136. T\u00e4nap\u00e4eva rahvusvaheline \u00f5igus tagab suver\u00e4\u00e4nsuse riigile, mitte aga isiksusele ja rahvale. Riigi suver\u00e4\u00e4nsus t\u00e4nap\u00e4eva rahvusvaheliste tavade kohaselt t\u00e4hendab tegelikkuses valitsuse piiramatut omavoli tema v\u00f5imu all oleva rahva v\u00f5i rahvaste \u00fcle, \u00f5igust karistamatult rikkuda nii rahvusvahelisi kui ka omaenda seadusi. Selliselt viiakse tegelikult ellu p\u00f5him\u00f5tet \u201crahvas riigi jaoks\u201d.
\n137. L\u00e4htudes p\u00f5him\u00f5ttest \u201criik rahva jaoks\u201d loeb EDL vajalikuks piirata riigi suver\u00e4\u00e4nsust isiksuse ja rahva suver\u00e4\u00e4nsuse tagamise huvides.
\n138. Peamiseks ohuks demokraatlikule korrale ja suver\u00e4\u00e4nsetele demokraatlikele riikidele on olnud fa\u00f0ism, natsionaalsotsialism, kommunism ja teised erinevat vormi totalitaarsed \u00fchiskondlikud formatsioonid, mis on suunatud isiksuse vastu. Nii natsionaalsotsialistlik maailmavaade kui ka kommunistlik maailmavaade on m\u00f5lemad imperialistlikud. Nende eesm\u00e4rk on v\u00e4givallaga luua uus maailmakord.
\n139. Fa\u00f0ismi totaliteet on \u00fchedimensiooniline: ta piirdub vaid poliitikaga, kuna s\u00fcdametunnistuse ja majandusk\u00fcsimustes valitseb ulatuslik vabadus.
\n140. Natsionaalsotsialismi totaliteet on kahedimensiooniline: ta haarab mitte \u00fcksnes poliitika, vaid ka maailmavaate, kuna eramajandus on j\u00e4\u00e4nud p\u00fcsima. Natsionaalsotsialismi tuum on bioloogiline: ta p\u00fc\u00fcab saavutada oma rassi \u00fclemvalitsust teiste rasside \u00fcle.
\n141. Kommunismi totaliteet on kolmedimensiooniline: ta valitseb poliitikat, maailmavaadet ja majandust. Kommunism tahab oma hiiglasliku riigitrusti sissetulekutega, milliseid ta v\u00f5ib oma kodanike elustandardi arvel omavoliliselt ja piiramatult suurendada, teostada maailmarevolutsiooni, v\u00f5ttes selle l\u00e4biviimise kindlustamiseks tarvitusele s\u00f5jav\u00e4elisi ja propagandaabin\u00f5usid.
\nKommunism pole \u00fcksnes riik ega trust, vaid ka neljas maailmareligioon budismi, kristluse ja islami k\u00f5rval.
\n142. Demokraatiat tuleb kaitsta aktiivselt.
\nAjalugu on korduvalt n\u00e4idanud, et demokraatlike riikide k\u00f5rvalehoidumine aktiivsest v\u00f5itlusest demokraatia eest pole enamasti suutnud s\u00f5da \u00e4ra hoida, vaid seda edasi l\u00fckanud ajani, mil totalitaarne riik, kes s\u00f5da tahab alustada, on selleks paremini j\u00f5udnud ette valmistuda.
\n143. Demokraatia kaitseks rahvusvahelises ulatuses on vajalik riikidevahelise organisatsiooni olemasolu.
\nK\u00e4esoleval ajal on need \u00fclesanded pandud \u00fchinenud Rahvaste Organisatsioonile.
\n144. \u00dcRO on saavutanud silmapaistvat edu n\u00e4iteks riikidevahelise kultuurialase koost\u00f6\u00f6 alal. Samuti on \u00dcRO saavutanud m\u00f5ningat edu poliitilisel alal, nagu n\u00e4iteks eduka vastul\u00f6\u00f6gi andmine kommunistlikule agressioonile Koreas 1951.-1953. a.
\nSamal ajal on \u00dcRO-l mitmeid olulisi puudusi, mille t\u00f5ttu ta efektiivsus eriti poliitilisel alal on osutunud oodatust tunduvalt v\u00e4iksemaks.
