{"id":12328,"date":"2021-10-28T06:33:39","date_gmt":"2021-10-28T06:33:39","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=dokumendid&#038;p=12328"},"modified":"2021-10-28T06:33:39","modified_gmt":"2021-10-28T06:33:39","slug":"viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur","status":"publish","type":"dokumendid","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/","title":{"rendered":"VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur"},"content":{"rendered":"<p>Selleks, et vastast l\u00fc\u00fca, on vaja teda p\u00f5hjalikult tundma \u00f5ppida. Ilma vastast tundmata v\u00f5ivad talle sooritatud ka k\u00f5ige v\u00f5imsamad l\u00f6\u00f6gid osutuda valutuiks. Elatakse n\u00f5ukogude s\u00fcsteemis, igal p\u00e4eval p\u00f5rkutakse temaga kokku, s\u00f5ltutakse temast, kuid harva n\u00e4hakse l\u00e4bi tema tegelikku olemust ning m\u00f5istetakse tema \u00fchiskondlikku struktuuri. Isegi aktiivsest v\u00f5itlusest osalevad re\u017eiimivastased omavad vaid osalise ettekujutuse re\u017eiimist kui s\u00fcsteemist.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude s\u00fcsteemi mittetundmine ja mitteteadmine on omane ka L\u00e4\u00e4nele. Temasse p\u00fc\u00fctakse l\u00e4heneda tavap\u00e4raste arusaamadega nagu igasse normaalsesse \u00fchiskonda, ilma tema olemusse s\u00fcvenemata. \u00dcldiselt \u00f5pitakse s\u00fcsteemi tundma vaid formaalselt. Paljud asuvad sealjuures n\u00f5ukogude informatsiooni h\u00fcpnoosi all, mis varjab tegelikku pilti.<\/p>\n<p>Seep\u00e4rast l\u00f6\u00f6vad ka re\u017eiimivastased vaid \u00fclesseatud pettem\u00e4rklaudu, j\u00e4ttes s\u00fcsteemi s\u00f5lmpunktid hoopis k\u00f5rvale. Ning vastane muidugi aina muheleb.<\/p>\n<p>Oma ebahumaansuse katmiseks kasutab n\u00f5ukogude re\u017eiim kommunistlikku ideoloogiat, mis heidab k\u00f5rvale iga \u00fcksikisiku huvid ja deklareerib vaid \u00fcle\u00fcldist paradiisi klassidiktatuuri vahendusel. See loob aga piiramatud v\u00f5imalused \u00fcksikutele kontrollimatutele ja k\u00f5ikv\u00f5imsatele diktaatoritele v\u00f5i kitsapiirilistele oligarhiatele ning soodustab nende takistamatut vohamist.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude totalitarism kasutab oskuslikult \u00e4ra vastuolusid klasside, \u00fchiskondlike kihtide, isiksuste ja rahvaste vahel, sundides isegi oma verivaenlasi ennast teenima.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude Liidus eksisteerib p\u00fcramiiditaoline klassiline struktuur, mille tipus asetseb NLKP KK Poliitb\u00fcroo, kes on ka ainus piiramatu valitseja ning k\u00e4sutaja, kelle tegutsemine ei ole allutatud mingitele reeglitele v\u00f5i seadustele.<\/p>\n<p>Klasside struktuur n\u00e4eb v\u00e4lja selline:<\/p>\n<p>VALITSEV KLASS: NLKP KK Poliitb\u00fcroo<\/p>\n<p>JUHTIVAD KLASSID:\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 K\u00f5rgem intelligents<\/p>\n<p>Kesk-intelligents<\/p>\n<p>Alam-intelligents<\/p>\n<p>ALAMAD JUHTIVAD KLASSID: T\u00f6\u00f6lis-aristokraatia<\/p>\n<p>Kolhoosi-aristokraatia<\/p>\n<p>TOOTLIKUD KLASSID: T\u00f6\u00f6lised<\/p>\n<p>Kolhoosnikud<\/p>\n<p>Vangistatud<\/p>\n<p>K\u00f5ik klassid, kes on madalamal valitsevast klassist, on ilma j\u00e4etud loomulikust \u00f5igusest ja vabadusest, kuid omavad \u00fcksteise suhtes privileege. T\u00e4ielikult ilma privileegideta on vangistatute klass, kes on p\u00f5hiliselt ilma j\u00e4etud k\u00f5igest peale halastamatu sunnit\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>Privileegid laienevad alt \u00fcles ning suurimad privileegid asuvad k\u00f5rgema intelligentsi k\u00e4es, kuid ka seal ei muutu need veel inimvabadusteks ja \u00f5igusteks.<\/p>\n<p>VANGISTATUTE KLASS on erinevatel ajaj\u00e4rkudel erineva koosseisu ja arvukusega. K\u00e4esoleval ajal v\u00f5iks vangistatuid olla mitte alla 4 miljoni inimese, neist 90% karistusajaga \u00fcle 4 aasta.<\/p>\n<p>Vangistatute \u00fcldarvust moodustavad ligi poolteist miljonit poliitvangid. \u00dcks osa vangidest on eluaegsed (nende arv pole teada).