346. Muistsed eestlased olid aus, t\u00f6\u00f6kas, vapper ja vabadustarmastav rahvas. Nende vaprusest ja vabadusearmastusest k\u00f5neleb kasv\u00f5i seegi fakt, et nad suutsid 22 aastat (1206-1227) vastu panna taani, saksa, rootsi ja vene vallutajatele. Ka p\u00e4rast Eesti vallutamist 1227. a. kestis vabadusv\u00f5itlus mitmete vaheaegadega kuni 1345. aastani, seega kokku 140 aastat!
\n347. Vabadusv\u00f5itlusele j\u00e4rgnenud orjaaja jooksul on meie rahva seas toimunud suured muutused. Nendel muutustel on kaks peamist p\u00f5hjust:
\n\u00fcheks p\u00f5hjuseks on kunstlik valik, mis toimus rahva intelligentsema ja aktiivsema osa h\u00e4vitamisega nii muistses vabadusv\u00f5itluses kui ka hiljem saksa ja vene \u00fclemv\u00f5imu aegadel.
\nteiseks p\u00f5hjuseks on rahva allesj\u00e4\u00e4nud osa moraalne degradeerumine.
\n348. Moraalne degradeerumine algas juba m\u00f5isaorjuse ajal, kuid siis ei saavutanud ta kuigi suurt ulatust. Rahvas jagunes kahte ossa \u2013 \u00fchel pool vaene ja r\u00f5hutud, kuid aus lihtrahvas, teisel pool v\u00e4ikesearvuline kubjaste, toapoiste ja muude kaasajooksikute kildkond. Vahe nende kahe osa vahel oli nii suur, kaasajooksikud olid rahva hulgas nii p\u00f5latud, et rahva enamikule ei tulnud m\u00f5ttessegi hakata p\u00fc\u00fcdlema m\u00f5ningate ees\u00f5igustega kaasajooksikute kildkonna poole.
\n349. T\u00e4nap\u00e4eval j\u00e4tkub moraalne degradeerumine m\u00e4rksa kiiremas tempos.
\n350. Enamiku inimeste s\u00fcdametunnistus ei luba neil korda saata suuri nurjatusi, k\u00fcll aga v\u00e4ikseid v\u00f5i imepisikesi. Seda kasutab n\u00f5ukogude v\u00f5im \u00fcsna oskuslikult. Orjale antakse esmalt v\u00e4ikeseid almuseid v\u00e4ikeste nurjatuste eest. Ori ise aga p\u00fc\u00fcab oma s\u00fcdametunnistust uinutada m\u00f5ttega, et need pisikesed teod, mis tema korda saadab, maailmas niikuinii midagi oluliselt ei muuda (meenuta tsaariaegselt Venemaalt p\u00e4rinevat loosungit “\u00fcks pole lahinguv\u00e4ljal s\u00f5dur” v\u00f5i natsliku Saksamaa l\u00f6\u00f6ks\u00f5na “Sa ise pole midagi, sinu rahvas on k\u00f5ik”).
\n351. Tegelikkuses aga koosneb meid \u00fcmbritseva elu pr\u00fcgim\u00e4gi just peamiselt v\u00e4ikestest nurjatustest. V\u00e4ikestele nurjatustele j\u00e4rgnevad v\u00e4hehaaval suuremad, kuni l\u00f5puks j\u00f5utakse m\u00e4rkamatult tasemeni, kus ollakse isikliku heaolu nimel kasv\u00f5i oma vanemaid ja \u00f5desid-vendi maha m\u00fc\u00fcma.
\n352. Laialt on levinud oleskleja m\u00f5ttelaad \u2013 “elama ju peab”. K\u00fcllalt on teada juhuseid, kus aastaid Siberis olnud vanemate j\u00e4rglased p\u00fc\u00fcavad t\u00fchiste almuste nimel olla isandate meele j\u00e4rele. Isegi mitmed nendest, kes ise kannatasid Siberi vangilaagrites, on muutunud okupatsioonire\u0163iimi truudeks teenriteks ja abistavad sageli Julgeolekutki.
\n353. Eesti rahvas paistab silma erakordse t\u00f6\u00f6kusega. Isegi n\u00f5ukogude majanduse tingimustes on ta suutnud luua k\u00f5igist NSV Liidu rahvastest k\u00f5rgeima elatustaseme.
\nSamal ajal aga meenutab ta t\u00f6\u00f6kaid mesilasi, kellelt v\u00f5etakse \u00e4ra suurem osa nende t\u00f6\u00f6viljast, kes aga sellegipoolest j\u00e4tkavad juhmilt t\u00f6\u00f6d.
\n354. Eesti rahvas pole veel j\u00f5udnud selle karjapoisi m\u00f5tlemise tasemele, kes huntide kallaletungi korral oma lammaste ohverdamise asemel teeb k\u00f5ik, et hunte eemale peletada.
\nSeejuures n\u00f5ukogude v\u00f5im, v\u00f5ttes \u00e4ra palju, j\u00e4tab alati natukene j\u00e4rele, mida ta saab hiljem \u00e4ra v\u00f5tta, et inimesed klammerduksid j\u00e4relej\u00e4\u00e4nu k\u00fclge ja ei alustaks aktiivset v\u00f5itlust.
\n355. T\u00e4nap\u00e4eva paljusid eestlasi iseloomustab pahatihti ahnus, egoism, himu materiaalsete h\u00fcvede kogumiseks isiklikes huvides, positiivsete eetiliste ja vaimsete joonte h\u00e4\u00e4bumine, vastastikuse abistamise ja rahvusliku solidaarsuse puudumine, p\u00fc\u00fcd ennast \u00fcmbritsevast maailmas isoleerida, v\u00e4ltida vastutust selle maailma saatuse eest, tuginemine kanaarilinnulikule elufilosoofiale \u2013 “minu puur on minu maailm”.
