{"id":12326,"date":"2021-10-28T06:32:05","date_gmt":"2021-10-28T06:32:05","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=dokumendid&p=12326"},"modified":"2021-10-28T06:32:05","modified_gmt":"2021-10-28T06:32:05","slug":"vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest","status":"publish","type":"dokumendid","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/","title":{"rendered":"VII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest"},"content":{"rendered":"

VII-1 V\u00c4LISSEKKUMISE T\u00d5TTU<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Rahva hulgas on laialt levinud ekslik arvamus, et re\u017eiimi langemine on m\u00f5eldav ainult v\u00e4lissekkumise tulemusena. Siinjuures n\u00e4hakse N\u00f5ukogude Liidu v\u00f5imalike vaenlastena p\u00f5hiliselt USA-d, l\u00e4\u00e4neriikide NATO-blokki ja Hiinat. T\u00f5epoolest teisi potentsiaalseid vastaseid, kes oleksid v\u00f5imelised N\u00f5ukogude Liitu purustama, lihtsalt pole.<\/p>\n

Vaatamata oma erakordselt tugevalt v\u00e4ljaarendatud s\u00f5jamasinale ei suuda N\u00f5ukogude Liit s\u00f5jas USA ja NATO-riikidega vastu seista.<\/p>\n

S\u00f5da totalitaarse Saksamaaga 1941-1945 oli N\u00f5ukogude Liidule v\u00f5idukas ainult t\u00e4nu paljudele asjaoludele:<\/p>\n

– see oli s\u00f5da vastasega, kellel oli samasugune poliitiline kord ning kes kuulutas ja viis ellu oma inimvastaseid teooriaid;<\/p>\n

– oma rassistliku rahvuspoliitikaga, mis v\u00e4ljendus teiste rahvaste rahvushuvide eiramises ja massilistes repressioonides, tegid sakslased endid eranditult k\u00f5igi N\u00f5ukogude Liidu rahvaste vaenlaseks. Oleksid nad aga loobunud rassismist ning arvestanud nende rahvaste rahvuslike huvidega, oleks n\u00f5ukogude re\u017eiim lagunenud tema enda alamate k\u00e4te l\u00e4bi, sest 1929-1934 aastate kollektiviseerimist polnud keegi unustanud. Isegi s\u00f5ja eelviimasel aastal ei riskeerinud sakslased anda v\u00f5imalust vajaliku suurusega rahvusv\u00e4eosade moodustamiseks. N\u00e4iteks kindral Vlassovil lubati luua vaid kaks diviisi, kuigi vabatahtlikke oleks j\u00e4tkunud 12 diviisi loomiseks. Sakslased teadsid, et kui ka nende abil bol\u0161evism puruks l\u00f6\u00f6daks, j\u00e4\u00e4ksid nad kolooniatest ometi ilma;<\/p>\n

– n\u00f5ukogude armee oli s\u00f6\u00f6detud-riietatud Ameerika saadetistega, s\u00f5ideti ameerika autodel, kasutati ameerika s\u00f5javarustust jne.<\/p>\n

– l\u00e4\u00e4neliitlased ja okupeeritud maade partisanid hoidsid pooli saksa v\u00e4gesid teistel rinnetel. Sellegipoolest oli v\u00f5idu hinnaks iga tapetud saksa s\u00f5duri kohta 6,5 langenud n\u00f5ukogude s\u00f5jameest.<\/p>\n

S\u00f5ja puhul l\u00e4\u00e4neriikidega tekib kahtlemata j\u00e4rgmine olukord:<\/p>\n

– k\u00f5ikide mittevenelaste ning ka osa venelaste puhul antakse end vangi esimesel v\u00f5imalusel, sest venelane pole hirmus juba ainu\u00fcksi seep\u00e4rast, et pole tegemist totalitaarse s\u00fcsteemiga ja seega ei hakata h\u00e4vitama s\u00f5javange ning tsiviilelanikkonda, nagu seda tehti hitlerlike natsionaalsotsialistide poolt;<\/p>\n

– \u00fcsna peatselt tekib toiduainete puudus ja v\u00f5tta pole neid kusagilt, sest vilja saatnud riikidega ollakse s\u00f5jaseisundis. Oma majandus siin j\u00e4\u00e4b endiselt abituks, kuna isegi praegusel rahuajal valitseks ilma vilja ja muude toiduainete v\u00e4lissaadetisteta riigis totaalne n\u00e4lg;<\/p>\n

– k\u00f5igis p\u00f5hilistes n\u00f5ukogude kolooniates puhkeb partisanlik vabadusv\u00f5itlus, mis annab valusaid l\u00f6\u00f6ke kommunikatsioonide pihta, ning l\u00e4heb vaja suuri v\u00e4eosasid, et kaitsta s\u00f5jalisi ja t\u00f6\u00f6stuslikke objekte;<\/p>\n

– n\u00e4lja ja s\u00f5jav\u00e4e ebakindluse t\u00f5ttu tekib selline varing, mis viib re\u017eiimi lagunemisele.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4neriikide okupatsioon ei kohuta kedagi. Ta saab olla vaid ajutine, nagu see oli Jaapanis, kus v\u00f5im demokratiseeriti ning anti rahvale \u00fcle. Sellisel juhul on l\u00e4\u00e4neriigid ise huvitatud omama tugevaid rahvusriike praegusel NSVL territooriumil, nii Venemaad kui ka teisi, vastukaaluks Hiinale. See on t\u00e4iendav faktor iseseisvate demokraatlike riikide loomiseks.<\/p>\n