<\/p>\n<p>Vangistatute klass moodustab t\u00e4htsa riikliku t\u00f6\u00f6j\u00f5u reservi, keda kasutatakse k\u00f5ige raskematel t\u00f6\u00f6del. Riiklikust vaatevinklist vaadatuna on ta \u00fcsna mobiilne, sest teda saab kergelt \u00fcmber paigutada majanduslike varingute likvideerimise kohtadesse.<\/p>\n<p>Vangistatute klass t\u00e4ieneb mitte ainult kuritegevuse arvel, vaid ligi 50% osas kunstlike s\u00fc\u00fcdistuste loomise abil. Kui vajatakse kiiresti t\u00e4iendavat vangistatute kontingenti, siis saadetakse miilitsajaoskondadesse laiali k\u00e4skkirjad v\u00f5itluse tugevdamiseks n\u00e4iteks huliganismi v\u00f5i sotsomandi riisumise vastu ja esitatakse uute kriminaalasjade plaan, s.t. kui palju kuritegusid peab olema avastatud ja paljastatud. T\u00e4navatel algab mundris jaht purjus inimeste j\u00e4rele. Juhtub, et miilitsa agendid ise provotseerivad skandaale ja kaklusi.<\/p>\n<p>Seaduses\u00e4tete venitatavus suurtes piirides v\u00f5imaldab pisimagi skandaali eest m\u00e4\u00e4rata vabadusekaotust kuni 5 aastat, raskendavaid asjaolusid juurde pookides ja s\u00fc\u00fcdistades v\u00f5imudele vastuhakkamises. Samuti saab kuritegu \u00fcmber kvalifitseerida teiste paragrahvide j\u00e4rgi ning karistusaega sellega suurendada. Alustatakse jahti varastele, kes oma t\u00f6\u00f6ettev\u00f5tetest n\u00e4ppavad selle toodangut. \u00dcletab varastatud asjade maksumus 50 rubla, saab juba kohaldada vabaduskaotuslikku karistust. Samuti jahitakse kodut\u00f6\u00f6ndusega tegelejaid, keda s\u00fc\u00fcdistatakse seadusevastase t\u00f6\u00f6ndusega tegelemises. Reeglina k\u00f5ik miilitsa poolt vahistatud isikud, kellele esitatakse mingi s\u00fc\u00fcdistus, m\u00f5istetakse ka kohtu poolt s\u00fc\u00fcdi. Ja vast tuhande kohtuasja kohta tuleb \u00fcks kohtu poolt \u00f5igeksm\u00f5istmise juhtum (Eesti andmetel). N\u00e4itlik on see, et \u00fche ja sama kuriteo eest saavad nooremad ja eluj\u00f5ulisemad inimesed suurema karistusaja kui elatunud ning f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6 jaoks v\u00e4hemk\u00f5lbulikud. Juhtub, et sellised f\u00fc\u00fcsiliselt n\u00f5rgemad inimesed saavad vaid rahalise trahvi v\u00f5i noomituse seltsimeheliku kohtu poolt, samal ajal kui tervetele inimestele m\u00e4\u00e4ratakse 3-5 aastane vanglakaristus.<\/p>\n<p>Vangistatuid toidetakse viletsasti, nigel on nende riietus, ebapiisav on arstiabi. Kodunt saadetavate pakkide ja panderollide arv on piiratud v\u00f5i v\u00f5etakse nende saamise \u00f5igus \u00fcldse \u00e4ra. Pisemagi protesti korral v\u00f5i administratsiooniga konflikti sattudes, saab karistusaega kergelt lisada, kusjuures kohtum\u00f5istmise protseduur seejuures on lihtsustatud. Vangide suurema m\u00e4ssu puhul on \u00f5igus neid kuulipildujaist massiliselt maha niita.<\/p>\n<p>T\u00e4ielikuma pildi saamiseks peab lisama, et osa surmam\u00f5istetuid j\u00e4etakse ellu vaatamata avalikule publikatsioonile, mille j\u00e4rgi olevat kohtuotsus t\u00e4ide viidud. Nad muudetakse igavesteks vangideks, kellel puudub v\u00e4himgi side v\u00e4lisilmaga. Neid kasutatakse mitmesugustes meditsiinilistes eksperimentides katsej\u00e4nestena v\u00f5i t\u00f6\u00f6j\u00f5una n\u00e4iteks uraanimaagi kaevandustes. Seda k\u00f5ike nimetatakse n\u00f5ukogude humanismiks.<\/p>\n<p>Osa vangistatutest omavad privileege oma saatusekaaslastega v\u00f5rreldes. Privileegid v\u00e4ljenduvad t\u00e4iendava paki\u00f5iguse v\u00f5i t\u00e4iendava sugulastega kokkusaamise v\u00f5i t\u00e4iendava kirjasaatmise \u00f5iguse saamises. V\u00f5i antakse t\u00e4iendav toiduportsjon. Privileegid tuleb aga v\u00e4lja teenida teiste j\u00e4rel nuhkimisega, \u201ckoputamisega\u201d, \u00fchiskondlikust t\u00f6\u00f6st osav\u00f5tuga jne.<\/p>\n<p>Isik, kes oma karistusaja \u00e4ra on istunud, osutub \u00e4ram\u00e4rgituks kogu eluks. Ta pannakse otsese ja salajase miilitsaj\u00e4relvalve alla. Ta ei p\u00e4\u00e4se enam piiritsoonidesse ega v\u00e4lismaale turismireisidele. Tihti ei saa ta enam t\u00f6\u00f6d oma erialal. Isegi passi saab ta sellise seeria ja numbriga, mille j\u00e4rgi kaadri- ja miilitsajaoskondades on v\u00f5imalik eksimatult kindlaks teha endise vangisoleku, kuigi formaalselt v\u00f5ib ta karistus juba kustunud olla.