Inimesi, sangareid ja kuulsusi, kellest oleneb tulevaste p\u00f5lvkondade saatus, kes on ohverdanud selleks palju, et teised v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da, ei unustata kunagi ega tohigi unustada!<\/p>\n
Kui viiek\u00fcmne kahe aasta eest meie mehed seisid relvaga k\u00e4es vaenlase vastas, kui kaalul ja otsustamisel oli k\u00fcsimus – olla v\u00f5i mitte olla, siis oli kapten \u00a0A n t o n\u00a0 I r v\u00a0 \u00fcks neist julgeist eesti meestest, kes oli v\u00e4ljas selle eest, et\u00a0 o l l a . Ja selle eest, et eesti rahvas v\u00f5iks olla, andis ta oma elu.<\/p>\n
27. aprillil m\u00f6\u00f6dus 52 aastat p\u00e4evast, mil langes Vabaduss\u00f5jas \u00fcks meie populaarsemaid v\u00e4ejuhte ja s\u00f5dureid – kapten Anton Irv.<\/p>\n
Kapten A. Irv oli s\u00f5na t\u00f5sisemas m\u00f5ttes juht ja s\u00f5dur. Igas lahingus, kus ta kaasa l\u00f5i, sammus ta alati esirinnas ega pidanud end paremaks igast teisest v\u00f5itlejast – oli see siis temast auastmelt alam juht v\u00f5i tavaline reav\u00f5itleja. OMa raugematu tahtej\u00f5u ja innuga tiivustas ta k\u00f5iki julgetele tegudele.<\/p>\n
J u l g e d\u00a0 t e e v a d\u00a0 a j a l u g u. Ja ajalugu tegi ka Anton Irv oma soomusronglastega. Tema ja soomusronglased on kirjutanud om tegude ja vapruse n\u00e4ol tuumakamaid lehek\u00fclgi meie vabadusv\u00f5itlejate ajaloo lehek\u00fclgedele. Sest k\u00f5ikjal palavate lahingute tulipunktis l\u00f5i kapten Irv oma soomusronglastega kaasa, ja otsustavalt ning v\u00f5idukalt. Nii m\u00f5nigi kord, mil m\u00f5nedel kadus usk v\u00f5idusse vaenlaste \u00fclemv\u00f5imu t\u00f5ttu, lausus kapten Irv samal ajal rahulikult ja julgelt: “E k s\u00a0 m e\u00a0 v a a t a !”<\/p>\n
Mis t\u00e4hendasid need kolm s\u00f5na?<\/p>\n
Need t\u00e4hendasid seda, et k\u00fcll me nendega juba toime tuleme!<\/p>\n
Ja tuldigi. Sest kus kapten irv oma meestega lahingus kaasa l\u00f5i, pidid vaenlased paaniliselt p\u00f5genema.<\/p>\n
See l\u00fcheldane, veidi alla keskmist kasvu, t\u00f6ise n\u00e4o ning elavate liigutustega s\u00f5jamees ei kaotanud kunagi enesevalitsemist. Ta andis hoobi ikka sinna, kus ta oli k\u00f5ige m\u00f5juvam ja tagaj\u00e4rjekam.<\/p>\n
Tema ja ta “soomusrongi l\u00f5vide”, nagu ta kujukalt nimetas oma mehi \u00fches oma p\u00e4evak\u00e4sus, lahinguline ind ning vaprus olid v\u00e4ljapaistvaks panuseks, et saavutati see, mille nimel valati verd ning mille ohvrialtarile pani ka Anton Irv oma julge s\u00f5jamehe s\u00fcdame – v a b a\u00a0 E e s t i.<\/p>\n
