{"id":11786,"date":"2021-10-11T10:33:30","date_gmt":"2021-10-11T10:33:30","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=dokumendid&p=11786"},"modified":"2021-10-11T10:33:30","modified_gmt":"2021-10-11T10:33:30","slug":"moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia","status":"publish","type":"dokumendid","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/","title":{"rendered":"M\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia"},"content":{"rendered":"

Saateks <\/strong>“M\u00f5ningate XX sajandi ausate inimeste trag\u00f6\u00f6dia” j\u00f5udis L\u00e4\u00e4nde juba enam kui aastak\u00fcmme tagasi. K\u00fcll nimetu materjalina omistati see ometi koheselt tehnikadoktorile, Lenini preemia laureaadile Johannes Hintile. Olukorras, kus autori nimi faktiliselt puudus \u2014 kuigi see samal ajal suust suhu liikus \u2014, tundus v\u00e4ljaandjaile raja taga, et kirjutise avaldamine v\u00f5ib siiski kahjustada anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud autorit. Nii j\u00e4igi see v\u00e4lja “Lisanduste…” I k\u00f6itest (kogud I-VII). Kuiv\u00f5rd see samm ei suutnud kuidagi pidurdada dr. Hinti (jt. ettev\u00f5tte “Desintegraator” juhtivate t\u00f6\u00f6taja\u00adte) vastu algatatud mammut-s\u00fc\u00fcasja, on nimetatud materjal lisatud selle k\u00f6itega. Johannes Hint suri vangistuses 5. septembril 1985.a. V\u00e4ljapaistva teadlase ja tootmisjuhi moraalset abi ning materiaalset toetust kodumaisele vabadusliikumisele ei unustata iialgi.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Kirjutis “M\u00f5ningate XX sajandi ausate inimeste trag\u00f6\u00f6dia” sisaldab arvukaid r\u00fcnnakuid nii religiooni kui kiriku vastu. Autor j\u00e4tab need sageli (v\u00e4ljaandja L\u00e4\u00e4nes meelest) k\u00fcllalda\u00adselt p\u00f5hjendamata. Religioon, eraldatuna riigiv\u00f5imust, jutlustab t\u00e4nap\u00e4eva demokraatlikus maailmas (ka ateistidele!) eelk\u00f5ige vastutust elu ees \u2014 surm ei ole sellest vabanemine! Kommunismiusu j\u00f5hker pealesurumi\u00adne paljudes Ida-Euroopa jt. totalitaarsetes riikides, mis j\u00e4tkub ka avalikus\u00adtamise tingimustes, sarnaneb rohkem riigiv\u00f5imu tuge v\u00f5i kartust nautinud jesuiitlusele, et tuua suvaliselt konkretiseeriv n\u00e4ide. Nimetatud puudus ei saa aga olla piisavaks p\u00f5hjuseks Hinti traktaadi mitteavaldamisele. Tema tahtel toimus selle autori matusetalitus Tallinnas, Kaarli kirikus. <\/em>EVVA Stokholm, 1987<\/p>\n

 <\/p>\n

I\u00a0 NIISUGUSED ME P\u00d5HILISELT OLEME<\/p>\n

 <\/p>\n

    \n
  1. Seksuaalselt\u00a0 vitaalsed <\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

     <\/p>\n

    T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5ib-olla ratsionaalne m\u00f5ne pintslit\u00f5mbega skitseerida “looduse kuninga” arengut j\u00e4rgmiselt. Me tulime kusagilt merest, kus v\u00f5itlesime omatoalistega ja muu loodusega. Hakkasime liikuma p\u00fcsti kahel jalal ning meil tekkisid pikad, osavad k\u00e4ed. Muutusime v\u00f5imelisteks elama erinevates looduslikes tingimustes, edukalt konkureerima omataolistega ja v\u00f5itlema muu loodusega. Meist said t\u00f6\u00f6riistade ehitajad, leidurid ja tehnoloogia rajajad.<\/p>\n

     <\/p>\n

    Missugused arenguseadused olid ja on selle gigantse protsessi t\u00fc\u00fcrimees\u00adteks? Me ei patusta, kui mainime esimesena tungi ja vajadust paljuneda, luua meie planeedile enam ja enam meie eneste taolist elavat mateeriat. Inimene kui liik paljuneb sugulisel teel. K\u00f5ik meie umbes sada miljardit rakku elavad iga\u00fches meis koos ja n\u00f5uavad, et oleksime seksuaalselt vitaalsed.<\/p>\n

     <\/p>\n

      \n
    1. Arad ja julged <\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

       <\/p>\n

      Selleks, et halastamatus v\u00f5itluses oma olemasolu eest p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da, pidi\u00adme ja kahjuks peame ikka veel tugevamate eest p\u00f5genema ja n\u00f5rgemaid r\u00fcndama. Meie meelte poolt saadud informatsiooni p\u00f5hjal peab aju, suurem v\u00f5i v\u00e4iksem, rumalam v\u00f5i targem, \u00fcsna sageli v\u00f5tma vastu kiire otsuse: v\u00f5idelda v\u00f5i p\u00f5geneda. M\u00f5nikord p\u00f5geneme eksikombel n\u00f5rgemate eest ja hakkame v\u00f5itlema tugevamatega ning kaotame s\u00f5ja. Meie areng on olnud ja on suurep\u00e4raste saavutuste juures ka t\u00e4is eksimisi ja vigu. Unista\u00adme sellest, et edaspidi meie eksimiste ja vigade hulk j\u00e4rsult v\u00e4heneks. Kuid kas see toimub veel sadade p\u00f5lvkondade v\u00e4ltel?<\/p>\n

       <\/p>\n

      Arguse ja julguse \u2014 nende k\u00e4he t\u00fc\u00fcrimehe juhtimisele alluvad koos meiega ka peaaegu k\u00f5ik need loomad, keda enne mikroskoobi avastamist tundsime. M\u00f5ned filosoofid on soovitanud neid k\u00f5iki nimetada meie venda\u00addeks ja sellistena neid ka kohelda. Need kaks t\u00fc\u00fcrimeest on meie ja nende meie “vendade” jaoks kehtestanud \u00fcsna sarnased k\u00e4itumise “koodeksid”, millele tahes-tahtmata allume.<\/p>\n

       <\/p>\n

        \n
      1. Armastajad ja armukadedad <\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

         <\/p>\n

        Alates ajast, mil kaasaegsele inimesele \u00fcsna sarnane olevus hakkas tunne\u00adtama, et ta on olemas, s.t. kui tekkis inimese teadvus, hakkas tekkima ka sf\u00e4\u00e4r, mida me praegu nimetame inimese k\u00f5rgemaks ps\u00fc\u00fchikaks.<\/p>\n

         <\/p>\n

        Armastus on analoogne sugutungiga. Selle p\u00f5hiolemus, nagu sugutungilgi, on seotud p\u00fc\u00fcdega mingi liigi n\u00e4ol suurendada elava mateeria hulka. Ilmselt tekkis armastus palju varem kui inimlik teadvus. V\u00e4hemalt k\u00f5ikide nende aastatuhandete jooksul, mille kohta omame kirjutatud v\u00f5i joonistatud informatsiooni, on armastus v\u00e4ga s\u00fcgavalt m\u00f5jutanud meie ps\u00fc\u00fchikat. Armastuse tekkimine oli vajalik nendel liikidel, kelle bioloogiline areng oli j\u00f5udnud staadiumi, kus j\u00e4reltulijate eest hoolitsemiseks ja nende \u00fcles\u00adkasvatamiseks oli vajalik nii emase kui isase osav\u00f5tt. Armastuse biloogiliseks \u00fclesandeks oli ja on siduda kaks erinevat sugupoolt ps\u00fc\u00fchiliselt omap\u00e4raseks tervikuks v\u00e4hemalt nii kauaks, kui j\u00e4reltulijad on saanud iseseisva elu jaoks k\u00fcpseks. Armastus ei ole ainult inimese monopol, vaid on omane ka n\u00e4iteks tuvidele, luikedele ja paljudele teistele lindudele ja loomadele, kelle j\u00e4reltulijate v\u00e4ljahaudumiseks v\u00f5i \u00fcleskasvatamiseks on vaja nii isase kui emase \u00fchist tegevust. Nende lindude ja loomade armastuse teatavad aspektid pole sugugi v\u00e4hem ilusad, \u00f5ilsad ja ennast\u00adohverdavad kui inimese armastus.<\/p>\n

         <\/p>\n

        Kuid inimese armastus on veel midagi muud. Tito Colliander kirjutab oma raamatus “Minu lapsep\u00f5lve suvilad” (soome k. “Lapsuuteni huvilat”. Oy Weilin\u00a0& G\u00f6\u00f6s, Heldinki 1967; rootsi (algkeeles) “Bevarat”): “K\u00f5ige aluseks on armastus. Sunniviisiliselt ei saa \u00f5ppida armastama, see on kingitus, mis kasvab seesmisest ja vabaduses. Mitte iialgi mujal kui vabaduses. See, kes kord on \u00f5ppinud armastama \u2014 mitte ainult inimesi, nii nagu isa ja ema teineteist armastasid \u2014 vaid ka lilli aknalaual ja teokarpe rannas, metslindusid, k\u00e4bisid, oma kingi muidugi, kingapaelugi kogu nende armetuses \u2014 armastama k\u00f5ike, mida inimene oma aistingutes tajub ja mida ta tarvitab eluks \u2014, see on v\u00f5imeline armastusse p\u00f5imima iga oma olemasolu osa ja siis on v\u00f5imatu muutuda p\u00fcsivalt \u00f5nnetuks. Masendus, lootusetus, muretsemine \u2014 k\u00f5ik see ilmutab mingist vajadusest, armastuse puudumisest. Samasugune on olukord distsiplineerimatuse, ebatruuduse ja valega. Armastuses ei ole nendel kohta. Armastus puhastab k\u00f5ike, armastuses ei ole midagi ebapuhast. Armastus puhastab m\u00f5tted, ettekujutu\u00adsed, tahte, silmad.”<\/p>\n

         <\/p>\n

        Armastus kahe noore inimese vahel, kelle loomulikuks \u00fchinemiseks ei ole takistusi, on tavaliselt suurima m\u00f5eldava inimliku \u00f5nne allikas. Kahesaja miljardi raku \u00fchine takistamatu h\u00fcmn. Kuid m\u00f5nikord keelavad \u00fchiskondliku kooselu traditsioonid ja normid, m\u00f5istus \u2014 aju m\u00f5ned miljar\u00addid rakud \u2014 armastuse loomulikku arengut. See toob suuri kannatusi. Vaatamata kasvatuse ja moraalireeglite poolt aju kaudu antud keelule j\u00e4tkub tihti k\u00e4he armunud indiviidi rakkude \u00fcmberh\u00e4\u00e4lestus armastusele. Tekib \u00fchiskonna poolt kehtestatud reeglite j\u00e4rgi lubamatu, keelatud armas\u00adtus. Miljardite rakkude k\u00e4rje v\u00f5ib osutuda suuremaks m\u00f5istuse rakkude pidurdavast m\u00f5just. Tekivad trag\u00f6\u00f6diad \u2014 ps\u00fc\u00fchilised traumad, eneseta\u00adpud, hullumised.<\/p>\n

         <\/p>\n

        Marksistid-leninlased! Aeg on aru saada, et armastust ei ole v\u00e4lja m\u00f5elnud kapitalistid t\u00f6\u00f6rahva orjastamiseks ega ole armastus ka selleks, et eraomanduse tingimustes mehed saaksid naisi orjusesse asetada. Ernest Hemingway kirjeldab oma teoses “Kellele l\u00fc\u00fcakse hingekella” Robert Jordani m\u00f5tisklusi armastusest: “…aga kas Mariat tohib armastada? _. Tohib k\u00fcll, \u00fctles teine mina. \u2014 Sellest hoolimata, et puht marksistlik \u00fchiskonnak\u00e4sitlus ei n\u00e4gevat sellist fenomeni nagu armastus ette? \u2014-Mis ajast sinul selline k\u00e4sitlus on ? k\u00fcsis teine mina. \u2014 Pole mul enne olnud ega ole ka n\u00fc\u00fcd. \u2014 Sa pole t\u00f5eline marksist ja sa tead seda ise v\u00e4ga h\u00e4sti… Ja veel \u00fcks asi. Ara kunagi eputa armastusega. Suuremal osal inimestel j\u00e4\u00e4bki armastus tundmata. Ka sinul oli see varem tundmata. Aga enam ei ole. Midagi suuremat, mis sa oled Mariaga kogenud \u2014 kestku teie \u00fchine elu ainult t\u00e4nase p\u00e4eva v\u00f5i \u00f6\u00f6, v\u00f5i kestku see veel palju pikki aastaid \u2014, ei saa inimestele s\u00fcndida. Alati leidub neid, kes eitavad armastust, sest nad ei ole seda ise tunda saanud, ja kui sa ka homme sured, oled ikkagi \u00f5nneseen.”<\/p>\n

         <\/p>\n

        Armastuse tohutut m\u00f5ju meie reageeringutele ja meie k\u00e4itumisele n\u00e4itab muuhulgas t\u00f5siasi, et armunud inimeste meeleorganid kaotavad tihti v\u00f5ime objektiivselt vastu v\u00f5tta ja ajus objektiivselt anal\u00fc\u00fcsida infor\u00admatsiooni. Varem inetuna paistnud neiu v\u00f5i noormees muutub j\u00e4rsku mingiks ilu ideaaliks, inetuna tundunud h\u00e4\u00e4l muutub \u00fclimeeldivaks, teise inimese tavaliselt ebameeldivad l\u00f5hnad s\u00fcmpaatseteks. V\u00e4gev on see meie miljardite rakkude \u00fcmberh\u00e4\u00e4lestumine armastusele.<\/p>\n

         <\/p>\n

        \u00dcldiselt peale m\u00f5nede erandite on meie k\u00f5rgem ps\u00fc\u00fchika liigi huvides v\u00f5imeline teataval m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutama ja reguleerima nii oma sugutungi kui ka armastust. Armumise ja sugulise l\u00e4bik\u00e4imise keelu t\u00e4itmine l\u00e4hedaste sugulaste vahel p\u00f5hjustab k\u00e4esoleval ajal ps\u00fc\u00fchilisi traumasid ja kannatusi ainult \u00fcksikute haiglaste indiviidide juures. Sophoklese ajal oli Oidipuse kompleks inimps\u00fc\u00fchikale ja liigile homo sapiens v\u00f5ib-olla suureks problee\u00admiks.<\/p>\n

         <\/p>\n

        Elu maakeral oli, on ja j\u00e4\u00e4b ka kauges tulevikus v\u00e4ga olulisse s\u00f5ltuvus\u00adse kosmilisest, eriti p\u00e4ikese tegevusest. P\u00e4ike \u2014 suur tuumal\u00f5ke \u2014 p\u00f5leb sarnaselt tavalisele l\u00f5kketulele metsas kord vaiksemalt, siis j\u00e4lle leegitseb. On lootusetu v\u00f5idelda selle k\u00f5igega, mis s\u00fcnnib kosmoses ja p\u00e4ikesel. Meil on tulnud hakata sellega ja sellest tuleneva kliima, kiirguse ja muude tingimustega kohanema. Ebanormaalsete olukordade kompenseerimiseks ja kahjulike tagaj\u00e4rgede k\u00f5rvaldamiseks arendas elu v\u00e4lja vastavad mehhanismid. N\u00e4iteks haigestumise korral asub organism v\u00f5itlusse, mille tulemusena meie organismi temperatuur t\u00f5useb normaalsest k\u00f5rgemaks. Sarnaseid mehhanisme eksisteerib meis palju. Selline organismi aktiivne v\u00f5itlus ebanormaalsete situatsioonidega on omane ka meie ps\u00fc\u00fchikale.<\/p>\n

