{"id":11465,"date":"2021-09-01T18:37:22","date_gmt":"2021-09-01T18:37:22","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=dokumendid&#038;p=11465"},"modified":"2021-11-17T19:01:03","modified_gmt":"2021-11-17T19:01:03","slug":"vene-kolonialism-eestis","status":"publish","type":"dokumendid","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/","title":{"rendered":"Vene kolonialism Eestis"},"content":{"rendered":"<p>N\u00f5ukogude Vene invasioonist, okupatsioonist ja kolonialismist Eestis<\/p>\n<p>Ametlik n\u00f5ukogude propaganda ja kommunistlik ajalooteadus moonutavad omakasup\u00fc\u00fcdlikel eesm\u00e4rkidel t\u00e4iesti ettekavatsetult k\u00f5igi N\u00f5ukogude Liidu territooriumil elavate rahvaste ajalugu. Seep\u00e4rast me loeme oma kohuseks anda t\u00f5ep\u00e4rane l\u00fchi\u00fclevaade Eesti l\u00e4hemast minevikust, mis oleks vastul\u00f6\u00f6giks n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imude poolt levitatavate valede laviinile. \u00dchtlasi tahame k\u00e4esolevaga n\u00e4idata, et valitsevad ringkonnad ei ole suutnud lahendada rahvusk\u00fcsimust ja ei tahagi seda teha, vaid p\u00fc\u00fcavad n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt invasiooni ja okupatsiooni teel anastatud rahvaid igati maha suruda, kasutades rafineeritud kolonisaatorlikke meetodeid. Me oleme seisukohal, et t\u00f5etruu informatsioon aitab k\u00f5igil vabadustarmastavatel inimestel paremini m\u00f5ista n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imude poolt allutatud maades toimuvaid protsesse, n\u00e4ha silmakirjatsevate \u201cjuhtide\u201d ja kommunistliku eliidi t\u00f5elist palet ja astuda v\u00e4lja k\u00f5igi N\u00f5ukogude Venemaa poolt orjastatud rahvaste \u00f5iguste kaitseks.<\/p>\n<p>P\u00e4rast Veebruarirevolutsiooni Venemaal hakkas Eesti rahvas Ajutiselt Valitsuselt n\u00f5udma Eestile rahvusliku autonoomia andmist. Selleaegsed poliitilised liikumised Eestis ei t\u00f5stnud \u00fcles k\u00fcsimust t\u00e4ielikust s\u00f5ltumatusest rea objektiivsete p\u00f5hjuste t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Vene Ajutine Valitsus, j\u00e4\u00e4des rahvusk\u00fcsimuses suurriiklikule positsioonile, ei tahtnud anda iseseisvust endise Vene impeeriumi kolooniatele ja viivitas isegi autonoomia andmisega.<\/p>\n<p>Saksamaa, kes pidas Venemaa vastu s\u00f5da, p\u00fc\u00fcdis Eestit vallutada, et luua Eesti ja L\u00e4ti territooriumil Balti hertsogiriiki.<\/p>\n<p>Entente\u2019i riigid, kui Venemaa liitlased, lugesid Eestit Venemaa lahutamatuks osaks. USA suhtumist Eesti iseseisvusesse tol ajal n\u00e4itab kasv\u00f5i seegi fakt, et USA tunnustas Eesti iseseisvust alles 1922. aastal, kui oli kadunud igasugune lootus Vene impeeriumi taastamiseks tema endistes piirides.<\/p>\n<p>P\u00e4rast oktoobrip\u00f6\u00f6ret 1917. aastal kuulutasid bol\u00f0evikud k\u00fcll ametlikult v\u00e4lja rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5iguse, kuid tegelikkuses hakkas N\u00f5ukogude Venemaa otsekohe relva j\u00f5ul tagasi vallutama lahkul\u00f6\u00f6nud maid, nagu Ukrainat, Soomet, Eestit, L\u00e4tit, Leedut ja Valgevenemaad.<\/p>\n<p>Eestis kehtestati n\u00f5ukogude v\u00f5im mitte maa p\u00f5liselanike, vaid siinviibivate Vene v\u00e4gede poolt, keda oli Eestis suurel arvul, sest Esimese Maailmas\u00f5ja rinne l\u00e4ks sel ajal l\u00e4bi Eesti territooriumi. Eesti rahvuslike j\u00f5udude katsed iseseisvust v\u00e4lja kuulutada katkestati s\u00f5jalise j\u00f5uga, paljud rahvusliku liikumise tegelased arreteeriti ja saadeti Petrogradi.<\/p>\n<p>Eesti rahulepinguga andis N\u00f5ukogude Venemaa Eesti territooriumi \u00fcle Saksamaale.<\/p>\n<p>Kasutades l\u00fchikest ajavahemikku n\u00f5ukogude v\u00e4gede lahkumise ja Saksa v\u00e4gede saabumise vahel, kuulutas Eesti Maan\u00f5ukogu (Maap\u00e4ev) 24. veebruaril 1918. aastal v\u00e4lja iseseisva Eesti Vabariigi. Kuid juba 25. veebruaril 1918. aastal saabusid Saksa v\u00e4ed Tallinna. Alles v\u00e4ljakuulutatud vabariigil polnud veel oma s\u00f5jav\u00e4ge ja riiklikku organisatsiooni, seep\u00e4rast ei suutnud ta ka Saksa okupatsioonile vastupanu avaldada. Rahvusliku vabadusliikumise j\u00f5ud olid sunnitud minema p\u00f5randa alla, tingituna j\u00e4litamistest Saksa okupatsiooniv\u00f5imude poolt. Mitmed Eesti poliitikategelased (nagu K. P\u00e4ts jt.) arreteeriti ja saadeti Eestist v\u00e4lja Saksa koonduslaagritesse.<\/p>\n<p>P\u00e4rast s\u00f5jalist l\u00fc\u00fcasaamist oli Saksamaa sunnitud Entente\u2019i riikide n\u00f5udmisel oma v\u00e4ed Eestist v\u00e4lja viima.<\/p>\n<p>Sel ajal, kui Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud, asutati Petrogradis Venemaa kommunistliku (bol\u00f0evike) Partei Eesti sektsiooni b\u00fcroo ja nn. Eesti T\u00f6\u00f6rahva Kommuuna eesotsas J. Anveltiga, mis allus otseselt N\u00f5ukogude Vene v\u00f5imudele ja oli loodud Eesti vallutamise kergendamiseks.<\/p>\n<p>Sakslaste Eestist lahkumise ajal N\u00f5ukogude Vene valitsus suunas Narva ja Pihkva juurde 7. armee. Lenin andis n\u00f5ukogude v\u00e4gede \u00fclemjuhatajale korralduse, et Punaarmee toetaks igati L\u00e4ti, Eesti, Ukraina ja Leedu nn. n\u00f5ukogude valitsusi. K\u00f5ik need \u201cvalitsused\u201d olid loodud Venemaal, enamus nende \u201cvalitsuste\u201d liikmetest olid saadetud Petrogradist ja faktiliselt polnud neil nende maade rahvastega midagi \u00fchist, samuti polnud nad ei Eesti, L\u00e4ti, Leedu ega Ukraina rahvaste esindajad.<\/p>\n<p>P\u00e4rast Lenini korraldust algas N\u00f5ukogude Venemaa avalik s\u00f5jaline interventsioon Baltikumis.<\/p>\n<p>Eesti s\u00f5jav\u00e4ge sel ajal veel ei olnud, kuid \u00fcksikud \u00fcksteisest eraldatud salgad alustasid otsekohe vastupanu osutamist sissetungivatele Punaarmee \u00fcksustele. Samaaegselt aga algas ka Eesti s\u00f5jav\u00e4e nn. rahvav\u00e4e loomine. Eestile tulid abiks vabatahtlikud Soomest (umbes 2000 meest), Rootsist (179 meest) ja Taanist (189 meest). Nagu eeltoodust v\u00f5ib n\u00e4ha, olid need abiv\u00e4ed isegi nii v\u00e4ikese riigi, nagu seda Eesti, kohta v\u00e4ikearvulised, kuid nad olid meie rahvale ja tema s\u00f5duritele suureks moraalseks toeks ja aitasid kaasa rahvuslike j\u00f5udude liitumisele. Meie rahvas j\u00f5udis arusaamisele, et v\u00e4ike Eesti ei pea ainult \u00fcksi s\u00f5dima N\u00f5ukogude Vene interventsiooni vastu.<\/p>\n<p>Noorel Eesti Vabariigil tuli v\u00f5idelda mitte ainult idast pealetungiva Punaarmee, vaid ka l\u00f5unast pealetungi alustanud sakslaste vastu. Nimelt organiseerisid sakslased 1919. aastal Eesti ja L\u00e4ti vallutamiseks ning koloniseerimiseks nn. Landeswehri, mis koos Saksa regulaarv\u00e4gedega p\u00fc\u00fcdis Baltikumi vallutada ja luua Saksamaast s\u00f5ltuvat Balti hertsogiriiki. Kuid pealetungivad Saksa v\u00e4ed l\u00f6\u00f6di kiiresti puruks Eesti ja L\u00e4ti v\u00e4gede \u00fchiste j\u00f5upingutustega.