<\/p>\n
<\/p>\n
Enam kui sada aastat tagasi t\u00f5usis Euroopa kohale revolutsioonilise kommunismi kummitus. Tema lipu all \u00fchinesid k\u00f5ikide maade ekspluateeritavad, vaesed ja \u00f5nnetud. M\u00f6\u00f6dusid aastad ja kummitus muutus \u00e4hvardavaks, purustavaks j\u00f5uks.<\/p>\n
Selles pole midagi imestamapanevat \u2013 lubas ju kommunism inimkonda terveks ravida k\u00f5ikidest \u00fchiskondlikest pahedest, viletsusest, ekspluateerimisest, h\u00e4vitavatest s\u00f5dadest, rassilisest ja rahvuslikust ebav\u00f5rdsusest\u2026<\/p>\n
K\u00f5ige hirmsamaks \u00f5igluse ja v\u00f5rdsuse vaenlaseks kuulutati isiklik omand.<\/p>\n
Ajalooliselt v\u00e4ljakujunenud \u00fchiskonna vaimsed rikkused, k\u00e4itumisnormide ja p\u00f5him\u00f5tete tervik, tuhandeaastased traditsioonid kuulutati ainult ekspluataatorlikule \u00fchiskonnale omasteks n\u00e4htusteks, mis pidi saama h\u00e4vitatud.<\/p>\n
K\u00f5ik endised v\u00e4\u00e4rtused tembeldati pahelisteks, mis on loodud inimese ekspluateerimiseks inimese poolt.<\/p>\n
Massid uskusid viirasusse ja hakkasid liikuma. Miljonite survel, kes jooksid tormi vana \u00fchiskonna kallale, varises kokku Venemaa Impeerium. Klassiv\u00f5itluse tules hukkusid miljonid inimesed, j\u00e4\u00e4davalt h\u00e4vinesid tohutud materiaalsed ja kultuurilised v\u00e4\u00e4rtused. Tohutul endise Venemaa Impeeriumi territooriumil, mis oli \u00fcle valatud verega, v\u00e4etati laipadega, \u00fcle k\u00fclvatud tinarahega, algas uue \u00fchiskondliku formatsiooni, sotsialistliku riigi hoone \u00fclesehitamine. Venemaa rahvad, t\u00e4is entusiasmi ja religioosset fanatismi asusid vaimustusega uue harmoonilise \u00fchiskonna ehitamiseks. N\u00e4ljased ja puruvaesed, pakases ja p\u00f5rgukuumuses andsid nad k\u00f5hklematult oma j\u00f5u prohvetite poolt lubatud maapealse helge tuleviku nimel.<\/p>\n
Selle helge tuleviku nimel leppisid inimesed v\u00e4ljaga, viletsusega ja omavoliga \u2013 k\u00f5ik andusid unistustele tulevasest \u00f5nnest.<\/p>\n
Alandlikult ha nurisemata kannatas rahvas k\u00f5ike\u2026 Isegi julmust, nii kokkusobimatut vendluse ja v\u00f5rdsuse p\u00f5him\u00f5tetega, mis puhkes lopsaka m\u00fcrgi\u00f5iena.<\/p>\n
Poliitilise tagakiusamise sogastes lainetes hukkus 14 miljonit mitte milleski s\u00fc\u00fcdi olevat inimest. Veel rohkem suri inimesi lahingutes, kaitstes oma kodumaad. On m\u00f6\u00f6dunud enam kui pool sajandit uue ajastu \u2013 kommunismiajastu \u2013 algusest. On tulnud aeg peatuda ja vaadata kaine pilguga \u00fcmberringi. Vaadata ja k\u00fcsida endalt: kuidas on t\u00e4itunud meie rahva suured lootused? Millise tulemuse andsid meie rahva lugematud kannatused, palavikulised j\u00f5upingutused ja lugematud ohvrid?<\/p>\n
Me n\u00e4eme, et meie poolt l\u00e4bik\u00e4idud aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel saavutatud edusammud on liiga v\u00e4ikesed ja t\u00e4htsusetud, et \u00f5igustada venemaa rahvaste poolt valatud pisaraid, viletsuse, muret, inimohvreid ja verd. Me n\u00e4eme samuti, et \u00fchiskondlik areng viib meid \u00fchelt h\u00e4dalt teisele, milliste h\u00e4vitav m\u00f5ju kasvab pidevalt. Ees aga varitseb meid veelgi hirmsama katastroofi kummitus. Me deklareerime, et l\u00f5viosa sellest s\u00fc\u00fcst ja vastutusest langeb kogu meie \u00fchiskonnale, meile k\u00f5igile. K\u00f5ik see sunnib meid valuga s\u00fcdames uuesti l\u00e4bi vaatama k\u00f5ike vanu, eksimatuteks kuulutatud vaimseid v\u00e4\u00e4rtusi ja erapooletult hindama olemasolevat olukorda.<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Maailma \u00fcldise olukorra hinnang.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- Kaasaegse \u00fchiskondlik ajalooline olukord.<\/li>\n<\/ol>\n
Kaasaegse 20. saj. Leiab inimkonna \u00fcha kasvava konkurentsi<\/p>\n
tingimustes, mis on j\u00e4rjest suureneva vihavaenu ja edasise vastuolude teravnemise p\u00f5hjuseks juhtivate rahvaste vahel. V\u00f5itluse suuremate riikide vahel, v\u00f5itlus rahvuslike ja majanduslike huvide eest v\u00e4ljaspool oma territoriaalseid piire, mille oli p\u00f5hjustanud eelnevate sajandite ajalooline areng, omandab \u00fcha suurema ulatuse. See l\u00f5ppes ennen\u00e4gematu \u00fclemaailmse s\u00f5jaga. Haaratud rahvuslikust entusiasmist, \u0161ovinistlikust uimast, sattusid rahvad sellesse s\u00f5tta. S\u00f5ja pikaleveniv iseloom, ohvrite suur arv ja laostatud majandus viisid v\u00e4hem demokraatlikus ja reaktsioonilised re\u017eiimid hukkumisele.<\/p>\n
Venemaa Impeeriumi, Saksa Keisririigi ja Austria-Ungari monarhismi varemetel loodi demokraatliud vabariigid, moodustusid uued rahvusriigid. Vaatamata nendele osaks saanud raskustele ja katsumustele t\u00f5estasid nad oma poliitilist ja majanduslikku eluv\u00f5imet. Ida-Euroopas kujunesid v\u00e4lja teised tingimused. Kultuuriline mahaj\u00e4\u00e4mus, poliitiline ebak\u00fcpsus ja \u00fchiskonna demokraatlike j\u00f5udude n\u00f5rkus viisid Vene Demokraatliku Vabariigi hukkumisele ja ekstremistlike j\u00f5udude v\u00f5idule. V\u00f5imu haarasid vene kommunistid, kes olid relvastunud v\u00e4liselt v\u00e4ga ahvatleva poliitilise doktriiniga. Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur, mille eesm\u00e4rgiks oli mittekommunistliku korra kukutamine teistes maades ja kommunismi v\u00f5it koge maailmas. K\u00f5ige suurema, k\u00f5ige tihedamini asustatud ja looduslike ressursside poolest k\u00f5ige rikkama riigi v\u00f5imu \u00fcleminek poliitiliste j\u00f5udude k\u00e4tte, kes p\u00fc\u00fcdsid \u00f5\u00f5nestada teiste \u00fchiskondlike kordade aluseid vastu nende enda tahtele, tegi rahutuks, k\u00f6itis kogu tsiviliseeritud maailma t\u00e4helepanu. Uue sotsialistliku riigi ilmumine idas p\u00f5hjustas uue v\u00f5imsa viha ja vaenu laine tekkimise inimeste vahel, nii \u00fchiskonna sisemistes kui ka v\u00e4limistes suhetes. Tugevnes ida sotsialismi s\u00f5jaline majanduslik v\u00f5imsus, tekkis uus \u00e4hvardav v\u00e4givalla kolle, \u00fcha enam t\u00f5usis h\u00e4daoht naaberriikide kohale. Selle kasvava ohu poliitilised tagaj\u00e4rjed ei lasknud ennast kaua oodata. Sisemise ja v\u00e4lise kommunismiohu t\u00f5ttu, hirmutatuna stalinlike puhastusmeetodite ja kollektiviseerimise \u00f5udustest, demokraatia mahasurumisest ja n\u00e4ljast ida-sotsialistlikul Venemaal, vapustatuna omaenese majanduslikest raskustest, h\u00e4\u00e4letas saksa rahvas tugeva ainuisikulise v\u00f5imu eest. Saksamaal kehtestati antidemokraatlik natsionaalsotsialistlik diktatuur. Idast tulenev v\u00e4givalla hoovus s\u00fcnnitas l\u00e4\u00e4ne hoovuse. Kujunes kaks suurriiki, kes p\u00fc\u00fcdlesid sama maailmav\u00f5imu poole otseselt v\u00f5i kaudselt, samal ajal vihates teineteist. Need olid Saksamaa ja Venemaa.<\/p>\n
Inglismaa ja Prantsusmaa kasvav vastupanu sundis neid maailma j\u00f5udusid ajutiselt teineteisele l\u00e4henema ja astuma salajasse kokkuleppesse Euroopa jaotamise k\u00fcsimustes. See kokkulepe muutis j\u00f5udude vahekordasid Saksamaa kasuks ja Teine Maailmas\u00f5da, mille eesm\u00e4rgiks oli v\u00f5\u00f5raste territooriumide h\u00f5ivamine, v\u00f5is alata.<\/p>\n
Teise Maailmas\u00f5ja esimene etapp algas Poola jagamisega Saksamaa ja Venemaa vahel. J\u00e4rgnes Prantsusmaa, Norra, Belgia, Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine Saksamaa poolt. Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Bessaraabia ja osa Soome territooriumi anastamine Venemaa poolt. Kuna peamised Saksamaa majanduslikud ja territoriaalsed huvid paiknesid idas, siis Saksamaa kallaletung Venemaale pani alguse Maailmas\u00f5ja teisele etapile. Oli tarvis kogu maailma suurriikide titaanlikke j\u00f5upingutusi, et purustada Saksamaa ja tema liitlased. V\u00f5itja Venemaa p\u00fc\u00fcdis saada tulenevalt oma olukorrast v\u00f5imalikult suuremat kasu. Ta muutis omavoliliselt tema poolt vallutatud riikide piirid ja l\u00f5i kommunistlike vasallriikide s\u00fcsteemi. Kui Esimeses Maailmas\u00f5jas langes ja sai haavata 11 miljonit inimest, siis Teises Maailmas\u00f5jas moodustad ohvrite arv vastavalt 34 milj. Teine Maailmas\u00f5da oli v\u00f5rreldes k\u00f5ikide teiste s\u00f5dadega k\u00f5ige verisem. Temaga kaasnes k\u00f5ige massilisem rahuliku elanikkonna h\u00e4vitamine m\u00f5lemalt poolt. Kuid ei j\u00f5udnud veel kuivada leskede, emade ja orbude pisarad, kes olid kaotanud oma l\u00e4hedased, ei j\u00f5udnus veel jahtuda tulekahjude asemed, ei olnud veel haihtunud p\u00fcssirohusuits, kui algas kolmas mittekuulutatud ja senini veel k\u00fclm maailmas\u00f5da. Uuesti v\u00f5idutseb vaen ja viha, uuesti seisavad kaks surmavaenlast, kaitsev ja pealetungiv, teineteise vastas valmis andma pealetungivat l\u00f6\u00f6ki. Nende vahel teadmata kellega liituda, kasusaamise huvides viskles kolmas, vahepealne maailm. Viha ja hirm sunnib palavikuliselt suurendama teadlik-tehnilisi j\u00f5upingutusi, killustama l\u00f5viosa rahvuslikest rikkustest koletuslike ja tapvate relvaliikide loomiseks. Me n\u00e4eme, et maailmas on selgpiiriliselt ilmnenud viis \u00fcldinimlikku pahet, milliseid olemasolev l\u00f5henemine ida ja l\u00e4\u00e4ne vahel \u00fcha rohkem soodustab ja s\u00fcvendab.<\/p>\n
- \n
- Termotuumas\u00f5ja h\u00e4daoht, mis \u00e4hvardab h\u00e4vitada inimkonda. Teaduse ja tehnika areng, tootlike j\u00f5udude kasv teenindavad \u00fcksteise vihkamist, vaenulikku eemalolekut \u00fcksteisest, aga mitte helgeid ja k\u00f5lblikke eesm\u00e4rke. Termotuuma rakettrelv on vaenu ja hirmu materialiseerumise vorm.<\/li>\n
- Toiduressursside kahanemise h\u00e4daoht, mis \u00e4hvardab inimkonda n\u00e4ljasurmaga. N\u00e4lg Indias, Hiinas jt. riikides. Leiva ostmine NSVL poolt USA-st ja Kanadast 1964-65. a., n\u00e4ljarahutused reas NSVL linnades \u2013 k\u00f5ik see on looduslike ressursside kulutamise tulemus relvastumise v\u00f5idujooksu eesm\u00e4rgil, aga samuti toiduressursside pillamine poliitilisteks eesm\u00e4rkideks ja avant\u00fc\u00fcrideks.<\/li>\n
- \u00dclerahvastamise h\u00e4daoht, mis \u00e4hvardab inimkonda mandumisega. Ideoloogilistel ja sektantlikel kaalutlustel moonutatakse geneetikat, eitatakse rassi- ja sotsiaalh\u00fcgieeni, viiakse ellu vastutustundetut paljulapselisuse ergutamise poliitikat (lastetusmaks, propaganda jne.).<\/li>\n
- Tehiskeskkonna kujunemise h\u00e4daoht, mis \u00e4hvardab l\u00e4mmatada looduse elu \u00fclalhoidvat keskkonda kunstliku tsivilisatsiooni poolt. Maad, kes pingutavad ennast relvastumise v\u00f5idujooksuks, kurnavad looduslikke ressursse, ei reguleeri ega taasta loodusele tekitatud kahju (metsad, kanalid, HEJ jne.).<\/li>\n<\/ol>\n
5, Ebat\u00e4iusliku informatsiooni h\u00e4daoht, mis \u00e4hvardab inimkonda selle saamise, omandamise ja edasiandmise puudulikkuse t\u00f5ttu.<\/p>\n
Maailma l\u00f5henemise kutsub esile uurimuste viljatut parallelismi, hoiab nende tulemused salajas, takistab rahvuste vahelist suhtlemist, sulgeb informatsiooni kanalid, soodustab vale (m\u00fcrgitatud) informatsiooni levikut, relvastumise v\u00f5idujooksu t\u00f5ttu ei j\u00e4tku vahendeid informatsiooni \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamise s\u00fcsteemi organiseerimiseks.<\/p>\n
Me oleme veendunud:<\/p>\n
– et \u00fclemaailmne l\u00f5henemine, mille on esile kutsunud ida-sotsialismi kujunemine, loob otsese h\u00e4daohu v\u00f5i aktiivselt aitab kaasa inimkonna v\u00f5imalikule h\u00e4vitamisele, v\u00e4ljasuremisele, n\u00e4lgimisele, l\u00e4mmatamisele ja viljatusele,<\/p>\n
– et \u00fclalnimetatud ohud ei kahane vaid pidevalt kasvavad, seades sellega tulevaste p\u00f5lvkondade elu h\u00e4daohtu,<\/p>\n
– et on vajalik terve inimkonna ja esmaj\u00e4rjekorras n\u00f5ukogude \u00fchiskonna v\u00f5itlus \u00fclemaailmse l\u00f5henemise ja nimetatud viie h\u00e4daohu vastu.<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Kapitalistlike riikide s\u00fcsteem.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Erapooletu anal\u00fc\u00fcs t\u00f5estab, et kapitalism pole mitte surev ja roiskuv, vaid noor ja eluj\u00f5uline \u00fchiskond. Imperialism k\u00f5igi oma antisotsiaalsete n\u00e4htustega oli kapitalismi ajutiseks ajalooliseks kaaslaseks. Teisest k\u00fcljest paljud imperialismi varjuk\u00fcljed, mis ei ole omased kaasaegsele kapitalismile, l\u00e4ksid p\u00e4randina \u00fcle ida-sotsialismile, mida tuleb eriti kahetseda. Nagu n\u00e4itas ajalugu kapitalismi \u00fchiskondlikud pahed ei oma orgaanilist iseloomu, nad ei ole j\u00f5uetuse ja agoonia tundem\u00e4rgid, vaid kujutavad endast haiguslikke kasvuraskusi, \u201clastehaigusi\u201d, selle ainult 170-200a. \u00fchiskondlikul formatsioonil. Ajalugu n\u00e4itab samuti, et vastavalt arengu v\u00e4ltel tekkinud pahede kasvule, nad sama edukalt ravitakse ja juuritakse v\u00e4lja. See t\u00f5estab kapitalismi\u00a0 suurt eluj\u00f5ulisust. Vaatleme p\u00f5hilisi kapitalistliku \u00fchiskonna pahesid:<\/p>\n
1.T\u00f6\u00f6puudus. tuleb t\u00e4hendada, et t\u00f6\u00f6tute armee on aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel v\u00e4henenud k\u00f5ikides maades valitsuse poolt rakendatud abin\u00f5ude tulemusena, t\u00f6\u00f6tud saavad riigilt toetust (USA-s 6 kuu jooksul) ning keskmise\u00a0 t\u00f6\u00f6tu materiaalne kindlustatus on k\u00f5rgem keskmise t\u00f6\u00f6taja omast sotsialismi tingimustes. Suurem osa t\u00f6\u00f6tuid USA-s, Inglismaal, Prantsusmaal jne. omavad isiklikke autosid ja nende naised reeglina ei t\u00f6\u00f6ta, vaid hoolitsevad oma perekonna eest.<\/p>\n