         <\/p>\n

        Armusidet h\u00e4irivate olukordade vastu kujunes meis v\u00e4lja armukadedus. See sunnib meid nagu mingi ps\u00fc\u00fchiline palavik aktiivselt tegutsema ebanor\u00admaalsete, k\u00e4he inimese rakkude armastusele \u00fcmberh\u00e4\u00e4lestumist h\u00e4irivate situatsioonide likvideerimiseks. Individiuaalsest erip\u00e4rast, kasvatusest, moraalist, intelligentsist jne. olenevalt valitakse selleks teed ja vahendid erinevalt. M\u00f5nikord kindlustavad need normaalse olukorra taastumise. Teinekord on valitud vahendid ebaratsionaalsed ja rumalad. F\u00fc\u00fcsiline v\u00e4givald armastatu v\u00f5i h\u00e4ireid p\u00f5hjustanud “kolmanda” suhtes. M\u00f5istuse kaotus. Enesetapp ja m\u00f5rv. Ebaratsionaalse armukadeduse puhul p\u00f5rkame kokku kurioosse situatsiooniga. Elu enda l\u00fchin\u00e4gelikkusega. Siin on midagi analoogset bakterite ja viiruste tegevusega, \u00fcliagaralt paljunedes ja organismi tappes h\u00e4vitavad nad ka iseenda.<\/p>\n

         <\/p>\n

          \n
        1. Usklikud ja usukadedad<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

           <\/p>\n

          Samuti nagu vajadus armastada, on meie rakkudesse bioloogiliselt kodeeritud vajadus uskuda. Ilma selleta ei oleks homo sapiens<\/em> tulnud t\u00e4nap\u00e4eva nii nagu meie oleme. Kunagi, mingil arenguastmel, ei olnud meil enam v\u00f5ima\u00adlik enda hulka suurendada \u00fcksikute perekondadena, \u00fchiselt, suurema hulga\u00adna, muutusime looduses j\u00f5ulisemaks. Hulk sai eksisteerida ja edasi areneda aga ainult mingite \u00fchist eksistentsi ja tegevust reguleerivate normide abil. Oli vaja, et need normid tekiksid ja et k\u00f5ik neid t\u00e4idaksid. Riik reeglite andjana ja nende t\u00e4itmist n\u00f5udvana tekkis sajad tuhanded aastad hiljem.<\/p>\n

           <\/p>\n

          Neil aegadel oli jumala ja tema poolt antud seaduste tekkimine meie eksistentsiks ja arenguks sama vajalik kui sugutung ja armastus. Ja k\u00f5ik, mis oli vajalik, tekkis. Jumal keelas omataolise tapmise, k\u00e4sutas kuulekuse\u00adle \u00fchistes ettev\u00f5tmistes ja elamisreeglites, n\u00f5udis meie \u00fcrgse loomuse taltsutamist ning k\u00f5igi allumist jumala tahtele, seesmisele jumala kaemusele. Mille alusel v\u00e4idavad marksistid-ateistid, et usk on v\u00e4lja m\u00f5eldud kapitalistide ja rikaste poolt t\u00f6\u00f6rahva ja vaeste orjastamiseks? On vaja aru saada, et usk, nagu armastuski, on sadade ja tuhandete aastate eest juba meie rakkudesse kodeeritud. V\u00f5ib-olla midagi analoogset usule tunneb ka teatavatele \u00fchistele eksistentsireeglitele alluv hundikari. V\u00f5ib-olla on omamoodi “usklikud” ka delfiinid?<\/p>\n

           <\/p>\n

          T\u00f5si k\u00fcll, meie, inimeste tungi mingi k\u00f5rgema jumaluse j\u00e4rele on mitmesugused religioonid ebahumaanselt ara k\u00e4sutanud. Selle abil on inimesi orjastatud ja orjastatakse ka praegu. Kuid usk, seesmine hingeline tung millegi parema j\u00e4rele, v\u00f5ib, nagu armastus, olla meile suureks \u00f5nneks, inspiratsiooni allikaks ja stiimuliks.<\/p>\n

           <\/p>\n

          Meie, inimesed, oleme ps\u00fc\u00fchilise sf\u00e4\u00e4ri suhtes \u00fcksteisest v\u00e4ga erinevad. Meie hulgas on neid, kelle ps\u00fc\u00fchika kogu elu jooksul ei h\u00e4\u00e4lestu \u00fcmber vastassugupoolele, kes ei armu. On aga ka neid, kes kogu elu ei saa elada armumiseta ja armastuseta. Loeme selle k\u00f5ik normaalseks. Meie hulgas on palju neid, kes saavad l\u00e4bi aktiivse religioonita. On ka v\u00e4ga paljud, kellele on vajalik nii seesmine kui v\u00e4line usuelu, kes usu kaudu tahavad saada ja saavad paremateks inimesteks, v\u00e4\u00e4rtuslikemateks kogu meie liigile. Viimastel aastatuhandetel on riigid v\u00f5tnud usu k\u00e4skimis-keelamis-funktsioonid oluliselt endale. On p\u00f5hiseadused, seadused ja korravalvurid. Kuid \u00fcrgselt meie rakkudes olevat tungi religioossusele ei saa riik asenda\u00adda v\u00f5i asendab v\u00e4he. Sama v\u00e4he kui armastuse vastu on meil p\u00f5hjust v\u00f5idelda usu vastu. Kas on armastuse vastu vaja v\u00f5idelda ka siis, kui k\u00f5ik s\u00fcndinud lapsed on v\u00f5imalik paigutada kasvatamiseks lastes\u00f5imedesse? Loodame, et kui see v\u00f5imalus tekib, on inimkond muutunud targemaks, kui ta oli riigi ja ateismi tekkimise ajal. Loodame, et j\u00e4\u00e4b tekkimata “aniamorism”. J\u00e4tame ehk kordamata oma armastuses need vead, mida on p\u00f5hjustanud ateism meis olevale usule. Tuleb aeg, mil saadakse aru, et sama lootusetu nagu armastuse h\u00e4vitamine on ka usu pihuks ja p\u00f5rmuks muutmine. Armastuse objekt on vahetatav ja seda vahetatakse. Sedasama tehakse ka uskudega. XX sajandi l\u00f5pul on valikuv\u00f5imalused usu vahetami\u00adseks p\u00e4ris rikkalikud. On budismid, islamismid, ristiusk k\u00f5igi nende eriharu\u00addega. XIX sajandil tekkisid sotsialism ja kommunism. 1950-ndatel aastatel tekkisid kommunismi ja marksismi-leninismi mitmed eriharud Moskva, Pekingi ja Belgradi, L\u00e4\u00e4ne-Euroopa, Ladina-Ameerika, Kuuba ja teistes variantides. Nagu armastused v\u00f5ivad olla head, halvemad ja halvad, v\u00f5ivad olla seda ka usud. Usk ja armastus m\u00f5jutavad ning tihti juhivad meid ja meie k\u00e4itumist. Nad on sama h\u00e4sti meie omad nagu meie k\u00e4ed, jalad ja ps\u00fc\u00fchika. Meie tarkus on p\u00fc\u00fcda neid m\u00f5ista nii, nagu nad meil olemas on. Meie \u2014 inimeste \u2014 surumine aastatuhandeid tagasi religioonide ilmutajate ja nende apostlite kui ka sajandi eest marksistide ja leninlaste poolt loodud ning v\u00e4ljam\u00f5eldud kestadesse on valus ja toob endaga kaasa rohkeid f\u00fc\u00fcsilisi kannatusi. Kas me ei ole praegu piltlikult \u00f6eldes j\u00e4rgmi\u00adses olukorras: prohvet-meedik inimkeha alal on loonud oma arvates ideaal\u00adse inimkeha raudvormi ja hakkab meid toppima sellesse? Olukord ei oleks meile, inimestele, m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt parem ka siis, kui meedikuid-prohveteid ja nende apostleid ning nende poolt loodud raudkestasid oleks laialdases valikus. Kollektiivseks eksistentsiks vajalikud k\u00e4itumisreeglid on usu aluseks. Ning uskliku arvates tingimata ainult \u00fched ja samad, nende omad. Sellest saab alguse usukadedus. Oma usule v\u00f5\u00f5rast v\u00f5etakse vaenlasena nagu armastust h\u00e4irivat v\u00f5\u00f5rastki, koheldakse, nagu armukade mees kohtleb tema armsamale l\u00e4henevat meest. T\u00f5epoolest, usukade kohtleb ka oma endist s\u00f5pra, kes on p\u00f6\u00f6ranud teise usku. suurima vihamehena.<\/p>\n

           <\/p>\n

          Mingi riigi sisemisele elule ei p\u00f5hjusta raskusi mitte armastus, vaid m\u00f5istuse kontrolli kaotanud armukadedus.<\/p>\n

           <\/p>\n

          H\u00e4vinguid ja s\u00f5dasid inim\u00fchiskonnas ei p\u00f5hjusta mitte usud, vaid usuilmutajate poolt haiglase ebaratsionaalsuseni v\u00e4ljaarendatud usukadedus.<\/p>\n

           <\/p>\n

            \n
          1. Rahulolematud olemasolevaga <\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

             <\/p>\n

            Kogu elav loodus areneb ja t\u00e4ieneb. Liigid arendavad endas pidevalt v\u00e4lja uusi omadusi v\u00f5i t\u00e4iendavad olemasolevaid selleks, et olla v\u00f5imelised laiendama olemasolevat ja vallutama uut eluruumi \u2014 konkureeritakse eluv\u00f5itluses. K\u00f5ik see v\u00e4ljendub inimps\u00fc\u00fchikas rahulolematusena olemasole\u00advaga, juba saavutatuga. Selle v\u00e4ljenduseks on virtuooslikkuse t\u00f5us kunstis, paremad saavutused spordis, pidev teaduse, tehnika ja tehnoloogia progress. Nii kulgeb inimese areng vabaduses. Kui vabadused on piiratud v\u00f5i koguni ara v\u00f5etud, kui meid on topitud usuilmutajate ning nende apostlite poolt loodud raudkestadesse, lakkab elu loomulik areng. N\u00e4iteks on N\u00f5ukogude Liidu majanduslik tegevus surutud marksistliku \u00f6konoomika raudkesta. Siin on tehnika ja tehnoloogia arengu suhtes j\u00e4\u00e4nud \u00fcksk\u00f5ikseteks enamasti ka need inimesed, kes selle eest peaksid hoolt kandma. Normaalse edasi\u00adp\u00fc\u00fcdmise asemel on \u00fcldiseks saanud k\u00e4egal\u00f6\u00f6mine. (Nii kui nii, kuidas sa ka ei pingutaks ja ei rabeleks, kestast sa v\u00e4lja ei p\u00e4\u00e4se!) Domineeriv osa ametkonnast ei m\u00f5tle enam arengule, vaid \u00e4raelamisele selles kestas, kuhu nad on topitud. Suurem osa t\u00f6\u00f6p\u00e4evast m\u00f5eldakse sellest ja v\u00f5imalu\u00adse piires tegeldakse sellega, kuidas osta v\u00e4iksema sabassesismisega vajalik\u00adke toiduaineid ja riideid, unistatakse rahulikust \u00f5htuveetmisest selleks ebasoodsas \u00fchiskorteris. Kevade saabumisel tegeleb nende kestaga harjunud inimeste m\u00f5te \u00fcha sagedamini ainult paremate puhkuse veetmise v\u00f5imaluste otsimisega. Kunstid, nagu ballett ja muusika, millele v\u00e4ga kitsa kesta loomine N.Liidus ei ole veel \u00f5nnestunud, mingil m\u00e4\u00e4ral arenevad. Kirjandus, mille jaoks kest on valmis, aga kiratseb.<\/p>\n

             <\/p>\n

            Selle kohta, kuidas individiuaalse elu kogemused v\u00f5ivad organismi muuta rahulolevaks olemasolevaga, olgu toodud j\u00e4rgmine n\u00e4ide. N\u00e4hes v\u00e4rsket liha, peab koer alluma oma rakkude k\u00e4sule ja l\u00e4heb seda haarama. Kuid kui ta enne liha k\u00e4ttesaamist on saanud sajad korrad valusalt vastu nina, siis kaob ta rakkudes huvi liha vastu. Suur osa pikaajalistest vangi\u00addest muutuvad rahulolevateks vanglaeluga.<\/p>\n

             <\/p>\n

            V\u00e4hem kui 60 aastat N\u00f5ukogude v\u00f5imu on suutnud inimeste rakkudesse kodeeritud rahulolematuse Venemaal valdavas osas h\u00e4vitada. Vene inimeste t\u00f6\u00f6st on huvi progressi vastu kadunud. Erandid kinnitavad siingi reeglit.<\/p>\n

             <\/p>\n

              \n
            1. P\u00f5hiliselt \u00fchiskondlikud ja humaansed<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

               <\/p>\n

              Pikk \u00fchine tee on meid teinud p\u00f5hiliselt \u00fchiskondlikeks. Normaalse inimese k\u00f5rvus leiavad s\u00f5nad vendlus, v\u00f5rdsus hea k\u00f5lapinna. Loeme humaanseks ligimesele kaasatundmise ja raskes olukorras oleva liigikaaslase haletsemi\u00adse. K\u00f5ike seda on tunnetanud usuilmutajad ja apostlid. K\u00f5ikide usundite programmis on see ning analoogne k\u00f5ige t\u00e4htsamal k\u00f6hal. Nende p\u00f5him\u00f5te\u00adte kuulutamisega v\u00e4rvatakse meid \u00fche v\u00f5i teise usulahu pooldajaks ja koguduse liikmeks.<\/p>\n

               <\/p>\n

              Ilmselt on meie \u00fchiskondlikkus palju noorem meie vajadusest armastada ning seet\u00f5ttu palju n\u00f5rgemalt kodeeritud meie geenidesse. Anname \u00fcldiselt eelise isiklike vajaduste rahuldamisele ka siis, kui sellega on konfliktis meie \u00fchiskondlikkus. V\u00e4ga n\u00e4ljane inimene ei ole \u00fchiskondlik, ei tunne halastust. Kuid p\u00f5hiliselt oleme me siiski \u00fchiskondlikud, tihti k\u00fcll viimases j\u00e4rjekorras.<\/p>\n

               <\/p>\n

              Kristlus tekkis juutide hulgas, kes elasid suhteliselt h\u00e4sti. Marksismi\u00adleninismi s\u00f5nastasid inimesed, kellel ei olnud vaja muretseda s\u00f6\u00f6gi p\u00e4rast ning kellel oli m\u00f5tlemiseks ja kirjutamiseks k\u00fcllalt aega ja v\u00f5imalusi. Ameerika t\u00f6\u00f6lised elavad k\u00fcll suhteliselt h\u00e4sti, kuid neil on palju v\u00e4hem aega kui sotsialismi ilmutajatel, saksa kodanlastel ja vene aadlikel. Tege\u00advus- ja v\u00f5imalusterohke elu t\u00f5ttu ei ole kommunismiidee ameerika t\u00f6\u00f6liste hulgas \u00fcldiselt populaarne.<\/p>\n

               <\/p>\n

              Peaaegu k\u00f5igis meis murrab noorest ja suhteliselt n\u00f5rgast \u00fchiskondlikust kestast h\u00f5lpsasti v\u00e4lja isiklik huvi. Vaevalt olid ja on selles suhtes erandid usundite ilmutajad ise. Stalini t\u00fctar jutustab oma isa poolt endale loodud piiramatutest majanduslikest v\u00f5imalustest, sealhulgas ka ligi k\u00fcmnest ainult Stalini k\u00e4sutusse kuulunud lossist. Seda traditsiooni j\u00e4tkavad Kremli v\u00f5imu\u00admehed, kelle jaoks on rahvale suletud lossid, suvilad, kauplused, haiglad ja sanatooriumid. Selliste privileegideni p\u00e4\u00e4seb vaid k\u00e4put\u00e4is k\u00f5rgeimast \u00fclemkihist. Ka koguduse lihtliikmetele, tavalistele kommunistidele, on need suletud. Paavstide ja kirikuv\u00fcrstide varanduste hulk, nende saagiahnus on ajalooline ja tuntud t\u00f5siasi. Hitler, Mussolini, G\u00f6ring jt., kes oma k\u00f5nedes pugesid nahast v\u00e4lja, et t\u00f5endada oma askeetlikke eluviise ja oma elu ohverdamist rahva heaks, olid tegelikult saagiahnuse musterkujud, kes kuhjasid endale kokku mugavusi ja varandusi. Kuid k\u00f5igele sellele vaatamata avaldab meie \u00fchiskondlikkus suurt m\u00f5ju meie k\u00e4itumisele ja seda arvestamata ei oleks k\u00f5ik edaspidi \u00f6eldav arusaadav.<\/p>\n

               <\/p>\n

               <\/p>\n

              II MEIST SAAVAD USKLIKUD, USUFANAATIKUD JA KOGUDUSE LIIKMED<\/p>\n

               <\/p>\n

                \n
              1. Suur vale<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                 <\/p>\n