<\/p>\n<p>KOLHOOSNIKUTE KLASS moodustab ???&#8230;% riigi elanikkonnast. Vangistatute klassiga v\u00f5rreldes omavad nad terve rea eeliseid: neid ei viida konvoi saatel t\u00f6\u00f6le, neid ei nuhelda f\u00fc\u00fcsiliselt ega panda kartserisse. Kolhoosnikud v\u00f5ivad soetada endale perekonna, v\u00f5ivad omada raha ja liikuvat vara. Edasi m\u00fc\u00fca v\u00f5ivad nad viimast k\u00fcll vaid \u00fclemuste loal. Neil v\u00f5ib olla maalapike, mis neid ka p\u00f5hiliselt toidab ning mida nad harivad peale kolhoosit\u00f6\u00f6d. S.t. kolhoosniku t\u00f6\u00f6p\u00e4eva pikkuseks kujuneb 14-15 tundi. Tsaariaegsed p\u00e4risorjadki omasid selliseid privileege, kuid neid v\u00f5idi vabaks lasta v\u00f5i ostsid nad end ise vabaks.<\/p>\n<p>N\u00e4itlikkuse huvides olgu mainitud, et Venemaal moodustasid p\u00e4risorjad mitte \u00fcle 45% elanikkonnast. Venemaa kolhoosnikud on ilma j\u00e4etud liikumisvabadusest ning on kogu eluks kinnistatud oma elukoha k\u00fclge. Kolhoosnike seisusest p\u00e4\u00e4seb v\u00e4lja vaid erandjuhtumeil: linnainimesega abielludes, tehnikumi v\u00f5i k\u00f5rgemasse \u00f5ppeasutusse sisseastumisel, peale armeeteenistust, kui inimene ei tule koduk\u00fclla tagasi ning kolhoosijuhatuse, rajooni t\u00e4itevkomitee esimehe ja rajoonimiilitsa eriloal. Passis\u00fcsteem maarajoonides kohati puudub (Baltikum ja piiri-keelutsoonid v\u00e4lja arvatud). Puuduvad ka t\u00f6\u00f6raamatud. Ilma nende dokumentideta on t\u00f6\u00f6levormistamine v\u00f5imatu, aga nn. hulkurluse eest n\u00e4evad n\u00f5ukogude seadused nagu keskajal ette vabadusekaotuse. Peale selle s\u00f5ltub kolhoosnik oma \u00fclemuste omavolist, olgu need brigadir, agronoom, zootehnik, kolhoosiesimees v\u00f5i jaoskonnamiilits.<\/p>\n<p>Kolhoosiaristokraatia ja kohalikud v\u00f5imud v\u00f5tavad kolhoosnikult praktiliselt avalikult altk\u00e4emakse, mis moodustavad 20-50% nende sissetulekust. Kolhoositalupojad on k\u00f5ige ekspluateeritavam ja k\u00f5ige \u00f5igusetum elanikkonna osa (peale vangistatute). Ta vireleb pidevalt n\u00e4lja piiril. (Baltikum ja m\u00f5ned Ukraina oblastid on siin erandiks.)<\/p>\n<p>Praktiliselt kontrollimatu v\u00f5imu meelevalla all olles v\u00f5ib iga kolhoosnik igal hetkel kohtu ette sattuda ning s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud saada, sest s\u00fc\u00fcdistuse loomine k\u00e4ib kergelt.<\/p>\n<p>KOLHOOSI-ARISTOKRAATIA moodustavad autojuhid, brigadirid, laohoidjad ja teised taoliste elukutsete esindajad, kes saavad suhteliselt k\u00f5rgemat palka ning omavad ligip\u00e4\u00e4su materiaalsetele v\u00e4\u00e4rtustele. T\u00e4nu viimasele asjaolule, \u00f5nnestub neil omandada osa kolhoosi varast, mida v\u00f5ivad kasutada altk\u00e4emaksudeks. Samuti on neil suuremad \u00f5iguslikud privileegid, sest nad on otseses kontaktis juhtkonnaga. Juhtkonnal on raskem nende suhtes omavolitseda, sest nad v\u00f5ivad leida rajooni\u00fclemustepoolset kaitset.<\/p>\n<p>T\u00d6\u00d6LISKLASS on kolhoosnikuseisusega v\u00f5rreldes enam privilegeeritud. Tal on \u00f5igus elu- ja t\u00f6\u00f6koha vahetamisele. T\u00f5si k\u00fcll, elamiskoha vahetamist raskendab majanduslik asjaolu, et elamispindu lihtsalt pole. T\u00f6\u00f6kohavahetust suurtes linnades piiravad kohalikud konstitutsioonivastased seadused, mis keelavad t\u00f6\u00f6kohavahetuse \u00fcle kahe korra aastas, v\u00e4ikestes linnades esineb t\u00f6\u00f6kohtade puudus. T\u00f6\u00f6lisklass on toiduainetega ja tarbeesemetega paremini varustatud ning ta saab k\u00f5rgemat palka. Kuid ta on t\u00e4ielikult s\u00f5ltuv oma ettev\u00f5tte administratsioonist ning vaid harvadel juhtudel v\u00f5ib ta loota k\u00f5rgendatud t\u00f6\u00f6tasule.