2.Vaesus. \u00dcheltpoolt see, mida nimetatakse kapitalistlike kriteeriumite seisukohalt vaesuseks, on sotsialistlike kriteeriumide j\u00e4rgi j\u00f5ukus. Teisest k\u00fcljest elatustase kasvab enamikes kapitalistlikes maades pidevalt ja nad kindlustavad kaasaegses maailmas k\u00f5ige k\u00f5rgema elutaseme.<\/p>\n
3.Rassiline diskrimineerimine. Rassilised eelarvamused, kaasaarvatud neegritevastased eelarvamused USA-s pesitsevad p\u00f5hiliselt \u00fchiskonna alamkihtide teadvuses. Valge elanikkonna juhtivad kihid USA-s aga v\u00f5itlevad pidevalt neegrite \u00fche\u00f5igusluse eest alates kodus\u00f5jast Lincolni ajastul kuni J. Kennedy ja L. Johnsoni rassismivastaste seadusteni. Teisest k\u00fcljest, mitte millegagi \u00f5igustatud hoonete s\u00fc\u00fctamised, massilised r\u00f6\u00f6vimised ja pogrommid rahulike demonstratsioonide asemel r\u00e4\u00e4givad neegrite ebav\u00e4\u00e4rikast k\u00e4itumisest demokraatlikus \u00fchiskonnas, mida ei saa heaks kiita. Puudub poliitiline diskrimineerimine.<\/p>\n
4.Kuritegelikkus. Kapitalistlike maade valitsused v\u00f5itlevad pidevalt ja aktiivselt kuritegelikkusega m\u00e4rksa raskemates tingimuste, kui seda tehakse sotsialismi juures (\u201ckuiv\u201d seadus USA-s, Interpoli loomine; politseim\u00e4\u00e4rustike parandamine. V\u00f5itlus narkootikumidega kaubitsemise vastu). Peale selle demokraatlikes kap. Maades puudub riigi kuritegelikkus isiksuse vastu.<\/p>\n
5.\u00dcleproduktsiooni kriisid. Neid esineb \u00fcha harvemini ja \u00fche v\u00e4iksemas ulatuses. T\u00f6\u00f6stus muutub \u00fcha enam paindlikumaks ja ta korraldatakse kiiresti \u00fcmber s\u00f5ltuvalt turust ja n\u00f5udmisest. Kapitalism ei tunne alatootmise kriise, mis on tunduvalt negatiivsemaks n\u00e4htuseks \u00fchiskonnas.<\/p>\n
6.Monopolism. Seda piiratakse j\u00e4rjekindlalt valitsuse \u00fcrituste ja seadusandvate aktide n\u00e4ol (antitrustlikud seaduse USA-s, 40% suurune tulumaks, t\u00f6\u00f6lised ja farmerid omandavad \u00fcha sagedamini monopolide aktsiaid nn. rahvakapitalism.) Teisest k\u00fcljest on monopolism parem majanduslik vorm, kui v\u00e4ikeste ettev\u00f5tete anarhia v\u00f5i totaalse riikliku monopolismi majanduslik vorm.<\/p>\n
7.Majanduslik ekspansioon. Kujutab endast positiivset n\u00e4htust, kuna v\u00f5\u00f5ra maa \u00fchiskonna poolt kas tahtmatult v\u00f5i oskamatuse t\u00f5ttu kasutamata ressursid hakkavad tooma \u00fcle\u00fcldist majanduslikku kasu nii ressursside valdajale kui ka kontsessiooni omanikele. Sellega ei kaasne maa poliitiline orjastamine.<\/p>\n
8.Kapitalistlik ekspluateerimine. Seda kontrollitakse ja piiratakse sotsiaalse seadusandlusega, samuti s\u00f5ltumatute A\/\u00dc poolt juhitava streigiliikumisega. Puudub riikliku ekspluateerimise omavoli.<\/p>\n
\u00dclaltoodust n\u00e4htub et kapitalismi p\u00f5hilised pahed ei kasva ega s\u00fcvene, vaid neid k\u00f5rvaldatakse ja silutakse \u00fchiskonna sisemiste j\u00f5udude poole. Selles seisneb kap. \u00dchiskonna tervendab positiivne tendents.<\/p>\n
Me oleme veendunud:<\/p>\n
– et kapitalism sisaldab endas positiivseid sotsiaalseid v\u00e4\u00e4rtusi, mida pidevalt suurendatakse,<\/p>\n
– et kapitalism t\u00e4nap\u00e4eval kindlustab maailmas: a) k\u00f5ige k\u00f5rgema elatustaseme (NSVL on 17 kohal maailmas), b) k\u00f5ige suuremaid isikuvabadusi ja \u00f5igusi (NSVL on \u00fchel viimasel kohal maailmas)<\/p>\n
– et v\u00f5itlus kapitalismi vastu k\u00f5ikides tema vormides on m\u00f5ttetu.<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Sotsialistlike riikide s\u00fcsteem.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Sotsialistliku \u00fchiskonna ideaalid oma tekkimise koidikul tundusid kogenematule inimkonnale olema ihaldatud unelmaks, mis l\u00f5i palju helgeid lootusi ja kutsus esile laiades inimkonna kihtides palavat entusiasmi. Ida-sotsialism, mis ehitati \u00fcles Venemaal ja ehitatakse otseselt v\u00f5i kaudselt N\u00f5ukogude v\u00e4gede poolt h\u00f5ivatud territooriumidel t\u00e4histas selle illusiooni l\u00e4bikukkumist. Ta s\u00fcnnitas rahulolematust ja pettumust, pahameelt ja protesti k\u00f5ikides helgemates peades ja s\u00fcdametes.<\/p>\n
Misp\u00e4rast?<\/p>\n
Sellep\u00e4rast, et ta \u00f5\u00f5nestas inimese seisukohta \u00fchiskonnas, piirates ja t\u00fchistades tema inim\u00f5igusi, \u00e4ra v\u00f5ttes temalt omandi ja v\u00f5imu st. k\u00f5ige p\u00fcha, mis v\u00f5imaldas inimesel kaitsta oma eksistentsi ja kinnistada oma v\u00e4\u00e4rtust maailmas. Sellep\u00e4rast, et ta t\u00f5i endaga kaasa \u00fchiskonna vabaduse eitamise, j\u00f5udes m\u00f5ningatel perioodidel kuni riikliku orjapidamiseni, ja \u00e4\u00e4rmiselt tagasihoidliku elutaseme, j\u00e4\u00e4des sellega maha k\u00f5ikidest kapitalistlikest riikidest. Seda k\u00f5ik vaatamata 200 milj. Inimese j\u00f5upingutustele ja ohvritele sellel maailma rikkamal maal. L\u00f5puks ka sellep\u00e4rast, et ta viis kapitalistlikud pahed koletuslikule tasemele. Ida-sotsialism ainult modifitseerid kapitalismi pahede vorme, tohutult suurendades nende negatiivset sisu. Vaatleme, kuidas muutusid kapitalismi \u00fchiskondlikud pahed sotsialismis.<\/p>\n
1.T\u00f5\u00f5puudud. Muutus sundt\u00f6\u00f6ks (keeld lahkuda t\u00f6\u00f6lt omal soovil kuni 1953. a., politseilikud vahendid mitte t\u00f6\u00f6tavate inimeste vastu nn. \u201cpriileivas\u00f6\u00f6jate\u201d vastu, streikide ja teiste majanduslike v\u00f5itlusvormide keeld jne.) ning t\u00e4ienes varjatud t\u00f6\u00f6puudustega (kunstlik koosseisude \u00fclespuhumine, inimj\u00f5u kasutamine mittekasulike t\u00f6\u00f6l\u00f5ikudel jne.)<\/p>\n
2.Talutav suhteline vaesus. \u2013 muutus mittetalutavaks viletsuseks, mis \u00e4hvardab elu (massiline n\u00e4lg 20. ja 30. \u2013l aastatel, korralagedus toitlustamisk\u00fcsimustes Venemaal 1963-64 aastatel, spekulatsiooni aktiviseerumine, enam kui neljakordne vahe keskmise USA ja NSVL t\u00f6\u00f6lise t\u00f6\u00f6tasu vahel, j\u00e4rjekorrad kauplustes, h\u00e4ired varustamises).<\/p>\n
3.Kuritegevus omandas ennen\u00e4gematu ulatuse (NSVL viiek\u00fcmne aasta jooksul on k\u00f5ige suurem vangide arv maailmas.) Isiku kuritegu teise isiku vastu t\u00e4iendus veel riigi kuritegevusega isiksuse vastu (1925-1953 aastal hukkus ligi 14 milj. Inimest poliitilise tagakiusamise t\u00f5ttu A. D. Sahharovi andmete j\u00e4rgi).<\/p>\n
4.Rassiline diskrimineerimine muutus poliitiliseks diskrimineerimiseks (inimeste tagakiusamine meelevaldsetel poliitilistel kaalutlustel veendumuse v\u00e4ljendusvormide eest), Danieli, Sinjavaki, Gavrilovi ja grupi merev\u00e4eohvitseride protsessid, ). Nimetatud diskrimineerimine t\u00e4iendub rahvusliku (rahvuslike p\u00fc\u00fcdluste mahasurumine, krimmi tatarlaste, t\u0161et\u0161eenide, ingusside, kalm\u00f5kkide, Volga \u00f6\u00f6rsete sakslaste asumisele saatmine, umbusklik suhtumine Baltimaade rahvastesse, ukrainafoobia, antisemitism jne.) ja klassikalise diskrimineerimisega (hoolimatu ja julm suhtumine talupoegadesse kui \u201ckulakutesse\u201d ja \u201ckulaku k\u00e4silastesse\u201d, revolutsioonieelse intelligentsiesindajate \u201ckahjurite\u201d ja aadlike ning kapitalistide \u201cverivaenlaste\u201d ja vaimulike \u201c\u00fchiskonna parasiitide\u201d \u00f5iguste kitsendamine ja tagakiusamine.<\/p>\n
5.\u00dcletootmise kriisid muutusid alatootmise kriisideks (alaline \u00fchtede v6i teiste t\u00f6\u00f6stus- ja toidukaupade puudus ja seda k\u00f5ige suuremate looduslike rikkuste ja t\u00f6\u00f6j\u00f5uarmee juures maailmas).<\/p>\n
6.Kapitalistlik monopolism muutus riigikapitalismi \u00fchtseks monopoliks (absurdne tsentraalne planeerimine, mis aheldab majanduselu, meelevaldne juhtimine, voluntarism majanduspoliitikas). T\u00e4iendub riigi poliitilise monopoliga, mis annab v6imaluse poliitilisele omavolile.<\/p>\n
7.Majanduslik ekspansioon muutus s\u00f5jalis-poliitiliseks ekspansiooniks (suurriiklikud p\u00fc\u00fcded, naaberrahvaste anastamine- Ukraina, Valge-Vene, Baltikumi, Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa maad jne.) t\u00e4iendub majandusliku ekspansiooni katsetega (Gana, A\u00dcV, Al\u017eeeria, Kuuba jne.)<\/p>\n
8.Kapitalistlik ekspluateerimine muutus riiklikuks ekspluateerimiseks. Viimase r\u00f5hub j\u00f5ud t\u00f5usis, kuna t\u00f6\u00f6tajate vastu on suunatid peale majandusliku ka poliitiline v\u00e4givalla masin.<\/p>\n
\u00dclaltoodust n\u00e4htub, et Ida-sotsialism ei k\u00f5rvaldanud, vaid suurendas ja rikastas kapitalistlikke pahesid. Selles seisab sotsialismi negatiivne arengujoon.<\/p>\n
Me oleme veendunud:<\/p>\n
– et ida-sotsialism h\u00e4vitas paljusid positiivseid sotsiaalseid v\u00e4\u00e4rtusi ja kutsus esile rea koletuid \u00fchiskondlikke pahesid;<\/p>\n
– et p\u00e4rast enam kui poolesajandilist arengut oleme meie kui \u00fchiskond kapitalistlikest maadest mahaj\u00e4\u00e4nud: a) rahva heaolu taseme osas \u2013p\u00f5lvkonna v\u00f5rra; b) inimvabaduste osas \u2013 terve ajastu v\u00f5rra;<\/p>\n
– et on vajalik n\u00f5ukogude \u00fchiskonna kaasaegsete ja tulevaste p\u00f5lvkondade otsustavat v\u00f5itlust heaolu eest, mida v\u00e4\u00e4rib rahvas ja vabaduse eest, mida v\u00e4\u00e4rib inimene.<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- \u00dclemaailmsest revolutsioonilisest liikumisest.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- Igas edasiarenevas \u00fchiskonnas tekib pidev vajadus poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste muudatuste j\u00e4rgi. Revolutsioonid, kui v\u00e4givaldse muutuste vormid puhkevad: a) poliitiliselt ebak\u00fcpsetes \u00fchiskondades, kus puuduvad vaimselt t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikud ja moraalselt terved taltsutavad j\u00f5ud, b) mittedemokraatlikes \u00fchiskondades, kus ajalooliselt vajalik rahulik muudatus ei ole v\u00f5imalik. Demokraatlikus \u00fchiskonnas laialdaste sujuvate ja rahumeelsete muudatuste v\u00f5imalustega j\u00e4\u00e4b vajadus v\u00e4givaldse muudatuse j\u00e4rgi \u00e4ra ning nendes tingimustes on ta sotsiaalse kuriteo vorm.<\/li>\n
- Revolutsioon on eesk\u00e4tt purustav protsess. Mida radikaalsem on revolutsioon, seda rohkem heidetakse k\u00f5rvale endiseid positiivseid v\u00e4\u00e4rtusi, h\u00e4vitatakse \u00fchiskonna p\u00f5hialuseid ning \u00f5igustamatult valatakse inimverd, \u00fche s\u00f5naga katkestatakse \u00fcldinimlike kogemuste ahel, tekib kaos. Kuid p\u00e4rast revolutsioonilise tormi vaibumist on vaja: a) teada, et mis ja kuidas ehitada\u2026 kuid kus teavad seda piiratud ja auahned demagoogid, kui isegi maailma targad vaidlevad selle \u00fcle? B) omada ehitusmaterjali\u2026 kuid kust seda v\u00f5tta kui k\u00f5ik endine on h\u00fcljatud, kui k\u00f5ik on segipaisatud ja purustatud? c) omada ehitajaid kellel k\u00f5rge moraal peab kaasnema suure enesedistsipliiniga ja ohjeldamise v\u00f5imega. Ainult s\u00e4\u00e4rased k\u00e4ed v\u00f5ivad \u00fcles ehitada t\u00e4iusliku \u00fchiskonna. Kuid kas v\u00e4givald loob sotsiaalseid t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikke isiksusi?<\/li>\n
- V\u00e4givald, mida kasutatakse poliitilise vahendina isegi k\u00f5ige \u00fcllama eesm\u00e4rgi nimel on alati paheline ja halb oma tagaj\u00e4rgede poolest. V\u00e4givald vigastab ja tapab inimestena parima, hukutab \u00fchiskonna, r\u00f6\u00f6vib inimkonnalt tema helge perspektiivi, roojastab ja teotab ka k\u00f5ige k\u00f5rgemat eesm\u00e4rki, mille nimel tegutseb. Ta laostab nii v\u00e4givalla ohvreid kui ka v\u00e4givalla tarvitajaid, elustades k\u00f5ige kiskjalikumaid instinkte, \u00fcles \u00f5hutades inimese k\u00f5ige tumedamaid kirgi. V\u00e4givalla tagaj\u00e4rjeks on inimese moraalne langus. \u00dchiskond muutub halvemaks kui enne ning peidab end h\u00e4belikult eredaks maalitud dekoratsioonide taha. Tulemusena lammutatakse vanamoodne ja ebamugav loss ning ehitatakse \u00fcles uus, kuid elamisk\u00f5lbmatu onn.<\/li>\n
- Me n\u00e4eme selgelt, et 1917 aasta radikaalne Oktoobrirevolutsioon, mis v\u00f5itis raskel ja vaevarikkal ajal mahaj\u00e4\u00e4nud rahva keskel, on poliitiliseks ja majanduslikuks sammuks tagasi, kuna ta likvideeris \u00fchiskondlikud vabadused ja pidurdas majanduslikku arengut. Seevastu aga sel ajal kui enamm\u00f5\u00f5dukas ja v\u00e4hem v\u00e4givaldne revolutsioon Austrias ja Saksamaal 1918. aastal oli poliitiliseks sammuks edasi, kuna ta suurendas \u00fchiskondlikku vabadust.<\/li>\n
- K\u00f5ikide revolutsioonide kogemused on n\u00e4idanud, et purustamislaine ja vana \u00fchiskonna pinnasest \u00e4ra\u00fctlemise j\u00e4rel saabub esialgu stabiliseerumine ning siis tagasip\u00f6\u00f6rdumine v\u00f5i samm endise juurde. Endine arenguts\u00fckkel hakkab otsast peale, kuid \u00fchiskonna kaotused osutuvad mittekompenseeritavateks ja kantud kaotused ei kompenseerita saavutatud tulemustega. Radikaalse revolutsiooni tagaj\u00e4rjel tekib tegelikult tagurpidik\u00e4ik \u00fchiskondlikus arengus isegi siis kui peetakse silmas suuri ja \u00f5iglasi eesm\u00e4rke. Sellest saavad k\u00e4esoleval ajal aru k\u00f5ige kultuursemad ja eesrindlikumad rahvad. Sellep\u00e4rast ei kohta me kaasajal mitte kusagil radikaalsete revolutsioonide puhanguid. Korra muutused m\u00f5nedes Ida-Euroopa maades, Hiinas, Vietnamis, Koreas ei toimunud mitte revolutsiooni tulemusena, vaid nende maade vallitamise k\u00e4igus NSVL suurriikliku j\u00f5u vahendusel.<\/li>\n
- Enamus kommunistlikke parteisid ja t\u00f6\u00f6lisklasse \u00fctlevad kaasajal \u00e4ra \u00fchiskonna \u00fcmberkujundamisest revolutsiooni teel. Kapitalistlike maade t\u00f6\u00f6lisklass on praegu k\u00f5ige antirevolutsioonilisem klass, kuna ta m\u00f5istab, et suuremat heaolu v\u00f5ib neile kindlustada demokraatlik \u00fchiskond. Nad on selle korra kaitsjad aga mitte hauakaevajad.<\/li>\n