                \u00dcks, kes ilmekalt s\u00f5nastas meid k\u00f5ige tugevamini m\u00f5justava propaganda p\u00f5hiseaduse, oli Goebbels. Selleks, et vale v\u00f5etaks vastu vaieldamatu ja puhta t\u00f5ena, peab see olema \u00e4\u00e4rmiselt suur. J\u00e4\u00e4gu ajaloolaste otsusta\u00adda, kes seda seadust esimesena rakendas ja kus seda esmakordselt k\u00e4suta\u00adti. Inimeste m\u00f5justamiseks ja sidumiseks mingi ideega k\u00e4sutati seda kindlasti juba antiikajal. Ristiusu ilmutajad ja prohvetid lubasid meile paradiisi, paradiisi ja p\u00f5rgut. Rikkad kirikuv\u00fcrstid vaevalt uskusid seda, mida nad jutlustasid. Vastasel juhul oleksid nad elanud ise teisiti. Need \u00fcksikud, kes uskusid ja t\u00e4ielikult usuvad seda, mida nad on r\u00e4\u00e4kinud v\u00f5i r\u00e4\u00e4givad hauatagusest elust, olid ja on ise juba haaratud paradiisi ja p\u00f5rgu ps\u00fchholoogilisest efektist. Islami ja budismi prohvetid on p\u00f5hiliselt tegutse\u00adnud ja tegutsevad sama skeemi j\u00e4rgi. Marksism ei oleks saanud levida selliste mastaapideni, nagu see on toimunud, ilma, et ta oleks t\u00f5otanud anda meile maapealset paradiisi. Lenin olla peale mitut aastat esimese sotsialistliku riigi juhtimist kusagil \u00f6elnud v\u00f5i kirjutanud, et kurat seda teab, kuidas kommunism v\u00e4lja n\u00e4eb. Kuid suur vale t\u00f6\u00f6tab ja valitseb. Massid ootavad s\u00e4rasilmi maapealset paradiisi. Suurest valest ei saa enam loobuda ilma v\u00f5imust loobumata ja sellest tulenevate tagaj\u00e4rgedeta. Vaevalt Mussolini ja Hitler, peale m\u00f5neaastast valitsemist, ka ise uskusid seda, mida nad t\u00f5otasid enne v\u00f5imuletulekut ning mida nad olid sunnitud oma k\u00f5nedes ikka ja j\u00e4lle massidele t\u00f5otama. Suur vale p\u00f5letab taganemissillad. Tuli ja tuleb j\u00e4tkata. Goebbels j\u00e4tkas seda meisterlikult kuni hukkumiseni.<\/p>\n

                 <\/p>\n

                K\u00e4sitleme allpool konkreetsemat situatsiooni, mida Baltikumi rahvad \u00fche suure vale t\u00f5ttu aastatel 1940-1941 \u00fcle elasid ja mis paljudele nende rahvaste poegadele ja t\u00fctardele kujunes trag\u00f6\u00f6diaks. Seesama vale kujuneb \u2014 varem v\u00f5i hiljem \u2014 trag\u00f6\u00f6diaks k\u00f5ikidele kommunistidele kogu maail\u00admas.<\/p>\n

                 <\/p>\n

                Balti riigid, vabanedes Tsaari-Venemaast, kehtestasid demokraatliku riigikorra. Tekkis palju erineva poliitilise platvormiga parteisid. Iga\u00fcks neist omas \u00fchte v\u00f5i mitut ajalehte \u2014 h\u00e4\u00e4lekandjat. Konkurents parteide ja nende h\u00e4\u00e4lekandjate vahel oli k\u00fcllalt \u00e4ge. Tiraa\u017ei huvides p\u00fc\u00fcti \u00fcksteise v\u00f5idu rahvast paremini ja objektiivsemalt informeerida. Puudus igasugune eeltsensuur. Selles konkurentsis paljastasid parteid tihti armutult \u00fcksteise \u00fcldsuse eest tavaliselt varjatud k\u00fclgi. Seet\u00f5ttu olid inimesed veendunud, et ajalehtedest saab teada t\u00f5e. Lugedes mitme partei h\u00e4\u00e4lekandjaid oli v\u00f5imalik selgusele saada ka objektiivsest t\u00f5est. Kuulujutte, kui neid esines, kontrolliti ajakirjanduse kaudu \u2014 t\u00e4pselt nii esineb see ka t\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4\u00e4ne demokraatiate juures. K\u00f5ik see kestis \u00fcsna suures ulatuses ka v\u00f5imu kontsentreerimise j\u00e4rel, mis esines Balti riikides peale Hitleri v\u00f5imuletule\u00adkut P\u00e4tsi, Ulmanise ja Smetona valitsemise ajal. Peale Baltikumi okupeeri\u00admist kehtestatud n\u00f5ukogude v\u00f5imu ajal l\u00fclitati k\u00e4iku suur vale. Ajalehed hakkasid kirjutama N\u00f5ukogude Liidus kehtivast k\u00f5ige suuremast inimeste poliitilisest ja majanduslikust vabadusest. Sel maal olevat t\u00e4ielikult kaotatud inimese ekspluateerimine teise inimese (kapitalisti) poolt. Kirjutati, et esimene sotsialistlik riik, kus t\u00f6\u00f6rahvas omab t\u00e4ielikku v\u00f5imu, on m\u00f5ne\u00adk\u00fcmne aasta jooksul suutnud teostada enneolematuid majanduslikke ja industriaalseid imesid. On ehitatud Volhovstroi, Dneprogess jt. tehnika suursaavutusi. On ehitatud sadu uusi linnu. Maa on elektrifitseeritud paremini kui kapitalistlikud riigid. “Iljit\u0161i lambikesed” valgustavad eredalt hiigelsuurt Venemaad soojast l\u00f5unast karmi p\u00f5hjani ja L\u00e4\u00e4nemerest Jaapani mereni. K\u00f5ik need hiigelsaavutused olla realiseerinud vaba rahvas, kellele n\u00f5ukogude v\u00f5im olla avanud enneolematud loomingulised v\u00f5imalused sellele vaatamata, et tsaarire\u017eiim, Esimene maailmas\u00f5da ja kodus\u00f5da olid j\u00e4tnud bol\u0161evikele p\u00e4randuseks vaid n\u00e4lja ja t\u00fchja maa, kus t\u00f6\u00f6stus praktiliselt puudus. Kapitalistlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa jt.) olevat suutnud ehitada oma linnad, t\u00f6\u00f6stuse, raudteed ja muud rikkused sajandite kestel asumaade orjastamise teel hangitud varandustega. Varem Baltikumis ilmunud ajalehed olevat seda t\u00f5de varjanud. Kriitika, mis m\u00f5nes ajalehes oli varem esinenud n\u00f5ukogude s\u00fcsteemi kohta, olnud vale ja alatu laim. K\u00f5igest sellest hakkasid 1940.a. nn. juunis\u00fcndmuste j\u00e4rel riigistatud ajalehed kirjutama kui \u00fclimast t\u00f5est. Ning rahvale hakkas efektiivselt m\u00f5juma Goebbelsi poolt s\u00f5nastatud propaganda p\u00f5hiseadus. Vale oli nii suur, et inimesed hakkasid seda v\u00f5tma puhta t\u00f5ena. Tuleb imestada Balti riikide iseseisvuse aegse vaba ajakirjanduse argust rahvale NSV Liidust t\u00f5e jutustamisel. Selle Balti riikide \u00fchise suure naabri kohta kirjutati \u00fcldiselt v\u00e4he, veelgi v\u00e4hem aga selle t\u00f5elisest olukorrast. V\u00f5ib-olla kardeti suure naabri agressiivsust. V\u00f5i v\u00f5imalikke diplomaatilisi sekeldusi. Imelik, midagi sarnast toimub ka praegu vabade maade ajakirjandusega. Tuleb veel kord alla kriipsutada ajaloolist fakti, et suure vale pakkumine Balti riikides peale nende okupeerimist N\u00f5ukogude Liidu poolt oli kerge just seet\u00f5ttu, et \u00fcldiselt teati N.Liidust ja selle tegelikkusest v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n

                 <\/p>\n

                Aastail 1940-41 oli Balti riikides palju keskealisi inimesi, kes ise olid elanud l\u00e4bi revolutsiooni koledused ja p\u00e4\u00e4senud 1920.a. paiku tsaarire\u017eiimi kukutamise j\u00e4rel loodud Eesti, L\u00e4ti ja Leedu vabariikidesse. Ka paljud nendest sattusid suure vale m\u00f5ju alla. Oli ju revolutsioonist m\u00f6\u00f6dunud juba 20 aastat. Vahepeal v\u00f5is ju ime, seesama, millest ajalehed kirjutasid, juhtunud olla.<\/p>\n

                 <\/p>\n

                \u00dcldiselt olid ka Baltikumis teada Venemaal 1937.-1938. aastal toimunud protsessid ja hukkamised. Kuid kui ehitatakse \u00fcles midagi enneolematult suurt enneolematu efektiivsusega, v\u00f5ib esineda muidugi ka vigu. Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad, \u00fcksikute skeptikute kahtlevad ja hoiata\u00advad h\u00e4\u00e4led, mida sosistati kodudes ja t\u00e4naval kohtudes, j\u00e4id raadio ja ajalehtede kaudu lakkamatult levitatud suure vale varju. Ning paljud ausad inimesed olid valmis kaasa l\u00f6\u00f6ma ja asusid kogu hingega n\u00f5ukogude v\u00f5imu teenistusse. Paljud lasksid end v\u00e4rvata isegi kommunistlikku parteisse. Toimus omap\u00e4rane, usulise \u00e4rkamisega sarnane ps\u00fchholoogiline protsess, \u00fcmberl\u00fclitumine uuele vaimuelu lainele. Muidugi, paljude nn. kaasal\u00f6\u00f6jate tegevus oli ajendatud ka karj\u00e4\u00e4ri- v\u00f5i v\u00f5imuahnusest, k\u00f5igest inimesele geneetiliselt kaasaantust, millest eespool r\u00e4\u00e4kisime. Raske on \u00f6elda, kas saasal\u00f6\u00f6jate hulgas oli ausaid inimesi rohkem kui karjeriste. Kuid on kindel, et oli m\u00f5lemaid. Oli muidugi ka palju neid, kes kaasa ei l\u00f6\u00f6nud. Paljud intelligendid otsisid lihtt\u00f6\u00f6listena v\u00f5i v\u00e4ga tagasihoidlikesse positsioonidesse asetatutena kuidagi \u00e4raelamist. Oli ka neid, keda bol\u0161evismi levitatud Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini usk ning kogudus oma ridadesse ei v\u00f5tnud, isiku intensiivsele soovile vaatamata. Paljud, kes j\u00e4id kogudusest v\u00e4lja, ei oleks ara \u00f6elnud, kui neile oleks pakutud v\u00f5imalust sellega liituda. Elu oli ja on, nagu ikka, v\u00e4ga mitmepalgeline. See balti rahvaste kohta toodud t\u00f5sieluline n\u00e4ide on arvatavasti t\u00fc\u00fcpiline k\u00f5ikide nende olukordade kohta, kus \u00fcks usk ja selle kuulutajad haaravad riigis kogu poliitilise v\u00f5imu. K\u00fcllap see oli nii juba 1789.a. revolutsioonis Prantsusmaal, samuti Mussolini ja Hitleri v\u00f5imuletulekul. Eriti drastiliselt ilmneb selline situatsioon juhul, kui koos poliitilise v\u00f5imuga haaratakse usu k\u00e4tte ka kogu majanduslik v\u00f5im, nagu see toimus Venemaal 1917. aastal. Niisugused me oleme.<\/p>\n

                 <\/p>\n

                  \n
                1. N\u00f5nda meie teenime usku ja kogudust<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                   <\/p>\n