Ometi on s\u00f5jaline konflikt N\u00f5ukogude Liidu ja l\u00e4\u00e4neriikide vahel v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline. See v\u00f5ib puhkeda vaid etten\u00e4gemata juhuslikkuse l\u00e4bi. Asi on selles, et iga aastaga \u00fcha enam on m\u00f5lemad pooled, nii N\u00f5ukogude Liit kui ka l\u00e4\u00e4neriigid vastastikku huvitatud \u00fcksteise olemasolust. L\u00e4\u00e4ne demokraatlike riikide jaoks, kes oma k\u00f5rge arenguga on oma kodanikele kindlustanud k\u00fcllaltki k\u00f5rge elatustaseme, on N\u00f5ukogude Liit vajalik kui m\u00e4\u00e4ratu turg, kuhu paisata \u00fcletootmisest tingitud toodangu \u00fclej\u00e4\u00e4ke.<\/p>\n

Kaubapartnerina on N\u00f5ukogude Liit eelistatud seep\u00e4rast, et ta esineb tehinguid \u00fchtse tervikuna ning seega aitab oma suuremahuliste ostulepingutega parandada konjunktuuri ja l\u00fchikese ajaga suurendada t\u00f6\u00f6kohtade turuseisu. Nii likvideeritakse l\u00e4\u00e4neriikides pidevast \u00fcletootmisest tingitud kriise.<\/p>\n

N\u00f5ukogude Liit n\u00f5ustub kergelt nende toodete, sisseseadete ja materjalide eest maksma kullaga, v\u00e4\u00e4rismetallidega ja toorainetega, millede tootmine ja kaevandamine pole keeruline ega kallis, kuna selleks kasutatakse miljoneid orje-sunnit\u00f6\u00f6lisi, kes peaaegu tasuta t\u00f6\u00f6tavad oma leivaportsjoni ning laagrivattikuue eest. N\u00e4iteks on n\u00f5ukogude allikatestki n\u00e4ha, et 1931-1934 aastatel suurenes kulla kaevandamine N\u00f5ukogude Liidus neli korda. Seda tootsid eilsed talupojad, kes olid v\u00e4lja saadetud ning suletud kullakaevandustesse, kus k\u00fclma, n\u00e4lja ja j\u00e4relvaatajate kuulide l\u00e4bi surid miljonite kaupa. Kuid kuld ei haise ja ameerika t\u00f6\u00f6line saab k\u00f5rgendatud t\u00f6\u00f6tasu selle mittehaisva metalli arvel.<\/p>\n

Juba bol\u0161evismi tekkimise algusest peale on l\u00e4\u00e4neriigid olnud huvitatud tema s\u00e4ilitamisest. Nad ei aidanud teda h\u00e4vitada 1917-1920 aastatel. Ameerika \u00dchendriikide president Wilson teatas 14. M\u00e4rtsil 1918. a., et tagab Venemaale t\u00e4ieliku suver\u00e4\u00e4nsuse ja s\u00f5ltumatuse siseasjades. Seda p\u00f5him\u00f5tet hoiavad l\u00e4\u00e4neriigid t\u00e4nap\u00e4evani aus lausa erakordse j\u00e4rjekindlusega. Ja polnud ka mingit N\u00f5ukogude vastast interventsiooni 14 riigi poolt, kuigi sellest pasundab n\u00f5ukogude propaganda. Need kontingendid, mis olid l\u00e4hetatud Venemaa territooriumile olid v\u00e4ikesearvulised ning isegi n\u00f5ukogude allikais pole \u00fchtegi konkreetset m\u00e4rget selle kohta, et punav\u00e4ed nendega s\u00f5dinud oleksid. (Kes seda ei usu, tuhnigu ise n\u00f5ukogude kirjanduses ning leidku ja t\u00f5estagu vastupidist.)<\/p>\n

Igasugused kaubanduslikud kitsendused t\u00fchistati juba 12. Juunil 1920. a. Edasi oli USA see, kes ??? lipu all p\u00e4\u00e4stis bol\u0161evismi teise alanud kodus\u00f5ja ajal 1921-1923 aastatel, mil p\u00e4\u00e4steti n\u00e4ljasurmast \u00fcle 15 miljoni inimese, kulutades selle peale 136 miljonit rubla kullas. T\u00e4iendavalt jagati n\u00f5ukogude kodanikele ameerika jalan\u00f5usid ja riietusesemeid 1,5 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses, arstliku varustusega kindlustati 14 tuhat ettev\u00f5tet \u2013 haiglaid, ambulatooriume, lasteaedu, t\u00e4iendavalt jagati 12,5 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses toiduainelisi ja esemelisi pakke. Ei ole unustanud l\u00e4\u00e4neriigid bol\u0161evikke ka viimastel aastatel, tarnides sisseseadeid, tehnilisi projekte, ehitades tehaseid ja elektrijaamu (n\u00e4iteks Moskva kuullaagritehas, Harkovi traktoritehas, metallurgiatehased Uraalis jne.).<\/p>\n

