{"id":12322,"date":"2021-10-28T06:27:18","date_gmt":"2021-10-28T06:27:18","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=dokumendid&#038;p=12322"},"modified":"2021-10-28T06:27:18","modified_gmt":"2021-10-28T06:27:18","slug":"v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus","status":"publish","type":"dokumendid","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/","title":{"rendered":"V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus"},"content":{"rendered":"<p>Vene koloniaalimpeerium ja seej\u00e4rel N\u00f5ukogude totalitaarne koloniaalimpeerium kujutavad endast v\u00e4ga l\u00e4hedaselt seotud s\u00fcsteeme, mis koosnevad metropolist, s.t. Venemaast ja sellele kuuluvatest kolooniatest.<\/p>\n<p>Selle koloniaalimpeeriumi omap\u00e4raks on:<\/p>\n<p>&#8211; metropoli rahvas, s.o. venelased on mistahes teise eraldi v\u00f5etava rahva suhtes arvulises, enam kui kolmekordses \u00fclekaalus (venelased : ukrainlased = 3:1), venelased : valgevenelased = 14:1, venelased : eestlased = 114:1);<\/p>\n<p>&#8211; kolooniad on liidus metropoliga;<\/p>\n<p>&#8211; vene rahva huvide t\u00e4ielik eiramine Venemaa valitsuste ja valitsejate poolt, kes on p\u00f5hiliselt mittevenelased. Sealjuures kasutatakse vene rahvast erakordse oskusega \u00e4ra valitsejate endi huvides;<\/p>\n<p>&#8211; s\u00f5ltuvaid rahvaid kasutatakse oskuslikult \u00e4ra vene rahva allumises hoidmisel;<\/p>\n<p>Sajandite jooksul on vene kolonialism v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud isereguleeriva totalitaarse-koloniaalse s\u00fcsteemi, mille juhtimine ei valmista erilisi raskusi.<\/p>\n<ol>\n<li>A) METROPOLI RAHVAS hoitakse sajandeid r\u00e4nkades p\u00e4risorjuslikes tingimustes. Kehtib \u00f5igusetud, v\u00e4givald, vaesus. K\u00f5ik, kes hakkavad selle vastu protesteerima, raiutakse maha juurelt. Ainsaks v\u00f5imaluseks venelasele oma vabaduse ja v\u00f5imalusi laiendada \u2013 on \u00fclekolimine kolooniasse. Seal muutub venelane kohe tagaaetava rollist tagaajajaks. Tasuks saab ta rea privileege ning hakkab end tundma inimesena, kellel on kaalu ja t\u00e4hendust. Aktiivne osa venelasi, kes on valmis m\u00e4ssama, puksitakse kolooniatesse, kus varustatakse privileegidega ning tahes-tahtmata kistakse kohalike elanikega v\u00f5itlusesse. Kolonisaatori-roll on paljudele miljonitele venelastele traditsiooniline. Kasulik on see selleks, et p\u00e4\u00e4stab ebaseaduslikkuse korralagedustest Venemaal ja muudab venelase v\u00e4ikeseks h\u00e4rraks. Mehikene Vologdast v\u00f5i Rjazanimaalt on armeesse sattudes isegi paremini riietatud, rohkem s\u00f6\u00f6nud, v\u00e4hem tunneb oma nahal seadusetust ja omavoli kui kodumaal. Kuna armees kehtib kindel kord, milles omavolitsemine on viidud miinimumini, paistab s\u00f5durielu hoolimata seal kehtivast distsipliinist argieluga v\u00f5rreldes lausa paradiisina.<\/li>\n<\/ol>\n<p>\u00dcleminek kolooniasse ja seal mistahes teenistusse astumine on venelasele nagu t\u00f5usmine k\u00f5rgemasse sotsiaalsesse klassi ning muutumine viimase sordi inimesest esimese sordi inimeseks. Koloonias tunneb venelane oma t\u00e4hendust. Kohaliku elanikkonna vaenulikkust kolonialismi suhtes hindab ta kui isiklikult tema isiku vastu suunatud vaenulikkust. Ja oma privileege v\u00e4lja teenides r\u00f5hub p\u00e4risrahva vabadusp\u00fc\u00fcdluste mistahes ilminguid maha mitte hirmust, vaid solvatud sisetundest.<\/p>\n<p>Propaganda t\u00f6\u00f6tleb ajusid ning ujutab nad \u00fcle n\u00e4iteks j\u00e4rgmise meloodiaga: &#8220;Vaata, kohalik elanikkond elab majanduslikult paremini kui sina Venemaal elasid. Paremini elab ta aga ainult t\u00e4nu meie headusele, t\u00e4nu sellele, et meie neid toidame ning k\u00f5ik neile anname. Nemad aga, t\u00e4namatud lurjused, veel h\u00e4daldavad, ikka veel v\u00e4he neile. Ei hinda nad meie vene headust ja hoolitsust. Aga kui poleks meid, oleksid nad juba ammugi orjaks tehtud.&#8221;<\/p>\n<p>Venelane, kes on ilma j\u00e4etud \u00f5iglasest informatsioonist, ninapidi veetud valepatriootlikust propagandast, usub t\u00f5esti, et vene valitsus ja venelased on ennast ohvriks toonud t\u00e4namatutele lurjustele \u2013 usbekkidele, ukrainlastele, l\u00e4tlasteke, eestlastele. Hiljem Venemaale tagasi p\u00f6\u00f6rdudes, olles n\u00fc\u00fcd juba t\u00e4iesti rikutud privileegide ja kontrollitu v\u00f5imu poolt, jutustavad oma kodustele ja tuttavatele armeenlaste metsikusest, t\u0161ukt\u0161ide kultuuritusest, eestlaste verejanulisusest, ukrainlaste kangekaelsusest ja kavalusest. Ning \u00fchtlasi r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcldisest vaenust Venemaa vastu. See k\u00f5ik m\u00f5jub uute kasvavate kolonisaatorite meelsusele tunduvalt tagaj\u00e4rjekamalt kui ametlik propaganda.