                  Vastavalt oma erinevatele iseloomudele ja v\u00f5imetele saavad meist papid, kardinalid, paavstid, kirikute koristajad, kellamehed. V\u00f5i v\u00e4hem v\u00f5i rohkem eeskujulikud koguduseliikmed, kes k\u00e4ivad igal jumalateenistusel, v\u00f5i koguduse haiged lambad, kes kirikut k\u00fclastavad harvem. Paavstide, Mussolini, Hitleri, Lenini, Stalini, Hru\u0161t\u0161ovi, Bre\u017enevi ilmeksimatute l\u00e4hikonnas on kardinalid, poliitb\u00fcroo ja keskkomitee liikmed. Igas NSV Liidu ettev\u00f5ttes on \u00e4ravalitute kogudus, parteiorganisatsioon ja selle sekret\u00e4r, papp. K\u00f5ik teised loetakse ametlikult tavaliste usklike, parteitute kommunistide ridadesse. Liigi homo sapiens tunnuste poolest oleme sarnased, kuid indivii\u00addidena k\u00fcllalt erinevad. Julmemad tarvitavad oma v\u00f5imu v\u00e4givallategudeks. Osavad karjeristid j\u00f5uavad v\u00e4lja kardinalideks. On s\u00fcgavalt usklikke. On teesklejaid, v\u00f5ltsp\u00fchakuid. K\u00f5ik me peame teenima \u00fcht suurt eesm\u00e4rki. T\u00e4itma Buddha, Muhamedi, elava Jumala ja tema poja Kristuse soove ning k\u00e4ske. Peame ehitama \u00fcles v\u00f5imsa Itaalia, suure Saksa riigi. Ehitame kommunismi kas N.Liidu v\u00f5i Hiina mustri j\u00e4rgi ja levitame seda kogu maailmas, \u00fcksikisik ei ole enam midagi. Ta on vaid rohkem v\u00f5i v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtuslik t\u00f6\u00f6riist usu poolt p\u00fcstitatud eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Tuntud on Stalini \u00fctlus: inimene on k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum varandus. Nimelt varandus nagu tehas, auto, maja. Riik ja riigiv\u00f5im ei ole inimeste jaoks, inimesed eksisteerivad ainult riigi huvides. Seda inimsuse suhtes k\u00f5ige \u00f5elamat v\u00e4ljendust ei h\u00e4beneta kommunikatsioonivahendite kaudu paisata rahva, inimeste hulka iseenesest m\u00f5istetava t\u00f5ena.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  Kodanik, mida oled teinud uue Itaalia heaks?<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  Sakslane, aarialane, anna k\u00f5ik Hitlerile suure Saksamaa ehitamiseks!<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  Hiinlane, k\u00f5ik Mao Ze-dongi ideede realiseerimiseks!<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  N\u00f5ukogude Liidu kodanik, kogu m\u00f5istus ja t\u00f6\u00f6, vili, liha ja piim kommu\u00adnismi ehitamiseks nii Euroopas, Ameerikas kui arengumaades!<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  Saabub aeg, mil suur vale enam ei suuda varjata elanike madalat elutaset ja ebainimlikke elutingimusi maades, kus on lubatud eksisteerida vaid \u00fchel usul. Siis leitakse loosung: “T\u00f5si, elame halvasti, kuid tulevik on meie. Vireleme selleks, et meie lapsed ja lapselapsed elaksid paremini.” See uinuti avaldab \u00fcldiselt m\u00f5ju. Unustatakse, et inimp\u00f5lv on k\u00fcll l\u00fchike, kuid k\u00fcllalt pikk elutaseme kujundamiseks. Uks p\u00f5lvkond on enda teenimi\u00adseks loonud lennuki, raadio, televisiooni, t\u00e4nap\u00e4eva auto. Iga p\u00f5lvkond v\u00f5tab eelmiselt vastu selle poolt loodud v\u00f5imalused. Vastavalt v\u00f5imetele loob ta endale uue, parema elutaseme ja tehnoloogia. Ning annab need edasi j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale. “Elame viletsalt selleks, et meie lapsed elaksid h\u00e4sti!” \u2014 kui v\u00e4he me m\u00f5tleme selle loosungi julmusele ja antihumaansusele! Kust v\u00f5tavad usuilmutajad ja apostlid \u00f5iguse h\u00e4vitada kogu p\u00f5lvkonna normaalse elu? Ning kui sageli elavad nad ise maksimaalses mugavuses ja luksuses.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  Totalitaarses riigis tohib kehtida ainult \u00fcks usk ja seda tuleb levitada kogu maakeral. Seet\u00f5ttu on “kirikuv\u00fcrstid” pidanud alati lugi relvastusest ja selle arendamisest, asugu need v\u00fcrstid Roomas, Berliinis, Pekingis v\u00f5i Moskvas. Usu levitamine tule ja m\u00f5\u00f5gaga l\u00e4heb h\u00f5lpsamini kui jutlustades. Nii kaua kui on riik, kus on lubatud eksisteerida ainu-usul, esineb relvastu\u00adse tootmine, selle tootmise arendamine ja eksisteerivad ka s\u00f5jad, usus\u00f5jad.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  Usulisel fanatismil nagu armumiselgi on tekkeperiood, mil meie bioloogi\u00adline s\u00fcsteem sellele h\u00e4\u00e4lestub. Sellele j\u00e4rgneb tavaliselt tingimusteta fanaatiline usu- ja armup\u00f5lemine. Ning sellele, nagu k\u00f5igele, aeglane rahunemine ja kustumine. Nii on see k\u00f5ikide uskude, ka kommunismiusu korral.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  Praegusel ajal on N.Liidus keskealiste ja vanema p\u00f5lve kommunistide hulgas v\u00e4ga v\u00e4he fanaatikuid, kui neid \u00fcldse leidub. Kord k\u00e4ivitatud kommunistliku kasvatuse ts\u00fckkel lasteaiast kuni ateismi ja marksismi\u00adleninismi \u00fclikoolide ja \u00f5htu\u00fclikoolideni j\u00e4tkub. Seda on N.Liidu paavstidel v\u00f5imatu peatada ka siis, kui nad ise saaksid aru selle k\u00f5ige antihumaansusest. Ei ole kahtlust, et lasteaia lapsed m\u00e4rkasid t\u00e4di h\u00e4\u00e4les ja silmades v\u00f5ltstooni, kui ta r\u00e4\u00e4kis, et k\u00f5igi laste t\u00f5eline isa on l\u00f5pmata hea onu Stalin. Samuti tuntakse midagi v\u00f5ltsi, kui r\u00e4\u00e4gitakse, et lasteaia kogu hea elu eest on lapsed v\u00f5lglased onu Bre\u017enevile. Alg- ja keskkoolides v\u00f5etakse neid jutte juba teatava irooniaga. Marksismi-leninismi kursused \u00fclikoolides tehakse l\u00e4bi sama sunniviisiliselt ja apaatselt, kui neegririiklde p\u00e4rismaalased tegid l\u00e4bi misjon\u00e4ride leeri\u00f5petuse ja armulaua. V\u00e4lja arva\u00adtud \u00fcksikud erandid, kes kavatsevad hakata kiriku hierarhia karj\u00e4\u00e4riredelil edasi sammuma. Kuid ka nende hulgas eksisteerib domineerivalt v\u00f5ltsp\u00fchadus. Praegu valitseb N.Liidus \u00fcldiselt taoline olukord, et kaks kommunisti r\u00e4\u00e4givad omavahel kartmatult elust nagu see tegelikult on. Parteikoosole\u00adkul muutuvad kommunistid selle toimumise ajaks m\u00f5neks tunniks variseri\u00addeks, v\u00f5ltsp\u00fchakuteks ja teesklejateks. S\u00f5nav\u00f5ttudes p\u00fc\u00fctakse \u00fcksteist \u00fcle trumbata marksismi-leninismi klassikute tsitaatide ja truudusevannetega NLKP Keskkomiteele eesotsas Stalini, Hru\u0161t\u0161ovi, Bre\u017enevi v\u00f5i kodusemalt Jossif Vissarionovit\u0161i, Nikita Sergejevit\u0161i, Leonid Iljit\u0161iga.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  H\u00e4sti on sedalaadi ps\u00fc\u00fchilist situatsiooni kirjeldanud saksa kolmanda riigi hierarhia osas Speer oma raamatus “Olin diktaatori t\u00f6\u00f6riist”. K\u00f5ik see kehtib m\u00f5ningate variatsioonidega ka Poola, T\u0161ehhoslovakkia, Ungari jt. Ida-Euroopa re\u017eiimide kohta. Kuigi seal ei ole ainuusk nii kaua valitse\u00adnud kui N.Liidus, ligi kuus aastak\u00fcmmet. Seet\u00f5ttu on neis maades suhteli\u00adselt rohkem fanaatikuid.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  N\u00f5nda teenitakse usku ja kogudust. Usud on paljus sarnased, kuid nende vahel on ka s\u00fcgavaid erinevusi. K\u00f5ik nad p\u00fc\u00fcavad ainuvalitsusele. Kui usundi ilmutajad ja apostlid on saavutanud riigis poliitilise v\u00f5imu, kehtestatakse tingimata diktatuur. M\u00f5ned nendest on leebemad, m\u00f5ned karmimad. Kuid k\u00f5ikjal tekivad n\u00f5iaprotsessid, vanglad, sunnit\u00f6\u00f6laagrid, hukkamised. K\u00f5ik usundite ilmutajad t\u00f5otavad usklikkuse ja truuduse eest tasu, kas selles v\u00f5i teises ilmas. Ristiusk jutlustab vaesusest kui voorusest, sellest, et tasu on paradiis. Usuilmutaja lausus: “Enne l\u00e4heb kaamel l\u00e4bi n\u00f5elasil\u00adma, kui rikas taevariiki p\u00e4\u00e4seb.” Fanatismi staadiumis soodustab see usk vaesumist, paradiisi eksisteerimises aga ei kaheldud ega kahelda. Usu juhtlaused ja realiteet on teatavas koosk\u00f5las. Ka Mao Ze-dong \u00f5petab, et inimese eesm\u00e4rk on revolutsioonilisus, mitte majanduslikud h\u00fcved. Sinna juurde on aga tingimata vaja tatsibaode omamist ja nende j\u00e4rjekindlat lugemist. Pekingi re\u017eiim kindlustab nii vaesuse kui tatsibaod k\u00f5ikidele hiinlastele \u2014 j\u00e4llegi on usu\u00f5petus ja reaalsus vastavuses.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  Kremli usk on seadnud p\u00f5hieesm\u00e4rgiks uue, kapitalismist k\u00f5rgema tootmise ja inimeste vahel toodangu jaotamise vormi \u2014 sotsialismi, kommunismi. See viivat tehnoloogia enneolematule arengule ja kvaliteedile, mis omakorda andvat usu v\u00f5imu all elavatele inimestele enneolematult k\u00f5rge elatustaseme. Igatahes palju k\u00f5rgema, kui see on eesrindlikes demok\u00adraatlikes kapitalistlikes riikides. Kuid ei N\u00f5ukogude Liit kui ainuusumaa ega tema satelliidid ole seda v\u00f5imelised realiseerima. Ainuusuga kaasneb inim\u00f5iguste ja -vabaduste piiramine ning totalitaarne riigikord. See. omakorda pidurdab normaalset loomingulist tegevust, konkurentsi ja tehno\u00adloogia arengut. Seet\u00f5ttu esineb Kremli usu\u00f5petuse ja reaalsuse vahel mittevastavus, vahe, mis inimloogika j\u00e4rgi peab j\u00e4rjest s\u00fcvenema ning s\u00fcvenebki.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                  L\u00f5he v\u00e4hendamiseks peab usk end muutma. Nixoni ja Bre\u017enevi suhted nagu viitaksid Kremli usu muutumisele nn. paremale poolele. Kuid seda l\u00f5het saab v\u00e4hendada ka nihkumisega Mao Ze-dongi poole. Tuleb hakata jutlustama, et kommunistliku korra eesm\u00e4rgiks pole mitte kindlustada inimestele h\u00e4id riideid, elamuid, reisimisv\u00f5imalusi k\u00f5ikjale. Eesm\u00e4rk on lihtne vene k\u00fclaelu, vatikuubedes, vattp\u00fckstes ja lubjaviltides. Elu harmoonika ja tantsuga k\u00fcla vahel. Ja seda suudab n\u00f5ukogude v\u00f5im igal juhul kindlustada. \u00d5nnelikult saab elada ka muldonnides. V\u00f5iks veel r\u00e4\u00e4kida, et demokraatlike kapitalistlike riikide kodanike k\u00f5rge elutase annab neile ainult muresid ja teeb inimese \u00f5nnetuks. Moskva selline usujutlus oleks koosk\u00f5las reaalsusega ja ratsionaalne, nii nagu on ratsionaalne Mao Ze-dongi usu\u00f5petus ja olid ratsionaalsed keskaja ristiusu dogmad. Nixoni-Bre\u017enevi suuna v\u00f5idu korral tuleb teha usulisi j\u00e4releandmisi demokraatlikele kapitalistlikele s\u00fcsteemidele ja saavutada praegustest dogmadest taganemi\u00adse hinnaga l\u00e4\u00e4ne demokraatlike maadega tehnoloogiline koost\u00f6\u00f6 ning kontakt. Sellisel juhul ei saa enam \u00f5petada nii, nagu tegi seda Lenin, et kapitalistid, samuti l\u00e4\u00e4ne sotsiaaldemokraadid on inimsoo suurimad vaenlased. Viimastel aastatel on Bre\u017enevi visiitide ajal tema poolt peetud k\u00f5nede alusel v\u00f5imalik ennustada nihkumise algust selles suunas. Kuid teisitim\u00f5tlejate tagakiusamised, vanglatesse ja spetsiaalsetesse hullumaja\u00addesse paigutamised, Sahharovi ja Sol\u017eenits\u00f5ni epop\u00f6ad lubavad sama h\u00e4sti arvata, et N.Liidule h\u00e4davajalik usuline nihkumine v\u00f5ib hakata toimuma ka usulise primitivismi suunas. Selles suunas nihkumine on t\u00f5en\u00e4one just siis, kui Kremlis toimub j\u00e4rjekordne kojarevolutsioon. Uutel valitsejatel tuleb ju Bre\u017enevi tegevus hukka m\u00f5ista. Milles? T\u00f5en\u00e4oliselt just l\u00e4henemi\u00adses l\u00e4\u00e4ne tehnoloogiale, sellest lugupidamise osas. Sellel kommunismi j\u00e4rjekordsel k\u00f5ikumisel, kui see toimub, tuleb kuulutada ebaratsionaalseks kapitalistlik tehnoloogia ja nende rahvaste k\u00f5rge elatustase. \u00d5ige kursina tuleb jutlustada primitiivset, looduslikku maal\u00e4hedast elu, sarnast sellega, mida praegu elatakse Mao Ze-dongi Hiinas.<\/p>\n

                   <\/p>\n

                   <\/p>\n

                  III M\u00d5ISTUS JA HUMAANSUS V\u00d5IDAVAD USU DIKTATUURI<\/p>\n

                   <\/p>\n

                    \n
                  1. Suur vale ja “Sellist maad maailmas teist ei leidu, kus nii vabalt hingata v\u00f5ib rind!”<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                     <\/p>\n

                    Esimese sokitaolise l\u00f6\u00f6gi elasid Baltikumi rahvad ja nende kommunismiusklikud juhid \u00fcle 1941.a. toimepandud k\u00fc\u00fcditamistega. Elanud paark\u00fcmmend aastat demokraatliku korra tingimustes, olid inimesed harjunud iseenesest m\u00f5istetavaks t\u00f5siasjaks pidama olukorda: kes mingit seaduserikkumist ei ole korda saatnud, sel ei ole v\u00f5imude poolt ka mingeid repressioone karta. Vastupidi: ausad kodanikud saavad riigiv\u00f5imult kindlat kaitset v\u00e4givalla vastu, \u00f6\u00f6l vastu 13. juunit 1941.a. arreteeriti Baltikumis sadu tuhandeid inimesi*<\/strong>, kes enda ja ka enamiku teiste, sealhulgas ka suurema osa kommunistide ausa ning inimliku veendumuse kohaselt ei olnud kunagi toime pannud mingit kuritegu ega seaduserikkumist.<\/p>\n

                    *)<\/strong> Tegelikult toimus esimene massk\u00fc\u00fcditamine \u00f6\u00f6l vastu 14. juuni. 1941.a. K\u00fc\u00fcditatute koguarvu hinnatakse ca 60.000-le (Eestist 10.400). K\u00fcll aga \u00fcletavad k\u00f5ik inimkaotused Baltikumis 1940-41 sadu tuhandeid (EVVA).<\/p>\n

                     <\/p>\n

                    N\u00f5ukogude riikliku julgeoleku aparatuuri poolt kaua aega varem koostatud k\u00fc\u00fcditatavate nimekirjadesse olid peale demokraatliku riigiaparaadi juhtiva ja keskastme personali arvatud ka suuremate ja v\u00e4iksemate ettev\u00f5tete omanikud, kes juba ausalt t\u00f6\u00f6tasid uues n\u00f5ukogude aparaadis, endised sotsiaaldemokraadid, t\u00f6\u00f6lisjuhid. Kuid ka paljud need, kes kogu oma elu olid teinud lihtsat f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d. Nimekirjades oli ja k\u00fc\u00fcditati isegi 1940.a. parteisse v\u00f5etud kommuniste. Peaaegu eranditult kuulusid k\u00fc\u00fcditamisele ka k\u00fc\u00fcditatavate nimekirjadesse kantud isikute perekonnad. Julgeoleku- ja miilitsat\u00f6\u00f6tajatest ning ustavatest parteiliikmetest koostatud relvastatud grupp ilmus \u00f6\u00f6sel korteriuste taha. Perekonnad \u00e4ratati ja teatati v\u00e4ljasaatmise otsus. Riiete ja asjade pakkimiseks anti aega tund kuni paar. Kaasav\u00f5etavate esemete kogukaal v\u00f5is olla paarik\u00fcmne kilo \u00fcmber. Raske on inimestel, kes seda ise ei ole l\u00e4bi elanud, ette kujutada, missugused traagilised stseenid toimusid k\u00f5ige sellega \u00fchenduses. Elu on elu. Sadade tuhandete inimeste perekondades oli naisi, kes ootasid m\u00f5ne p\u00e4eva v\u00f5i tunni p\u00e4rast s\u00fcnnitust. Oli emasid vasts\u00fcndinud imikutega. K\u00f5ik ilma eranditeta laaditi veoautode\u00adle ning transporditi raudteejaamadesse, kus toimus \u00fcmberlaadimine kaubaveovagunitesse. Raudteejaamades eraldati perekonnapead perekondadest ja laaditi eraldi vangivagunitesse. Samal \u00f6isel ajal algas s\u00f5it Siberisse. Perekonnapeadel vangilaagritesse, perekondadel kindlatesse suletud rajooni\u00addesse kolhoosi- v\u00f5i metsat\u00f6\u00f6dele. Kui sel \u00f6\u00f6l m\u00f5ni perekonnaliige ei viibinud kodus, j\u00e4i ta vagunisse laadimata ja v\u00e4lja saatmata.<\/p>\n

