liikumise kassasse s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kopikaid. N\u00e4ib, et paljud Eesti rahva paremad pojad ja t\u00fctred on praegugi Mordva laagrites; siinjuures tuleb aga m\u00e4rkida, et Mordva laagrite poliitvangide arvates on eestlased \u00fched k\u00f5ige k i n d l a m e e l s e m a d\u00a0 j a\u00a0 k o m p r o m i s s i t u m a d\u00a0 poliitvangid.<\/p>\n<p>Ja veel. Eestis on sageli kuulda sellist \u00fctelust, et v\u00e4ike rahvas ei tohi ennast lasta kaasa t\u00f5mmata v\u00f5itlusele oma vabaduse eest, muidu saab talle osaks t\u00e4ielik h\u00e4ving. Raske \u00f6elda, kelle idee see on, kes julgeoleku v\u00f5i lihtsalt nahavedajate oma, kuid tal leidub siiski pooldajaid, kes leiavad temas moraalse \u00f5igustuse oma passiivsusele. Ajalugu n\u00e4itab aga vastupidist. Ainult need rahvad, kes on seda aktiivselt kaitsnud. Need rahvad, kes on olnud passiivsed, on aga hukkunud. Ja kui poleks olnud sisemist kindlusetust ja enese sugereerimist, oleks Eesti riik ja rahvas v\u00f5inud k\u00fcllaldase otsustavuse korral 1939. aastal koos Soomega vastu panna n\u00f5ukogude agressioonile. Ja kui \u201criigiisad\u201d oleksid olnud k\u00fcllalt kaugelen\u00e4gelikud ning kogu j\u00f5udu m\u00e4ngu pannes loonud Soome, Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Poola, T\u0161ehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia ja Bulgaaria bloki, siis see blokk oleks suutnud vastu panna nii Hitlerile kui ka Stalinile. Kui Baltikumi rahvad oleksid v\u00f5idelnud noo, nagu aastatel 1918-1920, siis oleks nende olukord praegu teistsugune ja ka ohvreid poleks rohkem olnud. Olles alistunud ilma v\u00f5itluseta, kaotas Eesti rahvas umbes 204 000 inimest, s.o. ligi viiendiku elanikkonnast! Ja sealjuures peamiselt Eesti rahva paremiku!<\/p>\n<p>Selliseid realiseerimata j\u00e4\u00e4nud \u201ckui\u2019sid\u201d oli palju. Selliseid on ka praegu. H \u00e4 d a\u00a0 r a h v a l e ,\u00a0 k e s\u00a0 k a o t a b\u00a0 a k t i i v s u s e!<\/p>\n<p>Kuid meie p\u00e4evil siiski k\u00f5rvuti demokraatliku liikumisega hakkab j\u00e4rjest enam hoogu v\u00f5tma r a h v u s l i k\u00a0 v a b a d u s l i i k u m i n e. selline v\u00e4ike rahvas nagu seda on Krimmi tatarlased, keda on ainult ca 500 000 inimest, ja needki Stalini oprit\u0161nikute poolt \u00fcle terve Kesk-Aasia laiali paisatud, on suutnud organiseeruda tugevaks tervikuks. Nad organiseerivad massimiitinguid ja demonstratsioone, tulevad sadade kaupa oma protestidega Moskvasse, neil on suurep\u00e4raselt funktsioneeriv illegaalne kirjandus. Vanglatesse ja laagritesse saadetud juhtide asemele ilmuvad uued. Tatarlaste v\u00f5itlus oma kodumaale \u2013 Krimmi \u2013 tagasip\u00f6\u00f6rdumise eest, oma etnilise eksisteerimise eest, \u00e4ratab h\u00e4mmastust ja vaimustust. Paljud venelased ja ukrainlased on astunud nende k\u00f5rvale. Seejuures paljud venelased ja ukrainlased on sattunud Krimmi tatarlaste liikumise toetamise eest vanglatesse ja vangilaagritesse, nagu n\u00e4iteks kindral Grigorenko. Krimmi tatarlaste v\u00f5itlus andis tugeva t\u00f5uke ka teiste Kesk-Aasia rahvaste \u2013 usbekkide ja kirgiiside rahvuslikule vabadusliikumisele.<\/p>\n<p>V \u00f5 i t\u00a0 kommunistliku koloniaalre\u017eiimi \u00fcle\u00a0 o n\u00a0 v \u00f5 i m a l i k\u00a0 j a\u00a0 v \u00e4 l t i m a t u. v\u00f5idu saabumise kiirus s\u00f5ltub aga kogu operatsiooni, sealhulgas ka rahvusliku vabadusliikumise a k t i i v s u s e s t.<\/p>\n<p>V \u00f5 i t\u00a0 t o t a l i t a r i s m i\u00a0 \u00fc l e\u00a0 p o l e\u00a0 v \u00f5 i m a l i k\u00a0 i l m a\u00a0 r a h v u s l i k e\u00a0 v a b a d u s l i i k u m i s t e\u00a0 o s a v \u00f5 t u t a .