- Maailm tervikuna ei taha revolutsiooni, \u00fctleb temast \u00e4ra ja eitab tema vajadust, kuna revolutsioon t\u00e4hendaks juba t\u00e4iendavat l\u00f5henemist ja vaenu, mitte ainult inimkonna horisontaaltasapinnas, vaid ka vertikaaltasapinnas. Maailmas eelistab \u00fchiskonna rahulikku evolutsiooni.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Meie oleme veendunud:<\/p>\n
– et igasugune \u00fcleskutse verisele v\u00e4givaldsele revolutsioonile \u00fcksk\u00f5ik millises maailma osas, \u00fcksk\u00f5ik kus kohas ja kelle poolt meelevaldse \u00fchiskondliku\u00a0 grupi abiga, on kuritegu ja ajalooliselt mitte\u00f5igustatud;<\/p>\n
– et \u00fcleminek mittedemokraatlikust \u00fchiskonnast demokraatlikku \u00fchiskonda saab toimuda massilise ja v\u00f5imsa, kuid mitte v\u00e4givaldse m\u00f5juavalduse tulemusena kodanike poolt \u00fchiskonna juhtkonnale;<\/p>\n
– et inimesed v\u00f5ivad t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikult areneda ja t\u00e4iustada ainult demokraatlikus ja vabas \u00fchiskonnas rahuliku ning loomuliku evolutsiooni teel.<\/p>\n
<\/p>\n
5.Rahvuslikust vabadusliikumisest.<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- V\u00f5imas vabadusliikumise laine haaras koge kaasaegset maailma. Enamus kolooniaid ja \u00fcksikuid rahvaid, kes olid s\u00f5ltuvuses teistest riikidest, muutusid s\u00f5ltumatuteks ja iseseisvateks. Suurt osa selles v\u00f5itluses m\u00e4ngis s\u00f5ltuvate rahvaste p\u00fc\u00fcdlus oma vabaduse poole. Kuid suuremal m\u00e4\u00e4ral sai see v\u00f5imalikuks suurte koloniaalriikide heast tahtest, sest t\u00e4nu oma v\u00f5imsale s\u00f5jalis-majanduslikule potentsiaalile nad oleksid v\u00f5inud veel pikemat aega s\u00e4ilitada oma koloniaalvaldusi. Endiste koloniaalriikide \u2013 Inglimaa, Prantsusmaa, USA, Hollandi humaansed aktid andsid koloniaalrahvastele poliitilise vabaduse ja suver\u00e4\u00e4nsed \u00f5igused, mis \u00fchtlasi m\u00e4\u00e4rasid \u00e4ra demokraatia ja vabaduse p\u00f5him\u00f5tted, mis v\u00f5eti aluseks nende \u00fchiskondade poolt. \u00dclalnimetatud aktid ei n\u00f5rgestanud nimetatud suurriike, vaid t\u00f5stsid nende moraalset autoriteeti.<\/li>\n
- Me ei unusta inimv\u00e4\u00e4rikuse solvamist, mis tehti nende suurriikide poolt koloniaalre\u017eiimi ajastul, kui me m\u00e4letame ka, et need suurriigid v\u00f5tsid kasutusele varemkasutatud kolooniate rikkused, l\u00fclitades need \u00fcldrahvaliku tarbimise vooluahelasse, t\u00e4itsid suurt kultuur-tsivilisaatorlikku missiooni tuhandeid aastaid mahaj\u00e4\u00e4nud rahvaste hulgas, valmistades neid ette suver\u00e4\u00e4nseks majanduslikuks ja poliitiliseks eksisteerimiseks. Palju raskusi, mis elavad \u00fcle vabastatud rahvad, on esile kutsutud eelkoloniaalaegsetest traditsioonidest, samuti rassi- ja rahvuslikest ise\u00e4rasustest.<\/li>\n
- K\u00f5ige suuremaks kaasaegseks koloniaalriigiks, kes hoiab \u00fcmber Vene rahvustuuma k\u00f5ige suurema arvu rahvaid, on NSVL. Ta peab \u00fclalnimetatud koloniaalriikide eeskujul andma poliitilise iseseisvuse ja kultuurilise autonoomia k\u00f5ikidele rahvastele, kes seda soovivad, kindlustama t\u00f5eliselt vennaliku liidu v\u00f5i isaliku soosingu nendele rahvastele, kes sellest iseseisvusest \u00e4ra \u00fctlevad. See oleks t\u00f5eliselt humaanne ja demokraatlik akt, mis vastaks ajastu vaimule, milles me elame.<\/li>\n
- Paljude rahvaste p\u00fc\u00fcded, peamiselt ukrainlaste, juutide, tatarlaste, Baltimaade, Kesk-Aasia, Kaukaasia rahvaste omad, poliitilisele kultuursele ja majanduslikule enesem\u00e4\u00e4ramisele on senini v\u00e4givaldselt tagasihoitud suurriigi j\u00f5uga. Need rahvad peavad k\u00f5rvalekaldumatult v\u00f5itlema rahvusliku vabaduse eest. Kuid need rahvad peavad ja meeles pidada, et nende rahvuslik v\u00f5itlus peab olema k\u00f5ige tihedamalt seotud olema \u00fclddemokraatliku v\u00f5itlusega. Tee rahvuslikule vabadusele peab kulgema kogu n\u00f5ukogude \u00fchiskonna demokratiseerimise kaudu ja rahvusliku vabadus v\u00f5ib olla kindlustatud ainult \u00fchiskonna vabaduste kaudu!<\/li>\n
- N\u00f5ukogude Liidu rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramine peab olema kindlustatud \u00f5igusega p\u00f6\u00f6rduda \u00dcRO-sse ja selle referendumi, kui \u00fcldrahvaliku tahteavalduse vaba l\u00e4biviimisele \u00dcRO vaatluskomisjonide j\u00e4relvalve all.<\/li>\n
- Ennastm\u00e4\u00e4ranud suver\u00e4\u00e4nsed rahvad peavad kasutama saadud vabadust mitte vanade arvete \u00f5iendamiseks, rahvuslike vastur\u00e4\u00e4kivuste teravdamiseks ja naabrite vahelise vaenu \u00fclespuhumiseks, vaid tihedalt koonduma \u00dcRO lipu alla demokraatlike, vabade rahvaste \u00fchtseks \u00fcldinimlikuks pereks. Nad peavad tunnistama k\u00f5rgemaks kohtulikuks ja t\u00e4idesaatvaks organiteks \u00dcRO-d.<\/li>\n<\/ol>\n
Me oleme veendunud:<\/p>\n
– et rahvaste rahvuslik vabadusliikumine peab kokku sulama \u00fchtseks lahutamatuks tervikuks \u00fclddemokraatliku liikumisega;<\/p>\n
– et igale rahvale peab olema antud \u00f5igus ja tegelik v\u00f5imalus poliitiliseks ja majanduslikuks ning\u00a0 kultuuriliseks enesem\u00e4\u00e4ramiseks \u00dcRO otsese kontrolli all;<\/p>\n
– et ennastm\u00e4\u00e4ranud rahvad peavad olema esindatud \u00dcRO-s ja nad peavad tunnustama teda k\u00f5rgemaks autoriteediks k\u00f5ikides t\u00fclik\u00fcsimustes.<\/p>\n
<\/p>\n
6.Maailma ideoloogiline seisund.<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Kaasaegses maailmas eksisteerivad kolm p\u00f5hilist \u00fchiskondlik-poliitilist ja ideoloogilist j\u00f5udu: a)demokraatlik ideoloogia, mis seisab laialdase \u00fchiskondliku vabaduse eest ja toetab eraomandit (demokraadid, vabariiklased jne.); b)sotsialistlik ideoloogia, mis seisab laialdase \u00fchiskondlike vabaduste eest ja piirab eraomandit (leiboristid, sotsiaaldemokraadid jne.); c)kommunistlik ideoloogia, mis seisab \u00fchiskondlike vabaduste piiramine ja eraomandi h\u00e4vitamise eest (kommunistid ja trotskistid jne.) Iga\u00fcks nendest ideoloogiatest v\u00f5ib olla religioosse v\u00f5i rahvusliku kallakuga \/kristlik-demokraadid, t\u00f6\u00f6lis-sotsialistid, natsionaal-demokraadid jne.\/<\/li>\n
- Loomulikus olukorras omavad maailma demokraatlike \u00fchiskondade k\u00f5ige suuremat poolehoidu demokraatlikud parteid, keskmist \u2013 sotsialistlikud parteid ja k\u00f5ige v\u00e4iksemat \u2013 kommunistlikud parteid. Nii n\u00e4iteks toetab neid k\u00f5ige kommunismis\u00f5bralikemais maades \u2013 Itaalia ja Prantsusmaa \u2013 vastavalt 1\/4 ja 1\/3 k\u00f5igist valijaist. Seega k\u00f5ige suurem inimkonna s\u00fcmpaatia vabas olukorras kuulub demokraatiale ja omandile.<\/li>\n
- Olukord kommunistlikes maades on problemaatiline, kuna siin nn. \u201c\u00fchiskonna poolehoiu\u201d lipu all reserveeritakse tegelikult saavutatud ebastabiilset tasakaalu. See saavutatakse sellega, et aktiivselt sundiv \u00fchiskonna v\u00e4hemus l\u00e4mmatab ja allutab enamuse suuremalt osalt v\u00f5\u00f5ra s\u00f5jaj\u00f5u abil, spekuleerides hirmuabin\u00f5ude ja materiaalsete h\u00fcvedega.<\/li>\n
- Filosoofias on p\u00f5hilisteks m\u00f5ttevalitsejateks idealismi aated, harvemini tema neutraalsed hoovused (eksistentsialism, pragmatism). Materialistlik filosoofia on n\u00fc\u00fcdisajal \u00e4\u00e4rmiselt ebapopulaarne doktriin. Tema haru . marksism-leninism \u2013 on t\u00f5eliselt agoniseeruv ideoloogia, mis pidevalt kaotab oma toetuspunktid isegi tema poolehoidjate hulgas.<\/li>\n
- Religioon oma p\u00f5hiliste usu\u00f5petuste n\u00e4ol: kristlus, buddism, induism, judaism jne. on endiselt v\u00f5imsad ja universaalsed ideoloogilised vormid, vaatamata sellel, et uue aja teaduse edusammude valguses tema oreool on tuhmunud. Kaasajal, kus teaduse areng viib inimkonna ummikusse ja leiab \u00fcha enam raskusi looduse tunnetamise teel, saavutab religiooni edaspidise elustiimuli.<\/li>\n
- Seega inimkond tunnistab oma p\u00f5hilisteks ideaalideks k\u00f5rgemad surematud v\u00e4\u00e4rtused: vabadus, omand, armastus ligimese vastu. Ta p\u00f6\u00f6rdub \u00e4ra madalatest, oma aja \u00e4ra elanud v\u00e4\u00e4rtustest nagu orjus, viletsus ja riigiv\u00f5imu ees kummardamine.<\/li>\n<\/ol>\n
Me oleme veendunud:<\/p>\n
– et demokraatlikud ideaalid, inimlikud vabadused ja \u00f5igused on ainsad p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused, mis on astme v\u00f5rra k\u00f5rgemal kui majanduslik heaolu;<\/p>\n
– et filosoofia on suur j\u00f5ud, mis kujundab \u00fcmber inimese vaimu ja tema kaudu kogu inim\u00fchiskonna, et me oleme kohustatud pidevalt uuendama filosoofia vaimseid otsinguid s\u00fcsteemide lepitamise ja koosk\u00f5la p\u00f5him\u00f5tete alusel;<\/p>\n
– et religioon on \u00fcks suuremaid ja mitteh\u00e4vitatavaid ideoloogilisi faktoreid; ta on filosoofia liitlane, milline on kutsutud kaasaegse ja tulevase maailma saatuses m\u00e4ngima tohutu suurt osa.<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- \u00dchiskonna seisund ja demokraatliku liikumise eesm\u00e4rgid.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Meie rahvas omab t\u00e4ielikku \u00f5igust vabaks ja \u00f5nnelikuks eluks. Ta on selle \u00e4ra teeninud oma piiritute kannatuste ja titaanilise t\u00f6\u00f6ga. K\u00f5igis lugematutes h\u00e4dades, millised tabasid minevikus ja \u00e4hvardavad meie rahvast tulevikus, on s\u00fcdi k\u00f5igepealt:<\/p>\n
- \n
- Meie juhtkonna kitsalt dogmaatiline piiratus, mis segab tal n\u00e4ha, \u00f5ieti hinnata ja arukalt reageerida meie maailma t\u00e4htsamatele n\u00e4htustele.<\/li>\n
- Puudulik riigijuhtimise praktika, \u00fchiskonna suurvaimude arvamuse alahindamine ja nende mahasurumine karistusaparaadi abil.<\/li>\n
- Valitsuse tegevuse vastutustundetus ja omavoli, mis on tingitud opositsioonilise poliitilise j\u00f5u taltsutava m\u00f5ju puudumisest.<\/li>\n<\/ol>\n
K\u00f5ik see tuleneb meie \u00fchiskondlik-poliitilise s\u00fcsteemi antidemokraatlikust ainuvalitsuslikust, diktaatorlikust printsiibist. Seep\u00e4rast osutub meie ainsaks p\u00e4\u00e4stvaks vahendiks, meie peamiseks eesm\u00e4rgiks \u00fchiskondliku elu k\u00f5ikide k\u00fclgede t\u00e4ielik demokratiseerimine. Vabadus on vajalik meile k\u00f5igile, et aheldada meie \u00fchiskonna loovad j\u00f5ud ning v\u00e4ltida hukatust.<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Poliitiline kord.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- N\u00f5ukogude riik kujutab endast s\u00fcgavat antidemokraatlikku ja totalitaar-diktaatorlikku \u00fchiskondlikku organisatsiooni. Siin on r\u00f5huva (absoluutse) enamuse \u00f5igused ja huvid toodud ohvriks riigi \u00f5igustele ja huvidele.<\/li>\n
- N\u00f5ukogude riik on v\u00e4givalla organ parteilis-b\u00fcrokraatliku eliidi k\u00e4es, kes kujutab endast uut ekspluataatorlikku klassi. Riiklike seaduste ja huvide sisu m\u00e4\u00e4ratakse omavoliliselt kindlaks parteilise kliki poolt vastavalt tema kitsastele huvidele. Nad arvestavad vaid sel m\u00e4\u00e4ral kodanike huvisid, kuiv\u00f5rd see annab v\u00f5imaluse masse eemal hoida rahulolematuse aktiivsest v\u00e4ljendamisest.<\/li>\n
- Kogu v\u00f5im \u2013 seadusandlik, kohtu- ja t\u00e4idesaates on koondatud \u00fchte valitsusorganisse \u2013 Kommunistliku Partei Keskkomiteesse.<\/li>\n
- Et hoida rahvast alistavuses ja kergemini saavutada oma kitsaid eesm\u00e4rke, j\u00e4tab parteiline klikk kodanikud ilma p\u00f5hilistest inim\u00f5igustest, koormab neid aga viimse v\u00f5imaluseni kohustustega riigi vastu. \u00d5igus t\u00f6\u00f6le, puhkusele ja meditsiinilisele teenindamisele \u2013 see omab ainsat eesm\u00e4rki \u2013 kindlustada riigile efektiivne t\u00f6\u00f6j\u00f5ud. Siinjuures on kodanikel t\u00e4ielikult \u00e4ra v\u00f5etud p\u00f5hilised inim\u00f5igused \u2013 s\u00f5navabadus, tr\u00fckivabadus, \u00fchingute, rahulike demonstratsioonide, v\u00e4lismaale s\u00f5itude jne. vabadus.<\/li>\n
- Makstes l\u00f5ivu kaasajale on diktaatorlik re\u017eiim sunnitud maskeerima oma olemust n\u00e4iliku demokraatia vormiga. Massilise pseudodemokraatliku etenduse loomiseks sunnitakse inimesi suuliselt ja kirjalikult esinema vastu oma veendumusi ja s\u00fcdametunnistust, v\u00f5tma osa massiliselt miitingutest ja demonstratsioonidest vastu oma tahtmist, astuma organisatsioonidesse, millel ei ole mingit t\u00e4htsuse riigiv\u00f5imu k\u00f5rval jne. s.o. t\u00e4itsa poliitiliste statistide oda. Need, kes seejuures v\u00e4ljuvad karmi parteilise kontrolli alt, langevad otseste v\u00f5i kaudsete j\u00e4lituste ohvriks.<\/li>\n
- N\u00e4ilise rahvavalitsuse mulje loomiseks instseneeritakse valimiste kom\u00f6\u00f6dia maa juhtuvatesse organitesse valvsa parteilise j\u00e4relvalve all. Valitavad kandidaadid esitatakse ainult parteiliste organite poolt ja \u00fcksk\u00f5ik millised teised kodanike grupeeringud, mis ei ole kontrollitavad partei poolt ei oma tegelikku v\u00f5imalust kandidaatide esitamiseks. Valijatele j\u00e4\u00e4b vaid \u00fcle mehaaniliselt h\u00e4\u00e4letada poolt. Valimiste andmeid v\u00f5ltsitakse halastamatult ja valimised ise ei oma mingisugust \u00fchiskondlikku t\u00e4htsuse peale propagandistliku.<\/li>\n
- Mittedemokraatliku konstitutsiooni garantiidest ei peeta kinni. Praktiliselt on v\u00f5imalik igasugune valitsuse omavoli kodanike \u00fcle.<\/li>\n
