26. \u00dcheks peamiseks ohuks t\u00e4nap\u00e4eva rahvaste vabale arengule ja julgeolekule on totalitarism.
\n27. Totalitarism on v\u00e4givallale ja pettusele tuginev valitseva kildkonna piiramatu v\u00f5im p\u00f5hilistest \u00f5igustest ilma j\u00e4etud rahva \u00fcle.
\n28. Totalitarismile on iseloomulikud eriti aktiivne ja agressiivne imperialism ning kolonialism.
\n29. Imperialism on mingi riigi v\u00f5i riikide grupi p\u00fc\u00fcd allutada endale teisi riike nii poliitiliselt kui ka majanduslikult kas otsese s\u00f5jalise interventsiooni v\u00f5i s\u00f5jaliste, majanduslike ja poliitiliste abin\u00f5ude \u00fchendamise teel. Totalitaarsete riikide imperialistlikud p\u00fc\u00fcdlused on p\u00f5hjustanud suurema osa 20. sajandil toimunud s\u00f5dadest.
\n30. Totalitarism ja imperialism on looduslike \u00fcrginstinktide \u00fclekandumine \u00fchiskondlike ja riikidevaheliste suhete tasemele. Totalitaarne riik, milles rahvas on riigi jaoks, on loomuvastane ja kuritegelik n\u00e4htus.
\n31. Igasugune kaasaaitamine totalitaarsele riigile, olgu see aktiivne (nagu otsene osav\u00f5tt riigi kuritegudest) v\u00f5i passiivne (vaikiv n\u00f5usolek riigi kuritegudega v\u00f5i nende heakskiitmine omakasup\u00fc\u00fcdlikel eesm\u00e4rkidel), on kuritegu inimkonna vastu.
\n32. Totalitarismi tagaj\u00e4rjeks on temale alluvate rahvaste vaimne, k\u00f5lbeline ja poliitiline mandumine, terve ja normaalse \u00fchiskondliku elu h\u00e4\u00e4bumine, kriitiliselt m\u00f5tleva ja oma arvamust omava isiksuse muutumine \u00f5igusteta ja hirmutatud automaadiks \u2013 valitseva kildkonna tahtetuks t\u00f6\u00f6riistaks. Totalitaarsete riikide maailmavallutuslikud p\u00fc\u00fcdlused ja sellega seotud v\u00f5idurelvastumine \u00e4hvardavad kogu inimkonda f\u00fc\u00fcsilise h\u00e4vinguga.
\n33. Kuna totalitaarne re\u017eiim on v\u00f5imule tulnud v\u00e4givalla abil, siis kultiveerib ta v\u00f5imul p\u00fcsimiseks samuti v\u00e4givalda, vihkamist, kahtlustamist ja pidevat allumist juhtkonnale. Et s\u00e4ilitada v\u00f5imu ja \u00f5igustada v\u00e4givalla kasutamist, vajab valitsev kildkond m\u00fc\u00fcti \u201cvaenlastest\u201d ja tema poolt \u00e4hvardavast ohust. Selleks, kelle vastu tuleb end \u201ckaitsta\u201d ja \u201cvalvas\u201d olla, on \u201cimperialism\u201d, \u201cklassivaenlane\u201d jne. Kui aga olukord l\u00e4heb valitseva kildkonna jaoks kriitiliseks, v\u00f5etakse appi veel sisevaenlased \u2013 intelligents, juudid, \u201cnatsionalistid\u201d jne.
\n34. Totalitarismi olemusele on tegelikult vastun\u00e4idustatud k\u00f5ik \u00fcldinimlikud ja humaansed v\u00e4\u00e4rtused, mis heidetakste k\u00fc\u00fcniliselt k\u00f5rvale kui abstraktne humanism, kodanlik kosmopolitism jne. Totalitarismi eetika on puht-pragmaatiline: lubatud on k\u00f5ik, mis antud momendil re\u017eiimile kasu toob.
\n35. Seet\u00f5ttu on totalitaarse riigi normaalseks olekuks s\u00f5da.
