307. Viimasel aastasajal on saanud moodsaks marksistlik \u00f5petus klassiv\u00f5itlusest ja klassivastuolude leppimatusest.
\n308. Tegelikkuses on \u00fchiskond alati jagunenud seisustesse ja klassidesse. Orjanduslikes, feodaalsetes ja feodaal-p\u00e4risorjuslikes \u00fchiskondlik-poliitilistes struktuurides esinesid ja esinevad kinnised seisused, kellede poliitilisi \u00f5igusi ei m\u00e4\u00e4rata mitte varandusliku olukorraga, vaid seisusliku kuuluvusega.
\nKasutades oma seisundit, ekspluateerisid ja riisusid privileegidega seisused suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral s\u00f5ltuvaid seisuseid.
\nEnam tsiviliseeritud maades reguleeriti seda ekspluateerimist feodaalsete \u00f5iguste ja tavadega, milledel oli seaduse j\u00f5ud ja mis v\u00f5imaldasid piirata ekspluateerijate omavoli s\u00f5ltuvuses seisuste elu ja varanduse \u00fcle. Arenemata maades oli feodaalne omavoli piiramatu.
\n309. Kapitalismi arenemisega poliitilised seisused ja kinnised kastid purunesid. \u00fchiskond jagunes varanduslike tunnuste j\u00e4rgi paljudeks klassideks ja \u00fchiskondlikeks gruppideks. K\u00f5igi nende klasside vahel k\u00e4is avalik v\u00f5i varjatud v\u00f5itlus.
\n310. Seoses kapitalistliku \u00fchiskonna noorusega kopeeris kapitalistide klass suurel m\u00e4\u00e4ral talle eelnenud feodaalset formatsiooni, seda enam, et kapitalistide klass p\u00f5lvnes enamuses alamatest kihtidest, paistes silma oma v\u00f5hiklikkusega maailma v\u00e4gevate matkimisel.
\nPoliitilised vabadused olid ebat\u00e4ielikud ega leidnud kasutamist palgalise t\u00f6\u00f6j\u00f5u poolt oma huvide kaitsmiseks.
\n311. Kapitalistliku \u00fchiskonna algperioodil ilmnes oluline puuduj\u00e4\u00e4k \u2013 polnud sotsiaalseid garantiisid varata klassidele.
\n312. Seoses intelligentide arvu suurenemisega, kes t\u00e4nu poliitilisele v\u00f5rdsusele p\u00e4rinesid k\u00f5ikidest klassidest, hakkas organiseeruma intelligentsi poolt juhitav v\u00f5itlus, mis oli suunatud sotsiaalsete garantiide p\u00fcstitamisele ja kapitalismi poolt kuulutatud isikuvabaduse t\u00e4iustamisele.
\n313. L\u00e4\u00e4ne-Euroopa maades toimus see v\u00f5itlus rahulikul teel poliitilist kaalu omavate parteide poolt organiseeritud streikides ja parlamentlikus v\u00f5itluses, s.t. v\u00f5itlus k\u00e4is poliitiliste vabaduste areenil. L\u00f5pptulemusena kroonis seda v\u00f5itlust edu. Riik asus reguleerima t\u00f6\u00f6andjate ja t\u00f6\u00f6liste vahelisi suhteid. Kui riik-regulaator t\u00f5rgub, l\u00fclitatakse t\u00f6\u00f6sse s\u00f5ltumatud ameti\u00fchingud ja pooled j\u00f5uavad kokkuleppele.
\n314. L\u00e4\u00e4ne t\u00f6\u00f6lisklass v\u00f5tab k\u00e4esoleval ajal k\u00fcllaltki laiades piirides osa oma maa poliitilisest elust ja on ettev\u00f5tetes aktsion\u00e4\u00e4rideks, mis annab tunnistust tema j\u00f5ukusest.
\n315. Venemaal algas feodaalsuhete kiire purunemine peale 1905. aastat.
\n316. I Maailmas\u00f5da viis 1917. a. Veebruarirevolutsioonini, mis kehtestas demokraatliku riigikorra. Selleks ajaks olid feodaalsuhted sisuliselt juba kaotatud.
\n317. Peale 1917. a. oktoobrip\u00f6\u00f6ret ujus pinnale bol\u00f0evike partei, kes, olles mitte eriti arvukas, kuulutas ennast t\u00f6\u00f6liste klassihuvide kaitsjaks. L\u00e4htudes marksistlikust \u00f5petusest, nagu oleksid klassivahekorrad leppimatud ja kasutades masside pimedust ning intelligentsi ebak\u00fcpsust, vallandasid nad verise klassiv\u00f5itluse kodus\u00f5ja n\u00e4ol.
