298. P\u00e4rast vaba demokraatliku korra kehtestamist iseloomustavad Eesti v\u00e4lispoliitikat j\u00e4rgmised jooned:
\nEesti v\u00e4lispoliitika siht on suver\u00e4\u00e4nsuse kindlustamine ja sellele tunnustuse v\u00f5itmine rahvusvahelises areenil;
\nv\u00f5rd\u00f5iguslike, s\u00f5bralike ja rahumeelsete suhete viljelemine k\u00f5igi demokraatlike riikidega maailmas;
\nEesti ei tunnusta suurriikidevahelisi m\u00f5jusf\u00e4\u00e4re ega suurriikide julgeolekukaalutlustega v\u00f5i muude huvidega pretensioone v\u00e4iksematele riikidele. Eesti aladel ei saa olla v\u00e4lismaiseid s\u00f5jalisi baase;
\naktiivne osav\u00f5tt \u00dcRO, DVL-i ja nendega seotud organisatsioonide tegevusest;
\nefektiivne kaasabi k\u00f5igi veel kolonialismi v\u00f5i totaalse korra tingimustes elavate rahvaste vabanemisele ja iseseisvumisele;
\nkaasabi maailma rahvaste \u00fcksteisem\u00f5istmise, s\u00f5pruse ja rahumeelse koost\u00f6\u00f6 tugevdamisel ja rahvaste v\u00f5rd\u00f5iguslikul ja loomulikul l\u00e4hendamisel selleks k\u00f5ige sobivamates vormides.
\n299. Erilist t\u00e4helepanu peab Eesti oma v\u00e4lispoliitikas p\u00f6\u00f6rama tihedatele kontaktidele naabermaadega, sealhulgas nendega, kellega ta jagas \u00fchist saatust N\u00f5uk. Vene kolonialismi all.
\n300. Eeltoodu maksab ka Eesti tulevaste suhete kohta Venemaaga, kelle osas EDL ei n\u00e4e mingeid takistusi viljakaks majanduslikuks, kultuuriliseks, teaduse- ja tehnikaalaseks koost\u00f6\u00f6ks, kuid seda \u00fcksnes v\u00f5rd\u00f5iguslikul ja m\u00f5lemapoolselt kasulikul alusel. Sellist laadi suhtlemine toimus ka minevikus, Eesti iseseisvuse perioodil ja leidis m\u00f5lemapoolset tunnustust. Normaalsetele suhetele Venemaaga v\u00f5ib loota ainult juhul, kui seal kehtestatakse demokraatlik kord. Eesti-Vene suhete aluseks v\u00f5iks olla 1920. a. Tartu rahu, mida Venemaa t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral tunnustas.
\n301. EDL l\u00fckkab n\u00fc\u00fcd ja tulevikus kategooriliselt tagasi v\u00e4ited, nagu moodustaks Eesti Venemaa julgeolekule v\u00f5i poliitilis-majanduslikele huvidele eriti t\u00e4htsa piirkonna. Iga riik peab korraldama oma julgeolekut ja riigi kaitset rahvuslikes piirides \u2013 mitte naabrite arvel. Mineviku praktika on n\u00e4idanud, et julgeolekukaalutlusi on suurriigid kasutanud esmajoones oma imperialistlikel eesm\u00e4rkidel ning neid on t\u00f5stetud esiplaanile harilikult siis, kui muude argumentidega ei \u00f5nnestunud oma taotlusi \u00f5igustada.
\n302. Ajalugu on n\u00e4idanud, et Balti riigid jagavad p\u00f5hiliselt \u00fchesugust saatust, enam-v\u00e4hem samasuguse taseme on saavutanud majanduse areng ja kultuur. Omal ajal soodustas nendevahelise t\u00f5husa koost\u00f6\u00f6 puudumine langemist N\u00f5uk. Vene kolonialismi alla. Seet\u00f5ttu on iseseisval Eestil k\u00f5ik p\u00f5hjused taotleda Balti riikide vahelisi tihedaid sidemeid ja v\u00f5imaluse korral koosk\u00f5lastatud poliitikat \u00fclemaailmsel areenil.
\n303. Eesti geograafiline asend langeb kokku ajaloolise piiriga L\u00e4\u00e4ne ja Ida vahel. Oma puhverasendi t\u00f5ttu on Eestil tulnud minevikus suurriikidevahelise v\u00f5itluse tallermaana r\u00e4ngalt kannatada. T\u00e4nap\u00e4eval annab selline asend Eesti v\u00e4lispoliitikale positiivse perspektiivi: olla sillaks Ida ja L\u00e4\u00e4ne l\u00e4hendamisel.
\nOlles kultuuriliselt seotud peamiselt L\u00e4\u00e4nega, kuid viibinud kaua Venemaa v\u00f5imu all, on Eesti arvatavasti paremini kui m\u00f5ni muu riik suuteline m\u00f5istma kumbagi kultuuripiirkonda ja soodustama nende vastastikust suhtlemist.
\n304. EDL on teadlik sellest, et t\u00e4nap\u00e4eva maailmas leiab aset paralleelselt kaks protsessi: s\u00f5ltumatute rahvusriikide teke ja rahvusvaheline majandusliku integratsiooni protsess.
\n305. Iga rahva loomulikuks arenguks ja vabaks koost\u00f6\u00f6ks teistega on eelk\u00f5ige vajalik, et ta oleks iseenda peremees ja saaks t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ja vabaduses arendada oma kultuuri ning majandust.
\n306. Eesti kui v\u00e4ikeriik peaks oma v\u00e4lispoliitikas taotlema koost\u00f6\u00f6d eesk\u00e4tt teiste v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega riikidega, kelle missiooniks suurriikide vastuolude ajastul (seni on just suurriikide huvidele allutatud v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral \u00dcRO ja Julgeolekun\u00f5ukogu tegevus) on rahumeelse, tsiviliseeritud ja omakasup\u00fc\u00fcdmatu v\u00e4lispoliitikaga suurriikide konflikte leevendada ja nendes vahendada. Eestil on selleks traditsioonid oma esimesest iseseisvuse perioodist, mil ta Rahvasteliidu liikmena v\u00f5ttis edukalt osa mitmete rahvusvaheliste t\u00fclik\u00fcsimuste lahendamisest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
298. P\u00e4rast vaba demokraatliku korra kehtestamist iseloomustavad Eesti v\u00e4lispoliitikat j\u00e4rgmised jooned: Eesti v\u00e4lispoliitika siht on suver\u00e4\u00e4nsuse kindlustamine ja sellele tunnustuse<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":11216,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[89],"aasta":[90],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11202","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-eesti-demokraatlik-liikumine","aasta-90"],"acf":[],"yoast_head":"\n