                     <\/p>\n

                    J\u00e4rgmisel hommikul, kui k\u00fc\u00fcditamine sai rahvale teatavaks, hakkasid k\u00fc\u00fcditatud perekondade juhuslikult mahaj\u00e4\u00e4nud liikmed end varjama kas kellegi juures v\u00f5i metsas. Paljud esimesest k\u00fc\u00fcditamisest j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud inimesed kartsid, et j\u00e4rgmistel p\u00e4evadel on nende j\u00e4rjekord ja kadusid samuti p\u00f5randa alla. Osalt t\u00e4nu nendele \u2014 ennast n\u00f5ukogude v\u00f5imu metsikuste eest varjavatele inimestele \u2014 sai \u00fcsna k\u00fc\u00fcditamiste j\u00e4rel alanud Hitleri pealetung Balti riikidele edeneda nii kiiresti nagu see tegelikult toimus. Demokraatlikes riikides elavad inimesed ei suuda ette kujutada seda ps\u00fc\u00fchilist traumat, mida balti rahvad vahetult enne N\u00f5ukogude-Saksa s\u00f5da k\u00fc\u00fcditamiste t\u00f5ttu \u00fcle elasid, \u00fche \u00f6\u00f6 s\u00fcndmused v\u00f5tsid rahvalt igasuguse usu n\u00f5ukogude riigikorra \u00f5iglusesse ja lootuse selle riigi\u00adkorra kaitsele. Eesti rahvas oli elanud \u00fcle saksa parunite v\u00f5imu all 700-aastase orjap\u00f5lve. Selle t\u00f5ttu oli ta teatavas m\u00f5ttes “bioloogiliselt” h\u00e4\u00e4lestatud sakslaste vastu. Arusaadavalt olid eestlased eriti masendatud, kuna nad ootasid vene v\u00f5imult humaansust rohkem kui sakslastelt. Eestlaste “bioloogiline hoiak” sakslaste suhtes v\u00e4ljendus ilmekalt Eesti Vabaduss\u00f5jas, kus nn. Landeswehri armeed v\u00f5ideti suurema innustusega kui Punaarmeed. Peale k\u00fc\u00fcditamist hakati rahva hulgas r\u00e4\u00e4kima traagilist anekdooti: Stalin on t\u00f5epoolest geniaalne inimene; \u00fche \u00f6\u00f6ga teostas ta uskumatu ajaloolise ime \u2014 pani eesti rahva armastama sakslasi. Ning rahva ainukeseks lootu\u00adseks vabaneda punasest terrorist j\u00e4i peale Hitleri pealetungi algust saksa armee v\u00f5it. Kahjuks osutus ka see lootus seebimulliks. Mida 1941. aastal ja hiljem 1949. aastal v\u00e4hemalt samas mastaabis toimetatud k\u00fc\u00fcditamisel vangi- ja orjalaagritesse sattunud inimesed \u00fcle elasid, sellest teab l\u00e4\u00e4ne demokraatia elanikkond veel v\u00e4he. 1941.a. k\u00fc\u00fcditatud perekonnapeadest suri vangilaagrites v\u00e4hemalt 90%. Osa perekondadest, kes Siberis s\u00f5ja\u00adaegse n\u00e4ljaperioodi kuidagi \u00fcle elasid, p\u00e4\u00e4ses Stalini surma j\u00e4rel tagasi kodumaale. Ka see oli seotud suurte raskustega ja paljude tagasisaatmise\u00adga. N.Liidus n\u00fc\u00fcd juba \u00fcldiselt teatakse, et paljud selle maa nn. suurehitu\u00adsed on p\u00fcstitatud vangide t\u00f6\u00f6ga. Uued linnad ja t\u00f6\u00f6stused p\u00f5hjarajoonides peaaegu erandita. Nende rajoonide elanikud teavad jutustada, et piltlikult \u00f6eldes lamab Stalini valitsuse ajal ehitatud p\u00f5hjaraudtee iga liipri all surnukspiinatud vangi laip.<\/p>\n

                     <\/p>\n

                    Inkvisitsiooni koledusi ja n\u00f5iaprotsesse on ajaloolased uurinud ja kirjeldanud p\u00e4ris p\u00f5hjalikult. Hitleri SS-i tegevusest ja koonduslaagrite k\u00f5ledustest on l\u00e4\u00e4ne demokraatia elanikud suhteliselt h\u00e4sti informeeritud. Sol\u017eenits\u00f5n esimese p\u00e4\u00e4sukesena on hakanud avama maailma inimeste silmi n\u00f5ukogude v\u00f5imu sunnit\u00f6\u00f6laagrite kohta. Tuleb loota, et temale j\u00e4rgneb teisi ning nii NSV Liidus kui ka Poolas, T\u0161ehhoslovakkias, Ungaris ja mujal toime pandud antihumaansus kunagi t\u00e4ielikult paljastub. Ning ka seda, et maailm saab kunagi teada nendest antihumaansustest, mida on toime pannud Mao Ze-dong ja tema usklikud Hiinas ning mujal Aasias aastak\u00fcmnete jooksul, eriti aga nn. kultuurirevolutsiooni ajal. L\u00e4\u00e4ne inimesed arvatavasti ei tea, et ka praegu on N\u00f5ukogude Liidu sunnit\u00f6\u00f6laagreis nende rahvaste kodanikke. Neil ei ole mingit v\u00f5imalust oma kaasmaalastele jutustada sellest, mida nad on n\u00e4inud ja l\u00e4bi elanud. Kuna nendel inimestel on aastak\u00fcmneid puudunud v\u00f5imalus endast elum\u00e4rki anda, on nad arvatavasti maha kantud ka oma l\u00e4\u00e4ne s\u00f5prade ja sugulaste s\u00fcdameist. Nad eksisteeri\u00advad veel vaid Gulagi arhipelaagis mingi numbrina. Kas seet\u00f5ttu, et neist midagi ei teata, ei tuntagi nende inimeste saatuse vastu L\u00e4\u00e4nes mingit huvi? V\u00f5i on p\u00f5hjus ka mujal? Siinkohal tekitab imestust nn. “l\u00e4\u00e4ne huma\u00adnism”, mis avaldus Ameerika vastu Vietnami s\u00f5ja k\u00fcsimustes. Unustatakse vandalismi olemasolu kommunismi uskude juures. Ei unustata miljoneid surnukspiinatud inimesi hitlerlikes koonduslaagrites, unustatakse k\u00fcmned miljonid sadistlikult piinatud ja tapetud inimesed Gulagi arhipelaagis.<\/p>\n

                     <\/p>\n

                    Hitleri vandalism tuli II maailmas\u00f5ja ohvrite ja kannatuste hinnaga h\u00e4vitada. Stalinismi levikule tulnuks NATO v\u00f5imsusega piir panna. Vietna\u00admi s\u00f5ja hinnaga tuli piir panna ainuuskude levikule Aasias. Tuleb aru saada, et inimkonnal ei ole teist teed. Just selles seisneb ameeriklaste humaansus. Mitte aga antihumaansus, nagu seda k\u00f5ige k\u00e4redamalt v\u00e4ljenda\u00adsid Rootsi sotsiaaldemokraadid eesotsas peaminister Palmega. Vangis v\u00f5i koonduslaagris surma l\u00e4vele piinatud poliitvang, endine inimene, leiab tingimata, et s\u00f5da, mis vabastab, v\u00f5ib olla \u00f5iglane, humaanne. Kas selleks, et niisuguse t\u00f5eni j\u00f5uda, peame k\u00f5ik kord vangideks saama? On \u00fclimalt t\u00f5en\u00e4one, et Vabal Maailmal oleks l\u00f5ppude l\u00f5puks olnud humaansem aidata poolakaid, sakslasi, t\u0161ehhe, ungarlasi nendes maades loobuda ainuusust ja sellega koos t\u00fcranniast, kui mittevahelesegamise printsiibist kinnipidamise alusel pealt vaadata rahvaste vabadusp\u00fc\u00fcdluste brutaalset v\u00e4gistamist, \u00fckski selge m\u00f5istusega inimene ei kahtle ometi, et fa\u0161ismi h\u00e4vitamine enne selle muutumist ainuusuks oleks olnud inimkonnale ratsionaalsem Teisest maailmas\u00f5jast.<\/p>\n

                     <\/p>\n

                    N\u00f5ukogude Liidus on k\u00f5ik v\u00f5imumehed peale Lenini surma p\u00fc\u00fcdnud kuulutada teda Marxi ja Engelsi j\u00e4rel t\u00e4htsaimaks usuilmutajaks. Mingiks ilmeksimatuks p\u00fchakuks. Suurimaks inimeseks ajaloos. K\u00f5ige humaansemaks inimeseks, kes kunagi on elanud. Mingil m\u00e4\u00e4ral leiab see propaganda vastukaja nii N.Liidus ja selle vasallriikides kui ka demokraatlike l\u00e4\u00e4ne\u00adriikide vasakpoolse m\u00f5ttelaadiga inimeste hulgas. Eitamata Lenini kui ajaloolise isiku markantset kuju, oleks naiivne unustada medali teine k\u00fclg. XIX sajandi riigiteooria j\u00f5udis k\u00f5rge humaansuseni. Peeti \u00fcldiselt antihu\u00admaanseks ja lubamatuks riigiv\u00f5imu kukutamist v\u00e4givalla ja julmuste k\u00e4sutamisega. Ka Nietzsche \u00fcliinimese \u00f5petuses ei olnud ette n\u00e4htud riigiv\u00f5imu muutmist julmuse rakendamisega. Paljud Marxi ja Engelsi \u00f5pilased arvavad, et v\u00f5imu \u00fclev\u00f5tmist demokraatlikul teel tuleb teostada p\u00f5hiliselt t\u00f6\u00f6lisklassil kui arvult k\u00f5ige suuremal \u00fchiskondlikul klassil. Samale seisukohale on j\u00f5udnud peaaegu k\u00f5ikide maade nii vasak- kui parempoolsed sotsiaaldemokraadid. Lenin hakkas sajandivahetusel esimesena jutlustama julmuse, v\u00e4givalla vajadusest sotsialistliku revolutsiooni teostamisel ja proletariaadi diktatuuri vajalikkusest riigiv\u00f5imu hoidmisel. Ja on teada, milleni see viis. 1917.a. revolutsioon ja sellele j\u00e4rgnenud aastad olid punased verest ja mustad julmusest. On teada, et sellel perioodil leiutati inimeste piinamise viise. N\u00e4iteks on teada, et tsaariarmee ohvitseridel naelutati pagunid radnaeltega \u00f5laluu k\u00fclge. K\u00f5igi julmuste seas ei olnud see k\u00f5ige suurem. Ka tsaari ja tema perekonna tapmise k\u00e4sk anti inimsoo heaolu, humaansuse nimel. Peale Venemaa Kodus\u00f5ja l\u00f5ppu n\u00e4gi kogu maailm, et julmus ja v\u00e4givald olid osutunud v\u00f5imu haaramisel ja v\u00f5imu hoidmisel efektiivseteks. See t\u00f5siasi soodustas musts\u00e4rklaste liikumise tekkimist Itaalias ja nende juhi Mussolini poolt v\u00f5imu haaramist. Hitleri partei, SS-i ja SD tekkimine ning natsionaalsotsialismi v\u00f5imuletulek 1933.a. Saksamaal on juba p\u00e4ris sarnane 1917.a. Venemaal toimunud v\u00f5imuhaarami\u00adsele.<\/p>\n

                     <\/p>\n

                    Stalin luges end Lenini suureks \u00f5pilaseks. Ta \u00f5petas, et klassivaenlaste h\u00e4vitamisel tuleb olla leninlane ja j\u00e4rgida suure Lenini eeskuju. Seda ta vaieldamatult tegigi 1929. ja 1937.-1938.a. puhastusprotsessides ning hiljem, peale s\u00f5da. Tekkis Gulagi arhipelaag. Ilma kohtuotsuseta, ilma v\u00e4himagi v\u00f5imaluseta end kaitsta m\u00f5rvati miljoneid inimesi. Nende hulgas ka sajad tuhanded, v\u00f5ib-olla miljonid \u00f5igeusklikud kommunistid. Nende v\u00e4ljapaistvate revolutsion\u00e4\u00e4ride s\u00fcnniaastap\u00e4evadel mainib n\u00f5ukogude ajakirjandus praegu tavaliselt: hukkunud klassivaenlaste poolt sepistatud vales\u00fc\u00fcdistuste tagaj\u00e4r\u00adjel v\u00f5i hukatud s\u00fc\u00fctult isikukultuse perioodil v\u00f5i langes isikukultuse ajal v\u00f5imu kuritarvitamise ohvriks \u2014 nii nagu see nekroloogi kirjutaja silmis paremini k\u00f5lab. Ausatele inimestele valmistab t\u00e4nap\u00e4eval t\u00f5sist muret terrorism \u2014 lennukite h\u00f5ivamised, pantvangide v\u00f5tmised ja tapmised. Tapmised M\u00fcncheni ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel! Laste, terve kooli pantvangiks v\u00f5tmi\u00adne ja k\u00fcmnete alaealiste tapmine. K\u00f5ige selle juured on 1917. aastal kehtestatud ja riigi\u00f5petuseks kuulutatud v\u00e4givalla lubamises ning \u00f5igustamises (poliitiliste) eesm\u00e4rkide saavutamisel. Proletariaadi diktatuuri k\u00fclv on andnud l\u00f5ikuseks araabia, iiri ja paljusid teisi terrorisme. Mida v\u00f5ib sellelt k\u00fclvilt veel oodata?<\/p>\n

                     <\/p>\n

                    V\u00f5ib-olla on\u00a0 alust\u00a0 arvata,\u00a0 et\u00a0\u00a0 50 v\u00f5i\u00a0\u00a0 100 aasta p\u00e4rast\u00a0 r\u00e4\u00e4gitakse\u00a0 lastele ajalootunnis Leninist koos n\u00f5iaprotsesside klassiku Ignatius\u00a0 Loyolaga?<\/p>\n

                     <\/p>\n

                      \n
                    1. Suur vale ja “majanduslik ime”<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                       <\/p>\n