\n36. Totalitaarne riik valmistub pidevalt s\u00f5jaks teiste riikidega, et neile sobival hetkel kallale tungida. Kogu aeg k\u00e4ib aga sisemine s\u00f5da oma maa rahva v\u00f5i selle \u00fcksikute r\u00fchmituste vastu. T\u00e4nap\u00e4eva maailma \u00fches suurimas totalitaarses riigis, N\u00f5ukogude Liidus, on kogu tema olemasolu jooksul faktiliselt kehtinud s\u00f5ja seisukord.
\n37. Mistahes abi (majanduslik, teaduslik, s\u00f5jaline v\u00f5i informatsiooniline) totali- taarsele riigile on kuritegelik akt selle kodanike suver\u00e4\u00e4nsuse vastu, ta aitab totalitaarsel re\u017eiimil hoida rahvast orjuses. Selline abi on kuritegelik akt ka abiandva maa kodanike vastu, sest totalitaarne riik on pidevaks ohuks nende suver\u00e4\u00e4nsusele.
\n38. Totalitaarse riigi kodanikel, kellelt riik on v\u00f5tnud nende suver\u00e4\u00e4nsuse, on mitte ainult \u00f5igus vaid ka kohustus purustada see riik ja oma suver\u00e4\u00e4nsus taastada. Vastasel juhul viib see neid varem v\u00f5i hiljem vaimse mandumiseni ja l\u00f5puks ka f\u00fc\u00fcsilise h\u00e4vinguni.
\n39. Kolonialism on mingi territooriumi ja seda asustava rahva v\u00e4givaldne hoidmine mingi riigi alluvuses v\u00f5i koosseisus ning tema ekspluateerimine v\u00f5i \u00e4rakasutamine metropoli valitseva kildkonna huvides.
\n40. Kolooniaks on iga asustatud territoorium, mis on v\u00e4givallaga, ilma rahvusvahelise kontrolli all toimunud referendumita, liidetud mingi riigiga.
\n41. J\u00e4tnud oma maa rahva ilma temale kuuluvast suver\u00e4\u00e4nsusest, p\u00fc\u00fcab totalitaarne riik muuta seda oma liitlaseks teiste rahvaste allutamisel, andes oma maa rahvale alistatud rahvaga v\u00f5rreldes m\u00f5ningaid privileege. Omades k\u00fcll m\u00f5ningaid privileege kolooniate rahvaste suhtes, on metropoli elanikkond sellegi poolest majanduslikult halvemal j\u00e4rjel ja poliitiliselt \u00f5igusetumas olukorras kui kolooniaid mitteomava demokraatliku riigi elanikkond.
\n42. N\u00f5ukogude Liidu valitsev parteieliit, rakendades p\u00f5him\u00f5tet \u201craketid ja loosungid leiva asemel” on viinud N\u00f5ukogude Vene koloniaalimpeeriumi enda neokoloniaalsesse s\u00f5ltuvusse l\u00e4\u00e4neriikidest (kontsessioonide andmine loodusvarade t\u00f6\u00f6tlemiseks USA-le ja Jaapanile, tehaste ehitamine N\u00f5uk. Liidus v\u00e4lisriikide poolt, suurte laenude v\u00f5tmine v\u00e4lisriikidelt).
\n43. Totalitarism saab eksisteerida sisemiste ja v\u00e4liste p\u00f5hjuste koosm\u00f5ju t\u00f5ttu.
\n44. K\u00f5ige olulisem sisemine p\u00f5hjus on vaimne terror. See seisneb rahva v\u00e4givaldses hoidmises vaimupimeduses, tema teadvuse m\u00f5jutamises \u00fchek\u00fclgse ja valeliku informatsiooni abil ning selle risustamises totalitarismi olemasolu \u00f5igustavate valeteooriatega.
\n45. Teine oluline sisemine p\u00f5hjus on f\u00fc\u00fcsiline terror. See seisneb rahva paremiku h\u00e4vitamises v\u00f5i tema isoleerimises \u00fclej\u00e4\u00e4nud rahvast vangilaagritesse, vanglatesse v\u00f5i vaimuhaiglatesse paigutamise teel.