- Riigi k\u00f5rgeim seadusandlik organ \u2013 \u00dclemn\u00f5ukogu on t\u00e4idesaatva v\u00f5imu hale ja alandlik ripats. Paheline valimispraktika toob siia poliitiliselt harimatuid inimesi v\u00f5i valitseva parteieliidi liikmeid. Tema \u00fclesandeks on kindlustada valitsuse poolt ette dikteeritavate demokraatide \u00fcheh\u00e4\u00e4lse s\u00f5natu kinnitamise rituaal.<\/li>\n
- Kogu \u00dclemn\u00f5ukogu eksisteerimise jooksul ei ole olnud juhust, et kasv\u00f5i \u00fckski saadikutest oleks h\u00e4\u00e4letanud valitsuse \u00fche v\u00f5i teise ettepaneku vastu. Vaatamata rohkearvulistele vigadele ja isegi kuritegelikule tegevusele ei ole \u00dclemn\u00f5ukogu kordagi v\u00e4ljendanud valitsusele usaldamatust.<\/li>\n
- Riigi kohtuv\u00f5im \u2013 \u00dclemkohus ja rahvakohus on t\u00e4ielikult allutatud t\u00e4idesaatvale v\u00f5imule ja enamuses komplekteeritud kommunistliku partei liikmetest. Sellise s\u00fcsteemi juures ei m\u00f5ista kohut mitte \u00fchiskond, vaid kommunistlik partei. Kuid parteiline kohus ei kaitse mitte t\u00f5de ja \u00f5igust vaid p\u00f5hiliselt oma poliitilisi huve. Ta m\u00f5istab kohut mitte seaduse, vaid riigi nimel.<\/li>\n
- Kohtuotsused eriti poliitilistes k\u00fcsimustes lahendatakse partei ja julgeolekuorganite salajaste juhendite kohaselt.<\/li>\n
- K\u00f5rgem t\u00e4idesaatev organ \u2013 Ministrite N\u00f5ukogu on Keskkomitee praktiline v\u00f5imu t\u00f6\u00f6riist ja temale allub tegelikult ka seadusandlik ja kohtulik v\u00f5im, ta komplekteeritakse juhtivate parteikliki liikmetega. Tema k\u00e4sutuses olevad armee, miilits, julgeoleku organid ja massipropaganda vahendid v\u00f5imaldavad juhtival klikil piiramatult alla suruda iga iseseisva poliitilise elun\u00e4htuse, igasuguse opositsiooni, igasuguse lahkarvamuse. Sel viisil s\u00f5ltub \u00fchiskonna saatus partei kliki k\u00e4put\u00e4ie dogmaatikute omavolist. Valitsuse isikuline koosseis j\u00e4\u00e4b pikaks ajaks muutumatuks.<\/li>\n
- Kohaliku omavalitsuse organid \u2013 t\u00f6\u00f6rahva saadikute n\u00f5ukogud, mis kujutavad endast lihtsalt t\u00e4idesaatvale v\u00f5imule alluvaid allrakke, on ilmaj\u00e4etud v\u00e4himastki v\u00f5imalusest kritiseerida v\u00f5i m\u00f5jutada v\u00f5imu.<\/li>\n
- \u00dchiskondlikud organisatsioonid-ameti\u00fchingud, komsomol, spordi\u00fchingud luuakse vaid partei initsiatiivil, on selle ilmetuks lisandiks ja t\u00e4idavad vaid piiratud teenistus\u00fclesandeid. Nendel ei ole iseseisvat t\u00e4hendust ega v\u00f5imu.<\/li>\n
- Kogu viiek\u00fcmneaastane praktika on n\u00e4idanud, et partei \u00fclemkiht ja valitsus on mittek\u00fcllaldaselt hoolitsenud elanikkonna huvide ja vajaduste eest. Vastupidi, sageli on parteieliidi kuritegelik avant\u00fcristlik tegevus kurnanud elanikkonna vaimseid ja materiaalseid ning moraalseid ressursse, n\u00f5udnud k\u00fcmneid milj. ohvreid.<\/li>\n
- Igat poliitilist tegevust, v\u00e4ljaarvatud parteikursi s\u00f5natu heakskiit, kiusatakse taga ja karistatakse karmilt alates t\u00f6\u00f6lt vallandamisega, l\u00f5petades arreteerimisega v\u00f5i paigutamisega ps\u00fchhiaatrilistesse haiglatesse.<\/li>\n
- \u00dchiskonna parimad pead ja s\u00fcdamed, mehised inimesed puhta s\u00fcdametunnistusega protesteerivad ja v\u00f5itlevad antidemokraatliku re\u017eiimi vastu, vaatamata uuele repressiooni lainele (Jakir, Daniel, Sinjavski, Ginsburg, Galanskov, Grigorenko, Jafimovit\u0161, Haustov, Bukovski, Litinov, Gabai, Mart\u0161enko, Gorbanovskaja, Gavrilov ja paljud paljud teised).<\/li>\n
- K\u00e4esoleval ajal on riik viidud olukorda, mis \u00e4hvardab poliitiliste ja majanduslike kriisidega.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Demokraadid kuulutavad oma poliitilisteks eesm\u00e4rkideks:<\/p>\n
- \n
- Demokraatliku riigi \u2013 Demokraatlike Vabariikide Liidu (DVL) loomine, mida juhiks k\u00f5ikides parteide ja parteitud rahvuslike, klassiliste ja religioossete \u00fchiskonnagruppide esindajad.<\/li>\n
- V\u00e4hendada kodanike kohustusi riigi vastu ja kindlustada neile j\u00e4rgmised k\u00fcmme p\u00f5hilist \u00f5igust ja vabadust ilma igasuguse piiramiseta:<\/li>\n
- Vabadus omavolilistest arestidest, l\u00e4biotsimistest ja teistest v\u00e4givallaaktidest;<\/li>\n
- S\u00fcdametunnistuse ja veendumuste vabadus;<\/li>\n
- Tegevusvabadus;<\/li>\n
- \u00d5ppimisvabadus;<\/li>\n
- Loominguvabadus;<\/li>\n
- Kirjavahetuse ja liiklemisvabadus;<\/li>\n
- Kodakondsuse ja elukoha valiku vabadus;<\/li>\n
- S\u00f5na ja tr\u00fckivabadus;<\/li>\n
- Koosolekute ja \u00fchingute vabadus;<\/li>\n
- Demonstratsioonide ja poliitiliste valimiste vabadus.<\/li>\n
- Sisse viia \u00fcldised vabad demokraatlikud valimised riigiorganitesse, valimiseelse kampaania piiramatu rahuliku l\u00e4biviimise tingimustes ja v\u00f5imaluse juures \u00fcles seada kandidaat \u00fcksk\u00f5ik millise \u00fchiskondliku grupeeringu poolt, mille pooldajate arv oleks \u00fcle 500 inimese.<\/li>\n
- Seadusandliku, t\u00e4idesaatva ja kohtuv\u00f5imu \u00fcksteisest s\u00f5ltumatuks tegemine ning v\u00e4ljaviimine partei kontrolli alt \u00fchiskonna teenistusse.<\/li>\n
- Luus k\u00f5rgemad seadusandlikus organid \u2013 K\u00f5rgem Vabariikide Liidu N\u00f5ukogu ja Vabariigi N\u00f5ukogud, millised komplekteerida k\u00f5igi parteide, parteitute, rahvuslike, klassi ja religioossete grupeeringute esindajate vabade valimiste tulemusel.<\/li>\n
- Luua t\u00e4idesaatvast ja seadusandlikust v\u00f5imust s\u00f5ltumatud kohtuv\u00f5imu organid \u2013 \u00fchiskondliku kohtud, komplekteerides need parteitutest, moraalselt puhastest inimestest vabade valimiste tulemusena valimisringkondades ja vabariikides. Kohtuv\u00f5im peab j\u00e4lgima seaduse t\u00e4itmist, mitte ainult isikute, vaid ka t\u00e4idesaatva v\u00f5imu poolt.<\/li>\n
- Konstitutsiooniliste graniitide t\u00e4itmiseks luua s\u00f5ltumatu konstitutsiooniline kohus, kuhu v\u00f5iks p\u00f6\u00f6rduda hagiga iga kodanik iga t\u00e4idesaatva v\u00f5imu instantsi vastu, iga, ka k\u00f5ige k\u00f5rgema ametniku vastu.<\/li>\n
- Luua k\u00f5rgemad, seadustest ja vabariigi n\u00f5ukogusest s\u00f5ltuvad t\u00e4idesaatvad organid \u2013 DV Liidu Ministrite N\u00f5ukogu ja DV Ministrite N\u00f5ukogud; luua kohalike n\u00f5ukogude s\u00fcsteemid, millised oleks komplekteeritud \u00fche v\u00f5i mitme valimistel v\u00f5itnud grupeeringute esindajatest.<\/li>\n
- Kaotada poliitiline karistusaparaat \u2013 riikliku julgeoleku organid \u2013 kui antikonstitutsioonile organisatsioon. \u00dchiskondliku korra kaitseks peab j\u00e4\u00e4ma vaid miilitsa organid.<\/li>\n
- Vabastada k\u00f5ik poliitvangis, h\u00fcvitada neile ja nende perekondadele tekitatud kahju ning keelduda t\u00e4ielikult tagakiusamisest poliitilistel p\u00f5hjustel.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- Majanduslik kord.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- N\u00f5ukogude Liidu majandusliku aluse moodustab t\u00f6\u00f6riistade ja tootmisvahendite sotsialistlik omand, mis v\u00e4ljendub riikliku v\u00f5i kooperatiiv- kolhoosi omandi vormis, majandusliku elu aga m\u00e4\u00e4rab kindlaks rahvamajanduslik plaan.<\/li>\n
- NSVL-s valitseb \u00fchtne, maailma suurim, monopol kogu tootmisele. Tootmisvahendite omanikuks ei ole mitte iga riigi kodanik, nagu kinnitatakse, vaid neid k\u00e4sutab oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi valitsev partei-b\u00fcrokraatiline eliit, kuhu kuulub umbes 4-5% elanikkonnast (akadeemik A. Sahharovi andmeil). Tootmissuhete iseloom pole faktiliselt mitte sotsialistlik, vaid riigikapitalistlik, koos k\u00f5igi siit tulenevate j\u00e4reldustega: elanikkonna ekspluateerimisega, vaesusega, t\u00f6\u00f6stus- ja p\u00f5llumajanduskriisidega, disproportsioonidega tootmises ja tulude jaotuses jne.<\/li>\n
- Riigi majanduses v\u00f5imutseb range \u201cdemokraatlik tsentralism\u201d. See v\u00e4ljendub tootmis\u00fchikute t\u00e4ielikus alluvuses \u00fchisele, maksimaalselt tsentraliseeritud v\u00f5imuorganile, kes ainsana juhatab tootmist ja m\u00e4\u00e4ran toodangut s.t. riik on ainsaks tootmise reguleerijaks.<\/li>\n
- N\u00f5ukogude majandus on b\u00fcrokratiseerunud, tsentraliseeritud planeerimine aheldab ja pidurdab \u00fcksikute ettev\u00f5tete, kollektiivide ja tootmises rakendatud isikute initsiatiivi. Planeerimise praktika on puudulik, kuna ta: a)ei p\u00f5hine teaduslikul alusel, b)on rajatud loodusressursside kiirele v\u00e4ljakurnamisele ja raiskamisele, c)on oma olemuselt ebat\u00e4iuslik, sest v\u00f5imatu on ette n\u00e4ha k\u00f5iki erinevusi ja muutusi majanduslikus elus.<\/li>\n
- T\u00e4nu tootmise tsentraliseeritud planiseerimisele ja materiaaltehnilisele varustamisele toodab riik \u201cmida, kuidas ja palju tahab\u201d, m\u00fc\u00fcb oma toodangut kellele tahab ja selliste hindadega, milliseid peab endale vastuv\u00f5etavaks. Varustajate ja tellijate vahelised suhted ei ole rajatud mitte vastastikule kasulikkusele, vaid voluntaristlikele p\u00f5him\u00f5tetele.<\/li>\n
- N\u00f5ukogude ettev\u00f5tted ja sovhoosid ei oma mingit majanduslikku iseseisvust. Ettev\u00f5tted saavad plaanilised \u00fclesanded naturaalsetest ja rahalistest n\u00e4itajatest, kusjuures viimased m\u00e4ngivad kontrollarvestuse osa. Administratsioon aga majandusliku \u00fcksuse kollektiiv ei oma \u00f5igust muuta plaani nii mahult kui ka nomenklatuurilt.<\/li>\n
- Kaubalis-rahalised suhted t\u00e4idavad peamiselt arvestuse \u00fclesandeid. Sidemed ettev\u00f5tete vahel on otsesed, ekvivalentsed, mitte kaubalised. K\u00f5iki p\u00f5hilisi \u00fchiskondliku tootmise majanduslikke seadusi ignoreeritakse ja asendatakse p\u00f5hjendamatult voluntaristlike kontseptsioonidega.<\/li>\n
- Valdav osa ettev\u00f5tteid ja sovhoose t\u00f6\u00f6tavad kahjumiga, saavad dotatsiooni ja ei ole huvitatud \u00fcleminekust isemajandamisele, kuna puudub materiaalne stiimul.<\/li>\n
- Uus majandusreform ei k\u00f5rvaldanud vastur\u00e4\u00e4kivusi riigi majanduses. Ettev\u00f5tted on endiselt \u201cdemokraatliku tsentralismi\u201d rangete raamidega piiratud.<\/li>\n
- K\u00f5ige madalam tootlikkus arenenud maade hulgas on saanud iseloomulikuks, saatvaks n\u00e4htuseks n\u00f5ukogude majanduselus. Vaatamata planeerimisele ja \u00fchtsele juhtimisele, vaatamata hiiglaslikele looduslikele ressurssidele, maailma suurimale t\u00f6\u00f6tavale elanikkonna n\u00e4evad NSVL ja USA tootlikkuse suhted k\u00fcllaltki viletsad v\u00e4lja. USA-s tootis 1967. a. 1 inimene sama palju toodangut kui NSVL t\u00f6\u00f6stuses 2 inimest, p\u00f5llumajanduses 5 inimest, ehituses 1,9 inimest. Tootlikkuse t\u00f5stmiseks ei ole n\u00f5ukogude t\u00f6\u00f6lised materiaalselt huvitatud, kuna riik ei t\u00f5sta neile selle eest t\u00f6\u00f6tasu, sest ei suuda katta seda kaubaga. Seep\u00e4rast alandab riik t\u00f6\u00f6\u00fchiku hinda juhul kui tootlikkus t\u00f5useb.<\/li>\n
- NSVL-s on alatoodang saanud majanduse iseloomulikuks jooneks. Ta j\u00e4\u00e4b maha k\u00f5igist arenenud maadest toodangu ja tarbimise poolest \u00fche inimese kohta. Viimastel aastatel suureneb vahe pidevalt. Tarbimine toiduainetes \u00fche inimese kohta on j\u00e4rgmine:<\/li>\n<\/ol>\n
![\"\"](\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg\")
<\/p>\n- \n
- T\u00f6\u00f6stuses ja p\u00f5llumajanduses leiab aset erinevate harude disproportsioon. N\u00e4iteks j\u00e4\u00e4b tarbimisvahendite tootmine maha tootmisvahendite tootmiseks.<\/li>\n
- Uued ettev\u00f5tted varustatakse vananenud t\u00fc\u00fcpi seadmetega ja mehhaniseeritakse ning automatiseeritakse n\u00f5rgalt v\u00f5rreldes rahvusvahelise tehnilise tasemega. Ei teostata k\u00fcllaldaselt kaasaegse tehnika kokkuostu arenenud maadest, vaid projekteeritakse ja toodetakse oma. See aga on kvaliteedilt halvem ja seotud suurema tehnilise riskiga. Kuna ettev\u00f5tteid varustatakse moraalselt vananenud seadmetega ja kasutatakse vananenud tehnoloogilisi protsesse, siis on tootlikkus v\u00e4ike, toodangu maht madal ja toodangu omahind k\u00f5rge. Tulemusena v\u00f5ib m\u00e4rgata tehnilist ja organisatsioonilist mahaj\u00e4\u00e4must arenenud maadest keskmiselt 15-20 aasta v\u00f5rra. Mehhaniseerimise ja automatiseerimise madal tase on kutsutud esile riiklike reservide (kapitalide) puudumisest seadmete uuendamise eesm\u00e4rgil, kuna nad neelatakse s\u00f5jalis-majandusliku kompleksi poolt.<\/li>\n
- Tehnilisi seadmeid taastatakse mitmeid kordi primitiivsete vahenditega, mille juures kantakse rohkem kulutusi kui uute t\u00e4iuslike seadmete tootmiseks.<\/li>\n
- T\u00f6\u00f6stuses ja p\u00f5llumajanduses v\u00f5ib m\u00e4rgata suurt kapitalimahutuste killustatust. T\u00f6\u00f6j\u00f5ud, mis rakendatakse ettev\u00f5tete ehitamiseks vajalike materjalide tootmiseks ja vahetult nende ostmiseks, saab t\u00f6\u00f6tasu, kuid ei anna toodangut. Ettev\u00f5tteid ehitatakse kaua. T\u00e4nu sellel suureneb ringluses oleva raha hulk, mis ei ole kaubaga kaetud. Kauba defitsiit riigis oli 1969. a. 9 miljardit rbl.<\/li>\n
- Uute kaasaegsete ettev\u00f5tete ehitamise asemel peaaegu k\u00f5iki ettev\u00f5tteid laiendatakse ja rekonstrueeritakse tootmist katkestamata. Seda laadi rekonstruktsioonid annavad vaatamata suurtele kulutustele t\u00fchist efekti ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u hulk suureneb v\u00f5rdeliselt toodangu suurenemisele.<\/li>\n
- Uute ettev\u00f5tete ehitamisel ei arvestata v\u00f5imsuse t\u00f5stmise perspektiiviga paljude aastate jooksul ja seep\u00e4rast k\u00f5ik k\u00fcmne aasta vanusega tehased osutuvad vananenuiks k\u00f5ikide n\u00e4itajate osa.<\/li>\n