Viimastel aastak\u00fcmnetel on l\u00e4\u00e4neriigid kahel korral p\u00e4\u00e4stnud N\u00f5ukogude Liidu n\u00e4ljast, laosest, varustades teda tohutus koguses viljaga. Jutt on perioodidest 1963-1964 ja 1970-1973. Praegugi v\u00f5imaldatakse soodustatud tingimustel miljardilisi krediite, ehitatakse k\u00fcmneid kaasaegseid tehaseid, tarnitakse sisseseadeid, t\u00f6\u00f6deldakse maavarasid, ammutatakse odavat toorainet, mis on toodetud n\u00f5ukogude alamate odava orjat\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n

Asjaolu, et N\u00f5ukogude Liit pasundab L\u00e4\u00e4ne imperialismist, see on vaid suitsukate ja on m\u00e4\u00e4ratud lihtsa n\u00f5ukogude inimese jaoks, et teda kuulekuses hoida ja et talle k\u00f5iki piiranguid motiveerida v\u00e4lish\u00e4daohuga.<\/p>\n

Meie ees seisab t\u00e4ies hiilguses l\u00e4\u00e4neriikide ja n\u00f5ukogude bol\u0161evismi VASTASTIKKU KASULIKU KOOSEKSISTEERIMISE FAKT. Sellise kooseksisteerimise alandatud ohvriteks on lihtsad inimesed, keda ekspluateeritakse nii omade Kremli isandate kui ka l\u00e4\u00e4neriikide poolt.<\/p>\n

Demokraatliku korra kehtestamise korral N\u00f5ukogude Liidu territooriumil, v\u00f5ivad l\u00e4\u00e4neriigid \u00fcsna l\u00fchikese aja jooksul ilma j\u00e4\u00e4da kasulikust majanduslikust neo-kolooniast ja saada endale uue majandusliku v\u00f5istleja, nagu see juhtus Jaapani puhul. Selline l\u00e4\u00e4neriikide huvitatud on kahtlemata negatiivne faktor abi suhtes demokraatliku korra loomisel N\u00f5ukogude Liidus.<\/p>\n

Suurema t\u00f5en\u00e4osusega on kokkup\u00f5rge Hiinaga. Kuid Hiina ei saa esineda p\u00e4\u00e4stja rollis, sest ta on ise samuti totalitaarne riik. Ja m\u00e4dar\u00f5igas pole redisest magusam.<\/p>\n

Sellise kokkup\u00f5rke puhul kujuneb s\u00f5da pikalevenitatuks ning v\u00f5ib l\u00f5ppeda N\u00f5ukogude Liidu l\u00fc\u00fcasaamisega. Igal juhul kaotab viimane osa oma idapoolseid valdusi \u2013 Kaug-Ida ja Siberi, praeguste asumiselesaatmiste ja vangistuskohtadega. Kaotuse korral re\u017eiim murdub ja osa kolooniaid vabaneb s\u00f5ltuvusest. Palju s\u00f5ltub siis sellest, kas l\u00e4\u00e4neriikide blokk abistab N\u00f5ukogude Liitu v\u00f5i Hiinat. Kui abistab N\u00f5ukogude Liitu, siis saab kolooniate vabanemine olema raskendatud ning s\u00f5ltub eelk\u00f5ige rahvuslike vabastusj\u00f5udude otsustavusest, j\u00f5ust, organiseeritusest ja sihikindlusest.<\/p>\n

S\u00f5da Hiinaga kutsub esimesel perioodil esile ka vene rahva patriootlike tunnete purske, mis raskuste kasvades uuesti langeb.<\/p>\n

S\u00f5jalise variandi puhul on t\u00e4htis, et v\u00f5imalikult palju inimesi hoiduksid eemale mobilisatsioonist ja alustaksid partisaniv\u00f5itlust k\u00f5igis kolooniates, kui v\u00f5imalik siis ka Venemaal, kus abi v\u00f5ib loota vene demokraatidelt.<\/p>\n

M\u00f5lema variandi puhul (p.???-) v\u00f5ib vabanemisele loota vaid laialdase p\u00f5randaaluse olemasolu korral kolooniates ja h\u00e4sti ettevalmistatud gruppide olemasolul, kes otsustavalt ja viivitamatult alustavad v\u00f5itlust. Signaaliks relvastatud v\u00f5itluse alustamiseks saab s\u00f5jategevuse algus ja mobilisatsiooni v\u00e4ljakuulutamine.<\/p>\n

Demokraatlik Liikumine ja teised rahvuslikud vabastusliikumised v\u00f5ivad v\u00e4lisriikidelt abi loota vaid alates sellest momendist, mil edu v\u00f5itluses juba nende poolele kalduma hakkab. Varasemad abilootused on asjatud ja isegi kahjulikud, kuna halvavad v\u00f5itlusvaimu ja s\u00fcnnitavad illusoorseid lootusi.<\/p>\n

 <\/p>\n

VII-2\u00a0 SISEP\u00d5HJUSTEL<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem on re\u017eiimi langemine sisemistel p\u00f5hjustel. Selliseid variante on mitu. Ja peaaegu k\u00f5ik nad s\u00f5ltuvad re\u017eiimi opositsioonij\u00f5udude arengust ja otsustavusest, nende oskusest v\u00f5itlus.<\/p>\n