<\/p>\n<p>Eesti rahvas on k\u00fcllaltki k\u00f5rge kultuuriga rahvas. Ta on juba andunud hulgaliselt kindlameelseid n\u00f5ukogude totalitaarse re\u017eiimi vastu v\u00f5itlejaid. Kuid N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise teatud ringkondade arvates, kes tunnevad Eesti kohalikke olusid, seisavad Eesti rahvusliku vabadusliikumise ees mitmed v\u00e4ltimatud \u00fclesanded.<\/p>\n<p>E s I m e n e\u00a0 \u00fc l e s a n n e \u2013 iga rahvuslikust vabadusv\u00f5itlusest osav\u00f5tja enesekasvatus, lahtisaamine v\u00e4ikekodanlikest kalduvustest, oma rahva ajaloo tundma\u00f5ppimine, mitmesuguste revolutsiooniliste liikumiste v\u00f5itlusmeetodite tundma\u00f5ppimine, maksva korra t e g e l i k u majandusliku ja poliitilise olukorra tundma\u00f5ppimine, ustavuse kasvatamine isikuvabaduse ideedele, demokraatlike vaadete kasvatamine, leppimatus i g a s u g u s e r\u00f5humisega, valmisolek abistada neid, keda kehtiv n\u00f5ukogude totalitaarne re\u017eiim taga kiusab. Seejuures ei tohi aga unustada ka oma f\u00fc\u00fcsiliste v\u00f5imete arendamist, sest \u201cterves kehas on terve vaim\u201d.<\/p>\n<p>Teine \u00fclesanne \u2013 kasvatada samas vaimus ka oma perekonnaliikmeid: abikaasat, lapsi. Koosneb ju rahvas esmaj\u00e4rjekorras perekondadest. Iga\u00fcks peab tegema k\u00f5ik v\u00f5imaliku, et ta v\u00f5iks oma perekonnaliikmete peale kindel olla. See on vajalik ka tulevaste p\u00f5lvkondade jaoks.<\/p>\n<p>Kolmas \u00fclesanne \u2013 kasvatada oma l\u00e4hikondseid isamaalises vaimus: nii s\u00f5pru, tuttavaid kui ka t\u00f6\u00f6kaaslasi jne. Erilist t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata noortele, oma s\u00f5prade lastele ja lastele v\u00e4ikekodanlikest perekondadest. On vaja, et noortest saaksid oma rahva v\u00e4\u00e4rilised pojad ja t\u00fctred, kes annaksid oma osa rahva vabastamise eest.<\/p>\n<p>Neljas \u00fclesanne \u2013 v\u00f5ltsile kommunistlikule ajalooteadusele, sotsioloogiale ja majandusteadusele tuleb vastu panna t\u00f5ele vastavad t\u00f6\u00f6d ja levitada neid kas v\u00f5i illegaalsete v\u00e4ljaannetena. Selleks tuleb koguda ajaloolist materjali rahva l\u00e4hema mineviku kohta seni, kuni on veel elus nendest s\u00fcndmustest osav\u00f5tjad.<\/p>\n<p>Viies \u00fclesanne \u2013 teha k\u00f5ik s\u00f5ltuvate rahvaste bloki loomiseks N\u00f5ukogude Liidus. Seda \u00fclesannet juba mingil m\u00e4\u00e4ral t\u00e4idab N\u00f5ukogude Liidu Demokraatlik Liikumine, kuid otsesed kontaktid ja tegevuse koordineerimine on kasulikud k\u00f5igile rahvuslikele vabadusliikumistele, eriti seoses natsionaal-kommunistliku riigip\u00f6\u00f6rde reaalsete v\u00f5imalustega Venemaal (\u0161ovinistliku partei \u201cRossija\u201d moodustamine ja poollegaalse h\u00e4\u00e4lekandja \u201cVetse\u201d ilmumine 1971. a.).<\/p>\n<p>Kuues \u00fclesanne \u2013 omariikluse ja rahva suver\u00e4\u00e4nsuse taass\u00fcnni laiaulatusliku programmi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. Demokraatide arvates on k\u00f5ige vastuv\u00f5etavamaks poliitiliseks vormiks demokraatlik natsionalism. Tuleb v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada rahvusliku vabadusv\u00f5itluse taktikalised demokraadid ja tegevusjuhised. Selles t\u00f6\u00f6s v\u00f5ivad abistada demokraatide \u201cTaktikalised alused\u201d.<\/p>\n<p>Seitsmes \u00fclesanne \u2013 Illegaalse informatsioonis\u00fcsteemi laiendamine, s.t. kogumike, ajakirjade, ajalehtede, samuti artiklite v\u00e4ljaandmine k\u00f5igi oluliste k\u00fcsimuste kohta. Informatsiooni s\u00fcsteemi \u00fclesannete hulka kuuluvad tingimata teated julgeoleku ja partei poolt teostavatest j\u00e4litamistest ja tagakiusamistest. \u00dckski s\u00fcndmus ega fakt selles osas eo tohi j\u00e4\u00e4da saladusse! K\u00f5ige selle avalikkuse ette toomine on m\u00f5juvaks relvaks kehtiva totalitaarse kommunistliku re\u017eiimi vastu.