246. L\u00e4htudes ameti- ja tegevusevabadusest, n\u00e4eb EDL majanduse alal ette maa majanduse detsentraliseerimise ja demokratiseerimise. Luuakse kolm v\u00f5rd\u00f5iguslikku sektorit: riiklik, kollektiivne ja erasektor. Samuti on v\u00f5imalikud segasektorid: riiklik-kollektiivne, riiklik-era, kollektiivne-era.
\n247. Majanduse regulaatoriks on vaba turg.
\n248. Riik v\u00f5tab oma valdustesse sideteenistuse, \u00fchendusteed, s\u00f5ja (kaitse-)t\u00f6\u00f6stuse, v\u00e4liskaubanduse ja rea ettev\u00f5tteid k\u00f5igis majandus- harudes. Riigil on \u00f5igus anda v\u00f5i v\u00e4lja rentida osa v\u00f5i k\u00f5ik need ettev\u00f5tted kollektiivseile organisatsioonidele v\u00f5i eraettev\u00f5tjatele, kusjuures s\u00e4ilitada riigi kontroll nende \u00fcle.
\n249. Era- ja kollektiivettev\u00f5tete vara on puutumatu ning ei ole v\u00f5\u00f5randatav.\t K\u00f5igi kodanike kogu liikuv ja kinnisvara on puutumatu ning v\u00f5\u00f5randamatu. Kui m\u00f5ningal juhul riik v\u00f5\u00f5randab eravara, siis maksab ta valdajale tekitatud moraalse kahju h\u00fcvitamiseks selle vara kolmekordse maksumuse.
\n250. Riigil on \u00f5igus eraettev\u00f5tjatele ja kollektiivsetele organisatsioonidele laenu kinnisvara tagatisel v\u00f5i eraisikute ja organisatsioonide k\u00e4endusel.
\n251. Riik peab \u00fclal majandusliku konjunktuuri instituuti ja levitab vastavaid soovitusi.
\nKollektiivsed ja eraettev\u00f5tted planeerivad ning realiseerivad oma toodangut vabal turul.
\n252. Erilist t\u00e4helepanu osutatakse era- ja kollektiivsektorile teenindussf\u00e4\u00e4ris. \u00dckski riik pole v\u00f5imeline looma elanikkonna normaalset teenindamist. Ainult era- ja kollektiivsektorid v\u00f5ivad kindlustada sellise arvulise s\u00f6\u00f6klate, kohvikute ja erinevat t\u00fc\u00fcpi teenindust\u00f6\u00f6kodade v\u00f5rgu, et kodanikud ei peaks elukondlikke teenuseid ootama kuude kaupa v\u00f5i neist hoopiski ilma j\u00e4\u00e4ma.
\nK\u00e4esoleval ajal kulutab iga kodanik m\u00f5\u00f5da kauplusi joostes ja kauplustes, s\u00f6\u00f6klates, kohvikutes j\u00e4rjekorras seistes mitu tundi p\u00e4evas.
\nElanikkonna teenindamise kultuur saab olema tunduvalt k\u00f5rgem, kuna t\u00f5useb teenindussf\u00e4\u00e4ri t\u00f6\u00f6tajate huvitatus. Seda kinnitab praktika nii l\u00e4\u00e4neriikides kui ka nn. rahvademokraatia maades (SFV, Jugoslaavia, Ungari).
\nAeg, mis kulub vajaliku informatsiooni edasiandmiseks l\u00e4bi k\u00fcmnete instantside ja selle l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamiseks, muudab praeguse b\u00fcrokraatliku \u00fclitsentraliseeritud teenindus- ja juhtimiss\u00fcsteemi eluj\u00f5uetuks. (N\u00e4iteks kulub N\u00f5uk. Liidus uut t\u00fc\u00fcpi jalan\u00f5ude mudelite kinnitamiseks kaks aastat. Paljud uued tooted ei j\u00f5ua tootmisse, kuna Riiklik Hindade Komitee ei suuda vastavate protot\u00fc\u00fcpide puudumisel uut hinda kehtestada.).
\nPaljude kaupade ja majapidamis- ning muude seadmete tagavaraosade defitsiitsus on praegu tingitud kohmakast juhtimiss\u00fcsteemist.
\nPeale selle, kehtiv teenindus- ja varustuss\u00fcsteem mitte ainult ei p\u00f5hjusta erakordselt madalat elatustaset, vaid ka l\u00f5hub s\u00f5na otseses m\u00f5ttes inimeste n\u00e4rvis\u00fcsteemi. Praegu kannatab \u00fcle poole keskmises ja vanemas eas haigestunud kodanikest n\u00e4rvis\u00fcsteemist tingitud erinevate haiguste all.