\n145. Nende puuduste peamised p\u00f5hjused on j\u00e4rgmised:
\n1) \u00dcRO liikmeteks v\u00f5etakse vastu praktiliselt k\u00f5ik riigid, kes selleks soovi avaldavad. Selle tulemusena kuuluvad \u00dcRO-sse ka paljud sellised riigid, kes on kas oma rahva v\u00f5i teiste rahvaste suhtes pannud v\u00f5i panevad toime selliseid kuritegusid, millede toimepanemine kas \u00fcksikisiku v\u00f5i isikute grupi poolt on karistatav peaaegu k\u00f5ikides maailma maades.
\n2) \u00dcRO on vastu v\u00f5tnud mitmeid demokraatliku sisuga deklaratsioone, kuid kuna neil puudub liikmesriikide suhtes seaduse j\u00f5ud, siis on nad sisuliselt ainult demokraatlikuks fassaadiks, mis varjab antidemokraatlikku tegelikkust totalitaarsetes riikides.
\n146. Isiksuse kaitseks omavoli vastu riigi poolt on vajalik efektiivne rahvusvahelise kontrolli olemasolu. \u00dcRO ei ole seni suutnud sellist kontrolli tagada, kuna tema liikmesriigid ei ole kohustatud kontrollorganeid oma territooriumile, samuti ka oma v\u00f5imu all olevate teiste riikide territooriumidele sisse laskma. Nii ei lasknud N\u00f5uk. Liit 1956. aastal Ungarisse sisse \u00dcRO vaatlejaid, kuulutades nende sinnasaatmise katse vahelesegamiseks Ungari siseasjadesse (tema enda poolt toime pandud interventsiooni ta Ungari siseasjadesse vahelesegamiseks ei lugenud).
\n147. Saavutada \u00dcRO demokratiseerimine niisugusel m\u00e4\u00e4ral, et tema abil kaitsta demokraatiat rahvusvahelises ulatuses, on praegusel momendil kaunis ebareaalne \u2013 mistahes demokraatia kaitseks suunatud otsuse, mida \u00dcRO liikmesriikidele kohustuslikuks p\u00fc\u00fctakse teha, h\u00e4\u00e4letaksid \u00dcRO-s enamuse moodustavad piiratud demokraatiaga riigid koos totalitaarsete riikidega maha. Samuti kasutaksid Julgeolekun\u00f5ukogus olevad totalitaarsed riigid tema suhtes veto-\u00f5igust.
\n148. Senikaua, kuni \u00dcRO ei suuda paljusid oma \u00fclesandeid t\u00e4ita, on EDL arvates otstarbekas luua t\u00e4iendav rahvusvaheline organisatsioon \u2013 Demokraatlike Vabariikide Liit (DVL), kuhu kuuluksid ainult t\u00f5eliselt demokraatlikud riigid.
\nSelline liit, mis paratamatult h\u00f5lmab esialgu v\u00e4hemuse maailma maadest, peaks saama eeskujuks \u00fclej\u00e4\u00e4nud maadele selles osas, kuidas t\u00f5eliselt kaitsta demokraatiat ja isikuvabadust.
\n149. Demokraatlike Vabariikide Liit on \u00fcherahvuseliste, suver\u00e4\u00e4nsete, demokraatlike, seaduslike valitsuste poolt juhitavate riikide vabatahtlik \u00fchendus.
\n150. Valitsust, kes rikub omaenda parlamendis vastuv\u00f5etud seadusi v\u00f5i kes tegutseb mittekehtivate seaduste j\u00e4rgi, ei saa lugeda seaduslikuks.
\n\u00dchtegi seadust, mis on vastuolus vastava riigi p\u00f5hiseadusega, ei saa lugeda kehtivaks.
\n151. DVL-i eesm\u00e4rkideks on:
\n1. Demokraatlike riikide kaitse v\u00e4lise kallaletungi eest.
\n2. Inim\u00f5iguste kaitse liikmesriikides.
\n3. Liikmesriikide vahelise majandusliku ja kultuurialase koost\u00f6\u00f6 koordineerimine.
\n4. Liikmesriikide territoriaalsete pretensioonide lahendamine, kui k\u00fcsimus puudutab m\u00f5ne DVL liikmesriigi territooriumi.
\n5. Kaasabi osutamine k\u00f5igile rahvastele rahvusliku s\u00f5ltumatuse saavutamisel ja vaba demokraatiaga riigikorra kehtestamisel.
\n152. DVL peab olema rajatud j\u00e4rgmistele p\u00f5him\u00f5tetele:
\nDVL ei v\u00f5i olla riik, vaid ainult riikidevaheline liit.