<\/p>\n<ol>\n<li>B) S\u00d5LTUVAD RAHVAD, tundes endi turjal kolonialismi iket, vihkavad venelasi, samastades neid v\u00f5imuga. Sageli k\u00fctab re\u017eiim seda viha ise \u00fcles, kuigi j\u00e4lgib, et see p\u00e4ris kontrolli alt v\u00e4lja ei l\u00e4heks, kuid oleks koloonia venelastele ometi selgelt tunnetatav. See toimib samuti m\u00f5jusamalt igast muust propagandast. Eriti praegu loob re\u017eiim selliseid tingimusi, et tekiksid konfliktolukorrad konkreetsete venelaste ja mittevenelaste vahel. Nendes konfliktides j\u00e4\u00e4vad venelased tihti kaotusseisu ning muutuvad mittevenelase \u00e4gedateks vaenlasteks. Sellise vastastikuse vihkamise t\u00f5ttu on kontaktid ja \u00fcksteisem\u00f5istmine venelaste ja mittevenelaste vahel kolooniates raskendatud ning kohati lausa m\u00f5eldamatu. Sel moel on nii venelased kui ka mittevenelased kolooniates kistud omavahelistesse v\u00e4iklastesse jagelemistesse, kulutavad selleks oma aega ja energiat ning j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rvale nii venelaste kui ka mittevenelaste jaoks tegelikult t\u00e4htsamatest probleemidest. Nendest v\u00e4ikestest, kuid k\u00f5ikehaaravatest tormidest veeklaasis l\u00f5ikab kasu valitsev re\u017eiim \u2013 see kindlustab talle ohutuse. Lihtsamalt \u00f6eldes: re\u017eiimil pole vaja rakendada erilist j\u00f5udu, et orjad \u00fcksteisel k\u00f5risid pihus hoiaksid.<\/li>\n<li>C) VENELASED VAHENDAVAD S\u00d5LTUVATE RAHVASTE OMAVAHELISI SUHTEID. S\u00f5ltuvate rahvaste ja venelaste vahelised p\u00f5lglikud suhted kanduvad venelaste vahendusel ka s\u00f5ltuvate rahvaste endi vahele. Venelased on vahendajaiks s\u00f5ltuvate rahvaste omavahelistes suhetes ja oma suhtumise, n\u00e4iteks armeenlastesse s\u00fcstivad ka teistesse rahvustesse. Tihti toimub see armeeteenistuses, kus eestlane v\u00f5i l\u00e4tlane asub vene keelt k\u00f5nelevas keskkonnas. Seal kuuleb ta halvustavat suhtumist kohalikku elanikkonda. Olles ise k\u00fcll venelaste vastu vaenulikult h\u00e4\u00e4lestatud, m\u00f5juvad talle venelaste arvamused teistest rahvustest. M\u00f5nes teises koloonias olles ja seal sattudes konflikti kohaliku elanikkonnaga, asub ta selle keskkonna poolele, kus ta ise paraku viibib s.o. venelaste poolele. Ja \u00fclest\u00f5usude ning m\u00e4ssude mahasurumisel aitab kerge s\u00fcdamega oma vaenlast, oma rahva vaenlaste teise rahva mahasurumisel, kes tegelikult peaks olema tema loomulik liitlane. Sel moel toimub kolonisaatorite j\u00f5ut\u00e4iendus kolooniate arvel.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Venemaa ajalugu tunneb sadu \u00fclest\u00f5use viimase 700-aastase perioodi kestel, kus mingi rahva \u00fclest\u00f5us suruti maha s\u00f5jav\u00e4gede poolt, milles ligi pooled olid teiste s\u00f5ltuvate rahvaste esindajad. Venemaalgi on tema valitsejad alati armastanud venelaste \u00fclest\u00f5use maha suruda peamiselt mittevenelastest koosnevate s\u00f5jav\u00e4eosade abil, kasutades \u00e4ra nende vaenu venelaste suhtes. Ka praegusel ajal valvavad vene laagrivange armeenlased, osseedid, usbekid, ukrainlased&#8230;<\/p>\n<ol>\n<li>D) JAGA JA VALITSE! \u2013 see juhtlause leiab laialdast kasutamist ning t\u00e4nu sellele aitavad s\u00f5ltuvad rahvad ja venelased \u00fcksteist hoida totalitarismi ja kolonialismi orjuses.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Demokraatliku ja rahvuslik-vabastusliku revolutsiooni v\u00e4ltel, mis algas 1917. aasta m\u00e4rtsis, tegid praktiliselt k\u00f5ik Venemaa rahvad katse saada s\u00f5ltumatuks. Nende seas olid ka sellised rahvad nagu kaasani tatarlased, ba\u0161kiirid, altailased. Vene impeeriumi territooriumil tekkisid iseseisvad riigid \u2013 Soome, Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaid\u009eaan -tekkisid riikluse kolded Kesk-Aasias, Altais, Doni-\u00e4\u00e4res, Kubaanimaal ja P\u00f5hja-Kaukaasias.<\/p>\n<p>Esmane ja k\u00f5ige iseloomustavam n\u00e4htus, mis seda perioodi iseloomustab, oli\u00a0 KITSAS BIOLOOGILINE NATSIONALISM.<\/p>\n<p>Iga \u00fclest\u00f5usnud rahvas p\u00fc\u00fcdles oma piiratud egoistliku sihi poole \u2013 luua oma riik. Kui selline siht saavutati, tekkis iseseisev riik. Kui n\u00fc\u00fcd Moskval ei j\u00e4tkunud j\u00f5udu selle mahasurumiseks, siis oli v\u00e4rske riigi esmaseks sammuks Moskvaga rahu s\u00f5lmimine ja s\u00f5jast v\u00e4ljumine. M\u00f5ningal juhul isegi abistati Moskvat, nagu n\u00e4iteks Aserbaid\u009eaan naftaga. Moskva, n\u00e4hes, et ta k\u00f5igiga kohe arveid \u00f5iendada ei suuda, viis rahus\u00f5lmimisega s\u00f5jast v\u00e4lja esmalt Soome, sest Piiteri langemine t\u00e4hendanuks kogu n\u00f5ukogude totalitarismi ja kolonialismi hukku. Seej\u00e4rel s\u00f5lmiti rahu Taga-Kaukaasia kolooniatega.