Olles tsentraliseeritud, omab N\u00f5ukogude s\u00fcsteem suuri v\u00f5imalusi kontsentreerida oma j\u00f5ude sinna, kus olukord talle k\u00f5ige tulisemaks l\u00e4heb. Elatustaset ja tootmist reguleeritakse kunstlikult nii, et poleks ei k\u00fcllust ega ka totaalset (n\u00f5ukogude ettekujutuses) n\u00e4lga ja puudust. (Vt. ptk.???.. \u201cN\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur\u201d, p???…). Terve rea majanduslike seadusp\u00e4rasuste t\u00f5ttu pole aga v\u00f5imalik majanduss\u00fcsteemi hoida selliselt, et see ei areneks k\u00f5rgemale etten\u00e4htud maksimumist ja ei langeks allapoole etten\u00e4htud miinimumi. Seal, kus puudub progress, seal ilmub ilmtingimata regress. L\u00e4\u00e4nest tulevad almused k\u00fcll suurel m\u00e4\u00e4ral tasakaalustavad regressi poolt p\u00f5hjustatud languse, kuid nad pole siiski k\u00fcllaldased, et olukorda pidevalt tasakaalus hoida.<\/p>\n

Poliitiline s\u00fcsteem pole oma olemuselt muutunud Lenini aegadest alates. Muutunud on aga s\u00fcsteemi v\u00f5imalused. Kui ta varem v\u00f5is endale igal aastal peaaegu valutult lubada mitme miljoni inimese h\u00e4vitamise, siis praegu on see mitmetel p\u00f5hjustel muutunud v\u00f5imatuks ning t\u00e4hendaks praktiliselt iseendale surmaotsuse v\u00e4ljakirjutamist. S\u00f5jaeelsete aastate elanikkond oli propaganda poolt ogaraks muudetud ja \u00f5iendas ise \u00fcksteisega arveid kasv\u00f5i seet\u00f5ttu, et selliste repressioonide korral v\u00f5is vaesem osa saada oma k\u00e4sutusse represseeritute varanduse ning osa plebeidest seega t\u00f5usta k\u00f5rgemale sotsiaalsele astmele, s.t. oli otseselt huvitatud repressioonide l\u00e4biviimisest. Praegusel ajal pole praktiliselt kedagi, keda riisuda. K\u00f5ik on kerjused ja nende rikkused nii t\u00fchised, et neid ei saa arvestada. On loodud uus intelligents, kes vastumeelselt tahab jagada oma asendit plebeidest t\u00f5usikutega. Selline intelligents moodustav mitte v\u00e4hem kui 25% kogu elanikkonnast.<\/p>\n

T\u00e4idesaatev v\u00f5im on intelligentsi k\u00e4tes.<\/p>\n

Elanikkonna valdava osa usk kommunistlikku paradiisi on kustunud ja paradiisipropaganda on ka k\u00f5ige tavalisema oleskleja \u00e4ra t\u00fc\u00fcdanud ning kutsub tas esile j\u00e4lestuse. K\u00f5ik see, mis kunagi oli tundunud elavana ja s\u00fctitanud lootusi, on n\u00fc\u00fcd t\u00e4ielikult kivinenud. T\u00e4ielikult on kadunud usk juhtidesse, keda n\u00fc\u00fcd kirutakse ilma s\u00fcdametunnistuse piinata. Asi on koguni niikaugele l\u00e4inud, et isegi p\u00fcha prohvet Leninit pilatakse anekdootides. Massiliste repressioonide j\u00e4rel on kasvanud uus p\u00f5lvkond t\u00e4is kahtlusi ja k\u00fc\u00fcnilisust. V\u00e4he on leida t\u00f5elisi entusiaste. On vaid nahahoidjad ja karjeristid, kuid pole re\u017eiimi uskujaid.<\/p>\n

Nendes tingimustes on tekkinud re\u017eiimivastane p\u00f5randaalune liikumine, mis \u00fcha laieneb kogu territooriumil. Ta on k\u00fcll n\u00f5rguke igas suhtes, kuid oma \u00fclesannet n\u00f5ukogude m\u00f5tteviisi mahauhtumisel, ei t\u00e4ida ta mitte halvasti.<\/p>\n

Inimesed on muutunud julgemaks ning jultunumaks. Sellises olukorras v\u00f5ib plahvatus tekkida igal hetkel ja mistahes ajendil.<\/p>\n