\n46. Totalitaarse re\u017eiimi oluliseks toeks ja peamiseks reserviks on p\u00f5him\u00f5ttelage v\u00e4ikekodanlik element, kes minetanud p\u00f5hilised \u00fcldinimlikud ideaalid, on valmis t\u00fchiste materiaalsete h\u00fcvituste eest osutama aktiivset abi re\u017eiimi kuritegudele. Totalitaarse re\u017eiimi peamiseks toeks on orjameelne p\u00f5himass. T\u00e4nu viimase argp\u00fckslikule vaikimisele ja n\u00f5usolekule saab re\u017eiim toime panna oma kuritegusid ja neid varjata. Ka enamus inimesi, kes on kannatanud n\u00f5ukogude v\u00f5imu p\u00f5hjendamatute repressioonide all ja v\u00f5iksid kaasa aidata re\u017eiimi kuritegude paljastamisele, vaikivad uute repressioonide kartusel argp\u00fckslikult, muutudes seega eneselegi tahtmatult re\u017eiimi liitlasteks.
\n47. Totalitarismi eksisteerimise peamine v\u00e4line p\u00f5hjus on tihe koost\u00f6\u00f6 totalitaarsete riikide vahel ja mittek\u00fcllaldane koost\u00f6\u00f6 v\u00f5i selle puudumine demokraatlike riikide vahel.
\n48. Koost\u00f6\u00f6 totalitaarsete riikide vahel saab nendevahelistest vastuoludest hoolimata v\u00f5imalikuks \u00fchtede totalitaarsete riikide vasalse s\u00f5ltuvuse t\u00f5ttu teistest (n\u00e4it. N\u00f5uk. Liidust vasalses s\u00f5ltuvuses olevate Varssavi pakti maade osav\u00f5tt interventsioonist T\u00f0ehhoslovakkiasse). Nii leidsid p\u00e4rastised verivaenlased \u2013 sotsialistlik Venemaa ja natsionaal-sotsialistlik Saksamaa \u00fchise keele m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride jaotamisel Ida-Euroopas ja teostasid\u00fc hiselt Poola jagamise 1939. aastal. Samal ajal demokraatlike riikide vastuaktsioonid totalitaarsete riikide agressioonile piirduvad tavaliselt viljatute protestidega.
\n49. Teiseks oluliseks totalitarismi eksisteerimise v\u00e4liseks p\u00f5hjuseks ongi demokraatlike riikide l\u00fchin\u00e4gelik, omakasup\u00fc\u00fcdlik ja sageli otseselt kuritegelik abi totalitaarsetele riikidele. Nii aitasid l\u00e4\u00e4ne demokraatlikud riigid natsionaal-sotsialistlikku Saksamaad ja sotsialistlikku Venemaad \u2013 abi Venemaale 20-ndatel aastatel toiduainete, seadmete ja spetsialistide n\u00e4ol; viljasaadetised 60-ndatel aastatel; suurejoonelised viljasaadetised (alla omahinna!), tehaste ehitamine, elektronarvutite saatmine, krediit soodsatel tingimustel 1971\/72. aastatel. Nii sanktsioneerisid l\u00e4\u00e4ne demokraatlikud riigid Austria ja T\u00f0ehhoslovakkia okupeerimise 1938. aastal Balti riikide ja Bessaraabia vallutamise, neutraliteede s\u00e4ilitamise Hispaanias. Teise Maailmas\u00f5ja ajal osutas USA “lend lease\u2019i” n\u00e4ol suurt abi N\u00f5uk. Liidule, kuid ei andnud samal ajal praktiliselt mitte mingisugust abi Ida-Euroopa rahvastele (Poola, Ukraina, Balti riigid jt.), nende vabadusv\u00f5itluse toetamiseks.
\n50. Kui abiandmine oleks tingitud humaansetest kaalutlustest, siis oleks \u00f5igem abistada arengumaade rahvaid, kelle majanduslik olukord on m\u00e4rksa raskem N\u00f5uk. Liidu elanikkonna omast. Abiandmise tegelikuks eesm\u00e4rgiks on hoida N\u00f5uk. Liidu re\u017eiim kokkuvarisemisest, et oleks, millega oma rahvast hirmutada ja \u00e4ra hoida v\u00f5itlust s\u00f5jalis-t\u00f6\u00f6stusliku kompleksi \u00fclemv\u00f5imu vastu.