<\/p>\n<p>Rinne Baltikumi riikidega stabiliseerus peale seda, kui need oma territooriumidelt Punaarmee v\u00e4lja olid l\u00f6\u00f6nud. Balti riigid ei teinud isegi katset j\u00e4tkata pealetungi sise-Venemaale. On t\u00e4pselt teada, et hoolimata s\u00f5jast oli L\u00e4tiga s\u00f5lmitud salajane leping, mille p\u00f5hjal kumbki pool peale ei tunginud. Selle tulemusena vabanesid Moskval miljonilised armeed, kes kasutati k\u00f5ige ohtlikuma vaenlase \u2013 Ukraina vastu. Sest kui oleks kaotatud Ukraina, oleks ka vene kolonialismil olnud kiire kadu.<\/p>\n<p>Ukraina peale langes koguni kolmekordne armaada \u2013 idast punased, l\u00f5unast valged, l\u00e4\u00e4nest Poola, kes samuti igatses t\u00fckikest endale. 1919. aasta jooksul Ukraina v\u00f5ideti ja k\u00f6ideti.<\/p>\n<p>Peale seda \u00f5iendati \u00fckshaaval arved k\u00f5igi eraldunud kolooniatega (v.a. Soome), \u00fchega varem, teistega hiljem. Seda k\u00f5ike poleks juhtunud, kui eraldunud kolooniad, \u00f5igemini \u00f6eldes, nende poliitikud ja juhid, oleksid olnud kasv\u00f5i veidigi etten\u00e4gelikumad (kui nad just ei saanud olla lihtsalt humaansed ja n\u00e4ha teistes rahvastes \u00f5nnetuse kaasosalisi).<\/p>\n<p>Bioloogilise natsionalismi eest, poliitilise l\u00fchin\u00e4gelikkuse eest, egoismi ja eraldatuse eest karistas ajalugu k\u00f5iki rahvaid tohutute ohvritega, orjuse ning kolonialismi taastamisega veelgi hirmsamal kujul ja asetas paljud nendest rahvastest oma etnilise huku l\u00e4vele.<\/p>\n<p>Juhtunu algp\u00f5hjused on eelpoolkirjeldatud mehhanismis.<\/p>\n<p>Vigade ja egoismi patu eest maksavad miljonid inimesed, s\u00f5ltuvate rahvaste terved p\u00f5lvkonnad.<\/p>\n<p>Peab m\u00e4rkima ka seda, et 1917-1920 aastatel kasutas Moskva \u00fcsna kavalalt kolooniate rahvaste vastu nende omi esindajaid. Kuna tavaliselt s\u00f5ditakse oma suguvendade vastu halvasti, sageli aga minnakse \u00fcle oma rahva poolele, siis s\u00f5ltuvatest rahvustest rahvusv\u00e4eosad ei suunatudki oma, vaid teiste rahvuste vastu. N\u00e4iteks kaks eesti diviisi v\u00f5itlesid v\u00e4lja kustumatu kuulsuse (t\u00e4psemalt v\u00e4ljendudes k\u00fcll rahvusliku h\u00e4bi) Ukraina anastamisel. Teiselt poolt oli Eesti rindel terved pataljonid ukrainlasi. Seega samal ajal, kui Punaarmee koosseisus Ukrainasse paisati sajad tuhanded eestlased, l\u00e4tlased, tatarlased, ba\u0161kiirid, kalm\u00f5kid jt., v\u00f5itlesid nimetatud rahvaste vastu samasuguse innuga ka ukrainlased.<\/p>\n<p>Vene demokraatia vastu paisati s\u00f5ltuvate rahvaste s\u00f5jaj\u00f5ud, mis otsustaski tema saatuse l\u00f5plikult.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>PUHT(ALT) EESTI VIGADEST<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Kuigi Eesti on pindalalt v\u00e4ikene maa ja v\u00e4ikesearvuline on ka tema elanikkond, siis ometi oli ajaloo teatud momentidel Eestil v\u00f5imalus m\u00f5jutada kogu Venemaa rahvaste saatust ja seega ka maailma ajaloo k\u00e4iku peale 1917. aastat. Kahjuks neid avanenud v\u00f5imalusi ei kasutatud.<\/p>\n<p>1)\u00a0\u00a0\u00a0 1918. aasta jaanuaris oli Peterburis umbes 45 tuhat eesti s\u00f5jameest, koondatud distsiplineeritud s\u00f5jav\u00e4eosadesse, kes ei allunud k\u00f5rvalpropagandale. Bol\u0161evikel oli sel momendil j\u00f5udusid ligi kolm korda v\u00e4hem, ning needki n\u00f5rga distsipliiniga. Asutava Kogu moodustamise j\u00e4rel arutati seal \u00fchelt poolt vene kadettide ja esseeride ning teiselt poolt eesti delegaatide vahel k\u00fcsimust, et kuna oli oodata Asutava Kogu laialisaatmist, siis oleks eestlastel vaja Asutav Kogu v\u00f5tta oma kaitse alla. Eesti delegatsioon n\u00f5udis, et k\u00f5ik demokraatlikud parteid tunnistaksid Eesti \u00f5igust iseseisvusele. Vene demokraatia esindajad aga seda teha ei soovinud. Selle tulemusena teatasid Eesti delegaadid oma v\u00e4eosade esindajatele, et eestlased ei hakka vahele sekkuma Vene asjadesse. Ometi olid eesti v\u00e4eosade esindajad ise teinud ettepaneku Lenini ja ta valitsuse arreteerimiseks ning bol\u0161evike kaitsev\u00e4ge kujutava marodeeriva purjus madrustebande laialipoksimiseks.<\/p>\n<p>2)\u00a0\u00a0\u00a0 Judenit\u0161i v\u00e4gede pealetungi ajal Peterburile, loobus eesti armee peale oma territooriumi vabastamist, rahvuslike h\u00f5\u00f5rdumiste t\u00f5ttu selle pealetungi toetamisest. Kuigi selline toetus oleks bol\u0161evike saatuse otsustanud. Valged venelased aga \u00e4hvardasid peale Piiteri vallutamist p\u00f6\u00f6rata v\u00e4ed Eesti vastu. (Muuseas samal p\u00f5hjusel ei osalenud pealetungist Peterburile ka Soome).