Tsaarivenemaa ei langenud mitte niiv\u00f5rd oma n\u00f5rkusest, kui asjaolust, et usk temasse kadus. V\u00e4liselt n\u00e4is kuni veebruarini k\u00f5ik stabiilsena ja keegi ei osanud ette n\u00e4ha, et toimub v\u00f5imu langemine. Ajendiks ja esimeseks t\u00f5ukeks sai juhuslik h\u00e4ire Petrogradi leivaga varustamises veerevkoosseisu puuduse t\u00f5ttu. Leivavarud olid samal ajal piisavalt suured (mitte nagu t\u00e4nap\u00e4eval) ja praktiliselt keegi Venemaal tookord otse ei n\u00e4lginud. Naiste j\u00f5ugud hakkasid r\u00fcndama mitmeid leivakauplusi. Nendega \u00fchinesid t\u00f6\u00f6leminevad mehed ja seej\u00e4rel ka soldatid. K\u00f5rgem b\u00fcrokraatia kasutas rahvam\u00e4ssu ettek\u00e4\u00e4ndena ja n\u00f5udis tsaarilt, et see loobuks troonist. Edasi vallandus ahelreaktsioon ja veel eile end vankumatuna tundnud vana v\u00f5im lendas ilma vastupanuta uppi. Toimus see k\u00f5igile niiv\u00f5rd ootamatult, et selliseks p\u00f6\u00f6rdeks polnud valmis \u00fckski partei, sealhulgas ka bol\u0161evikud, keda loetleti k\u00f5igest 13,5 tuhande \u00fcmber. Revolutsiooni kasutasid \u00e4ra aga just bol\u0161evikud, sest nad olid paremini organiseeritud ja j\u00e4rgisid oma otseseid sihte sel ajal, kui teised tegelesid lobisemisega. Oma j\u00f5udude organiseerimiseks l\u00e4ks bol\u0161evikel vaja vaid kahte kuud.<\/p>\n

T\u00e4pselt samuti algasid s\u00fcndmused Poola mere\u00e4\u00e4rsetes linnades 1970. a. detsembris. Naised hakkasid r\u00fcndama kauplusi. Sekkus miilits. Naiste kaitseks astusid vahele t\u00f6\u00f6leminevad mehed. Mere\u00e4\u00e4rsete linnade m\u00e4ss haaras m\u00f5ne p\u00e4evaga kogu mereranniku ning hakkas levima sisemaalegi. M\u00e4ssu tulemusena lendas pukist valitsus Gomulkaga eesotsas. Ometi ei arenenud s\u00fcndmused suuremaks revolutsiooniks ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et polnud kedagi, kes oleks rahvast juhtinud. Ei olnud juhte ega gruppe, kes oleks stiihilisi s\u00fcndmusi suunanud \u00fcldrahvalikuks \u00fclest\u00f5usuks.<\/p>\n

Eelpooltoodud variandid v\u00f5ivad tekkida igal hetkel ka N\u00f5ukogude Liidus. Ning oleks v\u00e4ga kahju kui nad tekiksid, re\u017eiimivastased aga poleks valmis koondama ja suunama m\u00e4ssavat rahvast vajalikus suunas ning v\u00e4ltima v\u00f5imalikke kompromisse m\u00e4ssajate ja v\u00f5imude vahel.<\/p>\n

Kui sellised s\u00fcndmused peaksid puhkema kasv\u00f5i \u00fcheski suuremas linnas, siis re\u017eiimivastaste \u00fclesandeks on samasuguseid s\u00fcndmusi \u00e4rgitada ka teistes linnades. \u00c4ikeselises atmosf\u00e4\u00e4ris on seda kerge teha, kui ilmutada otsustavust ning kiiret tegutsemist.<\/p>\n

Stiihiliste m\u00e4ssude \u00fcheaegselt toimivaid t\u00f5ukep\u00f5hjuseid on kaks: \u00fchelt poolt k\u00f5ige h\u00e4davajalikemate elutarvete terav nappus ja teiselt poolt illegaalsete gruppide ning re\u017eiimivastaste selgitust\u00f6\u00f6 elanikkonna hulgas n\u00f5ukogude seadusetuse suhtes.<\/p>\n

Esimene p\u00f5hjustest on ilmselt olemas ja pidevalt s\u00fcveneb. Isegi kui re\u017eiimil \u00f5nnestuks edaspidi s\u00e4ilitada praegustki taset, kutsub see l\u00f5ppudel\u00f5puks ikkagi esile plahvatuse.<\/p>\n

Ka teine p\u00f5hjus on olemas ja k\u00e4ibel ning m\u00f5ne aja kuludes v\u00f5ib muutuda p\u00f5hiliseks t\u00f5ukej\u00f5uks. Juba praegu sajab Kremli juhtidele p\u00e4he needmisi ja s\u00fc\u00fcdistusi, k\u00f5ikjal valitseb t\u00f6\u00f6distsipliini lagunemine, joomarlus, \u201chaltuuratsemine\u201d ja vargus, mis on juba ammu v\u00e4ljunud re\u017eiimi poolt etten\u00e4htud raamidest. Oma \u00fclesandeid teadvate ning t\u00f5eliselt tegutsevate illegaalsete gruppide ligiolekul muutub ka inimmass julgemaks ja vastuhakkajalikumaks re\u017eiimi suhtes.<\/p>\n

K\u00f5ikide re\u017eiimivastaste ja k\u00f5ikide illegaalsete gruppide \u00fclesandeks on olukorda pingestada rahulolematuse k\u00fclvamisega ja rahva emotsioonide m\u00f5jutamisega.<\/p>\n

Rahutuste puhkemisel peab osa igast grupist liituma rahvaga ning teda suunama, organiseerima l\u00f6\u00f6gi\u00fcksusi ja haarama kohaliku v\u00f5imu. Osa grupist peab suunduma k\u00f5rvallinnadesse, \u00fchinema seal kohalike gruppidega ja p\u00fc\u00fcdma ka seal rahutusi esile kutsuda. Samal ajal peab looma \u00fchenduse oma linnaga ning looma juhtimiskeskusi.<\/p>\n