                      Elu l\u00e4heb edasi. Arusaamad julmusest, humaansusest ja antihumaansusest on erinevad nagu on erinevad usud ja nende \u00f5petused. Need arusaamad muutuvad. Ajaloolased m\u00f5istavad need \u00f5igeks v\u00f5i hukka. Uued p\u00f5lvkonnad tulevad ja neil on omad olevikuprobleemid. Enamasti arvatakse need olevat ainulaadsed, ainult selle p\u00f5lvkonna omad ja kas \u00fcldse sidumata v\u00f5i v\u00e4ga v\u00e4he seotud minevikuga. Majanduse, tehnoloogia probleemide j\u00e4rjepidevus \u00fcle p\u00f5lvkondade on ilmne. N.Liidu majanduslike saavutuste propagandas domineerisid veel aastak\u00fcmme tagasi umbes j\u00e4rgmised laused: “Meie suur kodumaa tootis 1965. aastal 100 korda rohkem elektrienergiat, 50 korda rohkem kivis\u00fctt, 200 korda enam naftat, 50 korda enam metalli kui Tsaari-Venemaa 1914. aastal” v\u00f5i “Balti liiduvabariikide t\u00f6\u00f6stustoodang on 1970. aastal mitmekordistunud v\u00f5rreldes kodanlike Balti riikide toodan\u00adguga 1938. aastal”. Omistamata t\u00e4htsust nende ja nendetaoliste arvude \u00f5igsusele v\u00f5i mitte\u00f5igsusele, juhime allpool t\u00e4helepanu hoopis olulisematele t\u00f5siasjadele.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      Mingi riigi kodanike poolt toodetud k\u00f5ik varandused on v\u00f5imalik jagada kahte kategooriasse. Esimene: varad, mis ei ole m\u00f5eldud \u00fcksikisiku v\u00f5i perekonna tarbimiseks. Nimelt vabrikud, raudteed koos sinna juurde kuulu\u00advaga, maanteed ja nende juurde kuuluvad motellid, bensiinijaamad, \u00fc\u00fcrielamud, hotellid, veoautod, autobussid, lennukid, laevad, t\u00e4navad, veev\u00e4rk, kanalisatsioon, elektrijaamad ja elektriv\u00f5rgud \u2014 \u00fches\u00f5naga k\u00f5ik see, mida inimesed v\u00f5i perekonnad \u00fcksikult ei k\u00e4suta. Ehk teisiti \u00f6eldes see, mida vajatakse \u00fcldises m\u00f5ttes inimeste kollektiivseks teenindamiseks.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      Teiseks kategooriaks on varad, mida inimesed ja perekonnad k\u00e4sutavad isiklikuks igap\u00e4evaseks \u00e4raelamiseks: isiklikud elamud koos nende juurde kuuluvate isiklike aedadega, s\u00f5iduautod, klaverid, televiisorid, raadiod, m\u00f6\u00f6bel, korterite muu sisustus, oma k\u00e4es v\u00f5i pangas olevad hoiused, k\u00f5ik riietusesemed, ehted, isiklikud raamatukogud ja kunstikogud \u2014 kogu meie nn. vallasvara.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      K\u00f5iki neid esimese ja teise kategooria v\u00e4\u00e4rtusi, mida riik omab, on v\u00f5imalik rahaliselt hinnata ja summeerida. Kui see summa lugeda sajaks protsendiks, siis l\u00e4\u00e4ne demokraatlikes riikides moodustavad esimese kate\u00adgooria varad 5-20%. Ning mida j\u00f5ukam on riik, seda madalam on see protsent, \u00fches\u00f5naga: arenenud tehnoloogiaga riikides on praktiliselt k\u00f5ik varandused riigi kodanike endi k\u00e4sutuses. V\u00f5ib arvata, et NSV Liidus oli perioodil, mil toimus Balti riikide annekteerimine, see varanduste suhe vastupidine. T\u00f5epoolest, mida maksid tegelikult need primitiivsed korterid, kus tihti elas \u00fches toas mitu perekonda? Missugust v\u00e4\u00e4rtust kujutasid inimeste vatiriided ja puuvillasest riidest \u00fclikonnad ning kleidid, mida tihti kanti kuni nende t\u00e4ieliku lagunemiseni? Uut ei pandud selga selle\u00adp\u00e4rast, et seda lihtsalt ei olnud. V\u00f5i missugune varandus oli kolhoosniku elumajauberik ja kolhoosipere \u00fclalpidaja kits v\u00f5i lehm? P\u00f5hiline osa NSV Liidu maaelanikkonnast ei oma veel ikkagi passi. Sisuliselt on nad nn. “maaorjuses”. Nende reisimisv\u00f5imalused NSVL piires olenevad sellest, kas nad saavad k\u00fclan\u00f5ukogust loa k\u00f5durajooni piirest lahkumiseks. Tavaliselt antakse see m\u00f5neks p\u00e4evaks mingi h\u00e4davajaliku k\u00fcsimuse lahendamiseks. Linnast tagasi s\u00f5idetakse kotit\u00e4ile leibade ja saiadega, mis k\u00fclas s\u00f5pradele ja tuttavatele edasi m\u00fc\u00fcakse. Suure, 250-miljonilise rahva v\u00f5imalused s\u00f5ita v\u00e4lismaale on praktiliselt olematud. Ekskursioonidega s\u00f5idab v\u00e4lismaa\u00adle p\u00f5hiliselt eliit, n\u00f5ukogude koguduse ja n\u00f5ukogude kiriku ustavad teenrid.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      N\u00f5ukogude Liidus ilmunud ilukirjanduses on taolise elutaseme kohta m\u00f5ned suurep\u00e4rased n\u00e4ited. Kasv\u00f5i V. Belovi “Igap\u00e4ine asi”. K\u00f5ik NSVL hiigelsaavutused (jutum\u00e4rkides ja ilma) kuuluvad hoopis nn. “industrialiseeri\u00admise” valda, s.t. suurendavad riigi kogu varanduse esimest kategooriat, piltlikult \u00f6eldes seda varanduste osa, mis kuulub Ameerika varandustes nn. 5% hulka.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      Nn. teine kategooria on hakanud m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral suurenema alles viimastel aastatel, mil N.Liidus ei ole enam harulduseks inimesed, kellel on kaks-kolm kandmisk\u00f5lblikku \u00fclikonda ja kingapaari. Kui h\u00f5lbus on suurendada teise kategooria arvel esimest kategooriat, selgitab j\u00e4rgmine lihtne n\u00e4ide. Kui \u00fche NSVL viisaastaku plaani investeeringute kogumaksumus on n\u00e4iteks 100 miljardit rubla, siis t\u00e4hendab see iga elaniku kohta viie aasta jooksul v\u00e4hem kui 500 rubla ehk 100 rubla aastas v\u00f5i v\u00e4hem kui 10 rubla kuus. I.I. Servad-Schreiber oma furoori tekitanud 1967. aastal ilmunud bestselleris “Die amerikanische Herausforderung” (“Ameerika v\u00e4ljakutse”) mainib, et \u00dchendriikides on iga elaniku kohta sissetulek aastas rohkem kui 3500 dollarit, N.Liidus aga 1000 dollarit (toonase kursiga ca 900 rbl.). V\u00f5ttes NSVL perekonna keskmiseks suuruseks 5 inimest, saame perekonna keskmiseks sissetulekuks N.Liidus 4500 rubla aastas. Kui perekon\u00adnas on keskmiselt kaks t\u00f6\u00f6tajat, tuleb nende aastapalgaks ca 2250 rubla ehk ligi 190 rubla kuus. See on ilmselt umbes poolteisekordne liialdus autori poolt N.Liidu elanike sissetulekute hindamisel. Kuid lepime sellega. Arvestame dollari ja rubla ostuj\u00f5u suhteks tagasihoidlikult 2:1. Selle suhte juures on arvesse v\u00f5etud NSVL-s kehtivad suhteliselt madalad korteri\u00fc\u00fcrid ja m\u00f5ningad muud elanikele antavad odavamad kommunaal- ja meditsiini\u00adteenused. Nagu teada, on m\u00f5nede t\u00e4htsate tarbeesemete puhul dollari ja rubla reaalne suhe 5:1 v\u00f5i isegi enam. Kui Ameerika v\u00e4hendaks oma elanike keskmist sissetulekut 900 rublale e. 450 dollarile aastas, t\u00e4hendaks see v\u00f5imalust suurendada investeeringuid esimesse kategooriasse (3500 miinus 450) ca 3000 dollarit korda 200 miljonit (USA elanike arv) v\u00f5rdub 600 miljardit aastas ehk 3000 miljardit dollarit viie aasta jooksul. Mis loevad selle k\u00f5rval N.Liidus tegelikud viisaastakute investeeringud (Dneprogess, Volhovstroi jm. reklaam), millega pimestati suure vale programmi raames Balti rahvaste silmi ja tumestatakse veel praegugi l\u00e4\u00e4nemaade vasakpoolse intelligentsi m\u00f5istust N\u00f5ukogude Liidu “majandusliku ime” osas. Veidi parem\u00a0 on eelpool toodud olukord ainuusu maades T\u0161ehhoslovakkias ja Ungaris, halvem kindlasti Kuubas.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      Muidugi on niisugusel arvutusel ainult illustratiivne v\u00e4\u00e4rtus. Kui Ameeri\u00adka \u00dchendriikide majandus hakkaks maksma t\u00f6\u00f6tajaile kuus keskmiselt sada dollarit, v\u00f5ib olla kindel, et Ameerikas ei toodetaks praktiliselt enam midagi ja 600 miljardit dollarit aastas ei oleks kuskilt v\u00f5tta. Kas N.Liidu ja teiste kommunistlike ainuusumaade “kirikuv\u00fcrstid” on teadlikud sellest olukorrast? T\u00f5en\u00e4oliselt mitte. Igatahes v\u00f5ib arvata, et Nikita Hruit\u0161ov uskus p\u00e4ris t\u00f5siselt, et NSV Liit oma tehnoloogia ja \u00f6konoomikaga \u00fcletab USA taseme enne 1970. aastat.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      Kes julgeks nendele v\u00fcrstidele t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kida? N\u00f5ukogude Liidu usuilmutajad v\u00f5iksid k\u00e4ia alasti ja kogu rahvas imetleks nende suurep\u00e4raseid riideid. Keskaegsed keisrid ja kirikuv\u00fcrstid olid j\u00f5udnud veendumusele, et valitsejad vajavad \u00f5uenarri \u2014 v\u00e4hemalt \u00fcht inimest, kellel oli lubatud v\u00f5imumehele t\u00f5tt \u00f6elda. XX sajandi “kirikuv\u00fcrstid” on ka selle minimaalse t\u00f5e teada\u00adsaamise v\u00f5imaluse h\u00fcljanud. Sollenits\u00f5n oli vaja maalt v\u00e4lja saata, kuna tema \u00f5uenarriks muutmine v\u00f5i vaikima sundimine ei \u00f5nnestunud.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      Tuleb \u00fcksnes imestada, et ainuusumaade ja demokraatlike riikide majan\u00adduslikust olukorrast teatakse .nii v\u00e4he l\u00e4\u00e4neriikides. Ilmselt ei ole siiski l\u00e4\u00e4neriikidel \u00f5ige korrata endiste vabade Balti riikide ajakirjanduse vigu. T\u00f5de NSV Liidust tuleb viia k\u00f5ikide maade elanike teadvusse.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      Muidugi on l\u00e4\u00e4ne demokraatlike riikide inimestel seda k\u00f5ike \u00e4\u00e4rmiselt raske uskuda. Arvatakse, et kui see t\u00f5esti nii on, miks siis ainuusu maade t\u00f6\u00f6lised ja ametnikud ei hakka streikima. Ameerikas ja Itaalias pole haruldased isegi vangide streigid. V\u00f5ib-olla avab “Gulagi arhipelaag” m\u00f5ne\u00adgi l\u00e4\u00e4ne vabameelse silmad streikimise v\u00f5imaluste puudumise kohta NSV Liidus \u2014 riigis, kus partei, ameti\u00fchingud ja julgeolek m\u00e4ngivad \u00fchte ja sama m\u00e4ngu. Pealegi perutab tavaliselt vaid t\u00e4ies j\u00f5us hobune. Alatoide\u00adtud ja l\u00f5puni \u00e4ravaevatud hobune kuuletub alistunult peremehele. Inimesed, kes palgap\u00e4eval, kord k\u00e4he n\u00e4dala jooksul, v\u00f5ivad lubada endale parema l\u00f5una ja ka seejuures peavad arvestama, et selle eest tuleb j\u00e4rgmistel p\u00e4evadel rohkem kokku hoida, et l\u00f5unas\u00f6\u00f6giga tekkinud auku eelarves katta \u2014 need inimesed on juba hingeliselt kaugel protestidest ja streigist. Ning l\u00f5ppude l\u00f5puks harjuvad inimesed k\u00f5igega, ka vanglaeluga. Ning mis k\u00f5ige hullem: paljud vangid hakkavad vangielu isegi hindama ja eelista\u00adma kongi vabadusele.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                      On avaldatud arvamust, et hiigelsummad, mis N\u00f5ukogude Liidu elanikel j\u00e4\u00e4vad saamata v\u00f5rreldes Ameerika \u00fchendriikide elanikkonnaga, kulutatak\u00adse relvastumisele ja teiste kommunismiusumaade abistamisele. Sellises arvamuses v\u00f5ib olla ainult v\u00e4he t\u00f5tt. Ei saa olla, et N.Liidus investeeritak\u00adse relvastusele 600 miljardit dollarit aastas rohkem kui USA-s. Samuti on v\u00f5imatu, et N\u00f5ukogude Liit suunab teistesse maadesse \u00fclemaailmse kommunismi (Moskva-usu) levitamise eesm\u00e4rgil aastas 600 miljaridt dolla\u00adrit. Eelpool toodud reaalsete varanduste tootmata j\u00e4tmist N.Liidus tuleb seletada j\u00e4rgmiste t\u00f5siasjadega.<\/p>\n

                       <\/p>\n

                        \n
                      1. M\u00f5nedest marksistliku \u00f6konoomika p\u00f5hivigadest<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