<\/p>\n<p>3)\u00a0\u00a0\u00a0 Eestlased vallutasid osa Pihkva kubermangust, kuid ei teostanud siin mingeid kodanlikke reforme, kuigi oleksid v\u00f5inud seda teha. Ei aidanud luua vene demokraatlikku valitsust, ei loonud vene armeed, mis oleks soodsalt m\u00f5jutanud bol\u0161evismivastast v\u00f5itlust. See anti k\u00f5ik \u00fcle valgetele, keda Venemaa elanikkond vihkas nende p\u00fc\u00fcete p\u00e4rast restaureerida ennerevolutsiooniaegset korda, ja sellep\u00e4rast, et talupoegadele ei lubatud anda maad. (Eestis andsid eestlased maa oma talupoegadele).<\/p>\n<p>4)\u00a0\u00a0\u00a0 Peale Tartu rahu s\u00f5lmimist 1920. aastal, ei teinud\u00a0 Eesti praktiliselt midagi, et kindlustada kollektiivset julgeolekut kasv\u00f5i Balti riikide jaoks. V\u00e4he sellest, Eesti oli esimene, kes alludes Moskva diktaadile laskis n\u00f5ukogude v\u00e4ed oma territooriumile. Saatuse iroonia on see, et kui Eesti palus abi L\u00e4tilt ja Soomelt kasv\u00f5i s\u00f5jamoona osas, siis need riigid keeldusid abistamast. Aga peale Eesti langemist, osutusid ise agressiooni ohvriteks.<\/p>\n<p>Soome-Vene s\u00f5da 1939-1940 n\u00e4itas, et kui need neli maad oleks \u00fchinenud (Eesti, L\u00e4ti, Leedu ja Soome), siis oleks sellest k\u00fcllalt olnud, et tagada pikaajalist kaitset. Meie riikide s\u00f5da NSVL-I vastu oleks kahtlemata t\u00f5mmanud N\u00f5ukogude Liidu vastasesse s\u00f5tta ka\u00a0 L\u00e4\u00e4neriigid. Seega oleks N\u00f5ukogude Liit j\u00e4\u00e4nud ka edasi hitlerliku Saksamaaga blokki, mis oleks juba ette m\u00e4\u00e4ranud tema l\u00f5pliku saatuse.<\/p>\n<p>STRATEEGILIS-TAKTIKALISTE VIGADE JUURED s\u00f5ltuvate rahvaste rahvuslikus vabadusv\u00f5itluses peituvad rahvuslike j\u00f5udude eraldatuses ja selle peat\u00fcki alguses kirjeldatud s\u00fcsteemis.<\/p>\n<p>Kolooniate rahvad ja nende poliitilised rahvajuhid, kes olles k\u00fcll enamikult karastatud poliitilises v\u00f5itluses, ei suutnud ometi endale selgeks teha j\u00e4rgmisi elementaarseid t\u00f5desid:<\/p>\n<ol>\n<li>a) kui venelane v\u00f5i vene kolonialism on iga eraldi v\u00f5etava rahva vaenlane, siis t\u00e4hendab see seda, et k\u00f5igil s\u00f5ltuvail rahvail on \u00fcks \u00fchine vaenlane;<\/li>\n<li>b) \u00fche s\u00f5ltuva rahva kaotus n\u00f5ukogude kolonialismile on osaliseks kaotuseks k\u00f5igile rahvastele ja suurendab j\u00e4relikult ka teiste rahvaste kaotuse \u0161ansse;<\/li>\n<li>c) minu vaenlase vaenlane on minu liitlane ja tema kaotus suurendab ohtu minu rahvale;<\/li>\n<li>d) minu liitlase v\u00f5it minu vaenlase \u00fcle on ka minu v\u00f5it;<\/li>\n<li>e) korraga pole v\u00f5imalik aktiivselt v\u00f5itlevaid kolonialismi vaenlasi, sest \u00fcheskoos moodustavad nad k\u00fcllalt suure j\u00f5u, mis ei j\u00e4\u00e4 alla metropoli j\u00f5ule;<\/li>\n<li>f) kolonialismivastase v\u00f5itluse peatamine hetkel, kui vaid oma territoorium on p\u00e4\u00e4stetud, asetab selle v\u00f5idu uuesti surmaohtu.<\/li>\n<\/ol>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>N\u00d5UKOGUDE LIIDU RAHVUSLIKE VABASTUSJ\u00d5UDUDE JA POLIITILISTE LIIKUMISTE N\u00d5RKUSE ALGP\u00d5HJUSED<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>N\u00f5ukogude totalitaarse koloniaalre\u017eiimi vastased nii Eestis kui ka mujal loevad enese n\u00f5rkuse algp\u00f5hjuseks rahva rikutuse ning re\u017eiimi m\u00e4\u00e4ratu v\u00f5imsuse, mis kasutab ja k\u00e4sutab maa k\u00f5iki j\u00f5udusid ja varasid. Selline l\u00e4henemine on aga \u00fchek\u00fclgne ja ei saa olla \u00f5ige.<\/p>\n<p>Ettekujutus rahvast kui rikutud karjast n\u00e4itab, et ei tunta rahvast, tema ps\u00fchholoogiat, p\u00fc\u00fcdlusi, ideaale. (Vt. Ptk. &#8220;Rahvast&#8221;).<\/p>\n<p>Re\u017eiimi j\u00f5ud aga moodustub ka meie j\u00f5ust, mille me oleme andnud re\u017eiimi k\u00e4sutusse selle asemel, et teda rakendada re\u017eiimi vastu.<\/p>\n<p>Re\u017eiimi \u00fcle v\u00f5ib nuriseda alles peale seda, kui me k\u00f5ik lakkame teda teenimast ning hakkame tema vastu t\u00f5eliselt v\u00f5itlema.<\/p>\n<p>Re\u017eiimi poliitilistel vastastel on nende n\u00f5rkuse algl\u00e4tteks hingeline vangisolek, intellektuaalne v\u00f5imetus \u00fcletada (tuhandeaastaseid) totalitaarseid dogmasid.<\/p>\n<p>Re\u017eiimivastased oma senises v\u00f5itluses re\u017eiimiga kopeerivad tema ideoloogiat, tema metoodikat, tema ideaale, s.t ei suuda totalitaarsete dogmade n\u00f5iaringist v\u00e4ljuda.<\/p>\n<p>Re\u017eiimivastaste hingeline seis ja loominguline tase on madal. Siiani pole suudetud v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada oma maailmavaadet, ideoloogiat, mis sisuliselt erineks totalitaarsest.<\/p>\n<p>Re\u017eiimivastased ei suuda omandada inimese loomulikust \u00f5igusest tulenevaid lihtsaid t\u00f5desid.