<\/p>\n<p>Kaheksas \u00fclesanne \u2013 sallimatuse \u00f5hkkonna loomine k\u00f5igi n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imude omavoli, esindajate, okupatsiooniv\u00f5imudega kaasajooksjate, rahvuslike huvide reetjate ja n\u00f5ukogude julgeoleku agentide suhtes. Praegu v\u00f5ib sageli m\u00e4rgata liiga sallivat suhtumist sellisesse elementi ja isegi nende ees lipitsemist.<\/p>\n<p>\u00dcheksas \u00fclesanne . t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja \u00f5ige suhtumine sisses\u00f5itnud vene elanikkonnasse, diferentseerides teda poliitiliste tundem\u00e4rkide j\u00e4rgi. Ei tohi \u00fcles k\u00fctta pimedat vihkamist ja vaenu, vaid tuleb kannatlikult \u00fcmberkasvatanud neid, kellest v\u00f5ib saada v\u00f5itluskaaslasi \u00fchise vaenlase \u2013 n\u00f5ukogude totalitaarse kommunistliku re\u017eiimi vastu. Selleks on aga tarvis v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tada spetsiaalne metoodika. Vaenulik suhtumine k\u00f5igisse venelastesse viib vastupanule nende poolt ja toob l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes rohkem kahju kui kasu. See oleks eba\u00f5ige nii taktika seisukohast kui ka humanistlikust printsiibist l\u00e4htudes ja tugevdaks ainult kehtivat n\u00f5ukogude okupatsiooni. Demokraadid on seisukohalt, et rahvusliku vabadusliikumise ringkonnad peavad v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tama teaduslikult p\u00f5hjendatud sisser\u00e4ndajate arvu, mis ei \u00e4hvardaks eesti rahva etnilist tervislikkust. Tuleb t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja seisukohad, milline osa sisses\u00f5itnud venelastest tuleb repatrieerida Venemaale, kusjuures selline repatrieerimine peab toimuma \u00dcRO t\u00e4idevolilise komisjoni j\u00e4relvalve all.<\/p>\n<p>K\u00fcmnes \u00fclesanne \u2013 loobuda Venemaalt sisses\u00f5itnud eestlaste diskrimineerimisest ja hakata tegelema nende kasvatamisega. Nende diskrimineerimine viib selleni, et nad muutuvad okupatsioonire\u017eiimi p\u00fc\u00fcdlikeks teenriteks. Tuleb leida \u00fchine keel oma rahvuskaaslastega.<\/p>\n<p>\u00dcheteistk\u00fcmnes \u00fclesanne \u2013 rahvuslik vabadusliikumine koost\u00f6\u00f6s Eesti Demokraatliku Liikumisega peab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama spetsiaalse memorandumi Eesti koloniaalse s\u00f5ltuvuse ja omariiklikuse puudumise kohta. Selline memorandum Eesti Rahvusliku Vabadusliikumise nimel tuleb saata \u00dcRO-sse. Tuleb koputada maailma avaliku arvamuse uksele. Selline memorandum oleks t\u00e4htsaks poliitiliseks ja ajalooliseks aktiks Eesti maa ja rahva jaoks.<\/p>\n<p>Need \u00fclesanded on aga k\u00f5ige \u00fcldisemad. Rahvusliku vabadusliikumise juhid v\u00f5ivad ja peavadki neid loomulikult t\u00e4psustama. T\u00e4htis on, et rahvas ei oleks letargias, vaid oleks aktiivne. Rahvas peab v\u00f5itlema ja opositsioonilised j\u00f5ud peavad teda oskuslikult ja arukalt juhtima. Kuna aga okupatsiooni re\u017eiimil on olemas v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud plaan vastuhakkude ja rahutuste mahasurumiseks igas linnas ja maakohas, siis tuleb sellele vastu astuda kogu maa oskuse ja intellektiga.<\/p>\n<p>Kasutades juhust soovivad Vene demokraadid Eesti rahvuslikule vabadusliikumisele edu ja meelekindlust v\u00f5itluses ebainimliku totalitaarse kommunistliku re\u017eiimiga.<\/p>\n<p>Demokraadid kinnitavad, et nad tugevdavad k\u00f5igi rahvuslike huvide ja isikuvabaduste eest v\u00f5itlejate vendlust.<\/p>\n<p>Demokraadid osutavad j\u00f5ukohast asi k\u00f5igile rahvuslikele vabadusliikumistele ja v\u00f5tavad ise heameelega vastu igasugust abi rahvuslikelt vabadusliikumistelt.<\/p>\n<p>Tugevnegu N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslike vabadusliikumiste relvavendlus!<\/p>\n<p>Teie ja meie vabaduse eest!<\/p>\n<p>Moskva, 3. aprillil 1971. a.<\/p>\n<p>Juri Sablin, demokraat.