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6lisklassi p\u00e4risorjastamise \u00fcheks p\u00f5hiliseks hoovaks on elamispinna probleem. Osa kortereid on ametipinnad. T\u00f6\u00f6kohavahetus t\u00e4hendaks sel juhul ka korterist v\u00e4ljaviskamist, uuel t\u00f6\u00f6kohal aga on korteri saamine v\u00f5imatu. Elamispinna saamine s\u00f5ltub t\u00e4ielikult ettev\u00f5tte administratsioonist ja selle ootamine elamispinna taotlejate j\u00e4rjekorras venib pikkadeks aastateks. T\u00f5rksad ja mittealandlikud t\u00f6\u00f6lised, kes oma \u00f5igusi taga n\u00f5uavad, ei saa korterit kunagi. Pakutavad korterid on tavaliselt v\u00e4ikesed. T\u00f6\u00f6lisel, kes k\u00fcmmekond aastat korterit ootas on selleks ajaks juba lapsed suured ning saadud korter j\u00e4\u00e4b juba varsti perekonna juurdekasvu t\u00f5ttu kitsaks. Ja perekond asub uuesti igavesse j\u00e4rjekorda elamispinna laienemise v\u00f5imalusi ootama. Ametipindadel elavad t\u00f6\u00f6lised on aga t\u00e4ielikult administratsiooni meelevalla all ning on sunnitud vastuvaidlematult kannatama selle omavoli. V\u00f5imud oleksid v\u00f5imelised k\u00fcll piisaval m\u00e4\u00e4ral elamispindu ehitama, kuid nad ei tee seda nimelt, hoides elamispinnaga varustatuse taset sellistes piirides, et inimestel oleks katus peakohal, kuid samal ajal tunnetaksid k\u00f5ik pidevat teravat eluruumi kitsikust. See sunnib neid administratsiooni omavolile alluma.<\/p>\n<p>Ameti\u00fchingud on administratiivmasina ripatsid ning on ette n\u00e4htud t\u00e4iendava surve avaldamiseks t\u00f6\u00f6listele. Ameti\u00fchingud kaitsevad vaid riiklikke huvisid. Teatavad m\u00e4\u00e4ral nad kontrollivad ka ettev\u00f5tte administratsiooni, mitte lastes selle omavolil kasvada sellise tasemeni, et see v\u00f5iks juba riiklikke huvisid \u00e4hvardama hakata. Samal ajal j\u00e4\u00e4vad ameti\u00fchingud aga administratsiooni ja parteib\u00fcroo kontrolli alla. \u00fches\u00f5naga, siin on tegemist ringk\u00e4endusega.<\/p>\n<p>T\u00d6\u00d6LISARISTOKRAATIA koosneb k\u00f5rgelttasustatavate t\u00f6\u00f6liste kategooriast, kes t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5rget kvalifikatsiooni n\u00f5udvatel keeruliste ja unikaalsete sisseseadetega t\u00f6\u00f6kohtadel. T\u00f6\u00f6lisaristokraatiasse kuuluvad parteiliikmed, tehasekomitee liikmed, koosolekute oraatorid, s.t nn. aktiiv. Siia l\u00fclitub ka miilitsa ja KGB agentuur. Aktiiv \u2013 see t\u00e4hendab muidus\u00f6\u00f6jaid ja teiste kulul logelejaid, kes saavad t\u00f6\u00f6tasu ning annetusi mitte t\u00f6\u00f6 eest, vaid administratsioonile ja v\u00f5imudele kaasalaulmise eest, \u00fchiskondliku elu lavastamise ja m\u00e4ngimise eest propagandistlikel eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6lisaristokraatia on administratsiooni ja v\u00f5imu tugi. Temast komplekteeritakse alam-administratiivne personal. T\u00f6\u00f6lisaristokraatiast v\u00e4ljunutega p\u00fc\u00fctakse komplekteerida k\u00f5ik intelligentsi kihid. Omamata positiivseid traditsioone, olles harjunud vaid pimesi ja kuulekalt v\u00f5imu n\u00e4pun\u00e4iteid j\u00e4rgima, muutuvad nad sotsiaalsel redelil t\u00f5ustes truualamlikeks juhtijateks \u00fchiskondliku elu k\u00f5igis sf\u00e4\u00e4rides ning ei tekita juhtivale klassile erilisi muresid. N\u00e4iteks ei haigestu nad re\u017eiimivastastesse haigustesse. Olles tumedad ja ebausklikud, n\u00e4evad nad oma heaolu vaid \u00fclalseisva v\u00f5imu almustes. T\u00f6\u00f6lisaristokraatia on k\u00f5ige reaktsioonilisem klass.<\/p>\n<p>ALAM-INTELLIGENTS on p\u00f5hiliselt tehnilist haridust omav tehniline intelligents.<\/p>\n<p>M\u00e4rkus: intelligentsi m\u00e4\u00e4rang v\u00f5iks olla selline: need on inimesed, kes ei ole seotud f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6ga ja kasutavad t\u00f6\u00f6ks vaid oma intellekti. Intelligentsi seisusesse kuulumine ei t\u00e4henda veel haritust ning intellektuaalset arengut, s.t. intellekt pole alati veel intellektuaal.<\/p>\n<p>Alam-intelligents on ametis alamatel administratiiv-juhtimise kohtadel ja t\u00e4idab k\u00f5ik insener-tehnilised ametikohad. On tavaliselt v\u00e4iksemapalgaline kui t\u00f6\u00f6lisaristokraatia, kuid t\u00e4nu oma ohvitserlikule olukorrale ja intellektile, omandab ta kirjutamata privileege. Seda soodustavad otsesed kontaktid kesk-intelligentsiga. Ta m\u00e4ngib p\u00f5hilist osa \u00fchiskondliku tootmise juhtimises. Jaguneb arvukaisse alagruppidesse. Esindab re\u017eiimivastaste p\u00f5hilist massi.