<\/p>\n<p>M\u00f5tlemise inertsus, (tuhandeaastaste) traditsioonide pimesi j\u00e4rgimine teid m\u00f6\u00f6da, mida v\u00e4lja pakub totalitaar-dogmaatiline m\u00f5tlemine v\u00f5i mis on kujundatud erinevate filosoofilis-religioossete kontseptsioonide poolt, muudab inimese l\u00f5puks ikka vaid vahendiks ja abin\u00f5uks mingite maapealsete v\u00f5i hauataguste j\u00f5udude teenistuses.<\/p>\n<p>Selline oleks v\u00e4\u00e4rtushinnang praeguste re\u017eiimivastaste kohta.<\/p>\n<p>Re\u017eiimivastaste maailmavaatelise konservatismi eest kannavad vastutust eelk\u00f5ige FILOSOOFID JA IDEOLOOGID, kelledel meeldib h\u00f5ljuda k\u00f5rgetes viljatutes abstraktsioonides ning kes suudavad luua vaid selliseid \u00f5hulosse, mis inimestele ei sobi, kuid mille nimel nad peavad end ohverdama.<\/p>\n<p>Juba vanaaja filosoofid ja ideoloogid rebisid endid lahti reaalsest elust ning asusid opereerima selliste abstraktsioonide ja viljatute m\u00f5istetega nagu &#8220;igavene elu&#8221;, &#8220;absoluut&#8221;, &#8220;maailma hing&#8221; jne. Need m\u00f5isted oma sisult midagi reaalselt olemasolevat ei kaasa ega t\u00e4hista. Need on vaid filosoofide j\u00f5udeaja v\u00e4ljam\u00f5eldised, mida iga inimene vastu v\u00f5tab ning t\u00f5lgendab omamoodi, sageli nii, nagu talle on kasulikum. Filosoofid ja ideoloogid opereerivad nende m\u00f5istetega nii, nagu oleks tegemist sellistega, mis t\u00e4histavad reaalsust. Inimesele on ahvatluseks l\u00f5putu elu illusioon, mida igasuguseid m\u00f5ttetuid s\u00fcmboleid kasutades luuakse s\u00f5nalise abstraktsiooni meistrite poolt. L\u00f5pptulemusena luuakse mulje, et inimene \u00fchinebki totaalse elu ja tema vaimse sisuga. Kuna inimene on reaalne olend, kes t\u00f6\u00f6ga teenib leiba ja loob oma eksistentsi tingimusi, kusjuures \u00fcsna sageli toimub see talle vaenulikus keskkonnas, siis meeldivad talle m\u00fc\u00fcdid, mis vabastaksid ta raskustest, muredest ja h\u00e4daohtudest.<\/p>\n<p>Mistahes filosoofilis-religioosse s\u00fcsteemi poolt loodud m\u00fc\u00fcdid pole sugugi nii s\u00fc\u00fctud, kui nad esimesel pilgul n\u00e4ida v\u00f5ivad. Nende s\u00fc\u00fctus l\u00f5ppeb tavaliselt hetkel, kui neid m\u00fc\u00fcte asutakse ellu rakendama, kui p\u00fc\u00fctakse luua m\u00fc\u00fctidele p\u00f5hinevat s\u00fcsteemi.<\/p>\n<p>Kuna m\u00fc\u00fcdid pole elluviidavad, siis luuakse mingi reaalne s\u00fcsteem, kus k\u00f5ik allutatakse m\u00fc\u00fctilisele ideele ning k\u00f5ik j\u00f5ud rakendatakse p\u00fc\u00fcetele m\u00fc\u00fcte reaalsuseks muuta. M\u00fc\u00fctilisele ideele lisanduvad n\u00fc\u00fcd reaalsed tunnused nagu v\u00f5im, sunnit\u00f6\u00f6, v\u00e4givalla organid. Inimene viiakse paratamatult alluvusse \u2013 ta peab oma l\u00e4hedastest lahti \u00fctlema sellise idee nimel, mis tegelikult on vaid abstraktsioon ja utoopia. M\u00fc\u00fctiliste ideede levitajad, kes l\u00f5puks v\u00f5imu ligi on p\u00e4\u00e4senud, hakkavad teiste inimeste t\u00f6\u00f6d ja s\u00f5ltuvust kasutama isikliku muretu elu huvides. Kui n\u00fc\u00fcd inimene protesti t\u00f5stab idee ja ekspluateerimise vastu, siis s\u00fc\u00fcdistatakse teda kuriteos \u00fcle\u00fcldise heaolu vastu, korra vastu, mis olevat loodud k\u00f5rgemate huvide nimel, mille k\u00f5rval inimese enese huvid on t\u00e4htsusetud.<\/p>\n<p>Abstraktsete filosoofiate kahjulikkus ilmneb selles, et nad suhtuvad p\u00f5lastavalt iga eraldi v\u00f5etava isiksuse huvidesse mingi \u00fcle\u00fcldise headuse idee nimel, Jumala v\u00f5i Kommunismi abstraktse idee nimel, ja et nad p\u00f5hjendavad inimese alluvuslikku seisundit.<\/p>\n<p>Peaaegu k\u00f5ikide filosoofiliste ja religioossete \u00f5petuste kui ka filosoofide endi trag\u00f6\u00f6dia v\u00e4ljendub selles, et elades hierarhilises \u00fchiskonnas, mis p\u00f5hineb inimese allutamises inimesele ja m\u00fc\u00fctide teenimisele, ei suudeta end lahti rebida \u00fcmbritseva keskkonna m\u00f5tteviisist ning olemusest. Lihtsalt kopeeritakse \u00fcmbritsevat keskkonda ja selle m\u00f5tteviisi ning olemasolevatest elementidest ehitatakse uusi s\u00fcsteeme, mis erinevad vaid vormi poolest, mille sisuks on aga ikkagi inimisiksuse alluvuslik seisund ja teisej\u00e4rgulisus.<\/p>\n<p>Kuigi kommunistid s\u00f5nades eitavad k\u00f5ike idealistlikku ning jumaluse ideed, on nad tegelikult t\u00e4iesti idealismi ning abstraktsete jumalike kontseptsioonide vangis \u2013 kuulutades \u00fclemaailmset abstraktset heaolu, paradiisi ja inimese alluvust abstraktsioonidele. (Vt. Ptk. &#8220;Kommunistlikust doktriinist&#8221;).<\/p>\n<p>\u00dchiseks jooneks k\u00f5ikide filosoofilis-religioossete \u00f5petuste juures, kommunistlikud kaasa arvatud, on inim\u00f5iguste ja inimvabaduste eiramine abstraktse ebareaalse utoopia nimel, inimese allutamine, mille tulemusena teatud inimeste kuritegelik tahe saab laiutada teiste \u00fcle. Teised aga olles idee vangis arvavad, et teenivad ideed ning n\u00e4evad-peavad kurjategijaid m\u00fc\u00fcdi \u00fclempreestreiks.