Kapten Anton Irv langes kangelasena. Ta t\u00f5i enese ohvriks kodumaale ja tema s\u00f5durisaatus ei lubanud tal seda n\u00e4ha, mille eest ta v\u00f5itles – vaba Eesti kodumaad. Ta langes, et Eesti kodumaa ja eesti rahvas v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Rahvas, nagu meie, kes ostis oma vabaduse kalli hinnaga, ei unustanud om suuri poegi, kes andsid oma elu selle rahva vabaduse eest. Eesti rahvas ei unustanud ka kapten Anton Irve. Vaiksesse ilusasse Viljandisse p\u00fcstitati kapten A. Irvele, Vabaduss\u00f5ja lahingute sangarile imposantne m\u00e4lestussammas. See oli teise vabaduss\u00f5ja ausamba k\u00f5rval niih\u00e4sti viljandlastele kui ka kogu eesti rahvale uhkuseks ja \u00fchtlasi ka lugupidamist avaldavaks t\u00e4hiseks langenud sangarile, eriti aga uhkuseks sakalamaalastele, sest oli ju kapten A. Irv Sakalamaa mehi, s\u00fcndinud Viljandi vallas.<\/p>\n
T\u00f5eliselt ja sangari v\u00e4\u00e4rikusega vaatas see ausammas sealt vastu niiviisi kodulinna s\u00f5pradele , lahingukaaslastele kui ka kogu rahvale, kes sageli armastasid seista lahingute sangari m\u00e4lestusm\u00e4rgi juures.<\/p>\n
Ajaratas aga veeres edasi, tuues kaasa meie kodumaale, mille eest oli kapten A.Irv andnud oma sangaris\u00fcdame, kurbi s\u00fcndmusi. Ajalooline idavaenlane, kelle vaenukuul r\u00f6\u00f6vis ka kapten A. Irve elu, hakkas taas raevutsema. L\u00f5huti, purustati, h\u00e4vitati k\u00f5ik, mis oli seoses meie vabadusv\u00f5itlusega. Ning esimene, mille kallale tormati meeletus vihas, oli Anton Irve m\u00e4lestussammas Viljandis Kirikum\u00e4el. \u00dchel p\u00e4eval tormas j\u00f5uk kohapealseid punaseid tegelasi samba juurde ja purustas selle m\u00e4lestussamba. K\u00f5ik tundsid, et oli juhtunud midagi hirmsat, r\u00fcvetavat, mida ei lepita aeg. Eesti rahva p\u00fchamat tunnet oli r\u00fcvetatud ja tahvas nuttis.<\/p>\n
T\u00e4na, viisk\u00fcmmend kaks aastat hiljem, peame meie , kel veel eestlaste s\u00fcda ja eestlaste meel on, taas j\u00e4tkama niih\u00e4sti Anton Irve kui ka teiste meie vabadusv\u00f5itlejate taotlust – eesti kodu p\u00e4\u00e4stmist punaste vaenlaste k\u00e4est. Nii nagu siis, peab ka n\u00fc\u00fcd iga vabadust ihkav eestlane aitama kaasa selleks et meie kodu ja kodumaa saaks taas vabaks. Olgu meil eeskujuks Anton Irv, ta vaprad soomusronglased ja k\u00f5ik teised, ke raksasid relvaga selle eest, et Eesti v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Kui me kodumaa sai vabaks tookord, miks ei peaks saama ta ka n\u00fc\u00fcd ? Seep\u00e4rast, eestlane, tea seda, et pead v\u00f5itlema ! Meid on v\u00e4he, kuid \u00fchtsuses on j\u00f5ud. J u l g e t e\u00a0 p \u00e4 r a l t\u00a0 o n v a b a d u s!<\/p>\n
Meenutagem Anton Irve tema 52. surmaastap\u00e4eval, teame, et ta oli julge s\u00f5dur ja veelgi julgem juht, sangarlik v\u00f5itleja, oma kodumaa ja rahva v\u00e4\u00e4rtuslikem poeg, keda isamaa vajab raskeil ja otsustavail hetkil. Tema m\u00e4lestus kohustab ja kutsub meid k\u00f5iki j\u00e4tkama seda v\u00f5itlust – v a b a d u s v \u00f5 i t l u s t.<\/p>\n
