1. Inimene on v\u00f5rd\u00f5iguslik osa universumist.
\n2. Inimene on looduslik n\u00e4htus ja seep\u00e4rast annab loodus talle loomuliku \u00f5iguse elada vabaduses, vabalt areneda ja luua.
\n3. Vabadus on s\u00f5ltumatus kunstlikult loodud kitsendustest.
\n4. Inimese p\u00f5hiliseks erinevuseks \u00fclej\u00e4\u00e4nud loodusest on tema vaimne maailm, s\u00fcdametunnistus, m\u00f5istus ja teadlik tahe ning sellest tulenev v\u00f5ime luua materiaalseid, vaimseid ja k\u00f5lbelisi v\u00e4\u00e4rtusi.
\n5. M\u00f5istuse ja teadliku tahte olemasolu annavad inimesele v\u00f5imaluse teda \u00fcmbritseva keskkonna oluliseks ja sageli p\u00f6\u00f6rdumatuks m\u00f5jutamiseks, sealhulgas ka m\u00f5ju endasarnaste \u00fcle.
\n6. Inimese vaimne maailm, tema m\u00f5istus ja teadlik tahe muudavad inimese tema teadvusliku elu perioodil autonoomseks.
\n7. Omades vaba tahet v\u00f5ib inimene korda saata mitte ainult head, vaid ka halba, mitte ainult luua, vaid ka h\u00e4vitada.
\n8. Inimene s\u00fcnnib ja sureb omaenese tahtest s\u00f5ltumata.
\n9. Inimese s\u00fcnd, arenemine, raugastumine ja surm on loomulikud n\u00e4htused. Loomulik raugastumine ei kutsu inimeses esile kannatusi, nagu ka loomulik surm h\u00e4\u00e4bumise l\u00f5pus ei kutsu esile hirmu. Kannatused ja hirm ilmutavad end inimesele enneaegse ja v\u00e4givaldse surma h\u00e4daohu korral, mis on tingitud v\u00e4liskeskkonnast \u2013 k\u00fclmast, n\u00e4ljast, haigustest, v\u00e4givallast… Seega on kannatuste ja hirmu olemasolu ebaloomuliku surma h\u00e4daohu m\u00e4rgiks.
\n10. Vaba arengu piiramine muudab inimese elu loomulikku k\u00e4iku. K\u00f5ik, mis rikub eluprotsessi loomulikkust, inimese vaimset, f\u00fc\u00fcsilist ja k\u00f5lbelist t\u00e4iustumist \u2013 on halb, k\u00f5ik, mis seda soodustab \u2013 hea.
\n11. Kui inimene ei allu v\u00e4listele piiramistele, siis temast endast s\u00f5ltub hea ja halva, rahulduse ja kannatuse osa tema elus. See on ainult v\u00f5imalik t\u00e4ieliku inimvabaduse olemasolul. Vabadus on vajalik inimese igak\u00fclgseks arenemiseks, tema vaimseks ja f\u00fc\u00fcsiliseks t\u00e4iustumiseks, t\u00f5e s\u00fcgavamaks tunnetamiseks.
\n12. Vabadus on inimisiksuse elu lahutamatu kategooria, mis tuleneb tema loomulikust \u00f5igusest elule.
\n13. Loomulik \u00f5igus on isiksusest, rahvusest ja riigist k\u00f5rgemal seisev \u00f5igus.
\n14. Igasuguse vabaduse, nii vaimse kui f\u00fc\u00fcsilise, piiramine on loomuvastane ja kuritegelik. Igal inimesel peab olema vabadus valida see eluviis ja need t\u00f5ekspidamised, mida ta peab endale vastuv\u00f5etavaks, v\u00e4lja arvatud eluviisid ja tegevus, mis piiravad teiste inimeste vabadust.
\n15. Mitte kellelgi pole \u00f5igust oma eluviisi ja t\u00f5ekspidamisi teistele v\u00e4givaldselt peale suruda ka siis, kui ta ise loeb neid positiivseiks.
\n16. Iga isiksus on kohustatud kaitsma oma vabadust ja loomulikke \u00f5igusi. Oma vabaduse ja loomulike \u00f5iguste kaitse \u2013 see on \u00fchtlasi teiste isiksuste vabaduse ja \u00f5iguste kaitse. Inimene, kes ei kaitse oma vabadust ja \u00f5igusi, on kurjategija, sest ta muutub tingimata mitte\u00f5igusp\u00e4rase v\u00e4givalla allikaks v\u00f5i t\u00f6\u00f6riistaks.
\n17. V\u00e4givallale rajatud ja inim\u00f5iguste piiramist taotlevate s\u00fcsteemide likvideerimine on \u00f5igusp\u00e4rane ja vajalik, sest need rikuvad sihiteadlikult iga isiksuse loomulikku eluprotsessi ja panevad h\u00e4daohtu tema elu, loomingu ja v\u00e4\u00e4rikuse.