\n253. Palgat\u00f6\u00f6listelt peale tulumaksu mingeid erimakse ei v\u00f5eta. Selle maksu suurus ei tohi \u00fcletada 10% palgast.
\n254. K\u00f5ik riiklikud, kollektiivsed ja eraettev\u00f5tted, vabade elukutsetega isikud ja koduk\u00e4sit\u00f6\u00f6lised maksustatakse progressiivse tulumaksuga.
\n255. Palgat\u00f6\u00f6liste t\u00f6\u00f6p\u00e4eva pikkuseks on 8 tundi. Nad saavad kaks puhkep\u00e4eva n\u00e4dalas ja puhkep\u00e4evad riiklikel p\u00fchadel.
\nK\u00f5ik palgat\u00f6\u00f6lised saavad v\u00e4hemalt kuuajalise kalendaarse palgalise puhkuse aastas.
\nKindlustatakse palgaline rasedus- ja s\u00fcnnitusj\u00e4rgne puhkus, mille kestvus pole v\u00e4iksem kui okupatsiooniperioodil.
\n256. T\u00f6\u00f6puuduse korral makstakse t\u00f6\u00f6tat\u00f6\u00f6listele toetust, mis pole v\u00e4iksem valitsuse poolt kindlaksm\u00e4\u00e4ratud elatusmiinimumist jooksval aastal. Valitsusel peab olema riiklike t\u00f6\u00f6de reserv t\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00fclej\u00e4\u00e4gi rakendamiseks.
\n257. K\u00f5igile pension\u00e4ri-ikka j\u00f5udnud kodanikele ja k\u00f5igile invaliididele, olenemata nende t\u00f6\u00f6staa\u0163ist ja majanduslikust olukorrast, kindlustatakse riiklik pension, mille suurus ei ole v\u00e4iksem valitsuse poolt ametlikult kehtestatud elatusmiinimumist jooksval aastal.
\nM\u00e4rkus: k\u00f5igile demokraatliku korra taastamise eest peetavas v\u00f5itluses langenu perekonnaliikmetele makstakse pensioni.
\n258. Kogu maa kuulub linnade ja k\u00fclade kohalikele omavalitsustele.
\n259. Maavarad, j\u00f5ed, j\u00e4rved ja mere territoriaalveed on rahva \u00fchisvara, mille ekspluateerimist reguleerib riik.
\n260. Maad ei saa m\u00fc\u00fca.
\nMaad antakse t\u00e4htajatule rendile era- v\u00f5i kollektiivmajandite ja ettev\u00f5tete loomiseks, majade, suvilate ehitamiseks jne.
\nL\u00e4htudes \u00fcldrahvalikest huvidest, m\u00e4\u00e4ratakse seadusandlikul teel kindlaks rendi minimaal- ja maksimaalsuurused ning samuti\u00fc ksikmaavaldaja majandi minimaalne, jagamatu suurus.
\nValitsusel ja kohalikel v\u00f5imudel pole \u00f5igust renditud maid \u00e4ra v\u00f5tta seni, kuni selle valdaja maksab rendimaksu.
\n261. Demokraatliku korra kehtestamisel vabastatakse talupojad sunnis- maisusest ja neile antakse \u00f5igus kolhoosidest v\u00e4lja astuda.
\n262. Iga kolhoosist v\u00e4lja astuja v\u00f5ib soovi korral saada p\u00f5llumajanduslikku maad, mille suurus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks l\u00e4htudes kohalikest tingimustest. K\u00f5igile kolhoosist v\u00e4ljaastujaile eraldab kolhoos arvestuslikult temale kuuluva osa inventarist, ehitistest jne. v\u00f5i maksab teatud aja jooksul v\u00e4lja selle maksumuse.
\n263. Talupojad, kes olid varem maa omanikud, aga samuti nende j\u00e4rglased, v\u00f5ivad soovi korral v\u00f5tta need maad rendile. Sealjuures vabastatakse nad teatud ajaks (orienteeruvalt 6-7 aastaks) osaliselt rendimaksust, arvestamata esimest kahte kolhoosist v\u00e4ljaastumisele j\u00e4rgnenud aastat, millede jooksul vabastatakse k\u00f5ik kolhoosist v\u00e4ljaastunud talupojad rendimaksust t\u00e4ielikult.
\nM\u00e4rkus: maaomanike j\u00e4rglastel, kui nad ise pole momendil maaga seotud, on \u00f5igus rahalisele kompensatsioonile.