Vabaduss\u00f5ja populaarsemaid v\u00e4ejuhte kapten A.Irv, 1. liigi II j\u00e4rgu, 2. liigi III ja II j\u00e4rgu Vabadusristi kavaler s\u00fcndis 17. septembril 1886. a. Viljandi valla Ruudi k\u00fclas \u00dclevaresel v\u00f5rdlemisi vaese poisina. Kuid juba varases nooruses oli A. Irv<\/p>\n
v\u00e4gagi p\u00fc\u00fcdlik ja visa tahtej\u00f5uga. Vaatamata viletsaile majanduslikele v\u00f5imalustele valmistas ta ette \u00f5petaja kutsele. Kolma aastat t\u00f6\u00f6tas ta pedagoogina Viljandi kihelkonna koolis ja siis asus ta s\u00f5jav\u00e4kke. 1. detsembril 1910.a. vabanes ta s\u00f5jav\u00e4est. Neli aastat t\u00f6\u00f6tas ta siis isa talus \u00dclevaresel ja Maailmas\u00f5ja puhkedes oli ta j\u00e4lle s\u00f5jav\u00e4elaste ridades.<\/p>\n
Juba 1. Maailmas\u00f5jast osa v\u00f5ttes paistis ta silma oma erakordse vaprusega, mis t\u00f5i talle juba tsaari-s\u00f5jav\u00e4es tubli s\u00f5jamehe kuulsuse. Ta omandas \u00fche aastaga k\u00f5ik neli Georgi risti ning ta \u00fclendati allohvitserist lipnikuks. Teiste aum\u00e4rkide k\u00f5rval annetati talle ka Georgi kuldm\u00f5\u00f5k. 1917. aastal, mil formeeriti eesti s\u00f5jav\u00e4gi, t\u00f5ttas sinna ka tulihingleise eestlasena A. Irv. Seekord olid tema deviisiks s\u00f5nad: “Me elasime lootusega v\u00f5idusse, mis inimsusele ja \u00f5iglusele tee peaks avama “. Nende s\u00f5nadega astus A. Irv vabaduss\u00f5tta, mille kestal ta oma s\u00f5nad tegudeks raius.<\/p>\n
\u00fctles kapten A. Irv, kes seisis esimesel suurt\u00fcki platvormil, oma l\u00fchikesed, kuid terased s\u00f5nad: “Eks me vaatame ! “. Ja tagaj\u00e4rg oli see, et kapten A. Irv oma soomusrongiga v\u00f5itis Kehra lahingu. Ning edasi l\u00e4ks tema tee v\u00f5idult v\u00f5idule.<\/p>\n
Tapa, Tamsalu, Rakke, Voldi, Tartu, Elva, Puka, Palupera, Sangaste, Valga, Irboska, Petseri ja M\u00f5niste lahingud t\u00f5id kapten A. Irvele ja tema tublidele soomusronglastele surematu kuulsusega lahingumeeste nimed. P\u00e4rast soomusrongide \u00fcldjuhi kapten K. Partsi haavata saamist 24. jaanuaril 1919. a. Puka all, m\u00e4\u00e4ratakse Kapten Irv soomusrongide \u00fcldjuhi kohuset\u00e4itjaks, millisel kohal p\u00fcsis ta kuni langemiseni.<\/p>\n
Kapten a. Irv l\u00e4ks alati lahingusse k\u00f5ige ees. L\u00e4ks ees ka selgi korral kui see sai talle saatuslikuks. 27. aprillil 1919. a. toimus lahing Egle k\u00fcla juures L\u00e4timaal. Ta s\u00f5itis soomusautoga ” Kalevipoeg ” dessandi ette ja pidas seal lahingut. Tema viimane lahinguk\u00e4ik oli: “Kapten Irv n\u00f5uab viivitamatult \u00fcht Madseni kuulipildujat oma juurde ! ” Siis l\u00e4ks ta toimetama luuret m\u00f6\u00f6da maanteed soomusauto ees. \u00c4kki avati metsast tuli ja kapten A. Irv langes…<\/p>\n
Kapten a. Irve langemise puhul l\u00e4kitas \u00fclemjuhataja kindral Joh. Laidoner allj\u00e4rgneva telegrammi:<\/p>\n
