206. Seadusandlik, t\u00e4idesaatev ja kohtuv\u00f5im eraldatakse \u00fcksteisest.
\n207. Seadusandlik v\u00f5im koondatakse valitava Rahvuskogu k\u00e4tte.
\n208. T\u00e4idesaatev v\u00f5im koondatakse Presidendi ja tema poolt juhitava Ministrite Kabineti, s.t. valitsuse k\u00e4tte.
\n209. Kohtulik v\u00f5im ei s\u00f5ltu seadusandlikust ega t\u00e4idesaatvast v\u00f5imust, vaid ainult P\u00f5hiseadusest, mis v\u00f5etakse vastu Rahvuskogu poolt.
\nA. SEADUSANDLIK V\u00d5IM
\n210. Seadusi annab \u00fchekojaline Rahvuskogu, mis valitakse neljaks aastaks otsesel, salajasel h\u00e4\u00e4letusel. Iga kahe aasta tagant uuendatakse pool Rahvuskogust.
\nRahvuskogu saadikute valimistel peab kandidaatide arv igas valimisringkonnas olema v\u00e4hemalt kaks.
\nKandidaatide \u00fclesseadmise ja registreerimise \u00f5igus on igal \u00fchiskondlikul v\u00f5i poliitilisel organisatsioonil v\u00f5i \u00fcksikisikuil, kui on kogutud mitte v\u00e4hem kui 200 valija-allkirja antud valimisringkonnas. Valituks loetakse k\u00f5ige enam h\u00e4\u00e4li saanud kandidaat.
\n211. Rahvuskogul on \u00f5igus seadusi anda ainult loomulike \u00f5iguste alusel. Rahvuskogu poolt vastuv\u00f5etud seadused, mis piiravad isikuvabadust ja tema loomulikke \u00f5igusi, loetakse rahvavaenulikeks ja kuuluvad otsekohe muutmisele.
\n212. Valitsusel peab olema Rahvuskogu usaldus. Juhul, kui Rahvuskogu avaldab usaldamatust \u00fcksikule ministrile v\u00f5i kogu Ministrite Kabinetile, on nad kohustatud erru minema. \tKui \u00fche aasta jooksul on valitsusele avaldatud usaldamatust \u00fcle kahe korra, siis viiakse l\u00e4bi rahvak\u00fcsitlus Presidendi \u00fcle.
\n213. Kuigi k\u00f5rgemaks seadusandjaks on rahvas, pole ka rahval \u00f5igust P\u00f5hiseaduses fikseeritud isikuvabaduse ja loomulike \u00f5iguste rikkumiseks. Isiksuse loomulik \u00f5igus on k\u00f5rgemal rahva tahtest.
\nB. T\u00c4IDESAATEV V\u00d5IM
\n215. T\u00e4idesaatev v\u00f5im kuulub Presidendile ja Ministrite Kabinetile, kelle eesotsas on Peaminister.
\nPresident on valitav kuueks aastaks, kusjuures ta valitakse rahva poolt samades tingimustes, millistes valitakse Rahvuskogu.
\n216. President kui riigipea teeb valitsuse moodustamise \u00fclesandeks isikule, kelle ta nimetab Peaministriks. Peaministri m\u00e4\u00e4ramine toimub peale konsulteerimist parteiga, kes moodustab oma liikmetega enamuse Rahvuskogus.
\nMinistrite Kabineti koosseis kinnitatakse Rahvuskogus temale usalduse avaldamisega.
\n217. President l\u00e4heb erru \u00fcldrahvaliku referendumi alusel peale kahekordset Ministrite Kabineti erruminekut v\u00f5i rahva tahtel.
\n218. Ministrite Kabineti moodustavad: peaminister, siseminister, v\u00e4lisminister, kaitseminister, t\u00f6\u00f6stusminister, kaubandusminister, p\u00f5llumajanduse ja kalanduse minister, sotsiaalhoolduse minister, side- ja transpordiminister, rahandusminister, haridusminister.
\n\u00dchelgi ministril ei tohi olla kahte portfelli.
\n219. Kohalik t\u00e4idesaatev v\u00f5im kuulub linnades valitavale Volikogule, maal k\u00fclades valitavale k\u00fclavanemale.
\nMaarajoonides kuulub t\u00e4idesaatev v\u00f5im valitavatele rajooni omavalitsustele.
\nKohalike v\u00f5imuorganite voliaeg m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks P\u00f5hiseadusega.
\n220. Kohalike omavalitsuste s\u00f5ltuvus keskv\u00f5imust on minimaalne.
\nKohalike omavalitsuste eelarvest arvestatakse maha teatud riigimaks ja \u00fcldriikliku tulu osa.
\nKohalikud omavalitsused v\u00f5ivad moodustada oma ettev\u00f5tteid ja majandeid. Kohalike omavalitsuste territooriumidel v\u00f5ivad paikneda ka riigile kuuluvad ettev\u00f5tted ja riiklikud majandid.