AI-gruppide konkreetsema tegutsemise kohta vt. ptk.???<\/p>\n

Tegutsemine peab olema otsustav, kiire ja arukas. Ooteseisundisse j\u00e4\u00e4mine taolistes situatsioonides on kuritegu.<\/p>\n

Teiseks variandiks v\u00f5ib olla s\u00f5jaline paleep\u00f6\u00f6re. Ka selline v\u00f5imalus pole v\u00e4listatud. Peale Stalini surma on olnud juba kaks-kolm paleep\u00f6\u00f6ret. On teada, et nii m\u00f5nedki s\u00f5jav\u00e4elased seda varianti kaaluvad. N\u00e4iteks 1968. aastal p\u00f6\u00f6rdusid m\u00f5ned s\u00f5jav\u00e4elased Moskvas \u00fche opositsiooniliidri poole ettepanekuga Kremlis v\u00f5im haarata. S\u00f5jav\u00e4elased panid mainitud liidrile ette hakata peaministriks ning astuda valitsuse etteotsa. Nagu selgus oli ettepanek t\u00f5siselt m\u00f5eldud.<\/p>\n

Ainult et kumbki pool polnud vajalikul tasemel. S\u00f5jav\u00e4elased oma juhmuses kartsid, et nende v\u00f5im ilma k\u00f5lava nimeta ei kujune populaarseks, too liider aga l\u00f5i lihtsalt kartma, kuna oli hingelt pool-\u00f5iguslik marksist, lobamoka emotsioonidega ja v\u00f5hik taktika ning strateegia k\u00fcsimustes, nagu muide k\u00f5ik dogmadesse uppunud marksistid.<\/p>\n

Radikaalse s\u00f5jalise v\u00f5imuvahetusega ja paleep\u00f6\u00f6rdega v\u00f5ib saavutada palju. Kuid selleks on vajalik illegaalsete gruppide v\u00e4ljaastumine stiihiliste rahutuste m\u00fchinas. Saavutada saab paljugi, kui illegaalsed grupid on \u00fchendatud \u00fchise idee abil. \u00dcleliidulises ulatuses v\u00f5iks t\u00e4iesti k\u00f5lblikuks baasiks kujuneda \u201cN\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise\u201d programm, mida sel puhul tuleks laialt levitada ja v\u00f5imalikult paljude inimeste teadvusse juurutada. S\u00f5jalise riigip\u00f6\u00f6rde puhul s\u00f5ltub vabaduste ja \u00f5iguste laiendamine eelk\u00f5ige Moskva ja teiste suuremate poliitiliste keskuste illegaalsete gruppide v\u00f5imekusest. Kui illegaalsed grupid seal ei osutu tasemel olevaiks, siis toimub vaid valitsejate vahetus ilma eriliste muutusteta.<\/p>\n

T\u00e4htis on, et illegaalsetes gruppides saadaks alanud s\u00f5jalisest riigip\u00f6\u00f6rdest v\u00f5imalikult kiiresti teada. Illegaalsete gruppide luure peab seda kindlustama. Rumal ja kuritegelik on ootama j\u00e4\u00e4da neil momentidel, mil riigi saatus otsustatakse tundide v\u00f5i isegi minutitega. Seep\u00e4rast peabki taoliseks s\u00fcndmuseks olema \u00f5igeaegselt ettevalmistatud, s.t. omama praktiliselt igas grupis mobilisatsiooniplaani ja tegutsemise n\u00e4idiskava.<\/p>\n

Kui illegaalsete gruppide ja opositsiooni tegudes on tunda usaldust \u00e4ratavat j\u00f5udu, siis v\u00f5ib t\u00e4iesti eeldada ka s\u00f5jav\u00e4elaste osav\u00f5ttu riigip\u00f6\u00f6rdest. Kui aga illegaalsed grupid ja kogu opositsioon ilmutavad ennast vaid lobisemisega, ei oma selgeid eesm\u00e4rke, selget maailmavaadet ega ideoloogiat, siis sellised eeldused muutuvad ebareaalseteks.<\/p>\n

 <\/p>\n

VII-3 \u201cFANTASTILISED\u201d VARIANDID<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Tsentraliseeritud totalitaarne s\u00fcsteem erineb teistest \u00fchiskondlikest s\u00fcsteemidest selle poolest, et tema normaalseks funktsioneerimiseks on vaja operatiivset sidet \u201c\u00fclevalt alla\u201d ja \u201calt \u00fcles\u201d, sealjuures \u201call\u201d puuduvad \u00f5igused ja seal ollakse v\u00f5\u00f5rutatud vastu v\u00f5tma mistahes iseseisvaid otsuseid. Kui katkeb side ladviku ja alluvate vahel, siis j\u00e4\u00e4b alaosa ilma juhtijata ning ta pole v\u00f5imeline iseseisvaid otsustusi vastu v\u00f5tma, sest see oleks tema arusaamade j\u00e4rgi kehtestatud ja v\u00e4ljakujunenud reeglite rikkumine. All ollakse v\u00f5imelised iseseisvalt tegutsema oma tegutsemispiirides vaid selle momendini, kuni selgub, et side ladvikuga on katkenud.<\/p>\n