\n318. T\u00f6\u00f6lisklass ja talupojad m\u00e4letasid veel vana \u00fclekohut, varandusega klassid polnud veel minetanud seisuslikke eelarvamusi. Intelligents, kes on \u00fchiskonna juhtija ja s\u00fcdametunnistus, oli v\u00e4ikesearvuline ja poliitiliselt ebak\u00fcps, kannatades nende klasside pahede all, millistest ta p\u00f5hiliselt v\u00f5rsus.
\nBol\u00f0evikud \u00e4ssitasid tumeda massi ettekavatsetult purustustele, olles ise selle purustust\u00f6\u00f6 juhtijaks.
\nSelle asemel, et kaitsta klassihuve ja iga isiksuse sotsiaalseid ja poliitilisi \u00f5igusi, p\u00fcstitasid bol\u00f0evikud valeliku loosungi t\u00f6\u00f6lisklassi \u00fclemv\u00f5imust kogu \u00fchiskonna \u00fcle. Selline loosung oli reaktsiooniline isegi marksismist l\u00e4htudes kasv\u00f5i juba seep\u00e4rast, et t\u00f6\u00f6lisklass moodustas 1913. aastal k\u00f5igest 12% kogu Venemaa rahvastikust. See t\u00e4hendas, et t\u00f6\u00f6lisklassi tahe tuli vastu v\u00f5tta \u00fclej\u00e4\u00e4nud 88%-l rahvast. Samasuguse p\u00f5hjendusega v\u00f5inuks pretendeerida juhtimisele ka nn “bur\u017euide” klass, kes moodustas tol ajal 16,3% kogu Venemaa rahvastikust.
\nFaktiliselt v\u00f5tsid juhtiva osa enda peale bol\u0161evismi juhid, j\u00e4ttes t\u00f6\u00f6lised ja teised klassid ilma k\u00f5ikidest \u00f5igustest ja vabadustest. Bol\u0161evikud p\u00e4\u00e4stsid kodus\u00f5ja valla selleks, et alistada kogu rahvast. Rahva pimedaid kihte meelitati lubadustega eelseisvast paradiisist ja v\u00f5imalusega r\u00f5\u00f5vida. Paralleelselt kasutati verist terrorit.
\n319. P\u00f5hiline bol\u0161evike juhtlause, et juhtivaks ja liikumapanevaks j\u00f5uks on t\u00f6\u00f6lisklass, oli l\u00e4binisti vale. Juhtivaks j\u00f5uks bol\u0161evistlikus revolutsioonis ei olnud mitte t\u00f6\u00f6lisklass, kes paistis silma oma harimatusega, vaid revolutsioonilised intelligendid, kes kuulutasid utoopilisi teoorijaid, ja kutselised poliitilised avant\u00fcristid nagu Lenin, Trotski, Buhharin, Zinovjev, Kamenev, R\u00f5kov jt.
\nP\u00f5hiliseks liikumapanevaks j\u00f5uks oli veel tumedam talurahvas, kes laskis ennast petta maa andmise lubadustega.
\n320. Bol\u0161evikel, kes end kuulutasid k\u00fcll t\u00f6\u00f6lisklassi kaitsjateks, polnud revolutsiooni momendiks \u00fchtegi \u00fchiskondlike suhete juhtimise mudelit (muuseas, sellega paistavad silma k\u00f5ik utopistid, kes unustavad isiksuse sotsiaalse kaitse ja ei hooli \u00fcldse sellest). Revolutsiooni k\u00e4igus ja j\u00e4rgnevatel aastatel tehti mitmeid, enamasti eba\u00f5nnestunud eksperimente uute \u00fchiskondlike suhete \u00fclesehituse alal.
\n321. Revolutsiooni tulemusena ei tekkinud uut korda, mis oleks t\u00f6\u00f6listele ja talupoegadele kindlustanud nende \u00f5igusi ja sotsiaalset kaitset. Oktoobrirevolutsioon l\u00f5i neofeodaalse korra, s.t. viis ajaloo mitu aastasadat tagasi.
\nRevolutsioon vahetas \u00fche valitseva kihi teise, kitsama kihi vastu. Kogu maa vara osutus bol\u0161evikest poliitiliste b\u00fcrokraatide k\u00e4sutuses olevaks. t\u00f6\u00f6lised ei saanud endi k\u00e4tte ei tehaseid ega vabrikuid, talupoegadelt v\u00f5eti maa. Kogu elanikkond j\u00e4eti ilma poliitilistest \u00f5igustest. Bol\u0161evistliku hierarhia k\u00f5ikidel astmetel valitsesid feodaa-vasaalsed suhted. Hierarhias k\u00f5rgemalseisev v\u00f5is takistamatult ja karistamatult arveid \u00f5iendada \u00fcksk\u00f5ik kellega allpoolseisvaist, ilma et see oleks pidanud vastama mistahes normidele v\u00f5i seadustele.