<\/p>\n<p>FILOSOOFID kasutavad tihti selliseid m\u00f5isteid ja termineid, mis j\u00e4\u00e4vad suuremale osale inimestest lihtsalt m\u00f5istetamatuks. M\u00f5nikord ei m\u00f5ista aga neid filosoofid isegi. Ometi nende m\u00f5istete loogiliste \u00fclesehituste keerulisus sisendab inimestesse austust, nende teadusesarnasust v\u00f5etakse t\u00f5elise teadusliku l\u00e4henemisena. Seda sorti filosoofilised s\u00fcsteemid katavad oma m\u00e4dasuse, pettuse v\u00f5i enesepettuse teaduslikena n\u00e4ivate s\u00fcgavm\u00f5tteliste targutuste kireva r\u00fc\u00fcga. T\u00e4pselt samamoodi v\u00f5ib end k\u00f5lvatu s\u00fcfiliitik peita uhkete riiete ning peenete kommete taha.<\/p>\n<p>Loodusfilosoofia ja loomulik \u00f5igus nende kirevate uhkete filosoofilis- religioossete s\u00fcsteemide k\u00f5rval n\u00e4ib nagu terve ja t\u00f5sine maamees linna kehkenp\u00fcksi k\u00f5rval.<\/p>\n<p>Lihtsalt ja k\u00f5igile arusaadavalt kuulutab ta:<\/p>\n<p>&#8211; et inimene on maailma ja universumi v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne osa ning sellisena omab \u00f5iguse vabale elule;<\/p>\n<p>&#8211; et inimesed on v\u00f5rd\u00f5iguslikud nii looduse kui ka \u00fcksteise ees;<\/p>\n<p>&#8211; et inimesed s\u00fcnnivad, elavad ja surevad nagu k\u00f5ik muu looduses;<\/p>\n<p>&#8211; et reaalseks tuleks lugeda seda, mis on tunnetatav, inimese tunnetusega haaratav, aga k\u00f5ike \u00fclej\u00e4\u00e4nut v\u00f5ib paremal juhul v\u00f5tta vaid h\u00fcpoteesina;<\/p>\n<p>&#8211; et pole m\u00f5tet, pole arukas kummardada abstraktsioone ning nende abstraktsioonide nimel ohverdada oma elu.<\/p>\n<p>Selle asemel, et muuta oma filosoofiad loogilise m\u00f5tlemise vahendiks, arendajaks ja v\u00e4\u00e4rtuste hindamise praktilisteks meetoditeks, filosoofid hoopis p\u00fc\u00fcdlevad universumit h\u00f5lmavate s\u00fcsteemide loomise ja ehitamise poole. \u00dcmbritsevale reaalsusele toetuva m\u00f5tteselguse asemel kavaldavad ja keerutavad nad vaid, p\u00fc\u00fcdes inimesi toppida oma loomuvastastesse s\u00fcsteemidesse, risustada nende m\u00f5tlemist ning sundida neid tegelema viljatu s\u00f5nalise onanismiga.<\/p>\n<p>Reeglina tunnevad filosoofid n\u00f5rgalt tehnilist tsivilisatsiooni ning f\u00fc\u00fcsilist maailma, ei m\u00f5ista selle f\u00fc\u00fcsikalis-keemilist olemust. Ometi, mida v\u00e4hem nad seda teavad, seda rohkem on neil pretensioone \u00f5igusele esineda ettekuulutajate ja seaduseandjatena, luues oma p\u00f5letikulises ajus m\u00fc\u00fctilisi losse, mida keegi \u00fcles ehitada ei suuda.<\/p>\n<p>IDEOLOOGID seisavad k\u00fcll elule l\u00e4hemal kui filosoofid, kuid oma maailmavaate v\u00f5tavad nad ikkagi viimastelt, kas ekslikult v\u00f5i teadlikult.<\/p>\n<p>Need, kes v\u00f5tavad ekslikult, n\u00e4evad oma naiivsusest filosoofide\u00a0 m\u00f5ttemaailmas t\u00f5de ning p\u00fc\u00fcavad selle baasil luua oma ideoloogiat. Baasiks on aga siin inimisiksuse eiramine k\u00f5rgema idee nimel.<\/p>\n<p>Need, kes teadlikult l\u00e4henevad filosoofidele, p\u00fc\u00fcavad filosoofide ideede ebakohti kasutada omakasu eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n<p>\u00dclemaailmsete ideede orjameelne kummardamine hoiab ideolooge vangis. Kui sellised ideoloogid p\u00fc\u00fcavad re\u017eiimiga v\u00f5idelda, pakuvad nad tavaliselt v\u00e4lja s\u00fcsteeme, mis vaid detailide asetuses erinevad olemasolevast, kuid mitte oma olemuselt. Inimene, kes pole rikutud teadusen\u00e4ilikust filosoofiast ega tunne teda, m\u00f5istab selliste ideoloogiate juures instinktiivselt \u00e4ra k\u00f5ige olulisema \u2013 et j\u00e4lle tahetakse teda petta ning kasutada mingitel kahtlastel eesm\u00e4rkidel!<\/p>\n<p>V\u00f5iks tuua m\u00f5ned konkreetsed n\u00e4ited.<\/p>\n<p>1)\u00a0 VENE NEO-SLAVOFIILID. Need on vene rahva huvide eest t\u00e4iesti siiralt murettundvad inimesed. Kuid kuulutavad nad ideed, mis \u00f5ige v\u00e4he erineb praegu reaalselt eksisteerivast totalitarismist. Piibli vanast judaismist v\u00f5eti idee jumalast valitud rahva olemasolust, kellel on messianistlik siht \u2013 \u00fcle\u00fcldise headuse loomine. Kristluses see idee puudub, v\u00e4hemalt ei ole ta otse v\u00e4lja \u00f6eldud. Seega Piiblist, kus valitud rahvaks on muidugi juudid, v\u00f5tavad nad selle idee, aga valitud rahvaks seavad vene rahva. Lisaks sellele laenavad nad kommunistidelt kollektiivsuse idee. P\u00f5hikontseptsiooniks on neil \u00f5igeusu ja leninismi \u00fchendamine. Et aga vene rahvas on jumalakandja, siis on loomulik, et ta peab ka k\u00f5iki teisi rahvaid valitsema. Tegu on seega k\u00f5ige pesuehtsama piibli-juudi rassismi ja \u0161hovinismiga. Neo-slavofiilid on ise \u00e4gedad juutide vaenlased.