On alanud v\u00f5itlus inimkonna ajaloo k\u00f5ige julmema ja verisema t\u00fcrannia \u2013 kommunistliku diktatuuri vastu. See v\u00f5itlus, mis tugevneb pidevalt, on haaranud kogu n\u00f5ukogude koloniaalimpeeriumi L\u00e4\u00e4nemerest kuni Vaikse Ookeanini.<\/p>\n
Meie, Eesti demokraadid, astudes sellesse raskesse v\u00f5itlusse koost\u00f6\u00f6s teiste orjastatud rahvaste demokraatidega, p\u00f6\u00f6rdume meie rahva aktiivsema ja ausama osa poole \u00fcleskutsega anda j\u00f5ukohane panus vabaduse k\u00e4ttev\u00f5itmise heaks.<\/p>\n
Me oleme seisukohal, et \u00fchiskonnale oleks k\u00f5ige kasulikum, kui demokratiseerimine toimuks rahulikul tee. Kuid me tuletame k\u00f5igile meelde, et rahulikuks demokratiseerimiseks on vajaliki v\u00e4hemalt kasv\u00f5i piiratud isikuvabaduste olemasolu v\u00f5i rahva massiline osav\u00f5tt vabadusv\u00f5itlusest. T\u00fcrannid ei loobu kunagi oma privileegidest vabatahtlikult, vaid teevad seda alati ainult siis, kui nad on selleks sunnitud. (Nii p\u00e4risorjuse kaotamine, kui ka tsaari oktoobrimanifest olid tegelikult rahva poolt valitsusele peale sunnitud.)<\/p>\n
\u00dchiskonnas, kus isikuvabadused puuduvad t\u00e4ielikult, v\u00f5ib rahulikule demokratiseerimisele loota ainult siis, kui rahva aktiivne vastupanu re\u017eiimile on saavutanud sellise ulatuse, et isikuvabaduste v\u00f5imaldamine on ainsaka abin\u00f5uks, millega re\u017eiim saab oma l\u00e4henevat l\u00f5ppu edasi l\u00fckata. Meie tingimustes on rahulik demokratiseerimine v\u00f5rdlemisi ebareaalne. Valitsev re\u017eiim on toime pannud nii palju kuritegusid, et hirm karistuse ees sunnib diktaatoreid v\u00f5imu iga hinna eest enda k\u00e4es hoidma, kasutades selleks ka k\u00f5ige alatumaid vahendeid.<\/p>\n
On t\u00e4iesti loomulik, et paljudel tekib k\u00fcsimus \u2013 kas on sellel k\u00f5igel m\u00f5tet? Re\u017eiim on ju nii v\u00f5imas ja hirmu\u00e4ratav ning surub julmalt maha igasuguse vastupanukatse.<\/p>\n
Valitseva re\u017eiimi tugevus on p\u00f5hiliselt siiski n\u00e4iline. Re\u017eiim p\u00fcsib t\u00e4nu hirmule, laiade rahvahulkade poliitilisele harimatusele ja moraalsele laostumisele.<\/p>\n
K\u00f5ikehaarav hirm t\u00fcrannia ees, mis on p\u00e4rit Stalini terrori aegadest on suures osas p\u00f5hjendamatu. V\u00f5imulolijad on oma privileegide s\u00e4ilitamise nimel valmis \u00fcksk\u00f5ik millisteks kuritegdeks, kuid nad teavad ka, et massiliste repressioonide rakendamine ainult kiirendaks re\u017eiimi kokkuvarisemist.<\/p>\n
Re\u017eiimi p\u00fc\u00fcdlused hoida rahvast poliitiliselt kirjaoskamatuna on olnud k\u00fcllaltki tagaj\u00e4rjekad, kuid t\u00e4nu \u00fcldisele haridustaseme t\u00f5usule ja eriti j\u00e4rjest tugevnevale Omakirjastusele t\u00f5useb \u00fcldise poliitilise kirjaoskuse tase pidevalt ja peatamatult.<\/p>\n