<\/p>\n<ol start=\"2\">\n<li>veebruaril 1920. aastal s\u00f5lmiti Tartus Eesti Vabariigi ja N\u00f5ukogude Venemaa vahel rahu. Rahulepingus (artikkel II) oli muuhulgas \u00f6eldud:<\/li>\n<\/ol>\n<p>\u201cMinnes v\u00e4lja Venemaa Sotsialistliku F\u00f6deratiivse N\u00f5ukogude Vabariigi poolt kuulutatud k\u00f5igi rahvaste vabast, kuni t\u00e4ieliku lahkul\u00f6\u00f6miseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5igusest tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks k\u00f5igist suver\u00e4\u00e4n-\u00f5igustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvad olnud riigi\u00f5iguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute p\u00f5hjal, mis n\u00fc\u00fcd siin t\u00e4hendatud m\u00f5ttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.<\/p>\n<p>Eesti rahvale ja maale ei j\u00e4rgne endisest Vene riigi k\u00fclge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.\u201d<\/p>\n<p>P\u00e4rast Vabaduss\u00f5ja l\u00f5ppu v\u00f5is Eesti alustada rahulikku \u00fclesehitust\u00f6\u00f6d. Vene kommunistide katsed kehtestada Eestis kommunistlik diktatuur s\u00f5jalise interventsiooni abil l\u00f5ppesid l\u00e4bikukkumisega. Eesti kommuniste oli v\u00e4he ja rahvas neid ei toetanud. Vabaduss\u00f5ja ajal neis rajoonides, mis olid okupeeritud Punaarmee poolt, kommunistid ei riskeerinud valimisi l\u00e4bi viia, kuna nad teadsid, et nende poolt h\u00e4\u00e4letab ainult t\u00fchine v\u00e4hemus. Kuid 1919. aastal viidi Eestis n\u00f5ukogude okupatsioonist vabades rajoonides l\u00e4bi s\u00f5jaolukorrast hoolimata Asutava Kogu valimised. Valimistest v\u00f5ttis osa k\u00fcmme parteid. Kommunistid aga, hoides kurssi n\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamisele N\u00f5ukogude Venemaa v\u00e4gede abil, boikoteerisid valimisi ja keeldusid neist osa v\u00f5tmast.<\/p>\n<p>Seda, et Eestis kehtis demokraatlik kord, n\u00e4itab, et kommunistidel oli v\u00f5imalus osa v\u00f5tta 1923. aasta mais toimunud Riigikogu valimistest v\u00f5rdsetel alustel teiste parteidega. 1923. aastal toimunud Riigikogu valimistel said kommunistid 9,5% h\u00e4\u00e4ltest, 1926. aastal aga ainult 5,8% h\u00e4\u00e4ltest. K\u00f5ik see n\u00e4itas veenvalt, et vabadel valimistel pole kommunistidel mingeid lootusi v\u00f5idule. Seep\u00e4rast seadsid kommunistid enda eesm\u00e4rgiks v\u00f5imu haaramise v\u00e4givalla ja v\u00e4lismaise interventsiooni abil. Demokraatliku korra kaitseks tuli valitsusel 1924. aastal k\u00f5ige fanaatilisemad v\u00e4givalla pooldajad vanglasse saata. Neid saadeti vanglasse mitte nende veendumuste, vaid terroristliku tegevuse p\u00e4rast. \u00dcldse oli vanglates sel ajal umbes 200 kommunisti ja seda Eesti Vabariigi elanike arvu juures 1,1 miljonit.<\/p>\n<p>Eesti Vabariik oli demokraatlik riik: v\u00f5is osta, lugeda ja endal kodus hoida igasugust poliitilist kirjandust, kaasa arvatud ka kommunistlik (Marxi, Lenini, Trotski ja ka Stalini t\u00f6\u00f6d, n\u00f5ukogude ajalehed jne.). Kirjandust v\u00f5is samuti tellida ka Moskvast v\u00f5i Leningradist posti teel.<\/p>\n<p>Iga soovija v\u00f5is vabalt v\u00e4lismaale s\u00f5ita. Seejuures polnud tarvis kedagi perekonnaliikmetest pantvangiks j\u00e4tta, nagu seda t\u00e4nap\u00e4eval praktiseeritakse kogu N\u00f5ukogude Liidus. Ajavahemikus 1930 \u2013 1936 r\u00e4ndas Eestist v\u00e4lja keskmiselt 400 inimest aastas, peamiselt Rootsi ja USA-sse (paremate majanduslike tingimuste otsingule). T\u00f6\u00f6rahva \u201cparadiisi\u201d \u2013 N\u00f5ukogude Liitu r\u00e4ndasid v\u00e4lja ainult \u00fcksikud. Samal ajal Venemaal elavatest eestlastest asus \u00fcmber Eestisse Vene \u2013 Eesti rahulepingu p\u00f5hjal \u00fcle 40 000 inimese, s.o. iga viies Venemaal elav eestlane. Hiljem aga eestlasi N\u00f5ukogude Liidust v\u00e4lja ei lastud.<\/p>\n<p>Vabaduss\u00f5ja l\u00f5puks oli Eesti majandus niisama laastatud kui Venemaa omagi. Sellest hoolimata likvideeriti majanduslik kaos kiiresti ja Eestis ei surnud keegi n\u00e4lga, samal ajal kui N\u00f5ukogude Venemaal suri n\u00e4lga umbes 10 miljonit inimest (1921 \u2013 1922 ja 1931 \u2013 1933). Tingituna sunniviisilisest kollektiviseerimisest pole N\u00f5ukogude Venemaa seniajani oma p\u00f5llumajandusele jalgu alla saanud.<\/p>\n<p>Eesti majandusliku arengu tempo polnud sugugi madalam kui N\u00f5ukogude Venemaa oma, ehkki Eestis polnud rahvamajanduse tsentraliseeritud juhtimist, mis pidavat vene kommunistide v\u00e4idete kohaselt olema ilmtingimata vajalik majanduse kiireks arenguks. Allj\u00e4rgnevas tabelis on toodud m\u00f5ningad andmed majandusliku arengu kohta Eestis:<\/p>\n<p>Nimetus\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ajavahemik\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Juurdekasv<\/p>\n<p>Teravilja k\u00fclvipind\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1911 \u2013 1937\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 6,8 korda<\/p>\n<p>Piimasaadused\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1933 \u2013 1937\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2,4 korda<\/p>\n<p>Hobused\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1920 \u2013 1936\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1,3 korda<\/p>\n<p>Veoautod\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1922 \u2013 1938\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 10,6 korda<\/p>\n<p>Bussid\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1922 \u2013 1938\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 12,2 korda<\/p>\n<p>S\u00f5iduautod\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1922 \u2013 1938\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 10,7 korda<\/p>\n<p>Mootorrattad\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1922 \u2013 1928\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 12,3 korda<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6stustoodang<\/p>\n<p>(rahalises v\u00e4ljenduses)\u00a0 1934 \u2013 1937\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1,6 korda<\/p>\n<p>Iseseisvuse esimestel aastatel oli Eesti sunnitud teravilja sisse vedama, kuid 1940. aastal oli \u00fcksnes riigi viljasalvedes viljatagavara, millest oleks j\u00e4tkunud Eesti linnaelanikele 3-4 aastaks.<\/p>\n<p>Eestis oli ka t\u00f6\u00f6tuid, kuid samal ajal p\u00f5llumajanduses ei j\u00e4tkunud t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, sest p\u00f5llut\u00f6\u00f6le enamus t\u00f6\u00f6tuid ei tahtnud minna, mille t\u00f5ttu p\u00f5llut\u00f6\u00f6lisi toodi Poolast sisse. Sealjuures aga said t\u00f6\u00f6tud riigilt k\u00fcllaltki suurt abiraha, millest nad v\u00f5isid koos perekonnaga \u00e4ra elada. On iseloomulik, et keegi t\u00f6\u00f6tutest ei l\u00e4inud N\u00f5ukogude Venemaale, ehkki v\u00e4ljar\u00e4ndamise v\u00f5imalused olid olemas ja Eesti Vabariigi v\u00f5imud lasksid vabalt v\u00e4lja r\u00e4nnata igal soovijal.