<\/p>\n<p>Sellisel moel hoitakse \u00fclal rahvastevahelist vihkamist ning \u00f5igustatakse mitme sajandi pikkust vene kolonialismi. Inim\u00f5igused nende arusaamade j\u00e4rgi peavad lahustuma kollektiivis ja olema sellele allutatud. Sest kollektiiv teadvat paremini, mis on hea ja mis on halb, s.t. inimisiksus antakse kollektiivile \u00e4ras\u00f6\u00f6miseks. Loomulikult on iga normaalselt m\u00f5tlev venelane selletagi kollektiivis &#8220;\u00e4ra lahustatud&#8221; ja ilma j\u00e4etud oma elementaarsete vabaduste ning \u00f5iguste \u00f5iguslikust kaitsest. Seet\u00f5ttu eelistab ta pigem viinaviskamist taolise idee kaitsmisele.<\/p>\n<p>2)\u00a0 &#8220;MORAALSE TAASS\u00dcNNI&#8221; LIIKUMINE teatud perioodil liitus ka N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumisega. Nende peamine eesm\u00e4rk on teokraatiline kord, mis p\u00f5hineb inimese armastusel \u00dclemaailmse M\u00f5istuse vastu ja selle teenimisel Armastuse l\u00e4bi. Demokraatiat tunnistavad nad \u00fcleminekufaasina. Nende teokraatlikus \u00fchiskonnas n\u00e4hakse ette Armastuse hierarhiat, aga mitte \u00f5iguslikku korda. Seda peab asendama neil hierarhide arvamused. Nad leiavad, et t\u00e4iuslikud inimesed, kes on tunnetanud \u00dclemaailmset M\u00f5istust, juhivad ka \u00fchiskonda \u00f5iglaselt. \u00dchiskonna eesm\u00e4rgiks on aga Igavese ja L\u00f5putu teenimine. S\u00f5na Armastus on neil kirjutatud suure algust\u00e4hega.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kimata loogilistest ebakohtadest ja vastur\u00e4\u00e4kivustest, milledest kubiseb nende teokraatiline idee, peab \u00fctlema, et praktikas on nad \u00fclimalt sallimatud teiseusuliste ja eriti &#8220;uskumatute&#8221; suhtes. Nende illegaalne kirjandus sisaldab alatasa vaenulikke pisteid ja s\u00fc\u00fcdistusi ka demokraatide aadressil, kes p\u00fc\u00fcdvat j\u00e4lle peale suruda mingit mehhaanilist s\u00fcsteemi, mis toovat vaid \u00f5nnetust. Ometi loevad nad ise end demokraatideks. Muidugi, kui demokraadid v\u00f5taksid omaks nende Armastuse idee ja \u00fclemaailmse s\u00fcsteemi teenimise, siis oleksid nad vist k\u00fcll v\u00e4\u00e4rilised ka nende arvates.<\/p>\n<p>3)\u00a0 Kolmandaks v\u00f5iks nimetada Eestis teatud ajal laialt levinud ideed selle kohta, et eesti intelligentsil oleks vaja omada oma erilist filosoofiat. Ja kuni sellist filosoofiat v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud pole, pole m\u00f5tet ka alustada aktiivset v\u00f5itlust. Milles peaks see filosoofia seisnema, seda paraku keegi ei tea, kuid ometi arutleda selle \u00fcmber v\u00f5ib. Sest see tegevus on eelk\u00f5ige ohutum ja ei n\u00f5ua muud, kui tassit\u00e4it kohvi ning vestluskaaslast.<\/p>\n<p>Paljude N\u00f5ukogude Liidus leviku leidnud erinevate teooriate anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et peaaegu k\u00f5ik peale demokraatide vaba-demokraatliku ideoloogia sisaldavad endas totalitarismi algeid. See asjaolu muudab nad viljatuiks ja vastuv\u00f5etamatuiks laiadele rahvamassidele. See aga t\u00e4hendab, et nad ei saa muutuda selleks vedruks, mis koguks enda \u00fcmber ja \u00fchendaks erinevaid j\u00f5udusid v\u00f5itluses n\u00f5ukogude totalitarismiga.<\/p>\n<p>T\u00e4nu filosoofide ja ideoloogide M\u00d5TTEINERTSUSELE j\u00e4\u00e4vad re\u017eiimivastased ideoloogiliselt relvituks. T\u00e4nu sellele omavad nad vaid mosaiikset maailmavaadet, mis kujutab endast segapudru erinevatest ja tihti vastuolulistest vaadetest, mis veel enamuses p\u00e4rinevad m\u00f5nelt totalitarismi doktriinilt.<\/p>\n<p>On loomulik, et omamata ise selget ja reaalselt p\u00f5hjendatud maailmavaadet, pole v\u00f5imalik enda j\u00e4rele t\u00f5mmata ka teisi v\u00f5i isegi neis kaastunnet esile kutsuda. Sest just mosaiikse maailmavaate juures tulevad loogilised ebakohad selgelt n\u00e4htavale. Tihti v\u00f5ib \u00e4ra tabada, et paljude ideede kuulutajad ise siplevad kahtlustes ja ebakindluses. Rumal oleks seega loota, et sellised h\u00fcbriidsed ideed v\u00f5iks leida paljusid pooldajaid, kes nende ideede nimel valmis oleks oma pead pakule panema.<\/p>\n<p>Selle asemel, et pretendeerida oma doktriinide universaalsusele, peaksid filosoofid ja ideoloogid kindlaks m\u00e4\u00e4rama piirkonnad, millistes \u00fched v\u00f5i teised s\u00fcsteemid v\u00f5iksid olla rakendatavad, peaksid laskuma alla abstraktsetest k\u00f5rgustest ja pilvedevahel h\u00f5ljumisest, laskuma patusele maale ning siinset konkreetset ainestikku kasutades asuma nende teede otsinguile, mis viiksid inimvabaduse saavutamisele.