Ainult rahva moraalsele laostamisele v\u00f5imude poolt pole demokraatlikud j\u00f5ud seni suutnud v\u00e4\u00e4rilist vastul\u00f6\u00f6ki anda.Kuid moraalne laostumine, mis avaldub eesk\u00e4tt re\u017eiimi kuritegudele kaasaaitamises t\u00fchiste almuste eest, haarab eelk\u00f5ige siiski ainult p\u00f5him\u00f5ttelagedat v\u00e4ikekodanlikku elementi, kellest niikuinii pole vabadusv\u00f5itluses kaasal\u00f6\u00f6jat.<\/p>\n
Meie v\u00f5itlus tuleb raske, sest me peame lootma p\u00f5hiliselt orjastatud rahvaste eneste j\u00f5ududele. L\u00e4\u00e4ne demokraatialt pole meil mingit abi loota peale viljatute protestide.<\/p>\n
Kommunistlik impeerium laguneb p\u00f5hiliselt sisemiste j\u00f5udude m\u00f5jul. Ka tsaariv\u00f5im, mis kunagi tundus paljudele igavesena, lagunes p\u00f5hiliselt sisemiste j\u00f5udude toimel. Praegu on v\u00e4ljavaated vabaduse k\u00e4ttev\u00f5itmiseks paremad kui tsaari ajal ja seda j\u00e4rgmistel p\u00f5hjustel:<\/p>\n
a) kaasaegne s\u00f5jatehnika tugevdab valitsevat re\u017eiimi k\u00fcll v\u00e4lispoliitiliselt, andes v\u00f5imaluse ajada j\u00f5upositsioonile tuginevat v\u00e4lispoliitikat, kuid samal ajal n\u00f5rgendab teda sisepoliitiliselt. Keeruline s\u00f5jatehnika vajab j\u00e4rjest suuremal arvul haritud ja intelligentseid ohvitsere, kes ei allu enam niiv\u00f5rd demagoogiale, kui nende Stalini aegsed poolkirjaoskamatud kolleegid. S\u00f5jav\u00e4gi, mis varem oli re\u017eiimi kindlaks toeks, muutub pikkam\u00f6\u00f6da, kuid tagasip\u00f6\u00f6rdumatult, \u00fcheks tema hauakaevajaks.<\/p>\n
b) Tsaarivalitsus v\u00f5is loota v\u00e4lisabile, eesk\u00e4tt L\u00e4\u00e4ne suurriikidelt, kes sel ajal olid ise koloniaalriigid ja kus demokratiseerimine oli sel ajal alles algstaadiumis. N\u00fc\u00fcd on L\u00e4\u00e4ne suurriigid vabatahtlikult andnud oma asumaadele s\u00f5ltumatuse ja nende riigikord on demokratiseerunud, mist\u00f5ttu nad ei hakka kommunistlikku diktatuuri toetama, kui puhkeb avalik v\u00f5itlus kommunistliku diktatuuri ja demokraatlike j\u00f5udude vahel. Ka kommunistlike riikide abile ei saa n\u00f5ukogude v\u00f5im loota. Ida-Euroopa poolkolooniates p\u00fcsib kommunistlik diktatuur ainult t\u00e4nu n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00e4gede kohalviibimisele. Massilise vastuhaku korral n\u00f5ukogude koloniaalimpeeriumis puhkevad \u00fclest\u00f5usud ka Ida-Euroopa poolkolooniates. Re\u017eiimil tuleb v\u00f5idelda mitmel rindel. Peale selle avab iga t\u00f5sisem vastuhakk Ida-Euroopa poolkolooniates, mille mahasurumiseks kasutatakse n\u00f5ukogude v\u00e4gesid, j\u00e4rjest suurema osa inimeste silmad. Ainus kommunistliku re\u017eiimiga suurriik, kus kommunistlik diktatuur p\u00fcsib ilma n\u00f5ukogude v\u00e4gede sealolekuta, on Hiina, kes on aga muutunud N\u00f5ukogude liidu surmavaenlaseks;<\/p>\n