<\/p>\n<p>KESK-INTELLIGENTS on juhtijate ja administratiivt\u00f6\u00f6tajate klass. Siia kuuluvad k\u00f5rgemate \u00f5ppeasutuste \u00f5ppej\u00f5ud, teadlased, loominguline intelligents, ajakirjanikud, parteit\u00f6\u00f6tajad, keskmine ohvitserkond jne. Omab rea privileege. Selle klassi jaoks omavad kirjutatud seadused suurema reaalsuse, kui alamate klasside jaoks. Suhteliselt k\u00f5rge palgaga. T\u00e4nu sidemetele ja isiklikele kontaktidele k\u00f5rgema intelligentsiga, leiab ta endale tasuvaid t\u00f6\u00f6kohti ja on kaitstud alama administratsiooni (kuid mitte k\u00f5rgema intelligentsi ja valitseva klassi) omavoli eest.<\/p>\n<p>Kesk-intelligents on ajude trustiks re\u017eiimi teenistuses. Ta on \u00fcks elanikkonna informeeritumaid osasid. Temas on s\u00e4ilinud m\u00f5ningaid vana intelligentsi traditsioone.<\/p>\n<p>Sellel klassil on k\u00f5ige v\u00e4hem illusioone re\u017eiimi ja \u201chelge tuleviku\u201d suhtes. Moraalses m\u00f5ttes valitseb p\u00f5hiliselt k\u00fc\u00fcnilisus ja skepsis. Armastab pidada hambutuid liberaalseid vestlusi, milledele \u00fclevalt l\u00e4bi s\u00f5rmede vaadatakse, p\u00fc\u00fcdes kesk-intelligentsi mitte \u00e4rritada. Selle klassi toitmiseks kasutatakse mitmeid eri sorti almuseid nagu n\u00e4iteks osa t\u00f6\u00f6tasu maksmist boonides, millel on k\u00fcmnekordne maksumus rubla suhtes, \u00f5igus kaupu osta erikauplustest odavama hinnaga, erijaotuse kaudu varustamine, komandeeringud v\u00e4lismaale, autasud ja teised privileegid. P\u00f5him\u00f5tteliselt on valmis teenima k\u00f5ike, kes rohkem annab. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse informeerituse t\u00f5ttu muutuvad paljud re\u017eiimi opositsion\u00e4\u00e4rideks.<\/p>\n<p>K\u00d5RGEM INTELLIGENTS on juhtaparaat liiduvabariiklikes ja liidulistes ministeeriumides, oblastikomitee sekret\u00e4rid, s\u00f5jaj\u00f5udude kindralkond, akadeemikud, liiduvabariikide keskkomiteede sekret\u00e4rid. Nad on valitseva klassi vahenditud lakeid, kelle suhtes on t\u00f5esti ellu viidud kommunismi materiaalsete suhete printsiip: iga\u00fchele tema tarviduste, iga\u00fchelt tema v\u00f5imete j\u00e4rgi. On reeglina ilma rahvustundeta ja madala kultuuritasemega. K\u00e4esoleval ajal t\u00e4iendab ennast oma keskkonnast tulnukatega. T\u00e4idab jaotamis- t\u00e4idesaatvat v\u00f5imu.<\/p>\n<p>Koos kesk-intelligentsiga moodustab ligi 6-7% riigi elanikkonnast. On erakordselt reaktsiooniline.<\/p>\n<p>K\u00f5ikidel klassidel, vangistatute klass kaasaarvatud, on oma ELIIT, kes seisab k\u00f5rgemaloleva klassi ja \u00fclemuste hoolsa eestkoste all. Klasside eliidid moodustavad \u00fcleminekukihid p\u00f5hiliste klasside vahel. Tavaliselt kuulub klassi eliit ka parteisse.<\/p>\n<p>Riigis esinev PRIVILIGEERITUS on mitte ainult VERTIKAALNE, s.t. klassilt klassile, vaid ka HORISONTAALNE \u00fche ja sama klassi piires, olenevalt inimese elamiskoha geograafilisest asendist. K\u00f5ige madalam privilegeeritus esineb poliitilistest keskustest k\u00f5ige kaugemates punktides ning k\u00f5ige k\u00f5rgem poliitilistes keskustes endis, eriti Moskvas. Seega on k\u00f5rgema klassi esindajal kaugemates provintsides v\u00e4hem privileege, kui temast alama klassi esindajal Moskvas.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6, mistahes vormis ta ka ei esineks, on eranditult sunduslik k\u00f5igile alates vangistatute klassist ja l\u00f5petades alam-intelligentsiga. K\u00f5rgemate klasside perekonnaliikmed on vabastatud sund-t\u00f6\u00f6st. K\u00f5ik kolm intelligentsi klassi moodustavad N\u00d5UKOGUDE AADLI.