<\/p>\n<p>Eesti Vabariik oli rahuarmastav riik. 1940. aasta juunis oli Eesti s\u00f5jav\u00e4es 12 600 meest. S\u00f5jav\u00e4eteenistuse kestvus oli, s\u00f5ltuvalt v\u00e4eliigist 9 kuni 18 kuud. N\u00f5ukogude \u201cv\u00f5imumeeste\u201d v\u00e4ited, nagu oleks sellist \u201cv\u00f5imsat\u201d armeed omav Eesti haudunud N\u00f5ukogude Liidule kallaletungimise plaane, on t\u00e4iesti naeruv\u00e4\u00e4rne (praegu n\u00e4iteks on Eestis \u00fcksnes miilitsaid umbes kaks korda rohkem, kui Eesti Vabariigil oli s\u00f5jav\u00e4ge).<\/p>\n<p>T\u00f5si, peale regulaararmee oli veel vabatahtlik s\u00f5jaline organisatsioon \u201cKaitseliit\u201d, mille liikmetel olid relvad (vintp\u00fcssid ja p\u00fcstolid) kodus. 1932. aastal kuulus sellesse organisatsiooni umbes 32 000 inimest. Taolise organisatsiooni olemasolu, mille liikmetel oli lubatud relvi kodus hoida, n\u00e4itas, et Eesti Vabariigi valitsus oma rahvast ei kartnud. (N\u00f5ukogude Liidus ei juleta isegi ohvitseridele relva k\u00e4tte j\u00e4tta v\u00e4ljaspool v\u00e4eosa!)<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude Liidu juhtiv klikk, n\u00e4hes, et rahulikul teel Eestis v\u00f5imu haaramiseks puuduvad igasugused lootused, kuna kommuniste oli v\u00e4he ja rahvas nende loosungite j\u00e4rele ei l\u00e4he, tegid katset v\u00f5imu haarata relvade abil. Kohalikud \u00fcksikud kommunistid koos N\u00f5ukogude Venest salaja \u00fcle piiri tulnutega \u2013 kokku umbes 300 meest (n\u00f5ukogude allikate andmetel) panidki 1. detsembri varahommikul 1924. aastal toime m\u00e4ssukatse, mis aga suruti maha kahe tunniga. N\u00f5ukogude Liidu otsest osav\u00f5ttu 1. detsembri m\u00e4ssukatsetest n\u00e4itab kasv\u00f5i seegi fakt, et vangiv\u00f5etud m\u00e4ssajate hulgas oli 33 \u201cTsentrosojuzi\u201d ja \u201cDobrofloti\u201d t\u00f6\u00f6tajat ning 6 N\u00f5ukogude Liidu saatkonna teenistujat. Samasugused bol\u00f0evistliku Kominterni poolt inspireeritud m\u00e4ssud toimusid ka Rumeenias (1923. a.) ja Bulgaarias (1924. a.), mis samuti l\u00f5ppesid l\u00e4bikukkumisega.<\/p>\n<p>P\u00e4rast Kremli juhtkonna poolt algatatud m\u00e4ssude l\u00e4bikukkumist sai selgeks, et demokraatlikes maades saab kommunistlikku re\u017eiimi kehtestada ainult v\u00e4lismaise \u2013 N\u00f5ukogude Vene interventsiooni abil. Et see nii on, sellest annab tunnistust kasv\u00f5i seegi fakt, et Eesti Vabariigi valitsus, tundes end niiv\u00f5rd kindlana, kuulutas 1938. aastal v\u00e4lja \u00fcldise amnestia, mille p\u00f5hjal vabastati peaaegu k\u00f5ik poliitvangid (nii kommunistid kui ka fa\u0161istid), v\u00e4ljaarvatud need, kes olid otseselt osa v\u00f5tnud terroristlikust tegevusest.<\/p>\n<p>Kuid juba 1939. aastal hakkas N\u00f5ukogude Liit oma vallutuspoliitikat uue hooga j\u00e4tkama. Nii s\u00f5lmitigi kurikuulus Molotov-Ribbentropi pakt (1939. aasta augustis), mida n\u00f5ukogude kirjandus t\u00e4nap\u00e4evani p\u00fc\u00fcab h\u00e4belikult maha vaikida. M\u00f5lemad saagiahned imperialistlikud suurriigid \u2013 N\u00f5ukogude Liit ja Saksamaa \u2013 jagasid omavahel m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rid ning leppisid kokku, et \u201cterritoriaal-poliitiliste muutuste korral rajoonides, mis kuuluvad Balti riikidele (Soome, Eesti, L\u00e4ti, Leedu) on Leedu p\u00f5hjapiir \u00fchtlasi Saksamaa ja N\u00f5ukogude Liidu huvisf\u00e4\u00e4ride piiriks\u201d.<\/p>\n<p>Selle t\u00f5endiks, et Eesti oli m\u00e4\u00e4ratud Saksa \u2013 Vene kokkuleppe p\u00f5hjal N\u00f5ukogude Liidule, on kasv\u00f5i seegi, et Hitler \u201ckutsus\u201d Saksamaale Eestis elavad sakslased, juhul, kui Saksamaa oleks ise kavatsenud okupeerida Eesti, oleks need kohalikku keelt oskavad ja kohalikke olusid h\u00e4sti tundvad sakslased moodustanud suurep\u00e4rase \u201cviienda kolonni\u201d. Kuna aga vastavalt paktile j\u00e4i Eesti N\u00f5ukogude Liidu \u201cm\u00f5jupiirkonda\u201d, siis oli selge, et p\u00e4rast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt on need inimesed Saksamaale kadunud. 1939. aasta l\u00f5puks, m\u00f5ne kuu jooksul p\u00e4rast Molotov-Ribbentropi pakti s\u00f5lmimist lahkus Eestist 80% siin elavatest sakslastest. Samal ajal nendest maadest, mida Saksamaa ise kavatses vallutada, kohalikke saksa rahvusest elanikke \u00e4ra ei \u201ckutsutud\u201d (nagu l\u00e4\u00e4ne-Poolast ja sudeedisakslasi T\u0161ehhoslovakkiast).<\/p>\n<p>P\u00e4rast pakti s\u00f5lmimist Saksamaa ja N\u00f5ukogude Liidu vahel tungis Saksamaa ilma s\u00f5da kuulutamata Poolale kallale, seej\u00e4rel tungis Poolale samuti ilma s\u00f5da kuulutamata kallale N\u00f5ukogude Liit. Toimus neljas Poola jagamine kahe imperialistliku suurriigi vahel. Siinjuures ka n\u00f5ukogude allikates mainitakse, et m\u00f5lemad armeed, nii Punaarmee kui ka Wehrmacht j\u00f5udsid v\u00e4lja varem kokkulepitud demarkatsioonijoonele, mis veelkord t\u00f5endab Hitleri ja Stalini sobingut.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude Liit, olles endale kindlustanud Saksamaa toetuse, otsustas vallutada Balti riigid, mis osutusid \u00e4ral\u00f5igatuks Inglismaast ja Prantsusmaast. Balti riigid j\u00e4id \u00fcksinda kahe maailma suurriigi vastu.<\/p>\n<p>Kuna aga avalik relvastatud kallaletung Balti riikidele oleks n\u00e4idanud kogu maailmale N\u00f5ukogude Liidu t\u00f5elist palet, siis seati eesm\u00e4rgiks Baltimaade anastamine ilma s\u00f5jategevuseta. Ja nii surutigi interventsiooni \u00e4hvardusel Balti riikidele peale baaside leping. Baasid pidid olema N\u00f5ukogude Liidu kaitseks Inglismaa ja Prantsusmaa vastu. Need aga olid niigi \u00e4ra l\u00f5igatud Saksamaa poolt.<\/p>\n<p>Nn. baaside leping oli 1920. aasta Eesti Vabariigi ja N\u00f5ukogude Venemaa vahelise rahulepingu j\u00e4me rikkumine.<\/p>\n<p>Hiljem loodud ja praegu k\u00e4ibel olev n\u00f5ukogude m\u00fc\u00fct, nagu oleks s\u00f5jalised baasid Baltikumis suunatud Saksamaa vastu, ei kannata kriitikat, kuna baasid loodi Saksamaa n\u00f5usolekul. Ja veelgi: Saksamaa keeldus avaldamast diplomaatilist survet oma liitlasele \u2013 N\u00f5ukogude Liidule, ehkki Balti riigid p\u00f6\u00f6rdusid Saksamaa poole vastava palvega.<\/p>\n<p>P\u00e4rast nn. baaside pakti s\u00f5lmimist viidi Paldiskisse ja Eesti l\u00e4\u00e4neranniku saartele umbes 25000 punaarmeelast (samal ajal oli Eestil endal s\u00f5jav\u00e4ge 12 600 meest). Memento: Trooja hobuse lugu.<\/p>\n<p>L\u00fchiajalise \u201cvaikuse\u201d j\u00e4rgi (9 kuud ainult!) v\u00f5eti kurss Eesti Vabariigi ja kogu Baltikumi okupeerimisele ja kehtiva riigikorra kukutamisele. 