- Kogu n\u00f5ukogude v\u00f5imu perioodi jooksul on valitseva eliidi huvides halastamatult kurnatud p\u00f5llumajandust. Kolhoosnikelt sundkorras \u201ckokku ostetud\u201d toiduainetele m\u00e4\u00e4rati s\u00fcmboolsed hinnad (1-2 kop. vanas v\u00e4\u00e4ringus 1 kg vilja eest). T\u00e4nu sellele sai valitsev eliit tasuta toiduaineid ja m\u00fc\u00fcs edasi linna elanikkonnale suvaliselt m\u00e4\u00e4ratud hindadega. See parandas riigi eelarvet ja andis v\u00f5imaluse summutada linna elanikkonna rahulolematuse.<\/li>\n
- P\u00f5llumajanduslikke maid ekspluateeritakse mitte teaduslikul, vaid r\u00f6\u00f6vellikul alusel, l\u00e4htudes momendi vajadusest. Kolhoose varustatakse tehnikaga viimases j\u00e4rjekorras. P\u00f5llud on hooletusse j\u00e4etud, risustunud, osaliselt errodeerunud. \u00dcritusi p\u00f5llumajandusliku tootmise t\u00f5stmiseks viiakse \u00fchek\u00fclgse kampaania n\u00e4ol, nagu n\u00e4iteks v\u00f5itlus heinav\u00e4lja s\u00fcsteemiga, kesadega, maisi massiline juurutamine, kemiseerimine, uudismaa \u00fclesk\u00fcndmine (sinna 1956-65. a. paigutatud 9,6 miljardit rbl. andis toodangut ainult 11 miljardit rbl. eest). Iga praktikas ja teaduses katsetamata doktriin leiab reeglina kasutamist kogu maal ja tavaliselt annab negatiivset efekti. P\u00f5llumajandust juhitakse ilma kohalike klimaatilisi ja pinnase ning majanduse ise\u00e4rasusi arvestamata.<\/li>\n
- On loodud ja tegutseb suure b\u00fcrokraatlik aparaat ametiredeli k\u00f5ikidel astmetel. Ainu\u00fcksi vabastatuid partorge, tehasekomitee esimehi, eriosakondade \u00fclemaid, partei aparaadi t\u00f6\u00f6tajaid rajoonikomitee ja linnakomiteede tasemel loetletakse NSVL-s orienteeruvail andmeil 0,8-1 miljon inimest. Paisuva b\u00fcrokraatlik-parteilise aparaadi \u00fclalpidamiseks kulutatakse tohutuid summasid. Isegi arenenud maad ei saa lubada endale sellist pillamist.<\/li>\n
- Suurriiklikud sihid ja maailmavalitsuslik doktriin \u201criigikaitse\u201d sildi all sunnivad looma gigantse s\u00f5jalis-majanduslikku kompleksi. Tema \u00fclalpidamiseks eraldatakse umbes 1\/3 maa majanduslikust potentsiaalist, mis j\u00e4\u00e4b lootusetult kadunuks \u00fchiskonna vajadustele.<\/li>\n
- Ainu\u00fcksi s\u00f5jaj\u00e4rgsel perioodil on N\u00f5ukogude Liit ebasoodsatel tingimustel v\u00f5i tagastamatu abi n\u00e4ol ehitanud n\u00f5rgalt arenenud maades kuni 1967. aastani 1537 ettev\u00f5tet, sealhulgas Hiinas 256, Kuubas 161, Vietnamis 180, Afganistanis 59, A\u00dcV 100, Gineas 44 jne.<\/li>\n
- N\u00f5ukogude Liit saadab tasuta relvastust paljudesse maadesse: Indoneesiasse, A\u00dcV, Al\u017eeeriasse, Hiinasse, Gaanasse, Portugali kolooniatesse ja paljudesse teistesse maadesse mitmete miljardite rbl. eest, mille maksab kinni N\u00f5ukogude Liidu elanikkond.<\/li>\n
- Palju vahendeid kulutatakse \u00f5\u00f5nestustegevuseks teiste riikide vastu nn. internatsionaalse abi n\u00e4ol.<\/li>\n
- S\u00f5japidamine Koreas, Vietnamis (\u00fcks s\u00f5jap\u00e4ev l\u00e4heb NSVL-le maksma 3 milj. rbl.), abi Kuubale (1 milj. dollarit p\u00e4evas) kahjustasid l\u00f5plikult maa majandust ja viisid riigi 1969 aastaks s\u00fcveneva kriisi seisundisse.<\/li>\n
- Vigase majanduse ja avant\u00fcristliku v\u00e4lispoliitika otsene tagaj\u00e4rg on \u00fchiskondliku tarbimise madal tase. Poliitiliselt \u00f5igustest ilma j\u00e4etud elanikkonda ekspluateeritakse tugevalt. On sisse seatud k\u00f5rged otsesed ja kaudsed maksud (tulumaks, lastetusmaks, aktsiisimaks, hinnak\u00f5rgendused kaupadele ja maksud ettev\u00f5tetele k\u00e4ibemaksu n\u00e4ol, vaba maksuj\u00e4\u00e4gi eelarvesse \u00e4rav\u00f5tmine jne.) elanikkonnalt pumbatakse raha v\u00e4lja meelevaldselt kehtestatud hindade abil, (n\u00e4it. auto hind \u00fcletab mitmekordselt tema omahinna).<\/li>\n
- Madal palgatase, t\u00f6\u00f6stuskaupade k\u00f5rged hinnad, toiduainete k\u00f5rged hinnad, kaupade puudus ei stimuleeri elanikkonna huvitatust tootval t\u00f6\u00f6l. Konstitutsioonilist p\u00f5him\u00f5tet \u201ciga\u00fchelt tema v\u00f5imete j\u00e4rgi, iga\u00fchele tema t\u00f6\u00f6 j\u00e4rgi\u201d ei ole rakendatud. T\u00f6\u00f6tasud on v\u00e4he diferentseeritud. Jaotamise \u00fchtlustamine printsiibi alusel saab h\u00e4sti ja halvasti t\u00f6\u00f6tav t\u00f6\u00f6line peaaegu v\u00f5rdset tasu. Riigilaenu obligatsioonid on kinni k\u00fclmutatud.<\/li>\n
- Viimastel aastatel t\u00f5usevad t\u00f6\u00f6stuskaupade hinnad. Tunda annab alatootmine. Sama olukord on ka toidukaupadega. Liha ja v\u00f5i terav puudus, igaaastane teraviljasaagikuse langus. Riik ei ole n\u00e4htavasti v\u00f5imeline looma tarbimise reserve. Selle tulemusena j\u00e4\u00e4b isegi optimistlike arvutuste j\u00e4rgi NSVL 17. kohale tarbimise taseme poolest.<\/li>\n
- Riik kannatab terava korterikriisi all, mida lubati likvideerida partei ja valitsuse poolt 1970 aastaks. Et j\u00e4tku lasteaedu, lastes\u00f5imi, haiglaid, s\u00f6\u00f6klaid, koole, linnad ei ole heakorrastatud (transport, kanalisatsioon, haljastus, \u00f5hubasseini puhtus jne.)<\/li>\n
- Valitsev eliit kasutab t\u00e4nu majanduslikule monopolile, poliitiliste vabaduste puudumisele, sund- ja poolsundt\u00f6\u00f6d. Isikute vastu, kes hoiavad k\u00f5rvale riiklikus sektoris t\u00f6\u00f6tamisest on vastu v\u00f5etud ranged seadused, mis sanktsioneerivad isegi vabaduse kaotust. Kolhoosnikud on passidest ilma j\u00e4etud, mis seob neid v\u00e4givaldselt kolhoosi k\u00fclge. Paljud t\u00f6\u00f6lised ja teenistujad, kes on aastaid seisnud korteri j\u00e4rjekorras on sunnitud leppima igasuguse t\u00f6\u00f6ga ja t\u00f6\u00f6tasuga, kuna \u00fcleminek teise ettev\u00f5ttesse j\u00e4tab neid ilma \u00f5igusest elamispinnale.<\/li>\n
- T\u00f6\u00f6lised on ilmaj\u00e4etud isegi \u00f5igustest kaitsta oma majanduslikke huve. Streigid on keelatud v\u00f5imu poolt ja neile vaadatakse kui sabotaa\u017eile v\u00f5i \u00f5\u00f5nestust\u00f6\u00f6le.<\/li>\n
- \u00dcldrahvalikku omandit ei kasutata k\u00f5igi \u00fchiskonnaliikmete huvides. Rahvale j\u00e4\u00e4vad raasukesed, valitseva eliidi laualt. Majandusliku ekspluateerimise s\u00fcnged pildid, poliitiline eba\u00f5iglus, mis on kujutatud Marxi \u201cKapitalistis\u201d on t\u00e4iesti kaasaegsed ja v\u00f5ivad olla n\u00f5ukogude riigi kapitalismi illustratsiooniks.<\/li>\n
- Dogmaatilised eelarvamused omandi planeerimise ja tootmise kohta leiavad valitsevalt eliidilt t\u00e4ielikku toetust ning neid kultiveeritakse eesm\u00e4rgil hoida oma k\u00e4es majanduslikku ja poliitilist elu. Argadele dogmaatikutele ma tuletame meelde ajaloolist fakti NEP, t\u00e4nu millel \u00f5nnestus t\u00f5sta laostatud majandust.<\/li>\n
- Parteilis-valitsev eliit, ametlik propaganda kirjutab k\u00f5ik raskused purustavate s\u00f5dade, Tsaari Venemaa mahaj\u00e4\u00e4muse jt. arvele. Faktilisel peituvad p\u00f5hjused muus ja nimelt: a)omandivormide dogmaatilistest eelarvamustest rangelt kinnipidamine, b)majanduse juhtimise \u201cdemokraatlikus\u201d tsentralismis, c)majanduse allutamises s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuslikule kompleksile, d)sunniviisilises ja poolsunniviisilises t\u00f6\u00f6s.<\/li>\n<\/ol>\n
Demokraadid kuulutavad oma majanduslikeks eesm\u00e4rkideks:<\/p>\n
- \n
- Kolmik majanduse loomine omandi ja tootmisvahendite kolme liigiga \u2013 riiklik (\u00fcldrahvalik), grupiline (kollektiivne) ja era (isiklik), mida reguleeritakse tarbimise ja turuga.<\/li>\n
- Kolme t\u00f6\u00f6stussektori loomine tootmisvahendite kuuluvuse j\u00e4rgi a)riiklik \u2013 p\u00f5hiliselt raske- ja keskmine t\u00f6\u00f6stus (riiklikud ettev\u00f5tted), b)grupiline \u2013 kerget\u00f6\u00f6stus (t\u00f6\u00f6liste n\u00f5ukogude, t\u00f6\u00f6liskompaniide ettev\u00f5tte), c)era \u2013 kohalik t\u00f6\u00f6stus (eraettev\u00f5tted).<\/li>\n
- P\u00f5llumajanduses luua kolm sektorit tootmisvahendite kuuluvuse j\u00e4rgi a)riiklikud majandid (riigimajandid), b)grupimajandid \u2013 vennaskonna, \u00fchisuse, kommuuni majandid, c)eramajandid (farmid, talud).<\/li>\n
- Teenindussf\u00e4\u00e4ri \u00fclesehitamine p\u00f5hiliselt tootmisvahendite grupi ja eraomandi baasil.<\/li>\n
- Kollektiiv-, grupi ja eramajandite s\u00f5ltumatus. Nad on v\u00f5rd\u00f5iguslikud \u00fcldrahvalikega (riiklikega).<\/li>\n
- Kolme liiki majandus\u00fchikutele v\u00f5rdsete tingimuste loomine ja vaba v\u00f5istlus nende vahel.<\/li>\n
- Raha, mis omab praegu vaid kontroll-arvestuslikku t\u00e4hendust muutmine hinna ekvivalendiks kindla kulla sisalduvusega, mis oleks garanteeritud riigipanga poolt.<\/li>\n
- Rahvusliku tulu kasutamisest keeldumine suurriiklikel eesm\u00e4rkidel ja v\u00e4lispoliitilisteks avant\u00fc\u00fcrideks maailmas koos v\u00e4liskaubanduse laiendamisega kogu maailma ulatuses.<\/li>\n
- Rahva heaolu suurendamise laiendatud programm ja selleks eesm\u00e4rgiks eraldatavate \u00fchiskondlike vahendite kahekordistamine.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- Rahvusk\u00fcsimus.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- N\u00f5ukogude Liit on suurvenemaa rahvustuuma \u00fcmber koondatud rahvaste v\u00e4givaldne \u00fchendus.<\/li>\n
- Olemasolev vene riigi v\u00f5im rahvaste ja nende maade \u00fcle on saavutatud viissada kestnud ekspansioonidega alates 15. saj.<\/li>\n
- Venemaal valitsesid sisemised korratused. Eksisteeris Euroopa riikidega v\u00f5rreldes madal majanduslik tase, kultuuriline seisak, maap\u00f5uevarade oskamatu ja halb kasutamine, poolmetsikud \u00fchiskondlikud suhted ja poliitiline despotism, mis sa alguse idamaa hordidest. Maa majanduse \u00fcmberkorraldamise, elatus- ja kultuuritaseme t\u00f5stmine, kaubanduse ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6 arendamise asemel v\u00f5ttis Ivan Grozn\u00f5i isikliku v\u00f5imu tugevdamiseks ette verise orgia (nn. \u201copritsnina\u201d), mis l\u00f5plikult laostas Venemaa majanduse. V\u00f5imu kindlustamiseks kasutasid paljud tema j\u00e4rglased ka vallutuss\u00f5du. S\u00f5jakas-\u0161ovinistlik uim kustutab kindlalt sisepoliitilise olukorraga rahulolematuse leegi. Riigi majanduslik laos ja soov kindlustada v\u00f5imu olid \u00fcle 400 aasta vene kolonialismi peamisteks p\u00f5hjusteks.<\/li>\n
- Alates Ivan III ja Ivan Grozn\u00f5i aegadest on Venemaa pidevalt laiendanud oma territooriumit Kesk-Venemaa tasandikust radiaalsetes suundades. Venemaa esimesteks kolooniateks sai Volgamaa (praegune ANSV-de territooriumid). Seej\u00e4rel h\u00f5ivati Kaasani ja Astrahani khaaniriigid. \u00d5igeusuliste kaitse ettek\u00e4\u00e4ndel oli VII saj. liidetud Ukraina ja Valgevene, katolismivastase v\u00f5itluse ettek\u00e4\u00e4ndel Poola ja Baltikum, kristliku tsivilisaatorliku missiooni t\u00e4itmise sildi all, milline pandud Venemaale k\u00f5ige v\u00e4gevama poolt \u2013 Uural, Siber, Kaug-Ida, Kesk-Aasia, Kamt\u0161atka, Krimm, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia, Bessaraabia jne.<\/li>\n
- Palju rahvusliku vene impeeriumi lagunemine perioodil 1917-1919 demonstreerisid \u00e4\u00e4remaade rahvad eredalt oma rahvuslikke p\u00fc\u00fcdeid s\u00f5ltumatusele s.o. Kesk-Aasia, Taga-Kaukaasia, Baltikumi ja Loode-Venemaa. Kuid ainult need rahvad v\u00f5itsid omale vabaduse, kes omasid k\u00f5ige suuremat vabadustahet ja kaitsesid seda relvaga k\u00e4es. Sellised olid Poola, Soome, Leedu, L\u00e4ti ja Eesti.<\/li>\n
- Peale Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal, varjates end \u00fclemaailmse revolutsiooni internatsionalismi ja proletaarse solidaarsuse dogmaatiliste loosungite taha, j\u00e4tkas Venemaa p\u00fc\u00fcdlust uute territooriumide allutamise poole, kasutades sel eesm\u00e4rgil \u00fclemaailmset kommunistlikku liikumist. Komitern koos k\u00f5igi temaga kaasnevate komparteidega oli allutatud Moskvale ja t\u00e4itis \u00fclesandeid, mida p\u00fcstitas nende ette N\u00f5ukogude Venemaa. Komiternlasi edutati ja karistati Moskva korraldusel ja Moskva tujude j\u00e4rgi (Poola kompartei laialisaatmine ja tema juhtivate kommunistide hukkamine, truualama Bela Kuni mahalaskmine jne.). Komiternlaste kergeusklikkust, naiivsust ja religioosset usku marksismi kasutati salakavalalt \u00e4ra Venemaa suurriiklikeks eesm\u00e4rkideks. Selleks loodi ka vastav ideoloogiline baas: N\u00f5ukogude Liir deklareeris end olevat maailma k\u00f5ikide t\u00f6\u00f6liste ainus kodumaa.<\/li>\n
- Venemaal valitses veel n\u00e4lg ja revolutsioonij\u00e4rgne kaos, kuid Punaarmee v\u00e4eosad olid juba sisse marssinud Tuvasse ja Mongooliasse, kus polnud mingit proletariaati. \u00d5hutati Hiina kodus\u00f5da, kuhu saadeti relvi, raha ja spetsialiste (marssal Bl\u00fccher), anti abi Atat\u00fcrgile T\u00fcrgis, v\u00f5eti tarvitusele abin\u00f5ud majanduslikuks abiks Baieri kommunistlikule vabariigile. Komiterni juhtimisel pandi toime p\u00f6\u00f6rete ja \u00fclest\u00f5usude katsed Bulgaarias, Rumeenias, Eestis jne. Juba siis 20-tel aastatel tr\u00fcgis n\u00e4lgiv Venemaa maailma valitsema.<\/li>\n
- N\u00f5ukogude Liit astus l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse isegi raevuka vastase natsionaal-sotsialistliku Saksamaaga ja viis l\u00e4bi temaga l\u00e4bi Poola neljanda jagamise. Hitleri n\u00f5usolekul h\u00e4vitas ta Leedu, L\u00e4ti ja Eesti iseseisvuse, tungis kallale v\u00e4ikesele Soomele, v\u00f5ttis Rumeenialt \u00e4ra Bessaraabia ainult sel p\u00f5hjusel, et see varem kuulus Vene Impeeriumi kooseisu. Samal ajal peeti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Hitleriga Dardanellide ja Balkani poolsaare vallutamise k\u00fcsimustes. Maailma \u00fcmberjagamine NSVL ja Saksamaa vahel ei teostunud vaid Hitleri piiritu vallutusahnuse t\u00f5ttu.<\/li>\n