                         <\/p>\n

                        Esiteks:<\/strong>\u00a0 marksistlik \u00f6konoomika ei pea inim\u00fchiskonna eksistentsiks vajali\u00adkuks samu p\u00f5hiseadus-p\u00e4rasusi, kui need eksisteerivad bioloogilistes s\u00fcsteemides.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        \u00dcksainus k\u00f5rgemalt arenenud organism, n\u00e4iteks inimindiviid, koosneb palju\u00addest k\u00fcmnetest miljarditest rakkudest. K\u00f5ik need s\u00fcnnivad ja elavad ning surevad harmooniliselt, koos. Ja pidevalt s\u00fcnnivad j\u00e4lle uued rakud. Nii nagu Maa elanikkond, mis koosneb ainult kolmest miljardist indiviidist. Meie rakkude kooselu korraldab p\u00f5hiliselt teatavas m\u00f5ttes automaatselt toimiv regulatsioon. Kui s\u00f6\u00f6me rasvast toitu, algab vastavate fermentide eraldumine ja nende toimel seedimisprotsess. Me ei m\u00f5tle sellest ja me ei juhi seda oma aju tegevusega. Samuti nagu me ei k\u00e4suta oma s\u00fcdame tegevust ega juhi s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide r\u00fctmi. Kui aga meie seedimine on korrast ara v\u00f5i s\u00fcda haige, sekkub normaalolukorra taastamise protsessi ka aju tegevus. Me p\u00f6\u00f6rdume arsti poole. Midagi analoogset eksisteerib n\u00e4iteks ka Ameerika \u00dchendriikide \u00fchiskonnakorralduses. Tavalised \u00fchiskondlikud majandusprotsessid reguleeritakse ilma valitsuse otsese sekkumiseta. Kui korteri\u00fc\u00fcrid t\u00f5usevad, ehitatakse maju juurde. Turismi kasvamisel ehitatakse rohkem hotelle ja motelle. Teravilja hinna t\u00f5usul k\u00fclvatakse seda rohkem. Kui aga n\u00e4iteks Floridas toimub orkaani h\u00e4vitust\u00f6\u00f6, siis hakkavad president ja valitsus osa v\u00f5tma olukorra normaliseerimisest ja, kui vaja, v\u00f5tavad p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6de juhtimise oma peale.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Hoopis erinevalt on aga \u00fcles ehitatud nn. sotsialistlik plaanimajandus. Planeerimisaparaadi b\u00fcrokraatiast l\u00e4heb l\u00e4bi iga pisiasi, kas v\u00f5i n\u00e4iteks saapam\u00e4\u00e4rde tootmise ja selle tarbimise reguleerimine. N\u00e4iteks on teada, et Tallinna planeeritud hotelli “Viru” ehitamise k\u00fcsimuste lahendamiseks toimus v\u00e4hemalt kolm n\u00f5upidamist Moskvas peaminister Koss\u00f5gini juures. V\u00f5ib arvata, et ainult nende n\u00f5upidamistega ei l\u00f5ppenud suure riigi peami\u00adnistri osav\u00f5tt selle (\u00fche hotelli!) ehitamisest.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Oleks naiivne v\u00e4ita, et USA majanduss\u00fcsteem funktsioneerib t\u00e4iesti ideaalselt. Tuleb ainult aru saada, et marksistlik majandusorganisatsioon ja juhtimise s\u00fcsteem ei vasta sellele, mida bioloogia on v\u00e4lja arendanud rakkude \u00fchiskonna kooselu v\u00f5imaldamiseks. Ning seda, et \u00fchendriikide s\u00fcsteem on sellele nn. bioloogilisele s\u00fcsteemile l\u00e4hemal. Kui inimkond seab oma eksistentsi \u00fcheks m\u00f5tteks tarbimisvajaduste suurema rahuldamise, siis on pikemata selge, et s\u00fcsteemid, mis on “bioloogilisele” l\u00e4hemad, on ka otstarbekamad, s.t. “enam tootlikud”.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Teiseks:<\/strong> marksistlik \u00f6konoomika alahindab konkurentsi t\u00e4htsust.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Praegusel ajal selgitab meie tekkimise ja arengu seadusp\u00e4rasust k\u00f5ige ratsionaalsemalt arvatavasti evolutsiooniteooria, nn. darvinism. Oleme aastamiljonite ja -tuhandete jooksul k\u00f5hutavas konkurentsi-v\u00f5itluses tekkinud ja arenenud sellisteks, nagu me oleme. Puud kasvavad pikemaks, et teis\u00adtest rohkem p\u00e4ikest saada. XX sajandi sportlased konkureerivad \u00fcksteisega kiiruses, lihaste j\u00f5us ning osavuses. L\u00e4\u00e4ne demokraatiamaade farmerid p\u00fc\u00fcavad t\u00f5sta \u00fcksteisest enam saagikust, t\u00f6\u00f6sturid toota tarbeesemeid konkurentidest rohkem, kvaliteetsemalt, odavamalt. Pankurid konkureerivad kapitali ratsionaalsema paigutamise alal. Mingil m\u00e4\u00e4ral j\u00e4tkub l\u00e4\u00e4ne demokraatia juures meie tekkimist ja arengut t\u00fc\u00fcrinud situatsioon \u2014 konkurents.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Hoopis teine on olukord kommunismi ainuusu riikides. N\u00f5ukogude Liidu majanduselus puudub inimeste enesealgatus, konkurents t\u00e4ielikult. Poolas ja Ungaris, kus on m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral lubatud erat\u00f6\u00f6stus ja eraettev\u00f5tlus, ei p\u00e4\u00e4se aga konkurents sellisel kujul nagu see esineb l\u00e4\u00e4ne demokraatia majanduses, m\u00f5jule. Aastak\u00fcmnete kogemuse alusel on N\u00f5ukogude Liidu majanduses j\u00f5utud teatavale arusaamisele, et majanduslikuks arenguks peab peale planeerimise eksisteerima ka mingi katal\u00fc\u00fcsiv faktor. Dogmaati\u00adline marksism eitab eramajandust, konkurentsi. Aastate jooksul on N.Liidus p\u00fc\u00fctud konkurentsi asendada k\u00fcll stahhaanovliku liikumisega, k\u00fcll sotsialist\u00adliku v\u00f5istlusega, k\u00fcll kommunistliku t\u00f6\u00f6eesrindlusega, k\u00fcll mitmesuguste uute ja uute premeerimiss\u00fcsteemidega. NSV Liidu tegelik tehnoloogiline ja majanduslik olukord aga n\u00e4itab, et k\u00f5igil neil konkurentsi surrogaatidel pole olnud nimetamisv\u00e4\u00e4rset efekti. On ilmne, et konkurentsi bioloogiliste s\u00fcsteemide arengus pole v\u00f5imalik asendada millegi muuga. N.Liidus konku\u00adrentsi h\u00e4vitamiseks ettev\u00f5etud sammudes on palju n.-\u00f6. terve m\u00f5istuse vastast. On n\u00e4iteks teada, et teatud majandusperioodidel N\u00f5ukogude Liidus keelati kolhoosnikel isiklike viljapuude kasvatamine. Juba t\u00e4iskasvanud viljapuud raiuti aga maha. Hru\u0161t\u0161ov arvas omal ajal, et kolhoosnike lehmad on asjatuks konkurentsiks ja takistavad suurte piimafarmide tekkimist. Paljudes NSVL rajoonides h\u00e4vitati k\u00f5ik kolhoosnikele kuulunud lehmad. Kohe selle j\u00e4rel tekkis aga karjasaaduste t\u00f5sine puudus ja n\u00e4ljah\u00e4da. Ning siis lubati kolhoosnikel uuesti lehma pidada. Marksistlik usudogma ja bioloogiline realiteet asuvad tihti \u00fcksteisest v\u00e4ga kaugel.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Kolmandaks:<\/strong> marksistlik\u00a0 usudogma on j\u00e4tnud k\u00e4he silma vahele organisaatoritalendi\u00a0 t\u00e4htsuse.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Marksistliku majandus\u00f5petuse kohaselt s\u00f5ltub inim\u00fchiskonna tootmistehnoloogiline tase kahest faktorist: kapitalist ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ust. See dogma figureerib mingi feti\u0161ina ka marksismi apostlite t\u00e4nap\u00e4evastes kirjades ja arusaama\u00addes. Marxi eluajal oli Saksamaal ja mujal Euroopas tootmistegevus praktili\u00adselt \u00fcksikute fabrikantide-kapitalistide ning nende perekondade valduses. On t\u00e4iesti m\u00f5istetav, et sellistes tingimustes kapitalisti organisaatoritalent ja selle t\u00e4htsus v\u00f5isid j\u00e4\u00e4da t\u00e4hele panemata ja Marx hakkas kapitalistis n\u00e4gema ainult kapitali. Puud takistasid n\u00e4gemast metsa.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        I.I.Servan-Schreiber kirjutab oma eelpool mainitud teoses, et moodsa tehnoloogia resultaadid tulenevad kahest p\u00f5hiallikast: 1. tehnoloogilistest uuendustest (aus den technologischen Neuerungen); 2. tootmisfaktorite intelligentsest koordineerimisest, mis moodustab kaasaegsete tootmissuhete olemuse (aus der intelligenten Koordinerung der Produktionsfaktoren, die das Wesen modernen Betriebsentscheidungen ausmacht).<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Pole kahtlust, et siin r\u00e4\u00e4gitakse organisaatoritalendist. T\u00e4nap\u00e4eval oleneb hiigelfirmade eluj\u00f5ulisus ja progress peamiselt firma juhtkonna organisaatoritalendist. Seesama talent on muutunud ka kapitali tootjaks. V\u00f5ib arvata, et kui Marx oleks oma majandusliku p\u00f5hi\u00f5petuse s\u00f5nastanud “tootmistehno-loogia tase s\u00f5ltub kolmest faktorist: organisaatoritalendist, t\u00f6\u00f6j\u00f5ust ja kapitalist”, siis oleksid t\u00e4nap\u00e4eva kommunistlikud riigid n\u00e4inud v\u00e4lja teisiti. V\u00f5i ei oleks neid \u00fcldse sellisel kujul tekkinud. Igatahes nad oleksid olnud rikkamad. On pikemata selge, et Ameerika \u00fchendriikide \u00fchiskond maksab oma organisaatoritalentidele tunduvalt rohkem kui muusi\u00adka, kunsti jt. alade annetele. Nii on ka organisaatoritalendid nendest tunduvalt j\u00f5ukamad ja tihti ka kuulsamad: Ford, Rockfeller jt. Ameerika t\u00f6\u00f6lisi, meistreid ja tehaste juhte eraldab \u00fcksteisest haridusliku taseme k\u00f5rval tingimata vahe nende organisaatoriandes. Konkurentsi tingimustes see ei saagi teisiti olla. Nii on see k\u00f5ikides l\u00e4\u00e4ne demokraatia maades.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Hoopis erinev on olukord kommunistliku ainuusu riikides. N\u00e4iteks tunnistab NSV Liit muusika-, kirjandus- ja kunstitalente. Kuigi usuprohvetid p\u00fc\u00fcavad ka nende annete loomingut suunata ja juhtida. Organisaatori-andeid ei tunnustata ja nendest ei r\u00e4\u00e4gita \u2014 k\u00f5ik, mis t\u00f6\u00f6stuses ja majanduses \u00fcldse saavutatud, on kommunistliku partei ja valitsuse teene. T\u00f6\u00f6stuse ja majanduse juhid m\u00e4\u00e4ratakse ametisse vastavalt nende ustavusele re\u017eiimile, ankeediandmete alusel. N\u00f5ukogude Liidus on esinenud tuhandeid juhuseid, kus v\u00f5imule ustav, kuid organisaatoriandeta majandusjuht on viinud tema juhtimisel olnud ettev\u00f5tte h\u00e4vingu piirile. Alles siis on ta asendatud kellegi teisega, kes j\u00e4llegi valitakse re\u017eiimiustavuse ja parteistaa\u017ei alusel. See n.-\u00f6. k\u00f6halt maha v\u00f5etud direktor m\u00e4\u00e4ratakse aga uuesti m\u00f5ne teise ettev\u00f5tte juhiks. Nii on see olnud rohkem kui pool sajandit ja on ka praegu.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Kas selline situatsioon on seletatav ainult Marxi veaga? Sellega, et ta ei pannud t\u00e4hele organisaatoritalendi t\u00e4htsust? Ning sellega, et tema prohvetitel puudub julgus Marxi “piiblisse” “Kapital” sisse viia printsipiaal\u00adseid parandusi?<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        T\u00f5en\u00e4oliselt on see k\u00fcsimus komplitseeritum.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Iga talent vajab avastamist ja arendamist, et ta saaks anda inimkonna\u00adle seda, mida ta suudab ja mida inimkond temalt ootab. Arenemiseks on vaja vastavaid tingimusi, k\u00f5igepealt aga loomingulist vabadust. Beetho\u00advenit kui suurt muusikut ei oleks olnud, kui v\u00e4ike Beethoven ei oleks omanud v\u00f5imalust m\u00e4ngida klaverit ja vabalt fantaseerida. Suurt Picassot ei oleks olnud, kui v\u00e4ike poiss ei oleks saanud k\u00e4tte joonistusvahendeid; teda poleks olnud ka mitte siis, kui talle oleks olnud lubatud ainult “sotsia\u00adlistliku realismi” eeskirjade j\u00e4rgi joonistada. Fordi ei oleks olnud, kui noorel Fordil endal ei oleks olnud v\u00f5imalusi hakata tootma ja m\u00fc\u00fcma autosid. Rotschild kujunes panganduse geeniuseks selle t\u00f5ttu, et tal oli v\u00f5imalus asutada oma pank ja seda juhtida. Paljud organisaatorigeeniused on alustanud ajalehepoistena.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Mingisuguseid v\u00f5imalusi organisaatoritalentide avastamiseks ja v\u00e4ljaaren\u00addamiseks ei ole ka n\u00f5ukogude k\u00f5rgkoolides, kus ainukeseks lubatud noorte\u00adorganisatsiooniks on komsomol, keda praktiliselt juhib k\u00f5rgema \u00f5ppeasutuse parteiorganisatsioon. K\u00f5rgema kooli l\u00f5petab muidugi ka inimesi, kelle bioloogilisse s\u00fcsteemi on kodeeritud avastamata ja v\u00e4ljaarendamata organi\u00adsaatoritalent. M\u00f5ned neist m\u00e4\u00e4ratakse arvatavasti edaspidi ka ettev\u00f5tete juhatajateks. Kuid siis algab uus trag\u00f6\u00f6dia. Ettev\u00f5tte kogu tegevus allub rangelt ministeeriumi, plaani- ja finantsorganite juhtimisele. B\u00fcrokraatiale, mis l\u00e4mmatab ettev\u00f5tte juhataja organisaatoritalendi ka siis, kui see tal juhuslikult olemas on. K\u00f5ik see on viinud N.Liidu majandusliku tegevuse t\u00f5elise kurioosumini. Tegelik t\u00f6\u00f6j\u00f5udlus on peaaegu k\u00f5igis majandusharudes l\u00e4\u00e4ne demokraatia maadega v\u00f5rreldes 3-5 korda madalam. Selle t\u00f5ttu esineb suur t\u00f6\u00f6liste puudus, mille tulemusena on t\u00f6\u00f6liste palgad tavaliselt k\u00f5rgemad kui meistritel ja inseneridel. K\u00f5rgkooli l\u00f5petanutel ei ole lubatud asuda t\u00f6\u00f6le t\u00f6\u00f6lisena. Seet\u00f5ttu esineb juhtumeid, kus andekad noored, selleks et tulevikus rohkem teenida, j\u00e4tavad k\u00f5rgkooli viimase eksami \u00f5iendamata. Halastaja\u00f5ed teenivad 70 rubla kuus, arstid alguses 90-100 rubla. Sanitaridel ja koristajadel on lubatud pidada kahte t\u00f6\u00f6kohta ja nad teenivad 120-140 rubla kuus…<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Mida t\u00e4hendaks tegelikult organisaatoritalendi tunnustamine N.Liidus? See t\u00e4hendaks lubada poistel m\u00fc\u00fca ajalehti ja teenida vastavalt oma v\u00f5imetele. See t\u00e4hendaks lubada asutada eraettev\u00f5tteid: autoteenindus!, r\u00e4tsepa-, kingsepat\u00f6\u00f6kodasid jne. Lubada erkaubandust ja -t\u00f6\u00f6stust. See t\u00e4hendaks lubada eraettev\u00f5tlust p\u00f5llumajanduses. See t\u00e4hendaks tunnistada marksistliku majanduss\u00fcsteemi pankrotti v\u00e4hemalt sellisel kujul nagu see esineb N\u00f5ukogude Liidus. Arvatavasti just seet\u00f5ttu ei ole sotsialismi-kommunismimaades v\u00f5imalik t\u00f5usta vajalikule pjedestaalile Marxi poolt unusta\u00adtud andekal organisaatoril.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Kuid kas Marx unustas selle kogemata? V\u00f5ib-olla ei oleks “Kapitali” kirjutamine \u00fcldse olnud v\u00f5imalik, kui Marx oleks omistanud organisaatori-talendile sellise t\u00e4henduse, nagu sel tegelikult on XX sajandi tehnoloogia arengus? Tsiteerigem veelkord I.I. Servan-Schreiberi teost “Die amerikanische Herausfordenung”, n\u00fc\u00fcd ettev\u00f5tete riigistamise reaalsete tulemuste kohta:<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        “Oletame, et valitsus tahab riigistada Prantsusmaal ettev\u00f5tte IBM, mis omab paljusid esmaklassilisi vabrikuid ja moodsa uurimiskeskuse La Gaude (Departement Alpes-Maritimes). Muutudes selle kena ettev\u00f5t\u00adte peremeheks, saab ta ometi ainult selle varju omanikuks. See, mida t\u00e4nap\u00e4eval t\u00f6\u00f6stuseks nimetatakse, pole mitte \u00fcksnes hooned ja masinad, vaid “immateriaalsed asjad”, mida pole v\u00f5imalik riigistada. Nii nagu bioloogiline rakk on hoopis midagi erinevat molekulidest, millest ta koosneb ja ei ole lihtsalt molekulide summa, ei kujuta ka moodne tehas kaugeltki mitte enda poolt \u00fchendatavate tootmisfaktorite summat. IBM-i riigistamisega l\u00e4heks suurem osa selle direktoritest ja personalist emigratsiooni. Selles moodsas s\u00f5jas \u2014 t\u00f6\u00f6stuslik v\u00f5istlus ei ole ju midagi muud \u2014 toimuks ainult vaimne, teaduslik ja l\u00f5puks ka strateegiline enesetapp, nagu see juhtus 30 aastat tagasi Saksamaal \u00fchenduses Hitleri antisemiitliku poliitikaga. \/…\/<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Riigistamine on meeldiv illusioon. See vabastab meid m\u00f5tlemise vaevast. Usutakse, et on leitud lahendus tuleviku jaoks. Tegelikult on see ainult relv riigi arengu vastu.”<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Tuleb imestada, miks ei juhi I.I. Servan-Schreiber t\u00e4helepanu sellele, missu\u00adgust kahju sai Venemaa t\u00f6\u00f6stus intelligentsi h\u00e4vitamise, tapmise ja riigist v\u00e4lja saatmisega peale 1917.a. revolutsiooni.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Just need eelpool mainitud kolm marksistliku \u00f6konoomika p\u00f5hiviga dikteerivadki nn. sotsialistlike maade sellise mahaj\u00e4\u00e4nud tehnoloogilise taseme, nagu see on. Ning orjat\u00f6\u00f6 nendes maades. Edasi on kaks teed. Kas tuleb muuta usustruktuuri ja n\u00e4ha vaesuse voorust v\u00f5i muuta majandus\u00adstruktuuri, l\u00e4hendades seda eelpool viidatud bioloogilistele kooslustele, l\u00e4\u00e4ne demokraatia tehnoloogiale? Kolmandat teed on inimloogikal raske leida. Kes oskaks \u00f6elda, missuguses suunas hakkab edaspidi kulgema mark\u00adsistliku ainuusu areng N\u00f5ukogude Liidus ja teistes nn. sotsialismimaades?<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Kui sellest k\u00f5igest oleks r\u00e4\u00e4gitud Balti riikide iseseisvuse ajal, oleks paljude ausate inimeste elu kujunenud teistsuguseks. V\u00f5ib-olla poleks ka riikide saatus kujunenud niisuguseks, nagu see oli ja on.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Inimesed, kes te elate vabaduses, p\u00fc\u00fcdke aru saada t\u00f5elisest olukorrast ja talitage alles siis vastavalt oma veendumustele. \u00c4rge sattuge halbade uskude m\u00f5ju alla. Eriti teie, noored.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                         <\/p>\n