16. juunil 1940. aastal N\u00f5ukogude Liidu valitsus esitas Eesti valitsusele ultimaatumi, kus v\u00e4ideti, et Eesti rikub N\u00f5ukogude Liiduga s\u00f5lmitud pakti ja Eesti olevat s\u00f5lminud L\u00e4ti ning Leeduga s\u00f5jalise liidu N\u00f5ukogude Liidu vastu. Samuti n\u00f5uti uue valitsuse moodustamist ja t\u00e4iendavate n\u00f5ukogude v\u00e4ekontingentide paigutamist Eesti Vabariigi territooriumile. See oli otseseks pakti rikkumiseks NSV Liidu poolt. Nn. baaside paktis (artikkel V) oli \u00f6eldud:<\/p>\n<p>\u201cK\u00e4esoleva Pakti elluviimine ei tohi mingil m\u00e4\u00e4ral riivata Lepingu osaliste suver\u00e4\u00e4n\u00f5igusi, eriti nende majanduss\u00fcsteemi ja riiklist korda.\u201d<\/p>\n<p>Peale selle oli eraldi kokkuleppes ette n\u00e4htud, et Eestis asuvate n\u00f5ukogude garnisonide suurus ei tohtinud \u00fcletada 25 000 meest.<\/p>\n<p>Osutada vastupanu tingimustes, kus \u00fcksnes Eestis olevate punaarmeelaste arv \u00fcletas kahekordselt Eesti s\u00f5jav\u00e4elaste arvu, oli lootusetu. Eesti Vabariigi valitsus oli sunnitud j\u00e4rele andma. Ja nii algas N\u00f5ukogude Liidu invasioon ja Eesti faktiline okupeerimine 17. juunil 1940. aastal. Punaarmee v\u00e4eosad \u00fcletasid Eesti piiri ning samal ajal alustasid liikumist Tallinna suunas ka baasides olevad Punaarmee \u00fcksused, mis aga oli otseseks pakti rikkumiseks, kus oli \u00f6eldud:<\/p>\n<p>\u201cEesti Vabariik kindlustab N\u00f5ukogude Liidule \u00f5iguse asuda Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski linnas baase mere-s\u00f5jalaevastikule ja m\u00f5ned aerodroomid lennuv\u00e4ele rendi \u00f5igustel sobiva hinnaga.\u201d<\/p>\n<p>Seega Punaarmee v\u00e4eosade saabumine Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna oli baaside lepingu j\u00e4me rikkumine ja jalge alla tallamine N\u00f5ukogude Liidu poolt relvastatud j\u00f5udude kaasabil. Analoogilised s\u00fcndmused toimusid ka L\u00e4tis ja Leedus.<\/p>\n<p>Punaarmee soomusautode otsesel osav\u00f5tul vabastati 34 kommunisti ja \u201criigikukutajat\u201d (rohkem neid sel momendil Tallinna vanglas polnud), kelle kohta ei k\u00e4inud 1938. a. amnestiaseadus, nende hulgas ka praegugi tuntud endine Eesti armee kapten Trankmann, kes m\u00fc\u00fcs N\u00f5ukogude Liidule Narva juures olevate patareide positsioonide plaanid.<\/p>\n<p>Edasi organiseeriti Tallinnas valitsusvastane meeleavaldus m\u00f5nesaja Eesti kommunisti ja Petserist kohale toodud venelase osav\u00f5tul \u2013 ja sedagi k\u00f5ike Punaarmee soomusautode juuresolekul ja toetusel.<\/p>\n<p>Illusiooni loomiseks, nagu oleks kommunistlik diktatuur Eestis kehtestatud rahva tahtel, viidi l\u00e4bi \u201cvalimised\u201d Riigikogusse. Eestimaa Kommunistlik Partei kuulus 1920. aastast alates Kominterni koosseisu ja allus t\u00e4ielikult temale. Eesti kommunistide hulgas, kes said Eestis Punaarmee abiga v\u00f5imule, leidus ka \u00fcksikuid nn. ideelisi inimesi, kes siiralt uskusid kommunismi \u00fcritusse. Nad tahtsid kommunismi ellu viia sellisena, nagu ta oli paberil (\u201cpaberikommunistid\u201d). Alguses seati paljudes valimisringkondades n\u00f5ukogude survest hoolimata \u00fcles ka vastaskandidaadid.<\/p>\n<ol start=\"19\">\n<li>juunil 1940. a. saabus Eestisse \u017ddanov oma kaaskonnaga. Kogenud Kremli kulissidetaguse \u201cniidit\u00f5mbajana\u201d (meenutagem siinjuures Barbarus-Varese k\u00e4ike ja \u201ckonsultatsioone\u201d N\u00f5ukogude Liidu saatkonnas!) teadis ta h\u00e4sti, mille poolest kommunistlik \u201cdemokraatia\u201d tegelikkuses peab erinema kommunistlikust \u201cdemokraatiast\u201d paberil. Rahvakomissar Ruus aga \u00fctles otseselt v\u00e4lja: \u201cOpositsiooni kandidaatide seas leidus \u00fchelt poolt otseseid reaktsion\u00e4\u00e4re, rahvavaenlasi ja nende k\u00e4silasi\u2026 Selliste inimeste k\u00f5rvaldamine kandidaatide nimekirjast on t\u00e4iesti \u00f5igustatud.\u201d Eriti kangekaelsed vastasrinna kandidaadid, kes n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4ev\u00f5imude n\u00f5udmistest hoolimata keeldusid kandideerimisest loobumast, lihtsalt arreteeriti. Selle asemel, et anda rahvale v\u00f5imalus otsustada, keda ta peab vajalikuks valida \u2013 keda oma s\u00f5braks, keda vaenlaseks, otsustas selle k\u00fcsimuse n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5im koos kohalike kommunistide ja end kommunistideks pidavate kisak\u00f5ridega. See aga oli j\u00e4rjekordne Eesti Vabariigi P\u00f5hiseaduse j\u00e4me rikkumine.<\/li>\n<\/ol>\n<p>L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes j\u00e4i Riigivolikogu kandidaatide nimekirja 82 kandidaati, kellest 80 kuulus nn. Eesti T\u00f6\u00f6tava Rahva Liidu valimisblokki, s.o. olid uute peremeeste k\u00e4silased. Ametlikel andmetel h\u00e4\u00e4letas 92,8% h\u00e4\u00e4letamisest osav\u00f5tnud valijatest Eesti T\u00f6\u00f6tava Rahva Liidu kandidaatide poolt (kellegi teise poolt polnud ju v\u00f5imalust h\u00e4\u00e4letadagi!). Valimiste tulemusi aga v\u00f5ltsiti j\u00e4medalt, nagu seda tehakse N\u00f5ukogude Liidus t\u00e4nap\u00e4evani.<\/p>\n<p>Kohe p\u00e4rast valitsuse \u201cvahetust\u201d algas kogu maal terror, mis saavutas oma haripunkti 13. ja 14. juunil 1914. aastal. Tuhanded inimesed said tunda n\u00f5ukogude piinakambreid, neid lasti maha sadade kaupa (Tartu vangla, Viljandi vangla, Kuressaare loss, Scheeli suvila Kosel, Pagari t\u00e4nav, \u201cKave\u201d kelder jne. \u2013 Meenutagem!). Tuhandeid eestlasi saadeti tervete perekondade kaupa Siberisse, kusjuures mehed kuulutati arreteerituteks ja lahutati oma perekondadest, naised ja lapsed aga v\u00e4ljasaadetuteks. Ka rasedad naised ja vasts\u00fcndinud imikud olid \u201cs\u00fc\u00fcdi\u201d n\u00f5ukogude v\u00f5imu ja N\u00f5ukogude Liidu ees. Varandused aga konfiskeeriti\u2026 \u00fcksnes Irboska jaama kaudu saadeti N\u00f5ukogude Venemaale 342 kaubavagunit, mis olid viimse v\u00f5imaluseni inimesi t\u00e4is tuubitud. (V\u00f5rdluseks tuletame meelde \u2013 Punaarmee vabastas vanglast 34 kommunisti\u2026)<\/p>\n<p>Varsti p\u00e4rast n\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamist viidi suure k\u00f5muga l\u00e4bi mitmed \u201creformid\u201d, mis pidid \u201ct\u00f5stma\u201d rahva elatustaset, ja \u00fcsna vaikselt sellised, mis eespoolmainitute tulemused praktiliselt annuleerisid.