<\/p>\n<p>Abstraktsioonide asemel tuleb tugineda kaasaja sotsiaalps\u00fchholoogia, informatsiooniteooria jms. saavutustele. Tuleb leida tee inims\u00fcdametesse, tuleb neid \u00e4rgitada v\u00f5itlusele elementaarsete inim\u00f5iguste ja vabaduste saavutamise eest.<\/p>\n<p>Eesti Omakirjastuse anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et faktoloogiline ja kriitiline osa on seal tugev. Kuid tuleviku osas valitseb t\u00e4ielik ikaldus. See t\u00e4hendab, et tegemist on k\u00f5ige vulgaarsema J\u00d5UETUSEGA. Pakutakse selliseid teid, mis iseloomustavad autoreid kui t\u00e4ielikke v\u00f5hikuid sotsioloogias, v\u00f5itlustaktikas ja strateegias. N\u00e4iteks \u00fches kirjutises, mida eesti rahva olukorra anal\u00fc\u00fcsi osas v\u00f5ib hinnata, teiselt poolt aga soovitatakse luua eriline vaimne eliit, kes t\u00f6\u00f6taks v\u00e4lja ja s\u00e4ilitaks vaimseid v\u00e4\u00e4rtusi, sellega \u00e4ra hoides eesti rahva huku. Kuid kuidas meie aja tingimustes need v\u00e4\u00e4rtused leiavad tee rahva juurde ja millega \u00e4rgitada rahvast \u00fcles s\u00e4ilitama oma rahvuskultuuri, mida oleks vaja teha konkreetselt \u2013 sellest artiklis juttu pole. Taolisel tasemel kirjutis v\u00f5ib vaid suurendada lootusetusetunnet ning mistahes v\u00f5itluskatsete perspektiivitust.<\/p>\n<p>OMAKIRJANDUSE erinevate dokumentide n\u00f5rkuse taga on:<\/p>\n<ol>\n<li>a) Intellektuaalne laiskus, mis takistab s\u00fcvenemast v\u00f5itlusv\u00f5imaluste tundma\u00f5ppimisel, n\u00f5ukogude totalitaarse re\u017eiimi olemuse ja struktuuri mittetundmine, samuti v\u00f5itlusmetoodika mittetundmine.<\/li>\n<li>b) Re\u017eiimi poolt sisendatud hirm ning autorite isiklik v\u00f5itlusv\u00f5imetus.<\/li>\n<li>c) Raskused v\u00e4ljuda re\u017eiimi poolt sisendatud maagilisest n\u00f5iaringist: \u2013 &#8220;Selles riigis ei toimu mitte midagi!&#8221; -&#8220;Re\u017eiim on nii v\u00f5imas, et murrab mistahes vastupanu!&#8221; \u2013 jne. jne. jne.<\/li>\n<\/ol>\n<p>K\u00f5ik eelpool\u00f6eldu kehtib ka venekeelse &#8220;SAMIZDATi&#8221; kohta, v\u00e4lja arvatud sellised erakordsed n\u00e4htused nagu Sol\u017eenits\u00f5n, Sahharov, Grigorenko ja NLDL programmilised dokumendid.<\/p>\n<p>Selles riigis t\u00f5epoolest ei juhtu ega toimu senikaua midagi, kuni veel s\u00f5gedad filosoofid ja veel s\u00f5gedamad ideoloogid talutavad n\u00e4gijaid, need aga p\u00fc\u00fcavad esineda juhtijate rollis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vene koloniaalimpeerium ja seej\u00e4rel N\u00f5ukogude totalitaarne koloniaalimpeerium kujutavad endast v\u00e4ga l\u00e4hedaselt seotud s\u00fcsteeme, mis koosnevad metropolist, s.t. Venemaast ja sellele<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":12309,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[100],"aasta":[129],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-12322","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-edl","aasta-129"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v25.8 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Vene koloniaalimpeerium ja seej\u00e4rel N\u00f5ukogude totalitaarne koloniaalimpeerium kujutavad endast v\u00e4ga l\u00e4hedaselt seotud s\u00fcsteeme, mis koosnevad metropolist, s.t. Venemaast ja sellele\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"16 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/\",\"name\":\"V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-10-28T06:27:18+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus - Demokraatlik liikumine","og_description":"Vene koloniaalimpeerium ja seej\u00e4rel N\u00f5ukogude totalitaarne koloniaalimpeerium kujutavad endast v\u00e4ga l\u00e4hedaselt seotud s\u00fcsteeme, mis koosnevad metropolist, s.t. Venemaast ja sellele","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"16 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/","name":"V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-10-28T06:27:18+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/v-rahvuslike-vabastusjoudude-luuasaamise-strateegilis-taktikalised-pohjused-minevikus\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"V Rahvuslike vabastusj\u00f5udude l\u00fc\u00fcasaamise strateegilis-taktikalised p\u00f5hjused minevikus"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/dokumendid"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12322\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12323,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12322\/revisions\/12323"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=12322"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=12322"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=12322"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=12322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}