c) Tugevneb s\u00f5ltuvate rahvaste demokraatlike liikumiste \u00fchtsus. Re\u017eiim ei oska sellele vastata muuga, kui suurvene \u0161ovinismi \u00f5hutamisega, andes vene rahvale altk\u00e4emaksuks kongivanema koha rahvaste vanglas. Kuid ka neid, keda tal sel teel petta \u00f5nnestub, j\u00e4\u00e4b iga p\u00e4evaga j\u00e4rjest v\u00e4hemaks.<\/p>\n
Me teame, et v\u00f5itlus tuleb kauakestev ja ohvriterohke. Kuid vabadust pole kunagi k\u00e4tte v\u00f5idetud ohvriteta. K\u00f5ige suuremaid ohvreid ona aga alati kandnud mitte aktiivsed vabaduse eest v\u00f5itlejad, vaid need, kes passiivselt alistuvad oma saatusele. Kommunistliku diktatuuri all elavate rahvaste kaotused punase terrori l\u00e4bi \u00fcletavad \u00fcksk\u00f5ik millise rahva kaotused \u00fcksk\u00f5ik millises seni toimunud s\u00f5jas. Kui kasv\u00f5i \u00fcks k\u00fcmnendik nendest inimestest, kes hukkusid punase terrori l\u00e4bi, oleks \u00f5igel ajal astunud aktiivsesse v\u00f5itlusse t\u00fcrannia vastu, siis oleks enamus neist ellu j\u00e4\u00e4nud, verine kommunistlik diktatuur oleks aga j\u00e4\u00e4davalt maapinnalt p\u00fchitud.<\/p>\n
Me ei loo endale mingeid illusioone meie liikumise massilisuse suhtes. Me anname endile aru selles, et argp\u00fckslik ja orjameelne osa rahvast, kes ei julge k\u00e4tte v\u00f5tta, ei automaati ega k\u00e4esolevat Programmi, j\u00e4\u00e4b paratamatult k\u00f5rvale meie liikumisest, karjub hurraa r\u00f5hujatele, keda ta ise vihkab, ja hakkab meie pihta tulistama, kui t\u00fcrannid selleks k\u00e4su annavad. Kuid nii on see alati olnud ja meid see ei kohuta. Kommunistide m\u00fc\u00fct selle kohta, nagu v\u00f5ks edu saavutada ainult siis, kui liikumisest v\u00f5tab osa rahva p\u00f5himass, on t\u00e4iesti alusetu. Peamine pole mitte massilisus, vaid organiseeritus ja distsipliin. K\u00f5ik talurahva \u00fclest\u00f5usud said minevikus l\u00fc\u00fca, hoolimata masside osav\u00f5tust. Samal ajal on paljud suured muudatused ajaloos l\u00e4bi viidud m\u00e4rksa v\u00e4iksearvulisemate j\u00f5ududega, kes oli aga h\u00e4sti organiseeritud ja distsiplineeritud. Enamiku suurtest muudatustest on teostanud rahva \u00e4rksam ja aktiivsem osa, kes k\u00fcll puhtaritmeetiliselt v\u00f5ib olla isegi v\u00e4hemuses, kuid kelle teov\u00f5ime \u00fcletab orjameelse massi teov\u00f5ime. Ja vabaduse eest v\u00f5itlejate arv suureneb pidevalt.<\/p>\n
Opositsioonij\u00f5udude n\u00f5rkus ei seisne momendil mitte niiv\u00f5rd nende v\u00e4hearvulisuses, kuiv\u00f5rd \u00fchtse ideoloogia ja taktika puudumises. Vajalik on antitotalitaarsete j\u00f5udude rahvusvaheline ja parteidevaheline \u00fchtsus. Tuleb \u00fchendada k\u00f5ik j\u00f5ud \u00fchise eesm\u00e4rgi saavutamiseks \u2013 vabaduse k\u00e4ttev\u00f5itmiseks. Iga\u00fcks, kes v\u00f5itlusest k\u00f5rvale hiilib utoopiliste teooriate ettek\u00e4\u00e4ndel, abistab faktiliselt kommunistlikku diktatuuri.<\/p>\n