\nVastupidiselt kommunistliku propaganda v\u00e4idetele ei p\u00f5hjusta riikide s\u00f5ltumatus nende majanduslikku ja kultuurialast isoleeritust. Demokraatliku korraga riikide vahel on majanduslik koost\u00f6\u00f6 tavaliselt palju k\u00f5rgemal tasemel ja tihedam kui totalitaarses N\u00f5uk. Liidus samale ministeeriumile alluvate erinevate ettev\u00f5tete vahel.
\n153. \u2013 DVL-i astumine (kui ka v\u00e4ljaastumine) otsustatakse rahvah\u00e4\u00e4le- tusega.
\nRahvah\u00e4\u00e4letus peab toimuma rahvusvahelise kontrollkomisjoni j\u00e4relvalve all, kuhu v\u00f5ib oma esindajad saata iga riik.
\nRiik, kes soovib DVL-ist v\u00e4lja astuda, peab sellest v\u00e4hemalt \u00fcks aasta enne v\u00e4ljaastumist ette teatama.
\n154. \u2013 K\u00f5igis DVL liikmesriikides tuleb tagada isikuvabadus v\u00e4hemalt “\u00dcRO Inim\u00f5iguste \u00dclddeklaratsiooni” tasemel. K\u00f5rvalekaldumised nimetatud deklaratsioonist on lubatud ainult isikuvabaduste laiendamise suunas.
\n155. Iga DVL liikmesriik on kohustatud lubama oma territooriumile DVL, \u00dcRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide komisjone ja vaatlejaid. Igal komisjonil ja vaatlejal on \u00f5igus avaldada oma tegevuse kohta b\u00fcllet\u00e4\u00e4ne, mis peavad olema k\u00e4ttesaadavad iga DVL liikmesriigi k\u00f5igile kodanikele, s\u00f5ltumata neis avaldatud faktidest ja seisukohtadest. Juhul, kui m\u00f5ne DVL liikmesriigi valitsus ei ole n\u00f5us b\u00fcllet\u00e4\u00e4nides avaldatud seisukohtadega, on tal samuti \u00f5igus oma seisukohtade avaldamiseks v\u00f5rdselt komisjonide v\u00f5i vaatlejatega.
\n156. Tuginedes loomilikule \u00f5igusele, on EDL seisukohal, et \u00fchegi riigi seadusandlikel organeil pole \u00f5igust v\u00e4lja anda seadusi, mis piiraks p\u00f5hilisi isikuvabadusi (viimaste loetelu on toodud p. 196).
\nEriti oluline on s\u00f5na ja tr\u00fckivabaduse kindlustamine, sest ainult viimaste olemasolu korral on praktiliselt v\u00f5imalik ka teisi vabadusi kaitsta.
\n157. EDL leiab, et k\u00f5igil j\u00e4rgmistel rahvastel, kes praegu kuuluvad NSVLiitu, on \u00f5igus suver\u00e4\u00e4nsete riikide moodustamisele oma rahvuslikes paiknemise piirides: armeenlased, aserbaid\u017eaanlased, eestlased, grusiinlased, karjalased, kasahhid, kirgiisid, leedulased, l\u00e4tlased, moldaavlased, tad\u0163ikid, (Kaasani-)tatarlased, turkmeenlased, ukrainlased, usbekid, valgevenelased ja venelased.
\n158. EDL leiab tingimata vajaliku olevat Krimmi tagasiandmise tatarlastele ja seal Krimmi-Tatari Demokraatliku Vabariigi loomise. Krimmi tatarlased kannavad praegu v\u00f5itluses oma olemasolu eest suurimaid kaotusi.
\n159. Kuna paljud rahvad, kes kuuluvad praegu N\u00f5uk. Liidu koosseisu, on aastasadu elanud t\u00fcrannia all, siis puuduvad neil praktiliselt demokraatlikud traditsioonid. Seet\u00f5ttu v\u00f5idakse m\u00f5nel maal ka vabade valimiste tulemusena kehtestada totalitaarne kord.
\n160. Totalitaarsete s\u00fcsteemide \u00fchiseks jooneks on isikuvabaduse, eesk\u00e4tt s\u00f5na- ja tr\u00fckivabaduse mahasurumine, sest viimaste olemasolu puhul ei saa t\u00fcrannia toime panna oma kuritegusid.
\n161. Seet\u00f5ttu loeb EDL vajalikuks erakorraliste abin\u00f5ude tarvituselev\u00f5tu N\u00f5uk. Liidu territooriumil loodavate iseseisvate riikide suhtes.