\nBol\u0161evistlik ladvik \u2013 NLKP Poliitb\u00fcroo \u2013 on maa kogu vara ja alamate elu piiramatu valitseja.
\n322. Marksistliku teooria valelikkus t\u00f5estati bol\u0161evistlike eksperimentaatorite poolt. (Praktika on t\u00f5e kriteerium!)
\nT\u00e4pselt sama juhtus marksistliku teooriaga Hiinas.
\nP\u00f5hjus, miks ahvatuslik marksistlik sotsialism muutus totalitaarseks- feodaalseks riigistruktuuris ei seisne mitte selles, et teooria t\u00e4ideviijateks osutusid alatud lurjused ja karjeristid, vaid selles, et kogu s\u00fcsteem on \u00fcles ehitatud \u00fcksikute totaalsele diktatuurile k\u00f5ikide \u00fcle.
\nKontrollimatu diktatuur on alati p\u00f5hinev subjektiivsele tahtele, aga mitte \u00f5iguslikule seadusele. Seep\u00e4rast on isegi k\u00f5ige ausameelsemate diktatuuride juures v\u00e4givald ja orjus \u00fchiskonna juhtimises paratamatud.
\n323. Klass \u2013 see m\u00f5iste pole kaugeltki nii \u00fchem\u00f5tteline ja vaid isikliku omandi tunnustega m\u00e4\u00e4ratud, nagu seda kinnitavad marksistid. Klassil on ka teisi mitte v\u00e4hem t\u00e4htsaid tunnuseid, n\u00e4iteks kultuuritase, poliitiliste \u00f5iguste ja vabaduste tase, funktsionaalne osat\u00e4htsus antud maal. Klassi heaolu s\u00f5ltub isikuvabaduse poliitilistest garantiidest.
\nKui marksistid v\u00f5tavad \u00e4ra \u00fche vabaduse \u2013 tegutsemisvabaduse, siis on nad isegi parimate kavatsuste juures sunnitud likvideerima ka s\u00f5na- ja tr\u00fckivabaduse, poliitiliste liitude ja demonstratsioonide vabaduse jne. Kui nad seda ei teeks, siis on v\u00e4ltimatu, et inimesed, kasutades neid vabadusi, v\u00f5itleksid tagasi tegutsemisvabaduse.
\nMarksistid p\u00fcstitasid dogma \u2013 isikliku omandi valdamine m\u00e4\u00e4rab poliitilise korra. Oma tegevusega 1917. \u2013 1932. aastatel n\u00e4itasid nad praktikas vastupidist: algul saavutati poliitiline \u00fclemv\u00f5im ja alles seej\u00e4rel v\u00f5eti \u00e4ra omand. Seega n\u00e4itab ajalugu, et m\u00e4\u00e4ravaks osutub poliitiline kord, see, kelle k\u00e4es on v\u00f5im.
\n324. Klassiv\u00f5itlus on v\u00f5imalik ainult kasv\u00f5i osaliste poliitiliste vabaduste olemasolul. Poliitiliste vabaduste puudumisel klassiv\u00f5itlust praktiliselt ei toimu, ehkki klassidevaheline vaen on olemas ja on suurenenud mitmekordselt.
\nN\u00f5ukogude Liidu talurahvas, t\u00f6\u00f6lisklass ja intelligents on valitsevale kommunistlikule eliidile totaalse r\u00f6\u00f6vimise objektiks. Nende klasside elatustase on kogu tsiviliseeritud maailma \u00fcks madalamaid ja kerjuslikumaid. Ei lausa p\u00e4risorjadeks muudetud talupojad, intelligents ega t\u00f6\u00f6lised ole v\u00f5imelised ette v\u00f5tma mingitki v\u00f5itlust majanduslike \u00f5iguste alal, kuna puuduvad poliitilised \u00f5igused.
\nL\u00e4\u00e4neriikide t\u00f6\u00f6lisklass ja teised klassid, omades poliitilisi \u00f5igusi, on oma maa poliitilisest elust aktiivsed osav\u00f5tjad ja v\u00f5itlevad vajaduse korral oma majanduslike huvide eest.
\n325. Klassiv\u00f5itlus peab olema rahumeelne. Rahumeelne on ta aga ainult seal, kus poliitiline isikuvabadus on kaitstud.