<\/p>\n<p>Toimetuse m\u00e4rkus: \u00fclaltoodud artikkel on kirjutatud N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise osav\u00f5tja Juri Sablini poolt ning k\u00e4sitleb m\u00f5ningaid rahvusk\u00fcsimuse aspekte. Kuna Moskva elaniku pilguga on raske \u00f5igesti tabada meie kohalikke probleeme ja olusid, siis sisaldab eespooltoodud kirjutis diskuteeritavaid seisukoti ja v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendusi. N\u00f5iteks Venemaal s\u00fcndinud ja kasvanud eestlaste olukord Eestis (diskrimineeritavus). Kuid tema poolt avaldatud seisukohad on enamuses k\u00fcllaltki asjalikud, huvi rahvusk\u00fcsimuse vastu \u00fcldse siiras ja esitatud m\u00f5tted pakuvad kaheldamatult huvi. Toimetus avaldab t\u00e4nu NLDL\u2019ile, kes oma esindaja n\u00e4ol on teinud kaast\u00f6\u00f6d k\u00e4esolevas rahvuslikus v\u00e4ljaandes. Toimetus palub arvesse v\u00f5tta, et tegemist on venekeelse k\u00e4sikirja eestikeelse t\u00f5lkega ning ootab lugejaskonna omapoolset kriitikat, ettepanekuid, t\u00e4iendavais fakte jne.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teie ja meie vabaduse eest! 1. Kommunistliku totalitarismi olukorrast N\u00f5ukogude Liidus. Vaatamata sellele, et v\u00e4liselt n\u00e4i meie ida-kommunistlik impeerium esimesel<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false},"autorid":[101],"aasta":[80],"valjaanne":[],"varjunimi":[103,102],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11438","ajalehed","type-ajalehed","status-publish","format-standard","hentry","autorid-sergei-soldatov","aasta-80","varjunimi-demokraat","varjunimi-juri-sablin"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v25.8 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Teie ja meie vabaduse eest! 1. Kommunistliku totalitarismi olukorrast N\u00f5ukogude Liidus. Vaatamata sellele, et v\u00e4liselt n\u00e4i meie ida-kommunistlik impeerium esimesel\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-10-27T20:54:13+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"18 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-09-01T15:20:09+00:00\",\"dateModified\":\"2021-10-27T20:54:13+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine - Demokraatlik liikumine","og_description":"Teie ja meie vabaduse eest! 1. Kommunistliku totalitarismi olukorrast N\u00f5ukogude Liidus. Vaatamata sellele, et v\u00e4liselt n\u00e4i meie ida-kommunistlik impeerium esimesel","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","article_modified_time":"2021-10-27T20:54:13+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"18 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/","name":"Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-09-01T15:20:09+00:00","dateModified":"2021-10-27T20:54:13+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/ajalehed\/demokraatlik-liikumine-ja-noukogude-liidu-soltuvate-rahvaste-rahvuslik-vabadusliikumine\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Demokraatlik liikumine ja N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslik vabadusliikumine"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11438","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/ajalehed"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11438"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11438\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12162,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/ajalehed\/11438\/revisions\/12162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11438"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=11438"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=11438"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=11438"},{"taxonomy":"varjunimi","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/varjunimi?post=11438"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=11438"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}