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude aadli tunnusm\u00e4rgiks on tema sunduslik teenistuses olek re\u017eiimi juures. Isikliku vara kogumine on v\u00f5imalik ainult raha v\u00f5i tarbeesemete n\u00e4ol. Kinnisvara kogumise ja vaba ettev\u00f5tluse \u00f5igus puudub. See asjaolu asetab n\u00f5ukogude aadli t\u00e4ielikku majanduslikku ja poliitilisse s\u00f5ltuvusse valitsevast klassist. Tegelikult ei kujuta n\u00f5ukogude aadel endas mitte vasalle, kellel oli poliitilisi ja majanduslikke \u00f5igusi, vaid hoopis kollektiivse feodaali \u2013 valitseva klassi \u00f5ukonda. Oma \u00f5igusetut olukorda tunnetab n\u00f5ukogude aadel \u00fcsna h\u00e4sti, eristades privileege ja \u00f5igusi, mis on v\u00f5tmemomendiks oma s\u00f5ltuvusliku (kuigi k\u00fcll privilegeeritud) orjuse tunnetamisel. Siin on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne pinnas m\u00f5istuse k\u00e4\u00e4rimiseks!<\/p>\n<p>Kuna n\u00f5ukogude aadli privileegidel \u00f5iguslikud garantiid puuduvad, siis p\u00fc\u00fcavad nad neid \u00f5iguslikke garantiisid iga hinna eest saada. See aga tekitab objektiivselt kahju re\u017eiimile ja seda asjaolu v\u00f5ivad re\u017eiimivastased edukalt \u00e4ra kasutada.<\/p>\n<p>T\u00e4iendavalt jaguneb n\u00f5ukogude \u00fchiskond l\u00e4bi k\u00f5ikide klasside rahvuskuuluvuse j\u00e4rgi. Selle j\u00e4rgi privilegeeritus s\u00f5ltub inimese asukohast ja administratiivsest jaotusest.<\/p>\n<p>Kolooniates on igas klassis k\u00f5ige suuremate privileegidega venelased ja teiste kolooniate p\u00e4risrahvaste venestunud elemendid. Sellest allpool seisab antud koloonia venestunud p\u00e4risrahvas. Ja k\u00f5ige all p\u00e4risrahvas ise.<\/p>\n<p>Metropolis, s.t. Venemaal endal pilt muutub. K\u00f5ige privilegeeritumad on siin venestunud mittevenelased ja ilma rahvustunnetuseta isikud. K\u00f5ige v\u00e4hem privilegeeritud rahvuseks on venelased ja teised rahvad, kes oma rahvuskuuluvust pole kaotanud.<\/p>\n<p>Eliidi komplekteerimisel l\u00e4htutakse igas klassis rahvuskuuluvusest. Alates alam-intelligentsi klassist j\u00e4lgib re\u017eiim rahvuskuuluvust eriti rangelt. Rahvuskuuluvus on m\u00e4rgitud k\u00f5igis dokumentides, ankeetides aga lisandub sellele ka emakeel, venestunud elementide v\u00e4ljaselgitamiseks. Sellistele elementidele p\u00fc\u00fcabki re\u017eiim toetuda, kuna neile pole ei oma rahva ega ka vene rahva huvid kallid. Siin l\u00e4htutakse reeglist, et palgasulane on alati kindlam, sest palgasulasele pole midagi p\u00fcha.<\/p>\n<p>Metropolis t\u00f5rjutakse venelased k\u00f5igilt v\u00f5tmepositsioonidelt eemale: juhtimisest, propagandast, teadusest, eriti humanitaarteadusest. Venemaal on vene haritlaskond enam kui pooles mahus asendatud venestunud v\u00f5\u00f5ramaalastega, kes vaid spekuleerivad vene rahva patriootlikel tunnetel, m\u00e4\u00e4rides neile p\u00e4he igasuguseid \u0161ovinistlikke ja suurriiklikke ideid ning hirmutades venelasi l\u00e4\u00e4ne imperialismist tuleneva v\u00e4lish\u00e4daohuga, mis p\u00fc\u00fcab Venemaad anastada ja venelasi orjastada. K\u00f5ike ebasid \u00fchiskonnas, nagu madalat elatustaset ja muid vene rahva pidevaid raskusi, seletab pseudo-vene intelligents sise- ja v\u00e4lisvenelaste salasepitsustena. Sealjuures sisevenelasteks loetakse ka s\u00f5ltuvaid rahvaid. Metropoli venelastele selgitatakse, et ainult sellep\u00e4rast oleme me k\u00f5ik h\u00e4das ja viletsuses, et peab toitma ja kaitsma igasuguseid armeenlasi, eestlasi jt. Kolooniates seletatakse venelastele aga, et k\u00f5ik nende h\u00e4dad on seotud kohalike natsionalistide salasepitsustega. See k\u00f5ik viib vaenule ja rahvustevaheliste suhete teravnemisele. Venemaal hakkab silma asjaolu, et valitsevad \u00fclemused on valdavalt mittevenelased. See kutsub automaatselt esile viha mittevenelaste vastu.<\/p>\n<p>Selline rahvustevaheliste suhete mehhanism v\u00f5imaldab valitseval klassil k\u00fclvata vaenu rahvuste vahele ja suunata nende v\u00f5itlus valele teele, j\u00e4ttes puutumata kurja juure \u2013 re\u017eiimi.<\/p>\n<p>Re\u017eiimi rahvuspoliitika olemuse objektiivne ja oskuslik seletamine on re\u017eiimivastaste \u00fcks t\u00e4htsamaid ja veel harimata t\u00f6\u00f6p\u00f5lde, mille viljad on re\u017eiimi \u00fcle saavutatava v\u00f5idu pandiks.<\/p>\n<p>RAHVUSPROBLEEM ON \u00dcKS RE\u017dIIMI N\u00d5RGEM KOHT!