\n51. Peab silmas pidama seda, et v\u00e4lisriikide poolt osutatud abi, isegi toiduainete n\u00e4ol, ei l\u00e4he tavaliselt mitte rahvale, vaid p\u00f5hiliselt valitsevale parteieliidile, nagu see oli n\u00e4iteks 20-ndate aastate toiduainete saadetistega (valitsev parteieliit elas lahedalt, samal ajal kui miljonid lihtsad inimesed surid n\u00e4lga).
\n52. Totalitarismi, imperialismi ja kolonialismi likvideerimine maailmas \u00dcRO abil on v\u00f5rdlemisi ebareaalne, sest k\u00e4esoleval ajal on enamus \u00dcRO liikmesriike ise totalitaarsed ning koloniaalriigid.
\n53. Maailmas on praegu umbes 2000 rahvust, riike, kes kuuluvad \u00dcRO-sse, oli aga 1969. aastal umbes 130. Seega r\u00f5huval enamikul maailma rahvastest puudub oma esindus \u00dcRO-s ja ka oma riik. Paljud rahvad (aserbaid\u017eaanlased, bengaallased, korealased, mongolid, tad\u017eikid, turkmeenid, usbekid jt.) on jagatud mitme riigi vahel.
\n54. Uut t\u00fc\u00fcpi koloniaalriikides on juhtiv rahvus, kes teisi koloniaalses s\u00f5ltuvuses hoiab, k\u00fcll tavaliselt k\u00f5ige suuremaarvulisem, kuid sellegi poolest sageli v\u00e4iksem kui temast koloniaals\u00f5ltuvuses olevad rahvused kokku. 1961. aastal oli Aafrikas 48 riigi hulgas 25 sellist, kus \u00fckski rahvus ei moodustanud \u00fcle 50% elanikkonnast, 35 Aasia riigi hulgas oli 8 sellist, kus \u00fckski rahvus ei moodustanud \u00fcle 50% elanikkonnast.
\n55. \u00dcRO on vastu v\u00f5tnud mitmeid dekoloniseerimise kohta k\u00e4ivaid dokumente, mis on ratifitseeritud k\u00f5ikide tema liikmete poolt. Seejuures aga on \u00dcRO-s t\u00f5statatud ainult Euroopa riikide vanade kolooniate (nagu Angoola ja Mosambiik) k\u00fcsimust. Teistest kolooniatest vaikitakse t\u00e4ielikult. See on tingitud asjaolust, et suur osa \u00dcRO liikmesriike on koloniaalmaad, kes tallavad jalge alla s\u00f5ltuvate rahvaste \u00f5igusi ja ekspluateerivad nende rahvuslikke rikkusi.
\n56. T\u00e4iesti antidemokraatlikuks organiks on \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu. Sellesse kuulub kaks totalitaarset suurriiki \u2013 Venemaa ja Hiina, kes m\u00f5lemad hoiavad k\u00fcmneid rahvaid koloniaalikkes. Kasutades oma veto\u00f5igust, saavad nad praktiliselt annulleerida mistahes sammu, mida \u00dcRO p\u00fc\u00fcab ette v\u00f5tta kolonialismi likvideerimiseks ja s\u00f5ltuvate rahvaste suver\u00e4\u00e4nsuse taastamiseks.
\n57. T\u00e4nap\u00e4eva demokraatlikud riigid, kindlustades k\u00f5rge vabaduse ja \u00f5iguste taseme oma kodanikele, baseeruvad rahvusvahelistes suhetes positiivsel rahvusvahelisel \u00f5igusel, tunnistades totalitaarseid riike kui suver\u00e4\u00e4nseid ja v\u00f5rdseid partnereid.
\n58. Eesti demokraadid leiavad, et rahvusvaheline \u00f5igus peab tuginema loomulikule \u00f5igusele.
\n59. L\u00e4htudes loomulikust \u00f5igusest, ei saa kolonialismi lugeda normaalseks ja \u00f5iglaseks. P\u00f5hiliselt koloniaals\u00fcsteemi t\u00f5ttu on Inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioon senini j\u00e4\u00e4nud paberilipakaks, millel pole reaalset j\u00f5udu maailma elanikkonna enamiku jaoks.