<\/p>\n<ol start=\"1940\">\n<li>a. septembri l\u00f5pus t\u00f5steti palkasid 30 \u2013 40%. Sama aasta oktoobri alguses \u201creguleeriti\u201d enamiku kaupade hindasid, mis viis praktiliselt nulliks palkade t\u00f5stmise. Viidi sisse normid, millises koguses v\u00f5ib \u00fchele isikule m\u00fc\u00fca mingit kaupa (makarone n\u00e4iteks 500 grammi). Varem taolisi kitsendusi polnud. \u00dclikonna v\u00f5i palitu ostmine m\u00e4rgiti uue korra kohaselt isikutunnistusele \u00e4ra, rohkem kui \u00fchte eset ei tohtinud osta. Enne Punaarmee sissetungi oli kauplustes k\u00f5iki kaupu k\u00fclluses ja neid v\u00f5is osta vajalikus koguses. Kuid peale maa okupeerimist alustasid Punaarmee ohvitserid ja nende perekonnaliikmed otsekohe kaupluste r\u00fcndamist. Osteti korraga kuni k\u00fcmme kella, mitu paari saapaid jne. Niiviisi siis algas Eesti rahva eluj\u00e4rje \u201ct\u00f5stmine\u201d \u2013 kaupade m\u00fc\u00fcgi osas kitsendused, paljud kaubad aga kadusid hoopiski m\u00fc\u00fcgilt, tekkisid j\u00e4rjekorrad, mida Eestis varem, ei tuntud\u2026<\/li>\n<\/ol>\n<p>T\u00e4nu Eesti Vabariigi olemasolule ja tema iseseisvusele ei teadnud eesti rahvas, mis toimus 1937. aastal N\u00f5ukogude Venemaal. Samal ajal aga seal elavad eestlased said massiliselt m\u00f6llanud terrorist tugevalt kannatada, nende seas ka \u201cteenekad\u201d kommunistid. Tuntud Eesti kommunistidest lasti Eestis maha ainult Kingisepp, k\u00f5ik teised Eesti kommunistliku liikumise silmapaistvad tegelased lasti aga maha Venemaal n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt\u2026 Kui olla objektiivne, siis tuleb selge s\u00f5naga v\u00e4lja \u00f6elda, et Eestimaa Kommunistlik Partei h\u00e4vitati N\u00f5ukogude Vene Kommunistide poolt! Ja seda N\u00f5ukogude Liidus \u2013 t\u00f6\u00f6liste \u201ckodumaal\u201d\u2026 Kolmek\u00fcmnendate aastate alul ja eriti nende l\u00f5pul Leningradis ja Leningradi oblastis, Siberis ja Kaug-Idas \u2013 k\u00f5ikjal, kus elas eestlasi \u2013 neid vallandati t\u00f6\u00f6lt, arreteeriti ja saadeti asumisele \u00fcksnes nende rahvusliku kuulumise p\u00e4rast. Samal ajal kadus Venemaal ka eestikeelne perioodika ja suleti eesti \u00f5ppekeelega koolid \u2013 see t\u00e4hendab: toimus eestlaste rahvuslik diskrimineerimine N\u00f5ukogude Liidus.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude v\u00f5imu tugevnemisega Eestis alates 1940. aastast tugevnes ka terror. Kui 1919. aastal tapeti nn. eesti punaste poolt Punaarmee v\u00e4eosade kaasabil Tartus Krediitpanga keldris \u201cainult\u201d 26 inimest, siis 1941. aastal lasti \u00fcksnes Tartu vanglas maha 198 inimest (meenutagem ka J. Parij\u00f5ge!). Suhteliselt l\u00fchikese ajavahemiku jooksul 1940 \u2013 1941. a. lasti n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imude poolt Eestis maha umbes sama palju inimesi, kui palju kaotas Eesti s\u00f5jav\u00e4gi Vabaduss\u00f5ja lahingutes 1918 \u2013 1920.<\/p>\n<p>P\u00e4rast Eesti teistkordset okupeerimist N\u00f5ukogude Liidu poolt 1944. a. algasid arreteerimised ja v\u00e4ljasaatmised uue hooga. Osa inimesi saadeti v\u00e4lja lihtsalt ka sellep\u00e4rast, et n\u00f5ukogude administratsioonile oli linnades vaja elamispinda. Eriti suur arreteerimiste ja v\u00e4ljasaatmiste laine veeres \u00fcle Eesti 1949. aasta m\u00e4rtsis. N\u00f5ukogude koonduslaagritesse saadeti nii imikuid, lapsi kui ka rauku\u2026 Ligi sada tuhat eestlast pidid j\u00e4tma oma kodud\u2026<\/p>\n<p>Kohalikud Eesti kommunistid, kes olid kaasa aidanud Eesti okupeerimisele N\u00f5ukogude Liidu poolt, olid siiralt uskunud lubatud \u201cparadiisi\u201d saabumisse. N\u00e4hes aga Eestis toimuvat verist terrorit, p\u00fc\u00fcdsid \u00fcksikud nendest mingil m\u00e4\u00e4ral v\u00e4hendada selle ulatust. Enamus nendest naiivsetest inimestest arreteeriti, m\u00f5ned nende seast lasti maha, m\u00f5ned aga, nagu n\u00e4iteks Eesti NSV valitsuse juht Vares-Barbarus, olles s\u00fcgavalt pettunud n\u00f5ukogude tegelikkuses, l\u00f5petasid oma elu enesetapmisega.<\/p>\n<p>Nende nn. kodanlike natsionalistide (nagu ka Vares ja Karotamm) asemele toodi N\u00f5ukogude Venemaalt inimesi, kes oma pikaajalise truualamliku tegevusega olid n\u00e4idanud, et nad t\u00e4idavad pimesi iga Moskvast tuleva korralduse nagu soldat t\u00e4idab k\u00e4sku. Need inimesed, ehkki osa nendest on p\u00e4ritolult eestlased, on ammu kaotanud oma rahvusliku iseteadvuse ja venestunud nii keelelt kui ka meelelt. Sageli ei oska nad eesti keeltki, nende intellektuaalne ja hariduslik tase on \u00e4\u00e4rmiselt madal. Need inimesed viivad kuulekalt ellu n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imude poliitikat, tuginedes n\u00f5ukogude armee t\u00e4\u00e4kidele ja karistusaparaadile \u2013 miilitsale ja julgeolekule. Hoolimata suure hulga n\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00e4gede kohalviibimisest, ei tunne n\u00f5ukogude v\u00f5im ennast okupeeritud territooriumil kindlana. Ta teab, et Eesti rahva r\u00f5huv enamus vihkab n\u00f5ukogude okupatsioonire\u017eiimi ja et soodsatel tingimustel v\u00f5ib kergesti puhkeda vastuhakk. Seep\u00e4rast likvideeriti 1956. aastal p\u00e4rast \u00fclest\u00f5usu Gruusias kiiruga k\u00f5ik Eesti territooriumil asunud \u00fcksikud eestlastest enamuses koosnenud v\u00e4eosad (J\u00f5hvis jm.) ning paisati laiali \u00fcle kogu N\u00f5ukogude Liidu, sulatades s\u00f5jav\u00e4es viibivaid eestlasi halli vene massi hulka. Samuti pole n\u00f5ukogude v\u00f5im sugugi kindel, et massiliste v\u00e4ljaastumiste korral s\u00f5jav\u00e4gi hakkaks tulistama demonstrante v\u00f5i \u00fclest\u00f5usnuid. Eeskujud selles osas on Ungari ja T\u0161ehhoslovakkia n\u00e4ol olemas.<\/p>\n<p>Samuti n\u00e4itab seda ka asjaolu, et 1969. aastal \u00f5nnestus julgeolekul paljastada Eesti territooriumil \u201cPoliitiliste vabaduste eest v\u00f5itlemise liidu\u201d osakond, mille oli loonud s\u00f5ja-merelaevastiku ohvitser Gavrilov koos oma kaasv\u00f5itlejatega. Julgeoleku agendid jooksid jalad rakku, et v\u00e4lja selgitada s\u00f5jalaevastiku meremeeste v\u00f5imalikke sidemeid Eesti rahvusliku vabadusliikumisega. Tallinna ps\u00fchhiaatriahaiglas peetakse praegugi kinni poliitvange, kelle seas suure osa moodustavad Balti laevastiku meremehed.<\/p>\n<p>Oma positsioonide kindlustamiseks Eestis p\u00fc\u00fcavad okupatsiooniv\u00f5imud Eestit koloniseerida ja \u00fcmberrahvustada. Venelaste massiline sisser\u00e4ndamine Eestisse pole mingi juhuslik n\u00e4htus, vaid on partei bosside poolt Moskvas ette planeeritud. Eestis, kus maavarasid peaaegu ei ole, on p\u00e4rast s\u00f5da ehitatud k\u00fcmneid suuri tehaseid. Nende tehaste jaoks pole siin ei toorainet, t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Neid tehaseid ehitatakse selleks, et soodustada venelaste massilist sisser\u00e4ndamist ehk teisiti \u00f6eldes \u2013 Eesti territooriumile tuuakse sisse lisaks s\u00f5jav\u00e4ele veel relvastamata venelastest tsiviilgarnison. Sealjuures kasutavad sisser\u00e4ndajad mitmeid pealtn\u00e4ha t\u00e4htsusetuid privileege nagu korteri saamine soodsatel tingimustel. Tallinna ja teiste linnade uutes elamurajoonides kuulub 75 \u2013 80% uutest korteritest venelastele. Pole siis ime, et Mustam\u00e4e uut elamurajooni Tallinnas nimetavad eestlased \u201cTiblagorskiks\u201d. Samal ajal on paljudel eestlastel korraliku korteri saamise ainsaks v\u00f5imaluseks kooperatiivkorteri ehitamine.