- Teise maailmas\u00f5ja k\u00e4igus j\u00e4tkas N\u00f5ukogude Liit katseid v\u00e4givaldselt liita endaga teiste rahvaste maid ja allutas Baltikumi, Rumeenia, Bessaraabia, U\u017egorodi oblasti T\u0161ehhoslovakkialt, Ida-Preisi, Ida-Poola, Jaapani Kuriilid, kaudselt Ida-Saksamaa, T\u0161ehhoslovakkia, Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Mongoolia, P\u00f5hja-Korea jne. NSVL on ainus riik, kes II Maailmas\u00f5ja k\u00e4igus laiendas oma territooriumi umbes 700 tuh. km2 v\u00f5rra (7,8% kogu Euroopa territooriumist). 1959. a. allus NSVL otsesele v\u00f5i kaudsele kontrollile juba ligi 25,9% maakera maismaast ja 32,7% kogu maailma elanikkonnast.<\/li>\n
- NSVL elutseb 1959. a. rahvaloenduse j\u00e4rgi 114,1 milj. vene rahvusest elanikku ja 94,7 milj. inimest teistest rahvustest. 20 rahvust omab \u00fcle \u00fche milj. elaniku, sealhulgas ukrainlasi 37,3; valgevenelasi 7,9; usbekke 6,0; tatarlasi 5,0; kasahhe 3,6; armeenlasi 2,8; grusiine 2,7; leedulasi 2,3; juute 2,6; moldaavlasi 2,2 ja teisi v\u00e4hem kui 2,0 milj.<\/li>\n<\/ol>\n
M\u00e4rkus: venelaste hulka on arvatud Kuubani kasakad, stavropollased, kes faktiliselt omavad ukrainlaste etnilisi tunnuseid ja Doni kasakad, kes kuuluvad erilisesse etnilisse gruppi.\u00a0 NSVL oma kaasaegsetes piirides asub endise Vene impeeriumi territooriumil s.t. on p\u00e4ritud Tsaari Venemaa kolooniad.<\/p>\n
- \n
- N\u00f5ukogude konstitutsioon j\u00e4tab k\u00f5igile rahvastele \u00fchesugused \u00f5igused poliitilisele elule, kuulutab igat liiduvabariiki suver\u00e4\u00e4nseks riigiks. Tegelikult on liiduvabariigid oma \u00f5igustes t\u00e4ielikult piiratud ja ei oma rahvusvahelise \u00f5iguse alusel kehtivaid \u00f5iguse s\u00e4tteid. \u00dckski vabariikidest ei oma v\u00e4lismaal ei diplomaatilist esindust ega \u00fchtki v\u00e4lismaise riigiga s\u00f5lmitud lepingut. Ka sisemistes asjades on liiduvabariigid maksimaalselt oma \u00f5igustes piiratud. K\u00f5ik peamised ministeeriumid, mis juhivad p\u00f5hilisi t\u00f6\u00f6stusharusid, kaitset, siseasju, riiklikku julgeolekut on \u00fcleliidulised v\u00f5i liidulis-vabariiklikud. Isegi prokuratuuri organid ei ole allutatud vabariiklikule valitsusele, vaid vahetult NSVL prokur\u00f6rile. Liidu ja autonoomsed vabariigid on vaid \u201c\u00fchtse ja jagamatu Venemaa\u201d administratiivsed \u00fchikud \u2013 ilma faktilise suver\u00e4niteedi tunnusteta, ilma \u00f5igusteta esineda rahvusvahelisel areenil, \u00f5igusteta juhtida oma siseasju.<\/li>\n
- Paljud ajalooliselt kujunenud rahvaste territooriumid j\u00e4id v\u00e4ljaspool NSVL-I, j\u00e4relikult ka vabariigi piire, kuid partei ja valitsus pole t\u00f5statanud isegi k\u00fcsimust nende \u00fchendamisest (Armeenia, Aserbaid\u017ean, Turkmeenia, Kirgiisia). Nad toodi ohvriks suurriikluse huvidele.<\/li>\n
- Vaatamata k\u00f5lavatele loosungitele internatsionalismist, rahvaste vendlusest, antagonismide puudumisest rahvaste vahel on terved rahvad langenud repressioonide ohvriks p\u00fc\u00fcde p\u00e4rast elada iseseisvat poliitilist elu v\u00f5i neid selles kahtlustamise p\u00e4rast. Kuulutati v\u00e4ljaspool seadust olevaiks ja k\u00fc\u00fcditati asumisele kodustest paikadest koos vara konfiskeerimisega korealased Kaug-Idast (1937-38), krimmi tatarlased, kreeklased, t\u0161et\u0161eenid, ingu\u0161id, balkaarid, karat\u0161aevlased, kalm\u00f5kid, Volga sakslased. 1942-53 a. viidi l\u00e4bi juudivastased poliitilised kampaaniad, kiusati taga Baltikumi, Ukraina rahvaste esindajaid nn. \u201cnatsionalismi\u201d p\u00e4rast jne. Siiani ei ole varandust tagastatud ega lastud kodupaikadesse krimmi tatarlasi ja Volga sakslasi.<\/li>\n
- Vabariikide majandus on v\u00e4givaldselt seotud \u00fcleliidulisega ja paljud neist t\u00f6\u00f6tavad Siberi, Kaug-Ida, Kaug-P\u00f5hja ja teiste v\u00e4hearenenud rajoonide vajaduste rahuldamiseks. Loodud h\u00fcvede jaotamine ei toimu kaubandussuhete alusel, vaid administratiivkorras v\u00f5imu keskorganite poolt. Keskne v\u00f5im pumpab oma\u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi rahvuslikud tulud ja rikkused, mis kuuluvad rahvale. Majanduslikult arenenud vabariikidest (Ukraina, Valge-Vene, Baltikum) veetakse rohkem v\u00e4lja kui sisse. Kuid suurenev v\u00e4ljavedu ei too rahvastele vajalikku rahvustulu, nende elatustase viiakse kunstlikult alla ja nad ei saa v\u00e4lja veetava toodangu eest t\u00e4iendavat kompensatsiooni. Kui liiduvabariigid v\u00f5iksid \u00fcksteisele m\u00fc\u00fca ja eksportida v\u00e4lismaale kaupu rahvusvaheliste turuhindade alusel, siis vabariikide majanduse arenemine ja elatustaseme t\u00f5us toimuks m\u00e4rksa suurema tempoga.<\/li>\n
- Riik organiseerib samuti ka elanikkonna kuntslikku migratsiooni. Nii n\u00e4iteks arendatakse rahvuslikes vabariikides kunstlikult rida selliseid t\u00f6\u00f6stusharusid, mille jaoks ei ole tooraine baasi ega t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, ei ole kohalikku turgu. Sisse veetakse tooraine ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ud ning toodang veetakse v\u00e4lja. Tulemusena saavutatakse suur elanikkonna migratsioon. Rahvuslikesse vabariikidesse tuuakse sisse suurt kontingent uut elanikkonda s.t. faktiliselt moodustatakse v\u00f5\u00f5rast rahvusest tsiviilgarnison. Nii n\u00e4iteks on v\u00f5\u00f5rast rahvusest elanikkonda vabariikides: Kasahstanis 42,7%; L\u00e4tis 26,6%; Eestis 20% jne.<\/li>\n
- Rahvad, kes elavad v\u00e4ljaspool oma etnilisi piire, ei oma kultuurilist autonoomiat. Ei ole v\u00e4iteks juudi koole, ukraina koole v\u00e4ljaspool Ukrainat, valgevene omi v\u00e4ljaspool Valge-Venet, kuigi nende rahvaste esindajate paiknemine on kompaktsete gruppidena \u00fcle kogu NSVL.<\/li>\n
- Vene \u0161ovinistide ja mustsajalased, kes kujutavad endast vaid k\u00e4put\u00e4it vene rahva seas ja armastavad valada krokodilli pisaraid Aasia ja Aafrika koloniaalsete rahvaste saatuse p\u00e4rast, satuvad raevu k\u00fcsimuse juures rahvaste olukorrast NSVL-s. \u201cMis neil veel puudub? Meie toidame neid\u2026 Ilma meieta hukkuksid\u2026 Neid vallutaks see v\u00f5i teine\u2026 Me \u00f5petasime neile seda ja teist\u2026 Fa\u0161istid\u2026 Natsionalistid jne.\u201d Need on need argumendid, milledes k\u00f5lab loogika, on n\u00e4ha moraal ja on tunda k\u00f5igi aegade kolonisaatorite ps\u00fchholoogiat. On aeg heita endalt h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsed kolonisaatorlikud eelarvamused.<\/li>\n
- Suurriiklikele p\u00fc\u00fcdlustele peavad rahvad vastu seadma oma rahvast, oma maad, humanistlikku rahvustunnet, mis t\u00e4hendab: armastada oma rahvast, oma traditsioone ja kultuuri, austada teisi rahvaid ja nende \u00f5igust vabalt ning s\u00f5ltumatult elada, \u00e4ra \u00fctelda \u0161ovinismist, antisemitismist, inimvihkamisest ja vallutusp\u00fc\u00fcetest.<\/li>\n
- Vene progressiivne intelligents m\u00f5istab ja annab endale aru, et ilma rahvusliku vabaduseta ei saa olla isikuvabadust ja t\u00f5elist \u00fchiskonna demokratiseerimist.<\/li>\n
- NSVL rahvaste rahvuslik vabadusliikumine peab t\u00e4ielikult solidariseeruma ja t\u00e4iendama rahva liikumist poliitiliste vabaduste saavutamise ja \u00fchiskonna demokratiseerimise eesm\u00e4rgil.<\/li>\n
- Vene rahva p\u00fchaks ajalooliseks missiooniks on tema keeldumine v\u00e4givallast, mineviku eba\u00f5igluste k\u00f5rvaldamine ja k\u00f5igile rahvastele, kes temaga v\u00e4givaldselt seotud on, p\u00f5hiliste rahvuslike vabaduste ja lahutamatute \u00f5iguste tagastamine. See \u00f5ilis samm annaks tunnistust vene rahva hingelisest k\u00fcpsusest, k\u00f5rgest moraalsest v\u00e4\u00e4rtusest, tarkusest ja headusest.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Demokraadid kuulutavad oma rahvuslikeks eesm\u00e4rkideks:<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Rahvaste poliitiline enesem\u00e4\u00e4ramine \u00fcldrahvaliku valimise (referendumi) teel, \u00dcRO vaatluskomisjoni juuresolekul.<\/li>\n
- Kultuurilise ja majandusliku autonoomia tagamine rahvastele, kes ei soovi lahku l\u00fc\u00fca DVL-st.<\/li>\n
- Territoriaalsete k\u00fcsimuste laiendamine ainult \u00dcRO arbitraa\u017ei komisjoni kaudu.<\/li>\n
- Suurriikliku hegemoonia ajal rahvastele p\u00f5hjustatud moraalsete, kultuuriliste, territoriaalsete ja varanduslike kahjude h\u00fcvitamine.<\/li>\n
- Anda igale v\u00e4ikesele rahvale \u00f5igus piirata v\u00f5\u00f5ramaalaste arvu normiga, mis vastaks rahva etnilise eksistentsi n\u00f5uetele.<\/li>\n
- Mittevahelesegamine DVL-st v\u00e4ljaastunud rahvaste siseasjadesse.<\/li>\n
- Vastastikune lugupidamine, s\u00f5prus ja koost\u00f6\u00f6 \u00dcRO raamides DVL-st v\u00e4ljaastunud rahvastega.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- Kultuurielu.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- Kogu n\u00f5ukogude \u00fchiskonna vaimne elu on karmi riikliku kontrolli all, tema poolt monopoliseeritud ja talle t\u00e4ielikult allutatud. Igasugune iseseisva vaimse elu v\u00e4lgatus kustutatakse kiiresti riigiorganite poolt.<\/li>\n
- Kogu \u00fclaltpoolt suunatav n\u00f5ukogude \u00fchiskonna vaimne elu on muudetud partei propaganda t\u00f6\u00f6riistaks, see teenib riigi oletatavat kasu. Igasuguse mittekommunistliku, vaid demokraatliku idee propageerimist k\u00e4sitatakse kui riigivastast kuritegu.<\/li>\n
- Teaduse areng on valdavas osas allutatud s\u00f5jalis-majanduslikele eesm\u00e4rkidele ja riigi tugevdamisele. Nendel eesm\u00e4rkidel arendatakse p\u00f5hiliselt ainult tehnilisi teadusi, mis omavad rakenduslikku, peamiselt militaristlikku t\u00e4hendust. Teaduslikku kaadrit komplekteeritakse suuremalt osalt range parteilise valiku p\u00f5him\u00f5ttel.<\/li>\n
- \u00dchiskonna teadused kiratsevad ja asuvad range tsensuuri all. \u00dchiskonnateaduslikku uurimusi tihti salajastatakse. T\u00f5eline \u00fchiskonnateadus elab p\u00f5randaalustes tingimustes. Ametlikud \u00fchiskonnateadused teenivad eranditult partei propaganda ja olemasoleva re\u017eiimi \u00fclistamise eesm\u00e4rke.<\/li>\n
- b) Haridus.<\/li>\n
- Keskharidus, vaatamata kogu oma massilisusele ja k\u00e4ttesaadavusele, omab formaatset iseloomu, ei anna \u00f5pilastele kvalifitseeritud teadmisis, eriti humanitaaralal ja on ilma j\u00e4etud moraalsest kasvatuslikust v\u00e4\u00e4rtusest. Ta ei ole siiani v\u00f5imeline vaimselt ja moraalselt t\u00f5eliselt rikastama n\u00f5ukogude \u00f5pilasi.<\/li>\n
- K\u00f5rgema hariduse s\u00fcsteem laseb v\u00e4lja kitsa kvalifikatsiooniga spetsialiste. Nende \u00fclesanne on ilma m\u00f5tlemata omandada sisendatavaid m\u00f5isteid ja olla kruvike riigimasinas. Sellega on seletatav nii m\u00f5negi intelligendi vaimne arenematus ja moraalne ebak\u00fcpsus. Ehtsaid ja s\u00fcgavaid vaimseid rikkusi omandatakse v\u00e4ljaspool instituutide seinu ise\u00f5ppimise teel.<\/li>\n
- c) Kunst.<\/li>\n
- Kunst NSVL-s on partei propaganda vorm kunstiliste vahenditega. Neid eesm\u00e4rke teeniv ka ilukirjandus. K\u00f5ige v\u00e4iksemagi eksimuse puhul partei vaadete vastu, v\u00e4iksemagi loova m\u00f5tte puhul p\u00f5rkab ilukirjandusliku teose autor vastu tsensuurilisi t\u00f5kkeid ja satub j\u00e4litamise alla kuni vahistamiseni v\u00e4lja.<\/li>\n
- Muusika kui tervik on s\u00fcgavas languses, vaatamata silmapaistvate heliloojate olemasolule ja \u201claiatarbe muusika\u201d m\u00f5ningasele t\u00f5usule. Ballett, mille traditsioonid on s\u00e4ilinud puutumatutena, elab vanast kuulsusest.<\/li>\n
- Maalikunst ja skulptuur kiratsevad, aheldatuna nn. \u201csotsialistlikust realismist\u201d, mille olemust selle termini autorid ka ise h\u00e4sti ei jaga. Andekaid, s\u00f5ltumatuid kunstnikke kiusatakse taga, nende teoseid vaikitakse maha, nende loovaid otsinguid kuulutatakse v\u00e4ikekodanlikuks jaburdsuseks. Soositakse ja makstakse heldelt ainult riigijuhtide kujutamise, revolutsiooniliste s\u00fc\u017eeede ja kommunistliku \u00fclesehituse temaatika eest, kusjuures isegi sel juhul sunnitakse peale iganenud kunstivormi kaanoneid.<\/li>\n
- d) Massilise informatsiooni vahendid.<\/li>\n
- Massilise informatsiooni vahendid \u2013 raadio, televisioon ja ajakirjandus on monopoliseeritud partei propaganda ruuporiks ja kasutatakse manipuleerimiseks masside teadvusega. Mitte mingi p\u00f5him\u00f5tteline diskussioon, mitte mingid teravad aktuaalsed probleemis, s\u00fcgav kriitika v\u00f5i teisitim\u00f5tleja seisukoht nendesse ei p\u00e4\u00e4se. Nad teenivad otseselt valitsevat partei klikki ja v\u00e4he mida pakuvad \u00fchiskonna elulistele huvidele.<\/li>\n<\/ol>\n
Demokraadid kuulutavad oma kultuurialasteks eesm\u00e4rkideks:<\/p>\n
- \n
- Tingimusteta lahti\u00fctlemine parteilisuse printsiibist \u00fchiskonna kultuurielus.<\/li>\n
- Riigi t\u00e4ielik mitte vahelesegamine \u00fchiskonna vaimsesse ellu.<\/li>\n
- Vaba ja vaimselt t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik keskharidus, milline jaguneks 2 suunaks \u2013 humanitaarseks ja tehniliseks.<\/li>\n
- Teadusliku loomingu vabadus ja mitmek\u00fclgsus, erilise t\u00f5huga humanitaar- ja \u00fchiskonnateaduste arengule.<\/li>\n
- Piiramatu loominguvabadus k\u00f5igis kunstiliikides \u2013 kirjanduses, maalikunstis jne. koos nende igak\u00fclgse materiaalse toetamisega \u00fchiskonna poolt.<\/li>\n