\n18. \u00fchiskond on inimisiksuste kogum, kes erinevad \u00fcksteisest bioloogiliste, f\u00fc\u00fcsiliste, intellektuaalsete ja ps\u00fc\u00fchiliste omaduste poolest ning on erinevalt varustatud isikliku tahte ja loominguliste v\u00f5imetega. Seep\u00e4rast j\u00e4\u00e4b iga inimene \u00fchiskonnas autonoomseks. Inimesed \u00fchinevad perekonnaks, rahvaks, inimkonnaks. Perekond on inimisiksuste k\u00f5ige p\u00f5hilisem loomulik liit, mille eesm\u00e4rgiks on inimese taastootmine ja perekonnaliikmete suver\u00e4\u00e4nsuse kaitse.
\n19. Rahvus on suver\u00e4\u00e4nsete indiviidide loomulik kollektiiv, keda \u00fchendab rahvuslik \u00fchtekuuluvustunne. Rahvusliku kuuluvuse m\u00e4\u00e4rab p\u00f5hiliselt iga isiku eneseteadvus. Rahvuste v\u00e4givaldne v\u00f5i kunstlik assimileerimine on kuritegelik. Igal rahval kui ajaloolises protsessis moodustunud \u00fchendusel on v\u00f5\u00f5randamatu \u00f5igus suver\u00e4\u00e4nsusele ja teistest rahvastest s\u00f5ltumatule olemasolule. Maa-ala, kus antud rahvas on pikema ajaloolise perioodi jooksul paiknenud, moodustab tema rahvusliku territooriumi ja kellelgi pole \u00f5igust esitada selle kohta pretensioone.
\nRahvad pole f\u00fc\u00fcsiliste ja ps\u00fc\u00fchiliste tunnuste poolest sarnased. Iga suver\u00e4\u00e4nne rahvas t\u00e4idab oma looduslikku \u00fclesannet. Maailmale on vajalik iga rahvas. \u00fckski suver\u00e4\u00e4nne rahvas ei hukku isegi siis, kui ta s\u00fcnnib tsivilisatsiooni madalal astmel. Teiste rahvaste sissetung ja v\u00e4givald toovad sageli kaasa rahva h\u00e4vingu ja surma.
\n20. Rahva suver\u00e4\u00e4nsuse m\u00e4\u00e4rab rahva moodustavate isiksuste suver\u00e4\u00e4nsuste summa. Kui on jalge alla tallatud isiksuste suver\u00e4\u00e4nsus, siis pole ka rahva suver\u00e4\u00e4nsust.
\n21. Riigi ettem\u00e4\u00e4ratud \u00fclesandeks on iga isiksuse suver\u00e4\u00e4nsuse tagamine. Kui riik ei taga iga isiku suver\u00e4\u00e4nsust, siis on ta loomuvastane. Riik peab olema rahva jaoks, mitte rahvas riigi jaoks. Ainult selline riik on loomup\u00e4rane ja \u00f5igusp\u00e4rane.
\n22. Normaalne loomup\u00e4rane riik on selline, mis tagab iga kodaniku suver\u00e4\u00e4nsuse. K\u00f5ige loomup\u00e4rasem on \u00fcherahvuseline riik, mis kindlustab k\u00f5igile oma kodanikele vabaduse ja loomulikud \u00f5igused ning mis ei taotle teiste riikide kodanike suver\u00e4\u00e4nsuse h\u00e4vitamist.
\n23. K\u00e4esoleval ajaloolisel perioodil tuleb igale inimesele tagada vabadus ja loomulikud \u00f5igused v\u00e4hemalt \u201c\u00dcRO Inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsiooni” tasemel.
\n24. Iga \u00fcksikisik, iga perekond, iga riik peab l\u00e4htuma oma \u00fchiskondlikes suhetes \u201c\u00dcRO Inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioonist\u201d.
\n25. K\u00f5ik poliitilised voolud, mis taotlevad inimkonna h\u00fcvangut, peavad esmajoones l\u00e4htuma vabaduse ja loomulike \u00f5iguste kindlustamisest igale inimisiksusele. Vastasel korral ehitavad need poliitilised voolud vaid meelitavate utoopiate mudeleid, mis praktikasse rakendatuna muutuvad v\u00e4givalla, h\u00e4vitamise, vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise surma mehhanismiks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
1. Inimene on v\u00f5rd\u00f5iguslik osa universumist. 2. Inimene on looduslik n\u00e4htus ja seep\u00e4rast annab loodus talle loomuliku \u00f5iguse elada vabaduses,<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":11216,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[89],"aasta":[90],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11171","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-eesti-demokraatlik-liikumine","aasta-90"],"acf":[],"yoast_head":"\n