\nKa eestlaste v\u00e4ikese iibe \u00fcheks p\u00f5hjuseks on kahtlemata egoism – kardetakse, et laste nimel tuleb endil millestki loobuda.
\n356. \u00dcheks k\u00f5ige hukutavamaks jooneks on laialtlevinud eksiarvamus, nagu poleks eesti rahval tema v\u00f5itluses s\u00f5ltumatuse eest mingeid liitlasi ja nagu oleks see v\u00f5itlus ette m\u00e4\u00e4ratud l\u00fc\u00fcasaamisele eesti rahva v\u00e4ikesearvulisuse t\u00f5ttu. Tegelikkusest oli paljudes n\u00f5uk. Liidu piirkondades kohaliku elanikkonna v\u00f5itlus n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imude vastu palju massilisem ja \u00e4gedam kui Eestis (n\u00e4iteks Leedus ja Ukrainas), ja tulevikus me v\u00f5ime loota nendele rahvastele kui kindlatele liitlastele.
\n357. Paljud t\u00e4nap\u00e4eva eestlased ootavad, et keegi teine neid vabastab ja kaitseb, s.o. neil on tugev kalduvus muutuda t\u00f5elisteks n\u00f5ukogude inimesteks, kes on harjunud sellega, et keegi teine nende eest m\u00f5tleb ja hoolitseb.
\n358. Isegi usklikud, kes moodustavad rohkem kui veerandi t\u00e4iskasvanud elanikkonnast ja kes saavad mitmesuguste tagakiusamiste osalisteks totalitaarse re\u0163iimi poolt, l\u00e4hevad enamikel juhtudel lubamatutele kompromissidele ja koost\u00f6\u00f6le re\u0163iimiga, eraldades kunstlikult “Jumalale Jumala oma, keisrile keisri oma”, tegelikkuses saab kristlane olla vaid siis t\u00f5eline kristlane, kui ta tingimusteta v\u00f5itleb kurjaga \u2013 nii isikliku, \u00fchiskondliku, sotsiaalse kui ka poliitilisega. T\u00e4nap\u00e4eva kristlus Eestis pole eetiliste omaduste poolest siiani saavutanud t\u00f5elise kristluse taset ja annab enamasti vaid v\u00e4ikese osakese Jumalale isikliku p\u00e4\u00e4semise nimel, rikkudes sellega p\u00f5hilist kristluse seadust \u2013 ligimesearmastust.
\n359. Moraalsele laostumisele kaasneb ulatuslik intellektuaalne degradeerumine. Fakte moonutavate ja sageli t\u00e4iesti mahavaikivate n\u00f5ukogude massikommunikatsioonivahendite t\u00f5ttu on enamikul inimestel pealiskaudne ja \u00fchek\u00fclgne ettekujutus maailma elust. Teadmiste puudumine p\u00f5hjustab omakorda huvi puudumise, mille t\u00f5ttu inimesed sageli ei tea seda v\u00e4hestki, mida nad saaksid teada ja peaksid teadma.
\n360. Iseloomulik on hoidumine j\u00e4relduste tegemisest. Toimub v\u00f5\u00f5rdumine iseseisvast m\u00f5tlemisest. m\u00f5tlemine asendub v\u00e4hehaaval p\u00e4hetuubitud loosungite seast antud olukorra jaoks sobiva otsimisega. Tekib intellektuaalne infantilism.
\n361. Eesti rahval on k\u00f5igil aegadel leidunud ka t\u00f5elisi rahva poegi, t\u00e4nu kellele meie rahvas \u00fcldse eksisteeribki k\u00e4esoleva ajani (Lembitu, Kreutzwald, Koidula, Kuperjanov, Irv, Parts, Pitka jt.), kes loobusid isiklikest h\u00fcvedest.
\n362. Ka praegu on meie rahva paremad pojad ja t\u00fctred astunud v\u00f5itlusse okupatsioonire\u017eiimiga. Veel on elus mineviku traditsioonid, veel on elus Lembitu ja Pitka vaim!
\n363. V\u00f5ib kindlalt v\u00e4ita, et v\u00e4hemalt 90% eestlastest ei salli okupatsioonire\u017eiimi, kuid eelistab armetute v\u00e4ikekodanlike huvide nimel orjameelselt okupante kummardada ja isegi nendega koost\u00f6\u00f6d teha.
\n364. Ei saa t\u00f5elisteks eestlasteks lugeda neid, kes sisemiselt vihkavad orjastajaid, kuid ei anna j\u00f5ukohast panust v\u00f5itluses nende vastu, avaldavad oma meelsust vaid t\u00fchistes ja t\u00e4htsusetutes protestivormides (anekdoodid, venelaste kirumine eestlaste seltskonnas, kurtmine kaupade viletsa kvaliteedi \u00fcle jne.).
\n365. Veendumus on siis veendumus, kui ta avaldub tegudes. Vastasel juhul on see ainult \u00f5igustuse otsimine oma tegevusetusele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
346. Muistsed eestlased olid aus, t\u00f6\u00f6kas, vapper ja vabadustarmastav rahvas. Nende vaprusest ja vabadusearmastusest k\u00f5neleb kasv\u00f5i seegi fakt, et nad<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":11216,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[89],"aasta":[90],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11208","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-eesti-demokraatlik-liikumine","aasta-90"],"acf":[],"yoast_head":"\n