<\/p>\n<p>Re\u017eiim on loonud oma tohutu b\u00fcrokraatliku s\u00fcsteemi mitte ainult selle kontrollfunktsioone silmas pidades, vaid ka selleks, et h\u00f5ivata elanikkonna vaba aega. Igas pisemaski k\u00fcsimuses on inimene sunnitud kulutama k\u00fcmneid kantseleiuksi, ootama vastuv\u00f5tu j\u00e4rjekordades. B\u00fcrokraatia vohab k\u00f5ikides instantsides.<\/p>\n<p>Paljusidki tarbeesemeid ja toiduaineid on t\u00e4iesti k\u00fcllaldasel m\u00e4\u00e4ral, et nende m\u00fc\u00fcki v\u00f5iks teostada ilma sabadeta. Kuid v\u00e4he on kauplusi ja m\u00fc\u00fcgiputkasid ning mitte ainult sellel p\u00f5hjusel, et neid raske ehitada oleks, vaid just nimelt sellep\u00e4rast, et suur osa vabast ajast kuluks sabades seismisele. Kohvikute ja restoranide uste ees on \u00f5htuti pikad j\u00e4rjekorrad. K\u00fcmnete t\u00e4iendavate kohvikute ehitamine poleks keeruline ja see tasuks end \u00e4ra m\u00f5ne kuu jooksul. Kuid seda ei taheta nimme: las inimesed seisavad pealegi sabades, kaotades osa oma ajast \u0161veitserite ees alandudes. Ja kaotatakse kallist aega ning kahaneb ka liigne uhkus, kui kogetakse, et isegi tavaline uksehoidja on sinu \u00fclemus \u2013 ta v\u00f5ib sind \u00f5nnelikuks teha v\u00f5i sinu tuju pikaks ajaks \u00e4ra rikkuda.<\/p>\n<p>Inimesi hoitakse rohkearvulistel miitingutel, koosolekutel, nn. poliit\u00f5ppustel, majanduskursustel, mis ei anna ajudele ega s\u00fcdamele midagi juurde. Sunnitakse v\u00e4lja andma idiootlikke seinalehti.<\/p>\n<p>N\u00d5UKOGUDE DEVIIS ON LIHTNE NAGU MUNA: MIDA V\u00c4HEM VABA AEGA, MIDA ROHKEM V\u00c4SIMUST, MIDA ROHKEM VASTASTIKUST VAENU \u2013 SEDA V\u00c4HEM OHTU RE\u017dIIMILE!<\/p>\n<p>Esineb, ringleb ja on kehtivad suur hulk erinevaid ringkirju ja k\u00e4skkirju, mis tihti on vastuolus nii \u00fcksteisega kui ka ametlike seaduste ja m\u00e4\u00e4rustega. Seaduste ebastabiilsus, nende venitatavus ning v\u00f5imalus seaduses\u00e4tteid suvaliselt t\u00f5lgendada, asetab omavoli v\u00f5imu alla eranditult k\u00f5iki, vaatamata positsioonile v\u00f5i auj\u00e4rjele, loob k\u00f5igis inimestes ebakindluse tunde oma olukorra suhtes.<\/p>\n<p>\u00dcheks hoovaks s\u00f5ltuvuslikkuse loomisel on TOOTMISPLAANI KULTUS. Igale n\u00f5ukogude ettev\u00f5ttele ja asutusele (muuhulgas n\u00e4iteks ka miilitsale) antakse ette plaan. Plaan on koostatud selliselt, et olemasolevale t\u00f6\u00f6stuslikule v\u00f5imsusele on paar protsenti veel juurde planeeritud. Arusaadavalt on selliselt suurendatud plaani v\u00f5imalik t\u00e4ita vaid aruandepaberil. Iga tootmisjuht p\u00fc\u00fcab meeleheitlikult kasv\u00f5i l\u00e4henedagi plaanit\u00e4itmisele, et v\u00e4hendada paberlikku lahkuminekut.<\/p>\n<p>Selleks k\u00e4ib ta oma alluvatele \u00e4gedalt peale, muutes asutusesisese t\u00f6\u00f6\u00f5hkkonna n\u00e4rviliseks kogu personali osas. K\u00f5ik inimesed, alates direktorist ja l\u00f5petades konveierit\u00f6\u00f6lisega v\u00e4sivad ning muutuvad kasutu ps\u00fchhoosi tulemusena n\u00e4rvipundardeks.<\/p>\n<p>Kuna plaanilised n\u00e4itajad on t\u00e4idetud vaid paberil salakavalate juurdekirjutiste arvel, siis kogu juhtkond v\u00e4riseb k\u00f5rgemalseisvate instantside ees kartusest, et nende udu avalikuks tuleb. Samal p\u00f5hjusel ilmutavad nad oma \u00fclemuste ees p\u00fc\u00fcdlikumat alandlikkust, kokkuleplikkust ja re\u017eiimilojaalsust.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude reeglite kohaselt on k\u00f5ik paratamatult sunnitud rikkuma kirjutatud ja kirjutamata seadusi. N\u00e4iteks kasv\u00f5i sellep\u00e4rast, et esineb suur vahe t\u00f6\u00f6tasustamise normatiivide ja eraldatava palgafondi vahel. T\u00f6\u00f6tasu normid on madalad ja kui t\u00f6\u00f6d nende j\u00e4rgi t\u00e4iesti \u00f5igesti hinnata, siis saaksid t\u00f6\u00f6lised vast poole planeeritud t\u00f6\u00f6tasust. Kui meister, t\u00f6\u00f6dejuhataja, normeerija, tsehhi\u00fclem, \u00fches\u00f5naga k\u00f5ik, kelle k\u00e4test t\u00f6\u00f6k\u00e4sud l\u00e4bi k\u00e4ivad, hoiaksid kinni kehtivatest seadustest, siis t\u00f5useks t\u00f6\u00f6liste seas selline m\u00e4rul, et kogu juhtkond lendaks