” K\u00f5ikide meie s\u00f5jav\u00e4gede nimel avaldan k\u00f5ige suuremat kaastunnet soomusrongi meeskondadele vahva soomusrongide divisjoni \u00fclema kapten Irve surma puhul v\u00f5itluses vaenlase vastu. Vabariigi s\u00f5jav\u00e4ed kaotasid \u00fche oma parematest juhtidest, mina oma tublima kaast\u00f6\u00f6lise.”<\/p>\n
Langenud kangelase p\u00f5rm, kelle nime j\u00e4\u00e4dvustamiseks meie vanim soomusrong nr. 1 ristiti “Soomusrong kapten Irv ” , viidi Valgast Tallinna ja sealt Viljandisse, kus ta 1. mail 1919.a. suurte auavalduste ja rahvahulkade osav\u00f5tul maeti maakoguduse kalmistule. Kuid 23. juulil 1933.a. paigutati ta p\u00f5rm \u00fcmber Viljandi Kangelaskalmistule oma langenud lahinguvendade keskele. Ja juba samal aastal avati talle Viljandis Kirikum\u00e4el m\u00e4lestussammas, mille kurvast saatusest eespool mainisime.<\/p>\n
Viisk\u00fcmmend kaks aastat on m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcll tema surmast, kuid m\u00e4lestus temast\u00a0 p e a b\u00a0 e l a m a\u00a0 iga tulihingelise eestlase s\u00fcdames!<\/p>\n
” \u00c4 r g e\u00a0 k a r t k e! ” – need olid tema s\u00f5nad. Kaks, kuid see eest t\u00e4is julgust ja s\u00f5jamehelikkust, mis aitasid tefa \u00fcle paljudest raskustest ja viisid teda ja ta kaaslasi v\u00f5idult v\u00f5idule. ” \u00c4rge kartke ! ” \u00fctleme meiegi t\u00e4na, meenutades kapten Anton Irve, sest ka\u00a0 p r a e g u\u00a0 on vaja\u00a0 j u l g e i d\u00a0 j a\u00a0 v a p r a i d , et seista kindlalt ja otsustavalt sama vaenlase vastu.<\/p>\n
Hoolimata sellest, et meil praegu valitseb v\u00f5\u00f5ras v\u00f5im, mis surub maha iga pisemagi vabam\u00f5ttelisema avalduse, mis mustab meie p\u00fchimaid tundeid ja t\u00f5ekspidamisi, hoolimata sellest, et eesti rahva tuleviku horisont on kattunud tumedate pilvedega, me peame v\u00f5itlema . R a h v a s,\u00a0 k e s\u00a0 e i\u00a0 v \u00f5 i t l e\u00a0 o m a \u00a0v a b a d u s e\u00a0 e e s t , \u00a0o n\u00a0 m \u00e4 \u00e4 r a t u d\u00a0 h u k k m i s e l e!<\/p>\n
Meil, eestlastel, ei ole kolmandat teed: kas v\u00f5idelda vabaduse eest v\u00f5iduni v\u00f5i h\u00e4\u00e4buda pimedas orja\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
\u00c4rgu kunagi kustugu eestlaste s\u00fcdameis Vabaduss\u00f5jas s\u00fc\u00fcdatud v a b a d u s e\u00a0 t u l i!<\/p>\n
Eesti Vabaduss\u00f5ja sangarid innustagu meid alati meie raskel v\u00f5itlusteel oma eeskujuga!<\/p>\n
<\/p>\n
J.<\/p>\n
Aprill, 1971.a.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Inimesi, sangareid ja kuulsusi, kellest oleneb tulevaste p\u00f5lvkondade saatus, kes on ohverdanud selleks palju, et teised v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da, ei unustata<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"varjunimi":[110],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11463","ajalehed","type-ajalehed","status-publish","format-standard","hentry","varjunimi-j"],"acf":[],"yoast_head":"\n