<\/p>\n<p>Paljudes tehastes, kus t\u00f6\u00f6deldakse ainult sisseveetud toorainet ja praktiliselt kogu toodang veetakse Eestist v\u00e4lja (\u201cDvigatel\u201d, Ekskavaatoritehas, masinatehased Tallinnas, Tartus ja m\u00f5\u00f5duriistade tehased) moodustavad t\u00f6\u00f6liste ja insenertehnilise personali p\u00f5himassi sisser\u00e4nnanud venelased.<\/p>\n<p>Selles, et meil on tegemist Eesti sihip\u00e4rase \u00fcmberrahvustamisega, aga mitte rahvastiku stiihilise \u00fcmberasumisega Venemaa \u00fclerahvastatuse t\u00f5ttu, v\u00f5ib veenduda, kui v\u00f5rrelda Eestit n\u00e4iteks Pihkva oblastiga (suur osa sisser\u00e4ndajaist on p\u00e4rit Pihkva oblastist):<\/p>\n<p>Eesti\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Pihkva oblast<\/p>\n<p>Pindala tuh. km<sup>2<\/sup>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 45,1\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 55,3<\/p>\n<p>Elanikke tuhandetes\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1356,0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 918,0<\/p>\n<p>Elanike keskmine<\/p>\n<p>tihed. 1 km<sup>2<\/sup>-l\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 30\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 16,6<\/p>\n<p>Linnade arv\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 33\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 14<\/p>\n<p>Linnat\u00fc\u00fcpi asulaid\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 24\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 5<\/p>\n<p>Linnaelanike % kogu<\/p>\n<p>elanikkonnast\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 60\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 31<\/p>\n<p>Sarvloomi tuhandetes<\/p>\n<p>(1963. a.)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 532\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 492<\/p>\n<p>Sigu tuhandetes\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 570\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 362<\/p>\n<p>Raudteid kilomeetrites\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1442\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1108<\/p>\n<p>Pihkva oblastis on klimaatilised ja \u00f6koloogilised tingimused paremad kui Eestis, pindala on suurem, elanike arv aga v\u00e4iksem. Keskmine elanike tihedus 1 km<sup>2<\/sup> kohta on kaks korda v\u00e4iksem kui Eestis. Linnaelanike % on madal. Tekib k\u00fcsimus, miks ei suunata sisser\u00e4ndava vene elanikkonna voolu Pihkva oblastisse? V\u00f5iks ju seal ehitada tehaseid, ehitada raudteid ja maanteid, t\u00f5sta p\u00f5llumajanduse taset ja rahva elatustaset. Tehaste ehitamine Pihkva oblastisse oleks ka majanduslikult kasulikum. Need tehased j\u00e4\u00e4ksid oma toorainebaasidele ja valmistoodangu turgudele ju 400 \u2013 500 km ligemale kui Eestisse ehitatud tehased, see aga v\u00e4hendaks transpordikulusid ja alandaks seega toodangu omahinda. Seejuures peab m\u00e4rkima, et tegelikult on elanike arv Pihkva, Novgorodi ja Vologda oblastites praegu 25 \u2013 35% madalam s\u00f5jaeelsest.<\/p>\n<p>Tekib k\u00fcsimus: miks siis venelased nii massiliselt \u00fcmber asuvad okupeeritud maadesse, kaasaarvatud ka Eestisse? On ju \u00fclej\u00e4\u00e4nud N\u00f5ukogude Venemaal loodusvarasid k\u00fclluses, muld kaugelt viljakam, suurem osa Venemaast j\u00e4i puutumata nii Esimesest kui ka Teisest Maailmas\u00f5jast. K\u00f5ike seda arvesse v\u00f5ttes peaks ju elu seal m\u00e4rksa parem olema kui okupeeritud territooriumidel! Kuid \u00fcks asjaolu, mis praktiliselt viib nulliks k\u00f5ik eespooltoodud eelised \u2013 N\u00f5ukogude Venemaal on kommunistlik diktatuur eksisteerinud \u00fcle kahek\u00fcmne aasta kauem kui Eestis. Selle aja jooksul aga sai Venemaa p\u00f5llumajandus t\u00e4nu NKVD terrorile, massilistele v\u00e4ljasaatmistele ja sunniviisilisele kollektiviseerimisele sellise hoobi, millest ta pole veel praegugi suutnud toibuda.<\/p>\n<p>Ja veel. Nn. Hru\u0161t\u0161ovi ajal, kui N\u00f5ukogude Liidus olid j\u00e4rjekordselt \u201cajutised raskused\u201d toiduainetega, paljudes Pihkva oblasti kolhoosides j\u00e4i aga vili koristamata, sest ei j\u00e4tkunud t\u00f6\u00f6j\u00f5udu! Samal ajal p\u00f5genesid Pihkva oblasti kolhoosnikud niiv\u00f5rd massiliselt Eestisse, et oblasti parteibossid saatsid EKP sekret\u00e4rile K\u00e4binile kirja palvega mitte nende t\u00f6\u00f6j\u00f5udu \u00e4ra meelitada\u2026<\/p>\n<p>Sageli v\u00f5ib sisse r\u00e4nnanud venelaste suust kuulda, et nemad on meid, eestlasi, teinud \u00f5nnelikuks. Vaadake, kui palju on nemad meie jaoks tehaseid, maju, koole ja haiglaid ehitanud! Need jutud aga k\u00f5ik on ju lausa irvitamine eestlaste \u00fcle! Nendest tehastest pole ju Eesti rahvale mingit kasu, uutes majades elavad peamiselt sisser\u00e4nnanud venelased. Nii said n\u00e4iteks Mustam\u00e4el, uue elamurajooni k\u00f5ige esimeses majas eestlased kaheksak\u00fcmnest korterist ainult kaks, \u00fclej\u00e4\u00e4nud seitsek\u00fcmmend kaheksa l\u00e4ks aga sisses\u00f5itnud venelastele ja nende perekondadele.<\/p>\n<p>K\u00f5ik, mis Eestis on ehitatud, on ehitatud Eesti t\u00f6\u00f6stusest ja p\u00f5llumajandusest saadud sissetulekuga. Ja ehitatud on see k\u00f5ik mitte Eesti rahva jaoks, vaid nende jaoks, kes p\u00fc\u00fcavad k\u00f5igest v\u00e4est eestlasi assimileerida, lahustada meid venelaste massi seas.<\/p>\n<p>Meie rahvuskultuur on maha surutud ja asendatud parteilise pseudokultuuriga, mille ainsaks eesm\u00e4rgiks on marksismi-leninismi dogmade tuupimine inimeste p\u00e4he. Lisaks sisser\u00e4ndajate hoiakule ja \u00fctlustele vene kultuuri toomisest Eestisse ka ametlik propaganda r\u00e4\u00e4gib igal v\u00f5imalikul juhul, kui suurt ja viljastavat m\u00f5ju on avaldanud ja avaldab side Venemaaga Eesti kultuuri arengule. Kuidas on aga olukord tegelikkuses? Kas me oleksime praegu metsinimesed, kui meil Venemaaga poleks olnud mingit kontakti? Ei. Hoolimata 700-aastasest m\u00f5isaorjusest oli meil juba 1897. aastal 9 kuni 49-aastaste seas 96,2% kirjaoskajaid, Vene impeeriumi \u00fclej\u00e4\u00e4nud osas oli aga kirjaoskajaid samal ajal 28,4%! 1939. aastal oli Eestis kirjaoskajaid 98,6%. N\u00f5ukogude Liidus aga 87,4%.<\/p>\n<p>Hoolimata rasketest katsumustest on Eesti rahvas s\u00e4ilitanud oma keele ja loonud oma rahvuskultuuri, mis oma tasemel on t\u00e4iesti v\u00f5rreldav teiste Euroopa rahvaste omaga. Vene N\u00f5ukogude okupatsioonis ja s\u00f5ja tagaj\u00e4rjel on Eesti rahvas kaotanud ligi 20% oma koosseisust, kusjuures enamus nendest kaotustest tuleb n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt sooritatud repressioonide arvele.