Just seet\u00f5ttu on valutult \u00f5nnestunud k\u00f5ik paleep\u00f6\u00f6rded (Beria likvideerimine, Molotovi ja tema kaaslaste k\u00f5rvaldamine, Bre\u017enevi p\u00f6\u00f6re). Praktiliselt on see, kes h\u00f5ivab Poliitb\u00fcroo, Genstaabi ja KGB-hoone Moskvas, olukorra peremees. Isegi kui selleks h\u00f5ivajaks osutuks kirjaoskamatu kojamees, kes ei oska kahte s\u00f5nagi lauseks \u00fchendada. Paleep\u00f6\u00f6rded on Moskvas toimunud vaatamata hoolsale \u00fcksteise j\u00e4rel nuhkimisele, Moskva garnisoni s\u00f5jav\u00e4eosadesse laialipuistatud agentuurile.<\/p>\n

L\u00f5una-Ameerikas toimuvad s\u00f5jalised- ja paleep\u00f6\u00f6rded \u00fcsna tihti, kuigi v\u00f5imuorganite kaitset kindlustav s\u00fcsteem pole v\u00e4iksem kui Moskvas. P\u00f5hjuseks on see, et seal on s\u00f5jalistel kohtadel enam arenenud ning otsustavalt tegutsevad inimesed, kes on harjunud vastu v\u00f5tma ka iseseisvaid otsuseid. Meil seevastu on ladviklik kontingent \u00fcsna n\u00fcrip\u00e4ine ja v\u00e4he arenenud, kasvatatud vaid k\u00e4skude t\u00e4itmise vaimus.<\/p>\n

Ometi pole v\u00e4listatud m\u00f5ningad j\u00e4rgmised variandid:<\/p>\n

1)\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f5ni k\u00f5rgesse sf\u00e4\u00e4ri kuuluv isik soovib v\u00f5imu ja populaarsust. Ta juhib osa garnisonist re\u017eiimi aju peale ja vallutab selle. Kui see isik tahab t\u00f5esti minna ajalukku enamaga kui keskp\u00e4rase halli isiksuse mainega, siis alustab ta kohe riigi demokratiseerimisega. Ja juba praegu oleks tal neid, kellele toetuda. Seda enam, et kogu n\u00f5ukogude aparaat alistub h\u00e4\u00e4letult sellele isiksusele.<\/p>\n

2)\u00a0\u00a0\u00a0 L\u00e4hedalasuvate s\u00f5jav\u00e4eosade komand\u00f6r paiskab oma osa peameeste asukohta. Olukorda h\u00e4sti teades, on selleks k\u00fcllaldane, kui omada k\u00fcmmet usaldatavat ohvitseri ja poolteist-kahte pataljoni pimesi alluvaid v\u00f5itlejaid. Enne r\u00fcnnakut on kerge kogu agentuur ja ebausaldatavad ohvitserid vahi alla v\u00f5tta ja neid kahjutuks teha. Operatsioon ise ei tohiks kesta \u00fcle kahe tunni. Valitsuse etteotsa v\u00f5ib asuda iga isik. Ta saab k\u00f5igilt rahvastelt otsemaid toetust, kui ta esineb reaalsete lubadustega, sellega kaasatundlikult suhtudes rahva soovidesse: t\u00f6\u00f6tasu t\u00f5stmise, pensionite suurendamise, hindade alandamise, kindla seaduslikkuse kehtestamise, kohalike v\u00f5imude omavoli piiramise, jms. osas.<\/p>\n

3)\u00a0\u00a0\u00a0 Kogu ladviku vahistamine kongresside v\u00f5i taoliste rituaalsete kogunemiste ajal. M\u00f5nesaja inimeseline grupp suudaks otsustava r\u00fcnnakuga k\u00f5rvaldada vahtkonna ja saada olukorra peremeheks, sundides relva\u00e4hvardusel s\u00fcsteemi ladvikut andma vajalikke k\u00e4sklusi.<\/p>\n

4)\u00a0\u00a0\u00a0 Ladviku likvideerimine rituaalsete kogunemiste ajal pommitamise v\u00f5i lennuki peales\u00f6\u00f6stuga hoonele, kus nad asetsevad.<\/p>\n

V\u00f5imalikud on ka teised \u201cfantastilised variandid\u201d. Need variandid osutuvad fantastilisteks kuni selle momendini kuni kaob v\u00e4\u00e4r v\u00f5imetuse-kompleks ja kui leidub m\u00f5ni otsustav t\u00e4ideviija.<\/p>\n

Enne Iljini laske Bre\u017enevi pihta n\u00e4is ka see aktsioon v\u00f5imatuna, silmas pidades l\u00e4bitungimatut kaitset. Kuid kui \u00fcletati ps\u00fchholoogiline barj\u00e4\u00e4r, siis see aktsioon ka teostus, kuigi eba\u00f5nnestunult. N\u00e4is v\u00f5imatuna ka Punasel v\u00e4ljakul midagi n\u00f5ukogudevastast korda saata. Kuid ometi leidus seitse julget inimest ja see toimus (demonstratsioon Litvinoviga eesotsas 1968. aasta augustis). Sellest ajast peale on juba mitmel korral n\u00f5ukogude Mekat \u2013 Punase v\u00e4ljaku p\u00fchimat p\u00fchasust rikutud. On toimetatud isegi plahvatus Lenini \u201cp\u00fchade s\u00e4ilmete\u201d l\u00e4hedal.<\/p>\n