\n60. Eesti demokraadid, l\u00e4htudes loomulikust \u00f5igusest, on seisukohal, et k\u00f5igi rahvaste rahvusliku suver\u00e4\u00e4nsuse kindlustamine s\u00f5ltumata nende arvulisest suurusest on t\u00e4nap\u00e4eva inimkonna p\u00f5hiprobleeme.
\n61. Eesti Demokraatlik Liikumine (EDL) peab vajalikuks \u00fchendada need rahvad, kes v\u00e4givaldselt on jaotatud mitme erineva riigi vahel \u2013 nagu armeenlased, aserbaid\u017eaanid, kirgiisid, tad\u017eikid, turkmeenid, usbekid ja veel paljud rahvad Aasias ja Aafrikas.
\n62. Kolooniate vabastamine v\u00f5ib toimuda p\u00f5him\u00f5tteliselt nii rahulikul teel kui ka s\u00f5jalist j\u00f5udu kasutades eesk\u00e4tt kolooniate rahvaste eneste poolt. Kolooniate rahulikul teel vabastamise eeltingimuseks on totalitarismi likvideerimine ja demokraatliku korra kehtestamine metropolis.
\n63. Totalitarismi ja kolonialismi likvideerimine saab toimuda eesk\u00e4tt orjastatud rahvaste eneste j\u00f5ududega. Lootused efektiivsele v\u00e4lisabile on p\u00f5hjendamatud ja soodustavad vaid v\u00f5itlusvaimu n\u00f5rgenemist ning passiivset \u00e4raootamist. Abi v\u00f5ib v\u00e4ljast loota alles siis, kui ise aktiivselt v\u00f5ideldakse oma vabaduse eest.
\n64. Edukaks v\u00f5itluseks totalitarismiga tuleb t\u00f5sta rahvustunnet. Eesm\u00e4rgiks peab alati olema t\u00e4ielik vabanemine ja rahvusliku suver\u00e4\u00e4nsuse saavutamine.
\n65. EDL on seisukohal, et edukaks v\u00f5itluseks totalitarismi vastu ja k\u00f5ikide rahvaste vabastamiseks totalitarismist ning kolonialismist on vajalik k\u00f5igi demokraatlike j\u00f5udude \u00fchinemine totalitarismi ja kolonialismi vastaseks rindeks. Kuni eksisteerib totalitaarne re\u017eiim suhteliselt v\u00f5imsates riikides, ei v\u00f5i \u00fckski rahvas oma tulevikule kindel olla.
\n66. K\u00e4esoleval momendil ei suuda \u00fckski rahvas, ka k\u00f5ige suurem mitte, v\u00e4lja rabelda Vene koloniaalimpeeriumist \u00fcksi, ainult oma j\u00f5ududega.
\n67. EDL kuulutab v\u00e4lja k\u00f5igi rahvuslike vabastusliikumiste eesm\u00e4rkide \u00fchtsuse. Kuni k\u00e4esoleva ajani, umbes 700 aasta jooksul on Vene koloniaalimpeeriumist s\u00f5ltuvad rahvad \u00fclest\u00f5usnud \u00fcksikult ja v\u00f5idelnud ainult oma vabaduse eest, mitte saadel abi teistelt ja mitte abistades teisi, mis viis nad sageli l\u00fc\u00fcasaamisele. Sageli on kasutatud isegi \u00fchtesid s\u00f5ltuvaid rahvaid teiste \u00fclest\u00f5usude mahasurumiseks (n\u00e4iteks Bulavini \u00fclest\u00f5usu mahasurumine Mazepa poolt, baskiiride \u00fclest\u00f5usu mahasurumine Doni ja Ukraina kasakate ning kalm\u00f5kkide poolt). 1918. aastal koosnes Vene Punaarmee peamiselt mittevenelastest (l\u00e4tlastest, hiinlastest, sakslastest, ungarlastest jt.). Peab saavutama selle, et ei toimuks \u00fche rahvusliku vabastusliikumise mahasurumist teise rahva j\u00f5ududega.