\nMistahes loodava riigi valitsus peab laskma oma territooriumile DVL ja \u00dcRO komisjone ja vaatlejaid ning v\u00f5imaldama neil avaldada b\u00fcllet\u00e4\u00e4ne oma tegevuse kohta, s\u00f5ltumata sellest, kas antud riik kuulub DVL v\u00f5i \u00dcRO koosseisu.
\n162. Valitsus, kes keeldub sellest \u00fcksk\u00f5ik millisel ettek\u00e4\u00e4ndel, loetakse seadusevastaseks ning kukutatakse k\u00f5igi k\u00e4ttesaadavate vahenditega, kaasa arvatud relvastatud j\u00f5ud. Antud valitsuse liikmed antakse rahvusvaheliste kurjategijatena DVL, \u00dcRO v\u00f5i m\u00f5lema poolt moodustatud kohtu alla.
\n163. Fa\u00f0ismi, natsionaalsotsialismi ja kommunismi \u00fchiste kuritegude tulemusena on inimkond kaotanud k\u00fcmned miljonid tapetutena v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiliselt vigastatutena, sajad miljonid moraalselt ja intellektuaalselt invaliidistunutena.
\n164. Meie, eesti demokraadid, loeme oma p\u00fchaks kohuseks teha k\u00f5ik meist olenev, et v\u00e4ltida nende kuritegude kordumist.
\n165. Juhul, kui sellise totalitarismimeelse valitsuse kukutamisest mingil maal v\u00f5tavad osa m\u00f5ne teise riigi s\u00f5jav\u00e4ed, siis kuuluvad nad tingimusteta v\u00e4ljaviimisele kuue kuu jooksul, arvates selle valitsuse kukutamise p\u00e4evast.
\n166. Igal kodanikul, kaasa arvatud s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud, on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda DVL N\u00f5ukogu, \u00dcRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poole kirjalike avaldustega ja kohtuda isiklikult nende organisatsioonide esindajatega.
\n167. Mistahes riigi kallaletungi \u00fcksk\u00f5ik millisele DVL liikmesriigile tuleb lugeda kallaletungiks k\u00f5igile DVL liikmetele.
\nK\u00f5ik DVL liikmesriigid on kohustatud viivitamatult tarvitusele v\u00f5tma abin\u00f5ud kallaletungi tagasit\u00f5rjumiseks.
\nKui m\u00f5ni DVL liikmesriik ei taha abistada kallaletungi ohvriks langenud riiki, on teised kohustatud teda selleks sundima k\u00f5igi k\u00e4ttesaadavate abin\u00f5udega.
\n168. Suver\u00e4\u00e4nse riigina on igal DVL liikmel \u00f5igus teostada iseseisvat v\u00e4lispoliitikat ning majanduslikku ja kultuurilist koost\u00f6\u00f6d teiste maailma riikidega.
\n169. DVL-i ei tule vaadelda eesm\u00e4rgina omaette.
\nTa on ajutise iseloomuga organisatsioon, mille olemasolu tingib maailmas valitsev ebanormaalne olukord, vajadus kaitsta t\u00f5eliselt demokraatlikke riike antidemokraatlike riikide enamuse vastu, vajadus rakendada tegelikult ellu demokraatia p\u00f5him\u00f5tted ja n\u00e4idata sellega eeskuju teistele maadele.
\n170. Kuulumine DVL-i ei v\u00e4lista liikmesriikide kuulumist \u00dcRO-sse v\u00f5i koost\u00f6\u00f6d selle organisatsiooniga.
\n171. DVL funktsioonid v\u00f5idakse \u00fcle kanda ka \u00dcRO-le, kui \u00dcRO korraldatakse \u00fcmber demokraatlikus vaimus ning saavutatakse olukord, kus k\u00f5ik \u00dcRO liikmesriigid viivad ellu nende poolt allakirjutatud ja ratifitseeritud demokraatlikud deklaratsioonid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
136. T\u00e4nap\u00e4eva rahvusvaheline \u00f5igus tagab suver\u00e4\u00e4nsuse riigile, mitte aga isiksusele ja rahvale. Riigi suver\u00e4\u00e4nsus t\u00e4nap\u00e4eva rahvusvaheliste tavade kohaselt t\u00e4hendab tegelikkuses<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":11216,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[89],"aasta":[90],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11185","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-eesti-demokraatlik-liikumine","aasta-90"],"acf":[],"yoast_head":"\n