See, kes t\u00f5siselt ja j\u00e4relem\u00f5tlikult v\u00f5imalusi otsib ja kaalub, see leiab ka m\u00f5ne reaalse v\u00f5imaluse ning omab k\u00fcllaltki soliidset \u0161anssi edu saavutamiseks. Kuid esmajoones on selleks h\u00e4davajalik \u00fcletada endas ps\u00fchholoogilised barj\u00e4\u00e4rid, teadmiseks v\u00f5ttes seisukohta, et k\u00f5ik mis inimese poolt on loodud, on ka tema poolt h\u00e4vitatav.<\/p>\n

V\u00f5ib t\u00e4ie veendumusega kindel olla selles, et igasuguseid paleep\u00f6\u00f6rete, vanden\u00f5ude ja r\u00fcnnakute variante hakkab pudenema kui k\u00fcllusesarvest, kui opositsiooni tegevus hakkab re\u017eiimile m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset survet avaldama, kui temast ei hakata mitte ainult rohkem teada saama, vaid kui tema olemasolu saab n\u00f5ukogude elu tavap\u00e4raseks n\u00e4htuseks. Igal juhul pole \u00fclalmainitud fantastilised variandid v\u00e4hem fantastilised, kui sotsialismi v\u00f5i veelgi v\u00e4hem \u2013 kommunismi \u00fclesehitamine.<\/p>\n

Meid v\u00f5idakse siin s\u00fc\u00fcdistada vanden\u00f5udele \u00fcleskutsumises. Bol\u0161evikud ajavad maruliselt taga vanden\u00f5usid. Kuid ise nad tulid v\u00f5imule just t\u00e4nu sellisele vanden\u00f5ule, mida nad n\u00fc\u00fcd t\u00e4nitavad. Seda tehakse kahel eesm\u00e4rgil: esiteks, et n\u00e4idata nagu oleks nende v\u00f5imuletulek toimunud laiade rahvahulkade tahtel ja teiseks, et keegi ei teeks katsetki korrata nende kogemust. Ainult neil p\u00f5hjustel moonutavad nad oma v\u00f5imuletuleku ajalugu. V\u00f5ib lisada, et taolisi vanden\u00f5ulisi katseid oli bol\u0161evikel mitu, n\u00e4iteks Eestis 1924. aasta 1. detsembril, kus mingi 320-pealine j\u00f5uk oleks peaaegu saanud olukorra peremeheks. Neil ei vedanud ainult t\u00e4nu mitmete \u00fcksuste ebakindlusele, kes taandusid juba esimeste laskude k\u00f5lades. \u00dcldiselt v\u00f5ib ka vastaselt \u00fcht-teist \u00f5ppida, kuid nende kogemustele ei maksaks l\u00e4heneda eelarvamustega.<\/p>\n

T\u00e4iesti reaalne on mitme variandi koosrakendamine. Neid v\u00f5imalusi peab arvestama. Re\u017eiimivastaste p\u00fc\u00fcdeks peab saama luua situatsioone, mis v\u00f5imaldaksid mitme (kahe v\u00f5i enama) variandi \u00fcheaegse kasutamise.<\/p>\n

Eesti rahva saatus on ajalooliselt \u00fchendatud teiste rahvaste saatusega. Ja ka edaspidi meie rahva saatus otsustatakse koos teiste s\u00f5ltuvate rahvaste saatusega. Eestil \u00fcksinda ei \u00f5nnestu v\u00e4lja rabeleda s\u00f5ltuvusest. Kuid Eesti j\u00f5upingutuste osast vabanemiseks s\u00f5ltub nii tema enda kui ka teiste s\u00f5ltuvate rahvaste ajalooline saatus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

VII-1 V\u00c4LISSEKKUMISE T\u00d5TTU \u00a0 Rahva hulgas on laialt levinud ekslik arvamus, et re\u017eiimi langemine on m\u00f5eldav ainult v\u00e4lissekkumise tulemusena. Siinjuures<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":12309,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[100],"aasta":[129],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-12326","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-edl","aasta-129"],"acf":[],"yoast_head":"\nVII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"VII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"VII-1 V\u00c4LISSEKKUMISE T\u00d5TTU \u00a0 Rahva hulgas on laialt levinud ekslik arvamus, et re\u017eiimi langemine on m\u00f5eldav ainult v\u00e4lissekkumise tulemusena. Siinjuures\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"14 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/\",\"name\":\"VII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-10-28T06:32:05+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"VII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"VII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"VII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest - Demokraatlik liikumine","og_description":"VII-1 V\u00c4LISSEKKUMISE T\u00d5TTU \u00a0 Rahva hulgas on laialt levinud ekslik arvamus, et re\u017eiimi langemine on m\u00f5eldav ainult v\u00e4lissekkumise tulemusena. Siinjuures","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"14 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/","name":"VII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-10-28T06:32:05+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/vii-reziimi-langemise-voimalikest-variantidest\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"VII Re\u017eiimi langemise v\u00f5imalikest variantidest"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12326","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/dokumendid"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12326\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12327,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12326\/revisions\/12327"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12326"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=12326"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=12326"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=12326"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=12326"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}