- Massikommunikatsioonivahendite andmine k\u00f5igi \u00fchiskondlike gruppide k\u00e4sutusse \u2013 \u00fcksk\u00f5ik millise parteilise, parteitu, klassilise v\u00f5i religioosse kuuluvusega, s\u00f5ltumatult nende arvulisest koosseisust.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- V\u00e4lispoliitika.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
- \n
- Meie maa v\u00e4lispoliitikat m\u00e4\u00e4rab rohkem kui pool sajandit militaristlik poliitiline doktriin. Tema varjatud eesm\u00e4rgiks on mittekommunistliku maailma h\u00f5ivamine kui v\u00f5imalik, rahulikul teel, kui v\u00e4ltimatu, siis v\u00e4givaldne alistamine. Selle vahendiks on ideoloogiline majanduslik ja s\u00f5jaline ekspansioon. S\u00e4\u00e4rase poliitika otseseks tagaj\u00e4rjeks on arenenud maailma osa l\u00f5hestumine vaenulikeks leerideks ja arenevate maade muutumine palavikuliste poliitiliste intriigide areeniks. See aga toob inimkonnale vaenu ja h\u00e4vitamise, aga mitte vendluse ja \u00fchinemise. See v\u00e4lispoliitika h\u00f5lmab endast kuut perioodi.<\/li>\n
- 1919-1924. a. Endise tsaari impeeriumi territooriumi anastamine. Sel ajal h\u00f5ivati ja hoiti kinni peaaegu k\u00f5ik endised koloniaal- ja poolkoloniaalvaldused, mis olid v\u00e4givaldselt \u00fchendatud Vene riigiga eelneva 50 aasta jooksul. S\u00f5ltumatuks j\u00e4id ainult need rahvad ja riigid, kes ilmutasid vankumatut tahet vabadusele ja osutasid v\u00f5imsat relvastatud vastupanu. Nendeks olid Poola, Soome, Eesti, L\u00e4ti ja Leedu.<\/li>\n
- 1924-1938. a. S\u00f5jalis-majandusliku v\u00f5imsuse suurenemise periood, ideoloogiline ekspansioon. Veel v\u00f5imetu l\u00e4bi viima otsest s\u00f5jalist v\u00f5i majanduslikku ekspansiooni, viib impeerium l\u00e4bi poliitilise kapitalistlike riikide \u00f5\u00f5nestamise ja n\u00f5rgendamise teel kohalike komparteide l\u00e4bi, mis allusid Kominternile.<\/li>\n
- 1938-1941. a. K\u00fcpse s\u00f5jalis-majandusliku v\u00f5imsuse periood ja \u00fcleminek s\u00f5jalisele ekspansioonile. Ideoloogilist ekspansiooni tabab krahh. Peale l\u00e4henemist ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimist agressiivse Saksamaaga toimub neljas Poola jagamine, alustatakse vallutuss\u00f5da Soome vastu, okupeeritakse Eesti, L\u00e4ti ja Leedu, h\u00f5ivatakse Rumeenia Bessaraabia. Ainult Soome mehine vastupanu ja Poola l\u00e4\u00e4neosa vallutamine Saksamaa poolt takistasid endise tsaari impeeriumi piiride taastamist.<\/li>\n
- 1941-1945. a. Kahe imperialistliku j\u00f5u \u2013 saksa natsionaal-imperialismi ja n\u00f5ukogude sotsiaal-imperialismi \u2013 kokkup\u00f5rke periood. 4 aastat kestnud kahe Euroopa maailmav\u00f5imu p\u00fc\u00fcdlevate hiigelriikide verisest heitlusest tuli Venemaa, t\u00e4nu inglise-ameerika liitlastele, v\u00e4lja v\u00f5itjana. Kord, mis kehtestati Ida-Euroopas Venemaa kui v\u00f5itja poolt, oli eba\u00f5iglane, oma sisult imperialistlik ja sisaldas endas tulevaste konfliktide algidusid. L\u00e4htudes p\u00f5him\u00f5ttest \u201cH\u00e4da v\u00f5idetule!\u201d, muudeti Ida-Euroopa ja Ida-Aasia senised piirid. Jagati ja l\u00f5hestati v\u00f5idetus Saksamaa, likvideeriti ja \u00fchendati NSVL-ga Ida-Preisi, Poolalt v\u00f5eti \u00e4ra tema idapoolsed maad, Rumeenialt Bessaraabia, T\u0161ehhoslovakkialt Karpaatide tagune Ukraina, Soomelt osa p\u00f5hja ja ida territooriumist, Jaapanilt L\u00f5una-Sahhalin ja Kuriili saared, liideti Tuva rahvavabariik.<\/li>\n
- 1945-1958 a. vassalsete ja s\u00f5ltuvate riikide loomise periood Ida-Euroopas ja Aasias. H\u00f5ivatud territooriumidel loodi kaheksa marionetlikku re\u017eiimi, mis olid Venemaa s\u00f5jalis-majandusliku kontrolli all. S\u00f5jalise ekspansiooni katse L\u00f5una-Koreas kukkus l\u00e4bi.<\/li>\n
- 1953-1969 a. Kriisiperiood suhetes vassalsete riikidega ja globaalsete v\u00e4lispoliitiliste avant\u00fc\u00fcride katsed. Vassalsed riigid astuvad v\u00e4lja NSVL-I poolt peale surutud diktatuuri vastu. Nende protestid ja vabastamiskatsed surutakse maha NSVL relvastatud j\u00f5udude poolt. SDV-s 1853. a.; Poola ja Ungari 1956. a.; T\u0161ehhoslovakkia 1968. a. Teistel maadel \u00f5nnestus end s\u00f5ltuvusest lahti kiskuda kas t\u00e4nu nende k\u00fcllaltki suurele v\u00f5imsusele v\u00f5i teistel p\u00f5hjustel: Jugoslaavia 1948. a.; Hiina ja Korea 1959. a.; Rumeenia ja Albaania 1960.-1961. a. N\u00f5ukogude impeerium hakkab lagunema. \u00dcheaegselt teeb ta katset parandada oma k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6nud olukorda ja kinnitada ennast mitmesugustes teistes maailma rajoonides. Need katsed aga kukuvad j\u00e4rjekindlalt l\u00e4bi, vaatamata tohututele s\u00f5jalis-majanduslikele kulutustele: A\u00dcV l\u00fc\u00fcasaamine Iisraeli poolt 1958. ja 1967. a.; N\u00f5ukogude rakettide evakueerimine Kuubalt 1961. a., l\u00e4bikukkumised Indoneesias, Kongos, Al\u017eeerias, Ganas jne.<\/li>\n
- K\u00f5ige traagilisemaks m\u00f6\u00f6dalaskmiseks NSVL v\u00e4lispoliitikas on Aasia sotsiaal-imperialismi \u00fclesupitamine maoistliku Hiina n\u00e4ol. Viimane, kelle s\u00f5jalis-majandusliku potentsiaali p\u00f5hialused kuni 1959. a. olid loodud NSVL poolt, kujutab endast n\u00fc\u00fcd surmavat h\u00e4daohtu Venemaa jaoks. V\u00e4lispoliitilise kursi puudulikkus Hiina suhtes on otsene mittedemokraatliku, vastutustundetu diktaatorliku juhtimise tagaj\u00e4rg maa \u00fcle, mis summutab enamm\u00f5tlevate \u00fchiskonnaliikmete h\u00e4\u00e4led. Kannatada aga selle eest tuleb meie rahval.<\/li>\n
- Seega on maa v\u00e4lispoliitika aluseks paheline ning hukatuslik sotsiaal-imperialistlik doktriin, peale selle veel andetult ja rumalalt ellu viidud. See on m\u00f5ttetu \u00f5\u00f5nestava tegevuse, h\u00e4bistavate l\u00e4bikukkumiste ja v\u00e4givallaaktide ahelaks enam n\u00f5rgemate rahvaste \u00fcle.<\/li>\n
- Selle puuduliku ja eksliku v\u00e4lispoliitika p\u00f5hiliseks ohvriks on NSVL rahvad. Enam kui 2\/3 nende rahvuslikest rikkustest l\u00e4heb s\u00f5jamasina ehitamiseks ja lastakse viljatult tuulde globaalsete avant\u00fc\u00fcride nimel. Nende paremaid poegi aga kasutatakse maa \u201ckaitse\u201d lipu all kahurilihana m\u00f5ttetuteks v\u00e4lispoliitilisteks aktsioonideks.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Demokraadid kuulutavad oma v\u00e4lispoliitilisteks eesm\u00e4rkideks:<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Kapitalistlike maade suhtes.<\/li>\n
- Lahti\u00fctlemine sotsiaal-imperialistlikust doktriinist ja NSVL muutmine rahuarmastavaks demokraatlikuks maaks humaanse v\u00e4lispoliitikaga.<\/li>\n
- Leppimine ja l\u00e4henemine kapitalistlikele maadele (konvergentsioon), s\u00f5pruse ja koost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgil nendega, esmaj\u00e4rjekorras USA-ga ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa maadega.<\/li>\n
- T\u00e4ielik desarmeerimine ja \u00dcRO vaba inspektsioon NSVL ja USA ning teiste maailma riikide territooriumil.<\/li>\n
- Saksamaa \u00fchendamine \u00fchtseks rahumeelseks ja demokraatlikuks riigiks.<\/li>\n
- S\u00f5jaj\u00e4rgsete piiride l\u00e4bivaatamine \u00dcRO arbitraa\u017eikomisjonis.<\/li>\n
- Piiride avamine kodanikele sisse ja v\u00e4ljas\u00f5iduks igasuguste kitsendusteta ning samuti informatsioonikanalite loomine informatsiooni vabaks \u00fcleandmiseks ja vahetamiseks.<\/li>\n
- Sotsialistlike maade suhtes.<\/li>\n
- T\u00e4ielik mittevahelesegamine sotsiaalmaade siseasjadesse ja s\u00f5jav\u00e4gede v\u00e4ljaviimine neist.<\/li>\n
- Sotsialismimaade poliitilise enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5iguse austamine ja \u00fcksk\u00f5ik millise poliitilise korra valiku \u00f5iguse puutumatus.<\/li>\n
- Rahuarmastavad, demokraatlikud suhted sotsiaalmaadega.<\/li>\n
- Riigi poolt monopoliseerimata vabad kaubanduslikud suhted, avatud piirid ja informatsioonikanalid ilma igasuguste kitsendusteta.<\/li>\n
- Territoriaalk\u00fcsimuste lahendamine \u00dcRO arbitraa\u017eikomisjonis.<\/li>\n
- Mittev\u00f5rd\u00f5iguslike lepingute l\u00e4bivaatamine \u00dcRO arbitraa\u017eikomisjoni poolt \u00f5iglaste printsiipide alusel.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
6.Sisepoliitika.<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Meie \u00fchiskonna klassistruktuur on j\u00e4rgmine: intelligentsi, s.t. vaimse t\u00f6\u00f6ga tegelevaid inimesi \u2013 21,5%, t\u00f6\u00f6lisis, s.t. t\u00f6\u00f6stuses f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6ga tegelevaid inimesi \u2013 5%, talupoegi, s.t. p\u00f5llumajanduses f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6ga tegelevaid inimesi \u2013 40% \u00fcldisest elanikkonna arvust (orienteeruvad arvud).<\/li>\n
- Intelligents moodustab praegu arvuliselt v\u00f5imsa, kuid kvalitatiivselt mittek\u00fcllaldase \u00fchiskondliku j\u00f5u. Tal lasub veel mineviku vaimse ja moraalse mahaj\u00e4\u00e4muse pitser. Ta on \u00fchiskondlikult veel v\u00e4he aktiivne, liiga endasse t\u00f5mbunud ja h\u00f5ivatud isikliku heaolu loomisega. Tema ausam, m\u00f5ttekam ja teov\u00f5imelisem osa, kes igakord ei leia laiemat toetust oma klassi hulgas, on kuulutatud mitteusaldusv\u00e4\u00e4rseks, on \u00fcmbritsetud kahtluste ja laimuga ning sattunud tagakiusamiste alla. Kuid surmkindel on see, et \u00fchiskondliku arengu k\u00f5igus saab meie intelligents etendama t\u00e4htsat ja teda v\u00e4\u00e4rivat osa \u00fchiskonnas. Kuid juba praegu ei pea ta ainult nautima ja kohanduma \u00fchiskondlike pahedega, vaid kasvatama ja enda j\u00e4rel viima \u00fchiskonna p\u00f5hilist osa.<\/li>\n
- Minevikus kujutasid talupojad endast k\u00f5ige enam ekspluateeritavat \u00fchiskonna osa, olid t\u00f6\u00f6liskaadri reserviks ja riigi meelevaldsete poliitiliste eesm\u00e4rkide elava materjali arsenaliks. Te kontidel ehitati \u00fcles sotsialismi hoone. M\u00e4rgates oma olukorra kergenemist viimastel aastatel hakkas talupoeg aktiivselt kasutama avanenud v\u00f5imalusi. Tulevikus hakkas ta etendama intelligentsi t\u00e4htsama liitlase osa.<\/li>\n
- T\u00f6\u00f6lisklass oli s\u00f5nades m\u00f5\u00f5tmatult \u00fclistatud ja kuulutatud \u201ctema majesteediks\u201d, \u00fchiskonna t\u00e4htsamaks klassiks, j\u00e4\u00e4des sisuliselt niisama \u00f5igusetuks kui k\u00f5ik teised. Milleks oli mineviku demagoogidele see odav meelitus? Selleks, et kasutada t\u00f6\u00f6lisi kui v\u00f5imuhaaramise vahendit tema kontsentreerituse t\u00f5ttu maa poliitilistes keskustes, suure mobiilsuse ja organiseerituse t\u00f5ttu. Sedasama meelitamist kasutavad demagoogid ka praegu, kuna nad \u00fclaln\u00e4idatud p\u00f5hjustel kardavad t\u00f6\u00f6lisi kui j\u00f5udu, kes v\u00f5ivad ohustada nende v\u00f5imu. K\u00e4esoleval ajal tegeleb t\u00f6\u00f6lisklass \u00fcha enam esialgse materiaalse rikastumisega ja muutub v\u00e4ikekodanlikuks. T\u00f6\u00f6liste \u00fclesanne on tihedalt koonduda intelligentsi \u00fcmber ja j\u00e4rgneda tema vaimsele juhtimisele.<\/li>\n
- Meie maa klasside vahel esinevad teatud konfliktid. Nad v\u00e4ljenduvad neljas klassivastuolus.<\/li>\n
- a) t\u00f6\u00f6liste ja administratiiv-b\u00fcrokraatliku poolintelligentsi vahel halbade moraalsete ja materiaalsete t\u00f6\u00f6tingimuste p\u00e4rast.<\/li>\n
- b) t\u00f6\u00f6liste ja tehnilise intelligentsi vahel viimaste k\u00f5rgendatud v\u00f5i v\u00f5rdse palga p\u00e4rast oma n\u00e4htamatu \u201ckerge\u201d t\u00f6\u00f6 eest v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6listega.<\/li>\n
- c) talupoegade ja linnaelanike vahel mittek\u00fcllaldase h\u00fcvituse p\u00e4rast maaelanike t\u00f6\u00f6 viljade omastamise eest linna poolt.<\/li>\n
- d) k\u00f5igi klasside ja poliitiliste b\u00fcrokraatia vahel v\u00e4ljakannatamatu poliitilis-majandusliku korra p\u00e4rast riigis.<\/li>\n<\/ol>\n
K\u00f5ik need vastuolud on kergesti k\u00f5rvaldatavad ja k\u00f5rvaldatakse demokraatliku \u00fchiskonna tingimustes.<\/p>\n
- \n
- Mitte \u00fckski klass, \u00e4ra kasutades oma olukorda, v\u00f5imu v\u00f5i arvulist \u00fclekaalu, ei oma \u00f5igust v\u00e4givaldselt peale sundida \u00fchiskonnale oma kitsaid omakasup\u00fc\u00fcdlikke n\u00f5udeid klassiv\u00f5itluse k\u00e4igus. \u00dchiskonna huvide allutamine grupi huvidele, \u00fcksiku klassi v\u00f5i kliki egoismile ja tema diktatuurile on \u00fchiskonnavastane kuritegu ning peab olema k\u00f5rvaldatud l\u00fchikeste ajalooliste t\u00e4htaegade jooksul. On v\u00f5imatu \u00e4ra lugeda k\u00f5iki j\u00e4lke kuritegusid inimeste vastu, k\u00f5iki v\u00e4givallaakte, omavolitsemist, vastastikust m\u00f5ttetut h\u00e4vitamist\u2026 mida sooritati klassihuvide nimel kodus\u00f5jas, kollektiviseerimise, industrialiseerimise jt. perioodidel meie maal. Klassiv\u00f5itlus, mis on viidud \u00e4\u00e4rmuseni killustatud \u00fchiskonda, p\u00f5hjustab tema materiaalse h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 ja mis veel hirmsam, moraalse allak\u00e4igu, paisates \u00fchiskonna astmele, kus valitsevad d\u017eungliseadused. Klassiv\u00f5itluses kantud ohvreid ei h\u00fcvita mingi saavutatud materiaalne edu nagu n\u00e4iteks meie maa poolesajandine lugu. Klassip\u00fc\u00fcdlused leiavad oma m\u00f5istliku rahuldamise ainult demokraatlikus \u00fchiskonnas, harmoonilises \u00fchtsuses teiste klassidega.<\/li>\n