<\/p>\n<p>K\u00f5igist kaotustest hoolimata me ei ole venestunud, ja venestunud eestlaste protsent, nagu n\u00e4itasid 1959. ja 1970. aasta rahvaloendused meil ei kasva, vaid v\u00e4heneb, samal ajal, kui enamikul teistel rahvastel venestunute protsent pidevalt kasvab.<\/p>\n<p>Seda n\u00e4hes p\u00fc\u00fcavad Kremli v\u00f5imumehed ja Vene \u0161ovinistid v\u00f5imalikult suurel arvul venelasi sisse vedada.<\/p>\n<p>Venelaste arvu suurendamist Eestis v\u00f5ib n\u00e4ha allj\u00e4rgnevast tabelist:<\/p>\n<ol start=\"1943\">\n<li>a. 1959. a.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1970. a.<\/li>\n<\/ol>\n<p>tuh. inim.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 %kogu \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 tuh.inim.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 %kogue \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 tuh.inim.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 %kogu tuh.inim.<\/p>\n<p>elanike elanik\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 elanike<\/p>\n<p>arvust\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 arvust \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 arvust<\/p>\n<p>eestlased\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 980\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 90.7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 893\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 72,9\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 925\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 68,2<\/p>\n<p>venelased\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ??\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 5,6\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 240\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 21,7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 335\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 24,2<\/p>\n<p>ukrainlased\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 -16\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2,3\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 28\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2,1<\/p>\n<p>valgevenelased 11\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 0,9\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 19\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1,4<\/p>\n<p>sakslased\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 15\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1,5\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &#8211;\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &#8211;\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &#8211;<\/p>\n<p>rootslased\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 8\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 0,7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &#8211;\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &#8211;\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &#8211;\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &#8211;<\/p>\n<p>soomlased\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &#8211;\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 19\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1,4<\/p>\n<p>juudid\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ?\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 5,4\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 0,5\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 5,3\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 0,4<\/p>\n<p>muud\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ?\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 15,0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1,2\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 25,0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 1,8<\/p>\n<p>Sellised on ametlikud andmed. Kui aga v\u00f5tta arvesse, et paljusid faktiliselt siin elavaid inimesi, nagu s\u00f5jav\u00e4elased ja nende perekonnad rahvaloenduse andmetes pole arvestatud, siis v\u00f5ime kindlad olla, et venelaste tegelik % on ametlikult n\u00e4itajast suurem.<\/p>\n<p>NLKP programmis on \u00f6eldud, et N\u00f5ukogude Liidus kaovad aja jooksul keelepiirid.<\/p>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud aastal algas \u00e4ge nn. n\u00f5ukogude rahvuse kampaania. Ajalehes \u201cRahva H\u00e4\u00e4l\u201d 16. sept. 1971. a. ilmus artikkel, kus r\u00e4\u00e4giti \u00fchise keelega n\u00f5ukogude rahvuse moodustamisest NSVL territooriumil. Pole tarvis erilist kaugelen\u00e4gelikkust, et aru saada, et \u00fchtse n\u00f5ukogude rahvuse all m\u00f5eldakse vene rahvust ja \u00fchtse keele all vene keelt. Niiviisi on mittevene rahvaste sihip\u00e4rane assimileerimine ja v\u00e4ljajuurimine otse ametlikult v\u00e4lja kuulutatud n\u00f5ukogude valitsuse ja NLKP poolt. Milliste sulgedega ka ei ehitaks seda kolonisaatorlikku ettev\u00f5tmist, ikkagi on n\u00e4ha, et N\u00f5ukogude Liidu juhid rikuvad otseselt \u00dcRO p\u00f5him\u00f5tteid, kultiveerivad suurvene \u0161ovinismi koos teiste rahvuste diskrimineerimisega, rikkudes elementaarseid inim\u00f5igusi.<\/p>\n<p>Meie rahvas ei n\u00f5ustu assimileerimise ja venestumisega, nii nagu vene rahvas ei n\u00f5ustu kunagi saksastamisega v\u00f5i hiinastamisega.<\/p>\n<p>Me loeme oma loomulikuks \u00f5iguseks meie rahva p\u00fc\u00fcdu likvideerida vene n\u00f5ukogude okupatsiooni koos k\u00f5igi selle tagaj\u00e4rgedega. Me kuulutame avalikult, et sisser\u00e4nnanud venelaste mass, kes \u00e4hvardab meie etnilist eksisteerimist, saab v\u00e4lja asustatud esimesel v\u00f5imalusel. Muulaste hulka tuleb piirata selliselt, et nad ei p\u00f5hjustaks eesti rahva assimileerumist, ka v\u00e4lja suremist. Me ei ole vene rahva vaenlased, kui nad elavad omal maal ja ei \u00e4hvarda meie rahva olemasolu. Eesti rahvas suhtub vaenulikult ainult vene okupatsioonisse ja vene \u0161ovinismi. Vastupanu okupatsioonile ja vene \u0161ovinismile aga kasvab iga p\u00e4ev ja pidevalt.<\/p>\n<p>Vene rahval endal tuleb maksta kallist hinda oma juhtide avant\u00fc\u00fcride ja ekspansiooni eest. See hind l\u00e4heb iga aastaga r\u00e4ngemaks, kuna k\u00f5igis okupeeritud aladel kasvab rahvuslik vabadusliikumine ja eesti rahvas pole \u00fcksi. Temaga koos on teised okupatsiooni all olevad rahvad. On tekkinud sidemed eri rahvaste rahvuslike vabadusliikumiste vahel ja need sidemed tugevnevad p\u00e4ev-p\u00e4evalt. Tugevnevad ka sidemed vene demokraatliku liikumisega, kes tunnustab t\u00e4ielikult k\u00f5igi rahvuste suver\u00e4\u00e4nsuse p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igust iseseisvale elule.