\n264. Kogu riigi elanikkonna majanduslik heaolu s\u00f5ltub esmaj\u00e4rjekorras p\u00f5llumajanduslike saaduste v\u00e4ljalaske k\u00fcllaldasest kogusest, kvaliteedist ja sortimendist.
\nDemokraatlike ja kommunistlike maade kogemused n\u00e4itavad, et:
\np\u00f5llumajanduslike saaduste k\u00fcllus tagatakse ainult vaba p\u00f5llumajandu- sega;
\np\u00f5llumajanduse t\u00f6\u00f6tootlikkus on m\u00e4rksa k\u00f5rgem eramajandites ja madalam kooperatiivsetes ja riiklikes majandites;
\nkollektiivne p\u00f5llumajandus \u00f5igustab end suhteliselt mitte suure liikmete arvu juures (Rootsi kogemuste j\u00e4rgi \u2013 umbes 5-7 perek.);
\nsuurima tootlikkusega on suured spetsialiseeritud eramajandid, kuigi maitse- ja toitev\u00e4\u00e4rtuslikud omadused on seejuures v\u00f5rdlemisi madalad (USA-s selliste farmide arv kahaneb, arendatakse keskmise suurusega farme);
\nparimad summaarsed n\u00e4itajad on keskmise suurusega majandeil, kes kasutavad p\u00f5hiliselt looduslikku s\u00f5\u00f5ta ja naturaalv\u00e4etisi.
\n265. Sotsiaal-poliitilisest vaatepunktist l\u00e4htudes on vabade eramajandite valdajate \u2013 talupoegade olemasolu parim kool vaba ja suver\u00e4\u00e4nse isiksuse v\u00e4ljaarenemisel.
\nTalurahvas on p\u00f5hiline rahvuslike tavade, rahvuskeele ja -kultuuri s\u00e4ilitaja.
\nTalurahva \u2013 rahvuse olulise osa \u2013 elu keset loodust ja tema otsene suhtlemine loodusega hoiab \u00e4ra rahvuse hingelise ja f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4ljasuremise.
\nPeale selle, elu eemal linnade liigkitsikusest ja \u00fclekuhjatusest v\u00f5imaldab rahval s\u00e4ilitada ps\u00fc\u00fchiliselt tervet rahvuse kontingenti.
\nOsa talurahva \u00fcleminek intelligentsi hulka ja teistesse \u00fchiskonna- kihtidesse soodustab rahvusliku kultuuri s\u00e4ilimist ja kaitseb rahvust internatsionaalse nivelleerumise eest.
\nVabad s\u00f5ltumatud talupojad, olles eraomandi valdajad ja rahvuslike traditsioonide kandjad, alluvad suhteliselt v\u00e4he \u00e4\u00e4rmuslike pahem- ja parempoolsete poliitiliste voolude m\u00f5jule, mis p\u00fc\u00fcavad j\u00f5u abil oma globaalseid utoopilisi ideid ellu rakendada.
\n266. EDL-i \u00fcldised eesm\u00e4rgid majanduse alal on:
\nkindlustada riigi kodanikele maksimaalne tootmise-tarbimise vabadus;
\n\u00f5hutada nende initsiatiivi, kes on v\u00f5imelised seda ilmutama, sest see on majandusliku \u00f5itsengu saavutamise t\u00f5ukej\u00f5ud;
\nkindlustada selline t\u00f6\u00f6 tasustamise tase, et t\u00f6\u00f6tav perekonnaliige suudaks \u00fclal pidada 3-4-liikmelist perekonda tsiviliseeritud inimesele v\u00e4\u00e4rilisel tasemel;
\nkindlustada ps\u00fc\u00fchiliselt inertne inimt\u00fc\u00fcp j\u00f5ukohase tegevusega ja tema sotsiaalne kaitse majanduse riiklikus sektoris;
\nkindlustada tagatis k\u00f5igi kodanike omandi, s\u00e4\u00e4stude ja p\u00e4randuse v\u00f5\u00f5randamatusele;
\ngaranteerida elanikkonna hoiuste \u00fcmbervahetamine soodsatel tingimustel.\t<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
246. L\u00e4htudes ameti- ja tegevusevabadusest, n\u00e4eb EDL majanduse alal ette maa majanduse detsentraliseerimise ja demokratiseerimise. Luuakse kolm v\u00f5rd\u00f5iguslikku sektorit: riiklik,<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":11216,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[89],"aasta":[90],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11193","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-eesti-demokraatlik-liikumine","aasta-90"],"acf":[],"yoast_head":"\n