- Meie maal on kompartei kuulutatud ainu\u00f5igeks t\u00f6\u00f6lisklassi (aga \u00fchtlasi ka teiste klasside) tahte ja huvide v\u00e4ljendajaks, samal ajal kui ta v\u00f5ib olla ainult konkreetsete poliitiliste ideede kollektiivseks kandjaks. Selline ainuke kriminaalkorras mittetagakiusatav partei paisub arvuliselt tohutu suureks, kuna 1) parteisse astumine on peaaegu ainus elus edasij\u00f5udmise ja h\u00e4stitasuvatele kohtadel t\u00f6\u00f6tamise eeldus; 2) seda ergutatakse juhtkonna poolt \u00fchiskonna liikmete vahel massilise \u00fchisk\u00e4enduse loomise eesm\u00e4rgil; 3) sellega luuakse t\u00f5rkumatu kasut\u00e4itjate armee. Haarates nagu \u00e4mblikuv\u00f5rguga k\u00f5ik \u00fchiskonna sopid l\u00e4mmatab ta v\u00e4iksemagi \u00fchiskondliku elu s\u00e4deme, mis ei ole kontrollitav valitsuse poolt. Igasuguse muutuse puhul pudeneb see partei laiali nagu kaardimajake, kuna ta on loodud sisuliselt kunstlikult ja poolsunniviisiliselt. Igasugune parteiline isevalitsus t\u00e4hendab \u00fchiskonna arengu l\u00f5ppu, tema asendumist s\u00f5jalis-majandusliku arenguga ja m\u00e4\u00e4rab \u00fchiskonna hukutavale seisangule.<\/li>\n
- Poole sajandi pikkuse arengu k\u00e4igus on saanud valitsevaks klassiks meie maal mitte t\u00f6\u00f6lised, talupojad ega intelligents, vaid mingi neljas. Uueks, ainuvalitsevaks ja ekspluateerivaks \u00fchiskonna klassiks sai \u201ctema majesteet\u201d \u2013 parteilis-b\u00fcrokraatlik eliit, koondades oma k\u00e4tte k\u00f5ik \u00fchiskonna \u00fclekande rihmad. Uus ekspluateeriv klass arenes v\u00e4lja mitte niiv\u00f5rd majandusliku kuiv\u00f5rd poliitilise tunnuse j\u00e4rgi, selle m\u00f5\u00f5tmatu v\u00f5imu j\u00e4rgi, mida ta omab. See uus klass, mis oma arvult vaevalt k\u00fc\u00fcnib 4-5% elanikkonna arvust, kristalliseerub oma enamuses \u00fchiskonna pahelistest elementidest: v\u00f5imuahneist egoistidest, arvestavaist argp\u00fcksidest ja lihtsalt inimestest musta s\u00fcdametunnistusega. Nende t\u00f5e all tuleb m\u00f5ista dogmat, hea all \u2013 isiklikku kasu, \u00fchiskondliku kohuse all \u2013 spioonimist, barbaarsuse ja pealekaebamist, vooruse all \u2013 kurjale mitte vastu hakkamist, s\u00fcdametust, \u00fcksk\u00f5iksust.. Pole imeks panna, et nende poolt valitsetavas \u00fchiskonnas on valimised asendatud nimetamisega, kirjutatud seadused \u2013 kirjutamata seadustega, kollektivistlik moraal-kiskjalik-egoistlikuga, seadusandlike, kohtulike ja t\u00e4idesaatvate organite tegevus on muutunud poliitiliseks kom\u00f6\u00f6diaks, mida m\u00e4ngitakse eliidi poolt koostatud stsenaariumi j\u00e4rgi.<\/li>\n
- Selle uue eliidi iseloomulikuks jooneks on see, et nad ei esinda rahvast ega mingit \u00fchiskonna klassi; nad esindavad ainult iseennast. Kuid nende poolt teostatavat poliitilist ja majanduslikku omavoli kujutatakse j\u00e4rjekindlalt kui t\u00f6\u00f6lisklass ja rahva tahet. Ainult pidev juhtiva kihi uuendamine ja v\u00e4rskendamine demokraatlike valimiste k\u00e4igus on usaldusv\u00e4\u00e4rseks vastum\u00fcrgiks roiskunud juhtiva kasti kujunemise vastu.<\/li>\n
- Meie kaasaegne \u00fchiskond kujutab endast vormilt t\u00f6\u00f6lisklassi diktatuuri, sisuliselt partei diktatuuri, kuid tegelikkuses poliitilise b\u00fcrokraatia ja tema juhtide diktatuuri. S\u00f5ltuvalt ajaloolistest tingimustest ja j\u00f5udude vahekorrast kord juhid valitsevad eliiti (Stalin), kord eliiti valitseb juhte (Hru\u0161tsov ja ta j\u00e4rglased).<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Demokraadid kuulutavad oma sisepoliitilisteks eesm\u00e4rkideks:<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Lahti\u00fctlemine klassiegoismi printsiibist, eraldi klasside kitsalt omakasup\u00fc\u00fcdlike huvide \u00fchiskondliku arengu seaduseks muutmisest ja enamuse t\u00fcranniast v\u00e4hemuse \u00fcle.<\/li>\n
- \u00dchiskondliku arengu juhtimine \u00fchiskonna kihtidest ilma erandita.<\/li>\n
- Lahti\u00fctlemine klassiv\u00f5itluse printsiibist kui \u00fchiskonda moraalselt ja majanduslikult purustavast vahendist, mis k\u00fcllastab \u00fchiskonda vaenu ja v\u00e4givallaga, tuues parandamatuid ja m\u00f5ttetuid kaotusi.<\/li>\n
- Klassi rahu p\u00f5him\u00f5tte kehtestamine, mille sisuks on klasside koost\u00f6\u00f6, s\u00f5prus, vastastikune abistamine ja klasside vastuolude lepitamine kogu \u00fchiskonna harmooniliseks huvide \u00fchtsuseks.<\/li>\n
- Riigile \u00f5ilsa \u00fclesande p\u00fcstitamine \u2013 omakasup\u00fc\u00fcdlike klasside huvide piiramine ja lepitamine.<\/li>\n
- Nende \u00fchiskondlik poliitiliste \u00f5petuste v\u00e4\u00e4rtuslikumaks tunnistamine, mis haaravad ja kaitsevad k\u00f5igi seisuste huve ja oma p\u00f5him\u00f5tetes ei h\u00e4\u00e4leta v\u00e4givalla, terrori v\u00f5i teiste klasside ja grupeeringute h\u00e4vitamise poolt.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
B.Partei poliitikas.<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Vabatahtliku NLKP-st v\u00e4ljaastumise kindlustamine k\u00f5igile soovijaile.<\/li>\n
- NLKP liikmete poliitiliste ja kodaniku\u00f5iguste t\u00e4ielik garantii.<\/li>\n
- Paljuparteilise s\u00fcsteemi kehtestamine riigis, kusjuures ennast parteiks nimetada ja l\u00e4bi viima rahulikku poliitilist v\u00f5itlust omab \u00f5iguse iga poliitiline grupp.<\/li>\n
- Iga partei ja grupeeringu \u00f5igus l\u00e4bi viia valimiseelset demokraatlikku v\u00f5itlust \u00fchiskonna valitsemisest osav\u00f5tu eest v\u00f5rdsetel alustel teiste parteide ja grupeeringutega.<\/li>\n
- Riigiaparaadi teenistujate komplekteerimine rangelt mitteparteilisel p\u00f5him\u00f5ttel. Valitsus komplekteeritakse valimistel v\u00f5itnud parteide ja grupeeringute esindajatest.<\/li>\n
- Riigis konstitutsiooniliselt tegutsevate opositsiooniliste parteide eksistentsi garantii, \u00fcksk\u00f5ik millisel ajaloolisel momendil.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
N\u00f5ukogude Liidu demokraatlik liikumine kuulutab oma p\u00fchaks ja \u00f5ilsaks eesm\u00e4rgiks:<\/p>\n
<\/p>\n
- \n
- Poliitilises osas \u2013 kodanikuvabadus ja demokraatlik riik, mis garanteerib \u00dcRO inim\u00f5iguste Deklaratsiooni 30 p\u00f5him\u00f5tte t\u00e4ideviimist.<\/li>\n
- Majanduslikus osas \u2013 rahva heaolu ja kolmikmajanduse s\u00fcsteem, mis garanteerib riikliku, grupilise ja isikliku tootmisvahendite omandi \u00fche\u00f5igluse.<\/li>\n
- Rahvusk\u00fcsimuses \u2013 rahvaste t\u00e4ielik enesem\u00e4\u00e4ramise ja tahte v\u00e4ljendamise vabadus referendumi (rahvah\u00e4\u00e4letuse) kaudu.<\/li>\n
- Kultuurielus \u2013 t\u00e4ielik loominguvabadus ja riigi mittevahelesegamine \u00fchiskonna vaimsesse tegevusse.<\/li>\n
- V\u00e4lispoliitikas \u2013 leppimine kapitalistlike riikidega ja sotsmaade poliitiline enesem\u00e4\u00e4ramine.<\/li>\n
- Sisepoliitikas \u2013 klassi rahu, klasside \u00fche\u00f5igluse ja mitmeparteiline s\u00fcsteem.<\/li>\n<\/ol>\n
<\/p>\n
Meie, demokraatlikust liikumisest osav\u00f5tjad, noored ja vanad, erinevate \u00fchiskonnakihtide esindajad, erinevate elukutsete ja rahvuste, erinevate filosoofiliste t\u00f5ekspidamistega, materialistid ja idealistid, ateistid ja usklikud, sotsialistid, kommunistid ja natsionalistid, ajendatud p\u00fc\u00fcdest \u00f5iglusele, humaansusele, isikupuutumatusele ja vabadusele, t\u00e4ielikule demokraatiale esitame k\u00e4esolevas dokumendis oma vaated, ootused ja lootused ning kavandasime n\u00f5ukogude \u00fchiskonna evolutsioonile \u00fcmberkujundamise tee.<\/p>\n
Me tuletame veel kord meelde k\u00f5igile kodanikele, et ainult t\u00e4nu k\u00f5igi \u00fchiskonnakihtide inertsusele ja demokraatia puudumisel hukkus \u00fcle 14 milj. mitte milleski s\u00fc\u00fcdi olevat kodanikku.<\/p>\n
Me tuletame meelde, et see oht ei ole m\u00f6\u00f6dunud ka praegu, vaatamata m\u00f5ningale re\u017eiimi pehmenemisele. Karistusaparaat on laiendatud ja tegutseb, j\u00e4lle toimuvad poliitilised protsessid, j\u00e4lle t\u00e4ituvad vangilaagrid ausate inimestega, j\u00e4lle heidetakse terveid inimesi vaimuhaiglatesse\u2026<\/p>\n
Me tuletame meelde, et mitte keegi NSVL kodanikest reat\u00f6\u00f6tajast kuni k\u00f5ige k\u00f5rgemal seisva isikuni ei ole garanteeritud seadusetuse ja v\u00e4givalla eest. Seep\u00e4rast koondugem \u00fchtsesse demokraatlikku rivvi!<\/p>\n
Las iga\u00fcks meist teeb kasv\u00f5i k\u00f5ige v\u00e4hema \u2013 alati ja k\u00f5ikjal astub v\u00e4lja seadusetuse, omavoli, v\u00e4givalla, ekspluateerimise vastu, \u00fchineb oma kaasm\u00f5tlejaga!<\/p>\n
Intelligents! Loominguline ja tehniline! Looge uusi vaimseid v\u00e4\u00e4rtusi ja andke nad \u00fcle inimestele! Kaitske julgelt oma \u201cmina\u201d, oma vaateid, kartmata kannatusi!<\/p>\n
Noorsugu! Te olete oma maa tulevik. Asuge julgelt demokraatia eest v\u00f5itluse teele! Teist s\u00f5ltub meie \u00fchiskonna edaspidine saatus!<\/p>\n
S\u00f5jav\u00e4elased! T\u00e4ites isamaa kaitsmise k\u00f5rget kohust olge valvsad! \u00c4rge t\u00f5stke relvi oma kaaskodanike vastu, oma \u00f5dede ja vendade vastu! Ole oma maa v\u00e4\u00e4rilised kodanikud, sellised, et teid ei m\u00f5istaks hukka \u00fchiskond, ei m\u00f5istaks hukka teie lapsed! Olge ausad, \u00e4rge h\u00e4bistage end arvete\u00f5iendamisega rahuliku, relvitu elanikkonna kallal!<\/p>\n
Riikliku julgeoleku t\u00f6\u00f6tajad! Teie \u00fclesanne on v\u00f5idelda spionaa\u017ei vastu, aga mitte demokraatlike j\u00f5udude vastu. \u00c4rge unustage, et paljud teie kolleegid, kes agaralt v\u00f5itlesid v\u00e4ljam\u00f5eldud \u201ckontsevolutsiooni\u201d ja \u201cverivaenlaste\u201d vastu, hukkusid iseendi poolt t\u00f5stetud m\u00f5\u00f5ga l\u00e4bi. \u00c4rge unustage oma paljude eelk\u00e4ijate saatust!<\/p>\n
Meie, demokraadid, kuulutame, et oleme tulvil kindlat otsustavust vankumatult v\u00f5idelda vabaduse ja rahva heaolu eest, hoolimata \u00fcksk\u00f5ik millistest raskustest v\u00f5i ohvritest!<\/p>\n
Meie, demokraadid, kutsume \u00fcles k\u00f5iki ausaid, m\u00f5tlevaid ja julgeid kodanikke meie \u00fchiskonnas igast vanusest ja soost, iga religioosse, klassilise vi rahvusliku kuuluvusega, aktiivselt osa v\u00f5tma rahumeelsest mittev\u00e4givaldsest v\u00f5itlusest k\u00f5rgete demokraatlike ideaalide eest!<\/p>\n
<\/p>\n
N\u00f5ukogude Liidu demokraadid! \u00dchinege! V\u00f5idelge! V\u00f5itke!<\/p>\n
Venemaa, Ukraina, Eesti, L\u00e4ti ja Leedu demokraadid.<\/p>\n
NSVL, 1970.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u201cSotsialism areneb v\u00e4lja oma k\u00f5ikides faasides k\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslike tagaj\u00e4rgedeni, v\u00e4ljakannatamatute absurdsusteni ning siis p\u00e4\u00e4seb uuesti vallale revolutsioonilise v\u00e4hemuse titaanilisest rinnast<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[95],"aasta":[96],"valjaanne":[],"toimiku_number":[121],"class_list":["post-11446","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-nldl","aasta-96","toimiku_number-121"],"acf":[],"yoast_head":"\n
N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"\u201cSotsialism areneb v\u00e4lja oma k\u00f5ikides faasides k\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslike tagaj\u00e4rgedeni, v\u00e4ljakannatamatute absurdsusteni ning siis p\u00e4\u00e4seb uuesti vallale revolutsioonilise v\u00e4hemuse titaanilisest rinnast\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-10-27T22:25:48+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"44 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/\",\"name\":\"N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg\",\"datePublished\":\"2021-09-01T16:39:25+00:00\",\"dateModified\":\"2021-10-27T22:25:48+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm - Demokraatlik liikumine","og_description":"\u201cSotsialism areneb v\u00e4lja oma k\u00f5ikides faasides k\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslike tagaj\u00e4rgedeni, v\u00e4ljakannatamatute absurdsusteni ning siis p\u00e4\u00e4seb uuesti vallale revolutsioonilise v\u00e4hemuse titaanilisest rinnast","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","article_modified_time":"2021-10-27T22:25:48+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"44 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/","name":"N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg","datePublished":"2021-09-01T16:39:25+00:00","dateModified":"2021-10-27T22:25:48+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#primaryimage","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg","contentUrl":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/tabel-programm.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/noukogude-liidu-demokraatliku-liikumise-programm\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise Programm"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11446","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/dokumendid"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11446\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11502,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11446\/revisions\/11502"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11446"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=11446"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=11446"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=11446"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=11446"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
- V\u00e4lispoliitika.<\/li>\n<\/ol>\n
- Kultuurielu.<\/li>\n<\/ol>\n
- Rahvusk\u00fcsimus.<\/li>\n<\/ol>\n
- Majanduslik kord.<\/li>\n<\/ol>\n
- Poliitiline kord.<\/li>\n<\/ol>\n
- \u00dchiskonna seisund ja demokraatliku liikumise eesm\u00e4rgid.<\/li>\n<\/ol>\n
- \u00dclemaailmsest revolutsioonilisest liikumisest.<\/li>\n<\/ol>\n
- Sotsialistlike riikide s\u00fcsteem.<\/li>\n<\/ol>\n
- Kapitalistlike riikide s\u00fcsteem.<\/li>\n<\/ol>\n
- Kaasaegse \u00fchiskondlik ajalooline olukord.<\/li>\n<\/ol>\n