<\/p>\n<p>Me oleme seisukohal:<\/p>\n<p>1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 N\u00f5ukogude Liidu poolt okupeeritud rahvaste vabanemine toimub pidevalt tugevneva rahvusliku vabadusliikumise tulemusena;<\/p>\n<p>2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 vabaduse saavutamine on reaalne ainult k\u00f5igi n\u00f5ukogude okupatsiooni all olevate rahvaste tiheda koost\u00f6\u00f6 korral;<\/p>\n<p>3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 totalitarismi likvideerimiseks N\u00f5ukogude Venemaal on vajalik n\u00f5ukogude okupatsiooni all olevate rahvaste rahvuslike vabadusliikumiste ja vene demokraatliku liikumise tiheda koost\u00f6\u00f6 ning vastastikuse abistamise korral;<\/p>\n<p>4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 vene demokraadid peavad tegema vene elanikkonna seas j\u00e4rjekindlalt selgitust\u00f6\u00f6d, n\u00e4idates selle okupatsiooni olemust, tema pahelisust ning kahjulikkust ka Venemaale endale. See t\u00f6\u00f6 on vajalik kasv\u00f5i sellekski, et tulevikus v\u00e4ltida asjatut verevalamist okupeeritud maade rahvaste ja vene rahva vahel;<\/p>\n<p>5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 nii n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt okupeeritud rahvaste kui ka vene rahva p\u00f5hiliseks ideoloogiaks peab saama demokraatlik natsionalism;<\/p>\n<p>6)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 selleks, et v\u00e4ltida tehtud vigu, peab iga opositsiooniline liikumine tundma \u00f5ppima rahvuslike vabadusliikumiste ja vene demokraatia ajalugu;<\/p>\n<p>7)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 k\u00f5igi n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt okupeeritud ja koloniaalikkesse surutud rahvaste koost\u00f6\u00f6 peab olema rajatud p\u00f5him\u00f5ttele: \u201cTeie ja meie vabaduse eest!\u201d<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Eestis, 1971. aastal\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eesti Rahvusrinne\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eesti Demokraatlik Liikumine<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span lang=\"EN-GB\">Kalju M\u00e4tik:<\/span><\/p>\n<div><em><span lang=\"EN-GB\">Antud artikli esialgse variandi kirjutasin ma A. Juskevit\u0161i tellimisel Moskvas ilmuva p\u00f5randaaluse ajakirja jaoks. Tingimuseks oli, et mitte \u00fcle kuue lehek\u00fclje. Tekst kippus aga pikemaks minema. Andsin selle l\u00f5petamata kujul Juskevit\u0161ile tutvumiseks, tema kirjutas selle l\u00f5puni ja pani sellele ka pealkirja. A. Varato t\u00f5lkis selle eesti keelde ja pani pealkirjaks \u201cN\u00f5ukogude Vene invasioonist, okupatsioonist ja kolonialismist Eestis\u201d. V\u00f5ib-olla on ta ka sisus teinud mingeid v\u00e4ikesi muudatusi. Ma panin endise pealkirja tagasi. KGB sai l\u00e4biotsimistel k\u00e4tte artikli m\u00f5lemad variandid ja toimikus on nad m\u00f5lemad \u00e4ra nimetatud just nagu erinevad artiklid. Nii et keegi vist neid KGB-s l\u00e4bi ei lugenud, aitas pealkirjadestki.Toimikus on \u00f6eldud, et Moskvas ja Leningradis levitati dokumente pealkirjaga \u201cEesti Demokraatliku Liikumise Programm\u201d ja \u201cVene kolonialism Eestis\u201d. Arvestades antud tegevuse erilist \u00fchiskonnaohtlikkust algatas NSVL Ministrite N\u00f5ukogu juures olev Riikliku Julgeoleku Komitee kriminaalasja.Varatol oli masinakirjas tr\u00fckitud artikkel kuskilt eestiaegsest v\u00e4ljaandest pealkirjaga \u201cVerised j\u00f5ulud\u201d, kus oli juttu sellest, kuidas tsaari karistussalk tuli j\u00f5ulup\u00fchade ajal \u00fchte eesti k\u00fclla ja laskis m\u00f5ned talumehed maha. Uurijad ilmselt seda artiklit ei olnud lugenud ja seep\u00e4rast nimetasid seda ka n\u00f5ukogudevastaseks.<\/span><\/em><\/div>\n<div><\/div>\n<div><span lang=\"EN-GB\"><br \/>\n<\/span><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00f5ukogude Vene invasioonist, okupatsioonist ja kolonialismist Eestis Ametlik n\u00f5ukogude propaganda ja kommunistlik ajalooteadus moonutavad omakasup\u00fc\u00fcdlikel eesm\u00e4rkidel t\u00e4iesti ettekavatsetult k\u00f5igi N\u00f5ukogude<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[85,100,99,79],"aasta":[80],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11465","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-artem-juskevits","autorid-edl","autorid-err","autorid-kalju-matik","aasta-80"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v25.8 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Vene kolonialism Eestis - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vene kolonialism Eestis - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"N\u00f5ukogude Vene invasioonist, okupatsioonist ja kolonialismist Eestis Ametlik n\u00f5ukogude propaganda ja kommunistlik ajalooteadus moonutavad omakasup\u00fc\u00fcdlikel eesm\u00e4rkidel t\u00e4iesti ettekavatsetult k\u00f5igi N\u00f5ukogude\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-11-17T19:01:03+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"21 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/\",\"name\":\"Vene kolonialism Eestis - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-09-01T18:37:22+00:00\",\"dateModified\":\"2021-11-17T19:01:03+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Vene kolonialism Eestis\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vene kolonialism Eestis - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Vene kolonialism Eestis - Demokraatlik liikumine","og_description":"N\u00f5ukogude Vene invasioonist, okupatsioonist ja kolonialismist Eestis Ametlik n\u00f5ukogude propaganda ja kommunistlik ajalooteadus moonutavad omakasup\u00fc\u00fcdlikel eesm\u00e4rkidel t\u00e4iesti ettekavatsetult k\u00f5igi N\u00f5ukogude","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","article_modified_time":"2021-11-17T19:01:03+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"21 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/","name":"Vene kolonialism Eestis - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-09-01T18:37:22+00:00","dateModified":"2021-11-17T19:01:03+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/vene-kolonialism-eestis\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Vene kolonialism Eestis"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11465","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/dokumendid"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11465\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12596,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11465\/revisions\/12596"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11465"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=11465"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=11465"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=11465"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=11465"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}