\n68. Koloniaalsete metropolide rahvad on samuti oma suver\u00e4\u00e4nsusest ilma j\u00e4etud, nad on ise s\u00f5ltuvuses valitsevast ladvikust. Kuna neid on suuremal m\u00e4\u00e4ral petetud, on neil raskem m\u00f5ista oma s\u00f5ltuvust ja suver\u00e4\u00e4nsuse kaotust. Seep\u00e4rast peavad s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslikud vabastusliikumised ideeliselt m\u00f5justama koloniaalmetropolide rahvaste paremikku, kasvatama neid demokraatia vaimus, avama neil silmad nende s\u00f5ltuva ja \u00f5igusetu olukorra suhtes ja arendama nendega tihedat koost\u00f6\u00f6d.
\n69. Rahvuslikud vabastusliikumised igal totalitaarsel maal peavad osutama k\u00f5ikv\u00f5imalikku abi teistele vabastusliikumistele; nad peavad endaga kaasa t\u00f5mbama mahaj\u00e4\u00e4jaid ja p\u00fc\u00fcdma ise j\u00e4rele j\u00f5uda eesliikujaile. Vabastusliikumise taset tuleb igati t\u00f5sta. Seda p\u00f5him\u00f5tet tuleb rakendada nii totalitaarse koloniaalriigi sees kui ka riigipiiridele vaatamata.
\n70. EDL loeb tungivalt vajalikuks k\u00f5igi s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslike vabastusliikumiste bloki loomise. Kui m\u00f5nel s\u00f5ltuval rahval \u00f5nnestub vabaneda N\u00f5uk. Vene kolonialismist, v\u00f5ib ta lugeda v\u00f5itlust l\u00f5petatuks alles siis, kui Venemaal on likvideeritud totalitaarne kord ja loodud \u00f5iguslik demokraatlik kord. Seda eesm\u00e4rki tuleb taotleda k\u00f5igi v\u00f5imalike vahenditega, kaasa arvatud relvastatud j\u00f5ud. Seni, kuni Venemaal eksisteerib totalitarism, ei saakski vabanenud rahvastest lugeda ennast v\u00e4ljaspool ohtu olevaks; varem v\u00f5i hiljem v\u00f5ib ta sattuda uuesti koloniaalsesse s\u00f5ltuvusse.
\n71. Ajalugu on n\u00e4idanud, et demokraatlikud riigid hukkusid sisemiste kriiside, m\u00e4rksa sagedamini aga v\u00e4liste kallaletungide t\u00f5ttu tugevamate ja agressiivsemate totalitaarsete naabrite poolt. P\u00f5hjuseks on see, et v\u00e4ikesed ja keskmised demokraatlikud riigid p\u00fc\u00fcdsid minna suurte naabrite, sageli totalitaarsete, poliitika kiiluvees. See p\u00f5hjustas ebaloomulikke liite, selle asemel, et teostada s\u00f5ltumatut v\u00e4lispoliitikat ja tugevdada v\u00e4ikeste ja keskmiste demokraatlike riikide kollektiivset enesekaitset. N\u00e4iteks, Soome, Balti riikide, Poola, Rumeenia, Kreeka, Austria, Jugoslaavia, T\u00f0ehhoslovakkia, Bulgaaria ja Ungari majanduslik ning s\u00f5jaline potentsiaal \u00fcletas 1939. aastal nii Saksamaad kui ka N\u00f5uk. Liitu eraldi v\u00f5etuna. \u00dchtsuse puudumise t\u00f5ttu nende riikide vahel suutsid aga imperialistlikud riigid nad k\u00f5ik \u00fchekaupa vallutada.
\n72. Demokraatlikud riigid ei tohi olla neutraalsed. Kui mingi demokraatlik riik kuulutab end neutraalseks, t\u00e4hendab see sisuliselt nii iseenda kui ka teiste demokraatlike riikide reetmist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
26. \u00dcheks peamiseks ohuks t\u00e4nap\u00e4eva rahvaste vabale arengule ja julgeolekule on totalitarism. 27. Totalitarism on v\u00e4givallale ja pettusele tuginev valitseva<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":11216,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[89],"aasta":[90],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11173","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-eesti-demokraatlik-liikumine","aasta-90"],"acf":[],"yoast_head":"\n