                        IV\u00a0\u00a0\u00a0 NIIKUINII ELAME EDASI. SEET\u00d5TTU ON VAJALIK MEIE \u00dcHISKONDLIKKU ELU RATSIONAALSELT REGULEERIVATE \u00dcLDISTE M\u00c4NGUREEGLITE OTSIMINE\u00a0 JA KEHTESTAMINE<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        M\u00f5nikord imestavad mu s\u00f5brad teatud halvustava tooniga: eile oli sul niisugune seisukoht, t\u00e4na aga hoopis vastupidine. Vastan sellele: kui te olete mu s\u00f5brad, miks te siis ei taha, et ma oleksin t\u00e4na targem kui eile? Inimest eraldab loomadest ka see, et uue informatsiooni saamisel on ta v\u00f5imeline kiiresti muutma oma seisukohti. Ka koer, kes instinktiivselt l\u00e4heb lihat\u00fckki haarama, saades enne selle k\u00e4ttesaamist l\u00f6\u00f6ke vastu koonu, loobub l\u00f5puks liha j\u00e4rele jahtimisest. Kuid selleks on vaja k\u00fcmneid ja sadu l\u00f6\u00f6ke. Imelik, et v\u00e4ga paljud end targaks ja tugevaks hindavad inime\u00adsed kelgivad sellega, et nad ei ole juba aastak\u00fcmneid muutnud oma seisu\u00adkohti. Aga milline uue informatsiooni voog on meid l\u00e4binud viimaste aastak\u00fcmnete jooksul!? Paljusid l\u00e4\u00e4ne demokraatia ausaid inimesi v\u00f5lub sotsialismi \u00f5petuses printsiip, milles r\u00e4\u00e4gitakse tarbeainete \u00f5iglasest jaotu\u00adsest inimeste vahel. “Iga\u00fchele tema vajaduste j\u00e4rgi.” Selle varjus ei m\u00e4rgata palju t\u00e4htsamat. Kuidas saab sotsialism kindlustada tootmise sellise taseme, mis v\u00f5imaldab iga\u00fchele anda tema vajaduste j\u00e4rgi? Loosun\u00adgeid \u2014 “Sotsialism vabastab t\u00f6\u00f6lisklassi loova energia!”, “Sotsialism likvideerib kartellid, mis takistavad leiutiste kiiret rakendamist tootmis\u00adtegevuses ja mis sellega pidurdavad tootmise arengut!” \u2014 ning muid selletaolisi h\u00fc\u00fcdlauseid tunnustatakse sotsialismiusu m\u00f5ju all olevate inimeste poolt kui absoluutset t\u00f5de. Enam ei tunta vajadust nende loosun\u00adgite t\u00f5estamise v\u00f5i selleks vajalike objektiivsete uurimuste j\u00e4rele.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        V\u00f5i j\u00e4lle inimeste v\u00f5rdsuse idee sotsialismi\u00f5petuses \u2014 v\u00f5rdsus k\u00f5igile ja k\u00f5iges! Idee on humaanne ja v\u00f5luv. Kuid meie evolutsioon ei ole loonud liikide \u00fcksikindiviide ega meid, inimesi, v\u00f5rdseiks. On tugevaid veohobuseid ja k\u00fcreid traavleid. On v\u00e4iksema ja suurema piimatoodanguga lehmi. On tugevamaid ja n\u00f5rgemaid inimesi, suurema ja v\u00e4iksema loomev\u00f5imega, musikaalseid ja ebamusikaalseid, organisaatoritalendiga ja neid, kellel see anne puudub. Miks on vaja head t\u00f6\u00f6list, kellel on kuldsed k\u00e4ed, kuid kellel puudub organisaatorianne, panna juhtima tehast v\u00f5i isegi riiki? N. Hru\u0161t\u0161ov kiitles, et ta on olnud hea t\u00f6\u00f6line. Suure riigi diktaatorina oskas ta selle majanduse viia \u00fche aastak\u00fcmnega \u00e4\u00e4rmise kriisini. Tema valitsemisaja l\u00f5pul n\u00e4lgisid Venemaal k\u00fcmned miljonid inimesed.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Loosung naise vabastamisest Venemaal. Mis on aga N.Liidus tegelikult toimunud? Suurem osa naisi on sattunud enneolematusse orjusse: t\u00f6\u00f6tada kaheksa tundi p\u00e4evas, seista tundide viisi toiduainete kauplustes j\u00e4rjekorras ning peale seda hoolitseda k\u00f5du ja laste eest. Palgad on nii v\u00e4ikesed, et v\u00f5ib-olla ainult m\u00f5ni protsent perekondadest NSV Liidus on v\u00f5imelised elatuma ainult mehe sissetulekust.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Teatrietendus on siis kvaliteetne,\u00a0 kui k\u00f5ik,\u00a0 nii lavat\u00f6\u00f6lised, grimeerijad, butaforistid kui n\u00e4itlejad, on oma ala andekad spetsialistid ja annavad etenduse heaks kordaminekuks oma parima. Meie \u00fchine aastatuhandeid kestev etendus \u2014 homo sapiensi<\/em> elu \u2014 ei saa kulgeda ratsionaalselt sotsialistlike usureeglite alusel. V\u00f5ib-olla on aeg hakata aru saama, et ei ole m\u00f5istlik isegi uskuda kindlate loodusseaduste olemasolusse. V\u00e4hemalt mitte nii, nagu seda jutlustavad sotsialismi-kommunismi usuilmutajad. Nende j\u00e4rgi eksisteerivat ainult mateeria ja energia, mis omakorda on igavesed (Lenin). On vist ratsionaalsem lugeda realiteediks inimese \u2014 homo sapiensi<\/em> \u2014 olemasolu kogu tema bioloogiaga, talle omase reageerimi\u00adsega looduses esinevatele s\u00fcndmustele. Just meie, inimeste, kaudu ilmuvad loodusseadused ja meie muutumisega muutuvad ka need. Inimestest erineva\u00adtel bioloogilistel s\u00fcsteemidel ilmnevad v\u00f5ib-olla mitte v\u00e4hem ranged, kuid m\u00f5nes suhtes vastandlikud \u2014 meie poolt s\u00f5nastatutest hoopis teist\u00adsugused \u2014 loodusseadused. Meie matemaatika on kohandatud meie loodus\u00adseaduste programmeerimiseks ning v\u00f5ib-olla ei sobi hoopiski teiste olevuste poolt tunnetatud looduse seadustele.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        K\u00f5ik inimesed r\u00e4\u00e4givad t\u00f5est ja \u00f5igusest. Me k\u00f5ik arvame, et sellest saab r\u00e4\u00e4kida. Kas aga meil, inimestel, homo sapiensidel, on \u00fchine t\u00f5de?<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Millele baseerub siis tegelikult meie t\u00f5de?<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Sellele, et me n\u00e4eme esemeid \u00fchtmoodi. Sellele, et meie k\u00f5rv tajub mehaanilisi \u00f5huv\u00f5nkumisi \u00fchtmoodi helidena. Sellele, et me \u00fchtmoodi maitseme, haistame, kompame. Sellele, et meil on \u00fchesugune ettekujutus ajast ja ruumist. Sellele, et meil on sarnased arusaamised ilust, armastusest, kunstist. Sellele, et meie moraalsed ja eetilised arusaamad inimeste \u00fchiselus esinevatest olukordadest on \u00fchesugused. Kuid kui k\u00f5iges selles on erinevusi inimeste vahel, siis on ka meie t\u00f5ed erinevad. Mis \u00f5igusega v\u00e4idavad sotsialismi-kommunismi kuulutajad, et nad jutlustavad “ainukest ja \u00f5iget t\u00f5de”? P\u00e4ris kindlasti omame me \u00fchiselu reguleerivaid ratsionaal\u00adseid v\u00f5i v\u00e4hem ratsionaalseid vorme. Pole kahtlust, et demokraatia on t\u00e4nap\u00e4eval ratsionaalsem autoritaarsest s\u00fcsteemist. Ning sotsialistidel ja kommunistidel tuleb leppida selle t\u00f5siasjaga, et demokraatia ja kapita-listlik majanduss\u00fcsteem kuuluvad praegusel ajal \u00fchte. Need tagavad k\u00f5igile autoritaarsest s\u00fcsteemist suuremaid majanduslikke ja poliitilisi vabadusi.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        \u00dchenduses k\u00f5ige eeltooduga paistab olevat v\u00f5imalik defineerida demok\u00adraatiat ka j\u00e4rgmiselt: demokraatia on riigikord, milles on lubatud v\u00f5rd\u00f5igus\u00adlikult eksisteerida k\u00f5ikidel uskudel ja usulahkudel. Tahaks soovida, et demokraatia v\u00f5imaldab meil olla \u00f5nnelikud nii, nagu me \u00f5nnelikud oleme, ja nii, et meie \u00f5nn ei p\u00f5hjusta kannatusi teistele ega ole neile \u00f5nnetuseks. On olemas paremaid ja halvemaid uske. Paremad usud sallivad enda k\u00f5rval ka teisi.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Ning l\u00f5puks veel m\u00f5ningad probleemid. Inim\u00fchiskonna bioloogiline areng murrab autoritaarsete kordade teraskesta ja ainuusud. Nii s\u00fcnnib see paratamatult ka N\u00f5ukogude Liidu totalitaarse s\u00fcsteemi ja kommunismiusuga. Kas tulevane ajalugu n\u00e4eb selle eksistentsis sama v\u00e4he positiivset nagu inkvisitsiooniski? Ei usu. T\u00f5en\u00e4oliselt oli 1917.a. Vene revolutsioonil t\u00e4ita ka suur positiivne missioon. Venemaal kehtestatud s\u00fcsteemita oleks kapitalism ja l\u00e4\u00e4ne demokraatia arenenud ilma sellise konkurentsita nagu see tegelikult oli viimase 55 aasta jooksul ja on ka praegu. Kapitalism pidi selles konkurentsiv\u00f5itluses selleks, et v\u00f5ita, pakkuma t\u00f6\u00f6lisklassile paremaid elutingimusi ja suuremaid vabadusi, kui seda suutis anda N.Liidu “t\u00f6\u00f6liste-talupoegade valitsus”. Selles konkurentsiv\u00f5itluses loodi P\u00f5hjamaade sotsiaaldemokraatia poolt palgasaajatele ja k\u00f5igile teistele kodanikele praegune haiguskindlustustase, vanaduskindlustuse ja muu sotsiaalse hoole\u00adkande s\u00fcsteemid. Samasugused s\u00fcsteemid v\u00f5i nendest isegi paremad on juba ammu kehtestatud ka Ameerika \u00dchendriikides ja k\u00f5igis teistes l\u00e4\u00e4ne demokraatia riikides. Juba aastak\u00fcmneid tagasi mindi \u00fcle neljak\u00fcmnetunni\u00adsele t\u00f6\u00f6n\u00e4dalale. “T\u00f6\u00f6liste-talupoegade riik”, n\u00fc\u00fcd “\u00fcldrahvalik riik”, ei ole suutnud vaatamata sotsiaalse hoolekande t\u00e4htsusele konkurentsiv\u00f5itluses ja s\u00fcmpaatiale, mida eesrindlik sotsiaalne hoolekanne omab kogu inimsoo silmis, saavutada sellel alal t\u00e4naseni l\u00e4\u00e4ne demokraatia taset. Selles, inimsoo arengu seisukohalt \u00fclimalt positiivses konkurentsiv\u00f5itluses kapitalismi ja sotsialismi vahel, t\u00f5usis m\u00f5nek\u00fcmne aasta jooksul j\u00e4rsult kogu maailma inimeste \u00fcldine haridustase, paljudes riikides kehtestati tasuta v\u00f5imalus haridusele. Selles samas konkurentsiv\u00f5itluses muutus otsustavalt suhtumine rassidesse, demokratiseerus suhtlemine f\u00fc\u00fcsilist ja vaimset t\u00f6\u00f6d tegevate inimeste vahel. V\u00f5ib-olla oleks ilma konkurentsita, mida p\u00f5hjustas riigikord N.Liidus, kulgenud inimkonna areng sellises suunas, nagu seda kirjeldab Jack London oma teoses “Raudne k\u00e4nd”, ning Maa elanikkond ei oleks v\u00f5ib-olla \u00fcldiselt saavutanud niisugust t\u00e4htsust nagu seda omistatud on. See, et NSV Liit kandis oma \u00f5lgadel suurimat raskust fa\u0161ismi purusta\u00admisel, ei oma tulevases ajaloos v\u00f5ib-olla niisugust t\u00e4htsust, nagu seda omistatakse praegu N.Liidus ja l\u00e4\u00e4nemaade kommunistide hulgas. Peituvad ju fa\u0161ismi tekkimise juured just 1917.a. Vene revolutsioonis. Ilma fa\u0161ismi ja natsionaalsotsialismi tekkimiseta ei oleks v\u00f5ib-olla olnud ka Teise maailmas\u00f5ja ohvreid.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Ning meie tulevik?<\/strong><\/p>\n

                         <\/p>\n

                        “Club of Rome” s\u00f6\u00f6tsid elektronarvutisse maailmas praegu eksisteerivad seadusp\u00e4rasused toorainete, inimeste toidu, t\u00f6\u00f6stustoodangu, keskkonna saastamise ja rahvastiku juurdekasvu alal ning said tulemuseks, et inimkon\u00adda ootab katastroof juba aastal 2000. Edasi oletati, et ilmuvad uued, senitundmata v\u00f5imalused toorainete osas, et leitakse senini aimamata lahendused toiduainete ja t\u00f6\u00f6stustoodangu valmistamisel. Oletati, et tehno\u00adloogia muutub nii p\u00f5hjalikult, et \u00fcmbruse saastamine ei kujune kriitiliseks probleemiks ja et suudetakse pidurdada rahvastiku juurdekasvu sellega, et igal perekonnal lubatakse omada ainult kaht last. Nende, uute andmete s\u00f6\u00f6tmisel elektronarvutisse saadi vastus, et kriitilise olukorra saabumine l\u00fckkub edasi XXI sajandi l\u00f5pule.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Universumis on mitmekesisus ja muutumine p\u00f5hilised n\u00e4htused. Samuti tekkimine ja h\u00e4vimine. Kui inimkond tekkis, siis arvatavasti ta kunagi ka h\u00e4vib. S\u00fcndimisel ja elul ei ole midagi sellest, et surm on olemas. Kuigi meie surm on kosmiline paratamatus \u2014 saabugu see siis sadade tuhandete v\u00f5i miljonite aastate p\u00e4rast \u2014, argu olgu meie surm ometi enesetapp lapseeas.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Maa elanikkond, homo sapiensid!<\/strong><\/p>\n

                         <\/p>\n

                        J\u00e4tkata oma elu nii, nagu seda praegu tehakse, on naiivsus, mis viib kindlale enesetapule. Me oskame lennata kuule, meie aparaadid uurivad kaugeid planeete. Oleme loonud suurep\u00e4rase tehnoloogia. Oleme loonud m\u00e4luseadmed, mille maht on v\u00f5rratult suurem – meie aju mahust. Oskame juhtida ja planeerida elektronarvutite t\u00f6\u00f6d. \u00fchiskondliku elu planeerimisel oleme aga veel t\u00e4ielikus segaduses. Kas t\u00f5esti ikka veel arvame, et see k\u00f5ige t\u00e4htsam plaan kulgeb ka tulevikus Naatsareti Jeesuse, Muhamedi, Buddha, Konfutsiuse, mitmete XIX ja XX sajandi kirjatarkade-filosoofide ning proletariaadi diktatuuri kitsalt \u00fchek\u00fclgseid teid m\u00f6\u00f6da. Vajame planeedil Maa meie \u00fchise elum\u00e4ngu jaoks lihtsaid, suuri ja \u00fclevaid m\u00e4ngu\u00adreegleid. Vaja on julgelt ara \u00f6elda kitsast pessimismist ja naiivsest optimismist. Kui me planeerime meie eneste kui omap\u00e4rase kollektiivse kosmilise n\u00e4htuse arengu ja eksistentsi m\u00e4ngureegleid ratsionaalsemalt, v\u00f5ib-olla lakkab meie h\u00e4vimise seadusp\u00e4rasus olemast seadusp\u00e4rasus. T\u00e4idame endaga meile elamisk\u00f5lbliku kosmose nii, nagu meie esivanemad kauges minevikus asustasid mandrid.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Eelpool toodud m\u00f5tiskluste alusel tundub, et on ratsionaalne nende usklike seisukoht, kes arvavad, et jumal on meis enestes, meie s\u00fcdametes. Sellele, kuidas elada meie s\u00fcdameis elava jumalikkuse k\u00e4skude j\u00e4rgi, ning selleks vajalike m\u00e4ngureeglite probleemile on p\u00fchendatud palju aastaid tagasi valminud kirjutis “Aukartus elu ees. Inimese elu perspektiividest”.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Eestis,\u00a0 1973.<\/p>\n

                         <\/p>\n

                        Tekst v\u00e4ljaandest “Lisandusi m\u00f5tete ja uudiste vabale levikule Eestis” IV k\u00f6ide. Kogud XX-XXV 1985-1987 Stockholm, Rootsi 1988<\/em><\/p>\n

                         <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                        Saateks “M\u00f5ningate XX sajandi ausate inimeste trag\u00f6\u00f6dia” j\u00f5udis L\u00e4\u00e4nde juba enam kui aastak\u00fcmme tagasi. K\u00fcll nimetu materjalina omistati see ometi<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-11786","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nM\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"M\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Saateks “M\u00f5ningate XX sajandi ausate inimeste trag\u00f6\u00f6dia” j\u00f5udis L\u00e4\u00e4nde juba enam kui aastak\u00fcmme tagasi. K\u00fcll nimetu materjalina omistati see ometi\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"46 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/\",\"name\":\"M\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-10-11T10:33:30+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"M\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"M\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"M\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia - Demokraatlik liikumine","og_description":"Saateks “M\u00f5ningate XX sajandi ausate inimeste trag\u00f6\u00f6dia” j\u00f5udis L\u00e4\u00e4nde juba enam kui aastak\u00fcmme tagasi. K\u00fcll nimetu materjalina omistati see ometi","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"46 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/","name":"M\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-10-11T10:33:30+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/moningate-xx-sajandi-inimeste-tragoodia\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"M\u00f5ningate XX sajandi inimeste trag\u00f6\u00f6dia"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11786","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/dokumendid"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11786\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11787,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/11786\/revisions\/11787"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11786"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=11786"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=11786"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=11786"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=11786"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}