\n221. T\u00e4idesaatva v\u00f5imu korralduses on ka Prokuratuur.
\nRiigiprokur\u00f5r ja rajooniprokur\u00f5rid valitakse \u00fchistel valimistel neljaks aastaks isikute seast, kes omavad juriidilise hariduse ning ei kuulu \u00fchessegi poliitilisse parteisse.
\n222. Politseid peavad \u00fclal kohalikud omavalitsused ja politsei on neile administratiivselt allutatud.
\n223. Riigiaparaadi ja politsei t\u00f6\u00f6tajad ei tohi kuuluda \u00fchessegi poliitilisse parteisse.
\nC. KOHTUV\u00d5IM.
\n224. EDL-i eesm\u00e4rgiks on seadusandlikust ja t\u00e4idesaatvast v\u00f5imust s\u00f5ltumatu demokraatliku kohtu loomine.
\n225. Kohtuv\u00f5im jaguneb j\u00e4rgmistesse kategooriatesse:
\na) konstitutsioonilised kohtud,
\nb) rahukohtud,
\nc) vandekohtud.
\n226. Konstitutsioonilistel kohtutel on kaks instantsi:
\nesimene instants \u2013 tsonaalsed konstitutsioonilised kohtud, mis moodustatakse arvestusega \u00fcks kohus umbes 100 000 inimese kohta;
\nteine instants \u2013 Konstitutsiooniline \u00fclemkohus.
\n227. Konstitutsiooniliste kohtute \u00fclesandeks on kodanike p\u00f5hiseaduslike \u00f5iguste ja vabaduste kaitse. Konstitutsioonilised kohtud j\u00e4lgivad p\u00f5hiseaduslikest garantiidest kinnipidamist t\u00e4idesaatva v\u00f5imu poolt.\tNende (seaduste) garantiide rikkumisel alustavad nad kas iseseisvalt v\u00f5i kodanike avalduste p\u00f5hjal kohtulikku juurdlust P\u00f5hiseadust rikkunud v\u00f5imuesindaja \u00fcle.
\n228. Konstitutsioonilise \u00fclemkohtu kompetentsi kuulub kontroll Rahvuskogu poolt antavate seaduste ja Valitsuste otsuste vastavuse \u00fcle P\u00f5hiseadusele ning p\u00f5hiseadusega vastuolevate seaduste muutmine.
\n229. Tsonaalsete Konstitutsiooniliste kohtute kompetentsi kuulub kontroll kohalike omavalitsuste poolt antavate seadusandlike aktide vastavuse \u00fcle P\u00f5hiseadusele, samuti kontroll teiste kohalike t\u00e4idesaatvate v\u00f5imude poolt v\u00e4ljaantavate aktide \u00fcle.
\n230. Rahukohtutel on kaks instantsi.
\nEsimese instantsi rahukohtud tegelevad kodanike eraasjadega, kaitstes inimisiksust ja tema huvisid seaduse piires. Rahukohtud k\u00e4sitlevad perekondlikke, kaubanduslikke, t\u00f6\u00f6stuslikke, t\u00f6\u00f6\u00f5iguslikke jm. \u00f5iguslikke akte. Nende kompetentsi kuulub k\u00f5igi nende asjade lahendamine, millede eest ei saa m\u00e4\u00e4rata kriminaalkaristust.
\nTeise instantsi rahukohtud tegelevad kassatsioonikaebustega.
\n231. Vandekohtud tegelevad k\u00f5igi kriminaalasjadega.
\nNende kriminaalasjade puhul, milledele v\u00f5idakse m\u00e4\u00e4rata karistus vabadusekaotusega kuni \u00fcheks kuuks v\u00f5i rahatrahv, langetab kohtuotsuse vandekohtunik ise, ilma kaasistujateta. K\u00f5ik muud kriminaalasjad lahendatakse 12 vandekohtu kaasistuja osav\u00f5tul. Kaasistujad tunnistavad kohtualuse s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i s\u00fc\u00fctuks, vandekohtunik aga m\u00e4\u00e4rab karistuse.
\n232. Kohtud m\u00f5istavad kohut Seaduse, aga mitte Riigi nimel!
\n233. Kohtute k\u00f5ik kohtunikud valitakse otsestel ja salajastel valimistel isikute seast, kelledel on k\u00f5rgem juriidiline haridus ja kes ei kuulu \u00fchessegi parteisse.
\n234. Kohtunikud valitakse ametisse teenistusajaga k\u00fcmneks aastaks.\t Oma kohustuste t\u00e4itmise ajal ei tohi kohtunikud t\u00f6\u00f6tada kohakaasluse alusel teistes riiklikes, kollektiivsetes ega eraettev\u00f5tetes. Samuti ei tohi nad ise omada kasumeid andvaid ja palgalist t\u00f6\u00f6j\u00f5udu kasutavaid ettev\u00f5tteid.