\nN\u00f5uk. Liidu t\u00fc\u00fcpi totalitaarseis riikides, kus puuduvad poliitilised isikuvabadused, k\u00e4\u00e4rib rahulolematus ja koguneb viha ning vaenu laeng, mis viib varanduseta klasside j\u00f5udmisel vaesuse piirile paratamatute vere- valamisteni.
\n326. Klassid ei kao kunagi, nagu ei kao ka \u00fcksikud kutsealad. Alati on olnud ja saab olema teatud t\u00f6\u00f6jaotus.
\n327. \u00dclesanne seisneb k\u00f5ikide inimeste (vaatamata nende suhtelisele klassikuuluvusele) varustamises v\u00f5rdsete poliitiliste \u00f5iguste ja vabadustega, ning mis k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 selle vabaduse garantiidega.
\n328. Marksismi valelik loosung v\u00f5rdsusest, mille all m\u00f5eldakse v\u00f5rdsustatud jaotamist, p\u00f5hineb inimeste intellektuaalsete ja ps\u00fc\u00fchiliste omaduste erinevuse eitamisel.
\nEi haridusega ega \u00fchegi administratiivse reformiga saa inimeste intellektuaalset ja ps\u00fc\u00fchilist ebav\u00f5rdsust k\u00f5rvaldada, sest see on tegelikult inimsoo loodusliku mitmekesisuse \u00fcheks v\u00e4ljenduseks.
\nK\u00f5ik inimesed peavad olema kindlustatud v\u00f5rdsete v\u00f5imalustega. Ja vaid iga\u00fchest endast peab s\u00f5ltuma tema elatustase, sissetulekud, materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamine.
\nSamaaegselt peab eetiliselt normaalne \u00fchiskond enda peale v\u00f5tma sotsiaalselt n\u00f5rkade isikute t\u00f6\u00f6ga kindlustamise ja sotsiaalse kaitse. Samuti peab ta kindlustama iga\u00fchele tsiviliseeritud inimesele v\u00e4\u00e4rilise t\u00f6\u00f6tasu, tema loomulikud \u00f5igused ja vabaduse.
\nAinuke v\u00f5rdsus, mida marksism on saavutanud, on k\u00f5igi tema v\u00f5imu all olevate inimeste v\u00f5rdne \u00f5igusetus.
\n329. Vabas demokraatlikus \u00fchiskonnas muutub klassiv\u00f5itlus klasside ja \u00fchiskondlike gruppide arukaks rahumeelseks kooseksisteerimiseks, kusjuures \u00fcleminek \u00fchest klassist teise on piiratud ainult inimeste isiklike v\u00f5imete ja isiksuse ps\u00fc\u00fchiliste kalduvustega.
\n330. Vihane ja verine klassiv\u00f5itlus toimub vaid nendes \u00fchiskondades, kus isikuvabadus ja tema loomulikud \u00f5igused ei ole kindlustatud, kus puuduvad selle vabaduse garantiid, kus puudub sotsiaalne kaitse.
\n331. Eesti demokraatide arvates ei toimu Eestis k\u00e4esoleval ajal avalikku klassiv\u00f5itlust ainult totalitaarse re\u017eiimi t\u00f5ttu. Alus klassiv\u00f5itluseks Eestis on aga olemas, ja re\u017eiimi n\u00f5rgenedes v\u00f5ib see puhkeda.
\n332. Klassiv\u00f5itlus Eestis kujuneb esmajoones ikestatud eesti rahva v\u00f5itluseks okupatsiooniv\u00f5imude ning valitseva parteilis-b\u00fcrokraatliku eliidi vastu, s.t. klassiv\u00f5itlus kattub p\u00f5hiliselt rahvusliku vabastusv\u00f5itlusega.
\n333. EDL kuulutab, et p\u00e4rast Eesti eraldumist Venemaast ja vaba demokraatliku korra kehtestamist Eestis saavad k\u00f5ikide klasside esindajad v\u00f5rdsed poliitilised \u00f5igused, sealhulgas ka \u00f5iguse streikidele. Viimased muutuvad rahulolematuse signaaliks \u00fches v\u00f5i teises kohas ja aitavad valitsusel ning \u00fchiskonnal leida kitsaskohtadele parimat lahendust.
\n334. Mitte klassidevaheline vaen, vaid \u00fcksteisem\u00f5istmine ja vastastikune abi on \u00fchiskonna vaimse ja materiaalse heaolu alus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
307. Viimasel aastasajal on saanud moodsaks marksistlik \u00f5petus klassiv\u00f5itlusest ja klassivastuolude leppimatusest. 308. Tegelikkuses on \u00fchiskond alati jagunenud seisustesse ja<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":11216,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[89],"aasta":[90],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11204","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-eesti-demokraatlik-liikumine","aasta-90"],"acf":[],"yoast_head":"\n