Totalitarismi tingimustes (ja ainult seal!) kehtib p\u00f5him\u00f5te \u2013 \u201ekes ei ole meie poolt, see on meie vastu\u201c. K\u00f5rvaltvaatajaks ei saa totalitarismi tingimustes j\u00e4\u00e4da, kuna re\u017eiim sunnib v\u00e4givalla abil endaga kaasa t\u00f6\u00f6tama. Demokraatia tingimustes see printsiip ei kehti, seal v\u00f5ib olla ka erapooletu.<\/p>\n
Antitotalitaarsete j\u00f5udude \u00fchtsus peab seisnema mitte \u00fchtses, tsentraliseeritud organisatsioonis, kes alluk \u00fchele juhile, vaid autonoomsete gruppide loomises, kes tuginevad \u00fchtsele tatikale ja p\u00fc\u00fcdlevad \u00fchisele eesm\u00e4rgile \u2013 vabaduse k\u00e4ttev\u00f5itmisele. Tarvis on mitte tsentraliseeritud juhtimist, mis antud momendil on ebareaalne, vaid \u00fchtset tegevuplaani \u2013 taktikalist doktriini, siis saavad k\u00f5ik tegutseda iseseisvalt. See on meie tingimustes ainus vastuv\u00f5etav variant.<\/p>\n
Gruppide autonoomsus \u00f5petab inimesi iseseisvalt otsustama, olles seega demokraatia kooliks, et X-p\u00e4eval (?) ei saaks rahva kukile istuda ei Mussolini, Hitleri, Lenini v\u00f5i Stalini taolised poliitilised avant\u00fcristid, tugevad isiksused.<\/p>\n
Meie vabadus ja meie tulevik on meie endi k\u00e4tes. Kui me ei astu v\u00f5itlusse kuritegeliku re\u017eiimi vastu, siis ei \u00e4hvarda meid mitte ainult vaimne ja moraalne surm \u2013 inimeste degradeerumine orjadeks \u2013 inimesetaolisteks kariloomadeks, kes on minetanud k\u00f5ik inimlikud v\u00e4\u00e4rtused ja kellel elu seisneb ainult f\u00fcsioloogiliste vajaduste rahuldamises, vaid ka f\u00fc\u00fcsiline surm kolmandas maailmas\u00f5jas. Praeguste tingimuste juures on kolmanda maailmas\u00f5ja puhkemine (kas v\u00f5i mingi arusaamatuse t\u00f5ttu) ainult aja k\u00fcsimus. Desarmeerimine, mis v\u00f5imaldaks \u00e4ra hoida inimkonna h\u00e4vingu, on aga v\u00f5imalik ainult demokraatliku korra tingimustes. Kommunistliku diktatuuri tingimustes on desarmeerimine v\u00f5imatu, sest re\u017eiim on v\u00f5imule tulnud v\u00e4givalla abil ja p\u00fcsib v\u00f5imul v\u00e4givalla abil. Desarmeerimine t\u00e4hendaks ka kommunistliku diktatuuri l\u00f5ppu.<\/p>\n
Veel ei ole hilja p\u00e4\u00e4sta maailm h\u00e4vingust! Seep\u00e4rast on k\u00f5igi ausate inimeste kohus anda j\u00f5ukohane panus demokraatia k\u00e4ttev\u00f5itmise \u00fcritusse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
On alanud v\u00f5itlus inimkonna ajaloo k\u00f5ige julmema ja verisema t\u00fcrannia \u2013 kommunistliku diktatuuri vastu. See v\u00f5itlus, mis tugevneb pidevalt, on<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"varjunimi":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11460","ajalehed","type-ajalehed","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n