\n235. Kui peale volitusaja m\u00f6\u00f6dumist kohtunikku tagasi ei valita, m\u00e4\u00e4ratakse talle eluaegne pension 90% suuruses tema ametipalgast.
\nKohtuniku ametipalk peab olema selline, mis tagab talle t\u00e4ieliku majandusliku s\u00f5ltumatuse.
\n236. Kohtunik allub t\u00e4ielikult seadusele.
\nKui kohtunik astub oma teenistuskohustuste t\u00e4itmisel seadusest k\u00f5rvale kas isikliku kasusaamise v\u00f5i m\u00f5nel muul motiivil, siis tagandatakse ta, v\u00f5etakse vastutusele ja temalt v\u00f5etakse \u00e4ra \u00f5igus t\u00f6\u00f6tamiseks juristina. Sellisel juhul ei m\u00e4\u00e4rata talle ka pensioni.
\n237. Vandekohtu kaasistujad on valitavad isikud \u00fchisuste, kollektiivide, kuid mitte poliitiliste parteide poolt.
\n238. \u00dchtegi kodanikku ei tohi arreteerida, v\u00e4lja arvatud tabamisel kuriteopaigas.
\n239. Kuriteopaigas kinnipeetu peab toodama kohtuniku ette 24 tunni jooksul alates kinnipidamise momendist. Tutvunud asjaoludega, langetab kohtunik otsuse kas kinnipeetu vabastamiseks kuni kohtuni lunamaksu vastu v\u00f5i lunamaksuta k\u00e4enduse eest v\u00f5i erilistel juhtumitel vahi alla v\u00f5tmiseks eeluurimise ajaks.
\nJuhul, kui kurjategijat 24 tunni m\u00f5\u00f5dumisel kohtuniku ette pole toodud, kuulub ta vahi alt vabastamisele.
\n240. Kohtualuse n\u00f5udmisel on juurdlust l\u00e4biviivad uurijad kohustatud \u00fclekuulamistele lubama kaitsjad, kes valitakse kohtualuse poolt v\u00f5i kohtuniku poolt, kui kohtualune isiklikku kaitsjat ei oma.
\n241. S\u00fc\u00fcdistajana esineb protsessidel prokur\u00f5r.
\n242. Advokatuur on t\u00e4iesti iseseisev ja moodustab omaette vabade advokaatide korporatsiooni. Advokatuur peab end \u00fclal (elatub) klientide honoraridest, aga juhtudel, kui klient ei ole maksuj\u00f5uline, katab advokaadi kulutused valitsus.
\n243. K\u00f5ik kohtuistungid, v\u00e4lja arvatud abielulahutused ja v\u00e4gistamis- protsessid, on avalikud.
\n244. Vanglakaristust kandvatel isikutel ei tohi olla piiratud mingi muu vabadus peale liikumisvabaduse. Liikumisvabaduse piiramine on vangide ainsaks karistuseks.
\nVangid peavad olema varustatud normaalsete sanitaarsete tingimustega ja neid peab toidetama samal tasemel kui s\u00f5dureid s\u00f5jav\u00e4eteenistuses. Vangi n\u00f5udmisel peab talle kindlustatama \u00fcksikkamber.\t Vangil on \u00f5igus kohtuda kambris sugulaste ja s\u00f5pradega.
\nT\u00f6\u00f6tada soovivaid vange peab lubatama t\u00f6\u00f6tada vangla t\u00f6\u00f6kohtades, nende t\u00f6\u00f6d peab tasustama samal tasemel kui vabade isikute puhul.\t Mitte mingeid isiksust solvavaid akte vangide suhtes (n\u00e4it. juuste mahaajamine, k\u00e4erauad jne.) ei tohi rakendada.
\n245. Kriminaalkoodeks peab ette n\u00e4gema igale kuriteole ainult \u00fchese karistuse. See t\u00e4hendab, et kohtuotsuse langetamisel ei tohi kohtuotsust m\u00f5justada ei pehmendavalt ega raskendavalt kohtualuse isik (tema teened, seisus, majanduslik seisund, elulugu jms.).
\nKriminaalkoodeks peab t\u00e4pselt vastama P\u00f5hiseadusele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
206. Seadusandlik, t\u00e4idesaatev ja kohtuv\u00f5im eraldatakse \u00fcksteisest. 207. Seadusandlik v\u00f5im koondatakse valitava Rahvuskogu k\u00e4tte. 208. T\u00e4idesaatev v\u00f5im koondatakse Presidendi ja<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":11216,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[89],"aasta":[90],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11191","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-eesti-demokraatlik-liikumine","aasta-90"],"acf":[],"yoast_head":"\n