kohalt. Sellise olukorra t\u00f5ttu on t\u00f6\u00f6k\u00e4skudes tavaliselt \u00fcle poole laest v\u00f5etud andmeid. Ja need kinnitatakse asutuse k\u00f5igis instantsides, s.t faktiliselt sooritatakse kriminaalkuritegu. Kuid keegi esialgu kriminaalasja ei algata, ehkki selle algatamine erilisi raskusi ei pakuks. Juhtub aga, et meister v\u00f5i m\u00f5ni teine neist isikutest ilmutab mingis suhtes suuremat iseseisvust v\u00f5i muutub muul viisil v\u00f5imudele t\u00fclikaks ja ebasoovitavaks, siis ilmuvad juurdekirjutused kohe v\u00e4lja ja juba s\u00fc\u00fcdistusmaterjalidena. Seega luuakse ringk\u00e4endus, millest v\u00e4lja rabeleda on lihtsalt v\u00f5imatu.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude kord suudaks k\u00fcll parandada oma elanikkonna elatustaset isegi ilma eriliste reformideta, kuid ta pole sellest \u00fcldsegi huvitatud. Ta p\u00fc\u00fcab tootmist hoida nimelt sellisel tasemel, et ei toimuks elatustaseme paranemist.<\/p>\n<p>K\u00f5ik n\u00f5ukogude ettev\u00f5tted ja kolhoosid uputatakse \u00fcle vastur\u00e4\u00e4kivate direktiividega. Kui need ettev\u00f5tted t\u00f6\u00f6taksid ilma vahelesekkumiseta, kasv\u00f5i ainult kehtestatud plaani j\u00e4rgi ja kui nad saaksid k\u00f5iki ettetulevaid k\u00fcsimusi lahendada mingi p\u00fcsiva p\u00f5hikirja alusel, siis sellistes tingimustes l\u00f6\u00f6ks nii m\u00f5nigi neist \u00f5itsele. Selliseks n\u00e4iteks v\u00f5ib tuua Tallinna l\u00e4histel asuva Kirovi nimelise n\u00e4idiskalurikolhoosi, kes teiste kolhoosidega v\u00f5rreldes on teinud tohutuid edusamme. Tema edu saladus seisneb aga ainult selles, et seda kolhoosi ei pommitata vastuoluliste direktiividega. Kolhoos on kindlustanud oma t\u00f6\u00f6tajatele k\u00f5rged sissetulekud ja k\u00f5rge elatustaseme.<\/p>\n<p>Riik ammutab sellelt majandilt tohutuid tulusid ilma mingi abi v\u00f5i dotatsioonita. Ja ei takista tema \u00f5itsemist ainult sellel p\u00f5hjusel, et ta on N\u00c4IDISKOLHOOS, mida demonstreeritakse k\u00f5ikidele v\u00e4lisdelegatsioonidele ja k\u00f5rgelseisvatele isikutele, nii v\u00e4lis-maalastele kui ka Poliitb\u00fcroo liikmetele.<\/p>\n<p>Tavaliselt on aga teisiti. Kui ettev\u00f5te hakkab hoogsalt arenema, siis lisatakse talle tingimata mingi uus t\u00e4iendav produktsioon v\u00f5i rekonstruktsioon v\u00f5i ehitud, mida ei finantseerita piisavalt. Selle tulemusena on ettev\u00f5te sunnitud pikka aega rabelema, et toime tulla uue plaani t\u00e4itmisega. Langeb aga ettev\u00f5te liiga alla, rohkem kui ette n\u00e4htud, siis tema plaane korrigeeritakse v\u00e4hemaks, antakse dotatsiooni ning ta t\u00f5useb j\u00e4lle normaalsele n\u00f5ukogude tasemele.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude tootmist planeeritakse nii, et inimesed oleksid kaetud k\u00f5ige h\u00e4davajalikuma \u2013 riietuse, elamispinna ja toiduainetega, kuid mingil juhul ei tohi nende tootmine \u00fcletada kogust, millest alates n\u00f5ukogude inimene muutuks v\u00e4hem s\u00f5ltuvaks re\u017eiimist ning lakkaks v\u00e4hem tundmast kohustusi v\u00f5imu suhtes.<\/p>\n<p>Re\u017eiimi siht on selge \u2013 hoida iga\u00fchte pideva pinge all ja pidevas s\u00f5ltuvuses. Selle nimel l\u00f5ikabki riik l\u00e4bi iga initsiatiivi, iga s\u00f5ltumatuse ilmingu. Isegi religiooni ei sallita ja kiusatakse taga, kuigi see ehk polegi nii ohtlik. Kuid kommunismiusu ainujumalaks ja isaks, karistajaks ja \u00f5nnistajaks peab olema ainult NLKP KK Poliitb\u00fcroo ja selle j\u00e4rjekordne peasekret\u00e4r isiklikult.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude totalitarism on tunginud ka perekonda. N\u00f5ukogude perekond teenib vaid sugutungi rahuldamise ja r\u00e4\u00e4kiva elusinventari \u2013 uute orjade taastootmise \u00fclesannet. Lastekasvatamisega pole perekonnal aega ega v\u00f5imalusi t\u00f5siselt tegeleda. Perekond peab t\u00f6\u00f6tama t\u00f6\u00f6stuses, seisma j\u00e4rjekordades, osalema v\u00f5imu rituaalseis toiminguis \u2013 koosolekutel, miitingutel, istungitel, t\u00f6\u00f6tama kohakaasluse alusel, remontima eluruume, hankima mustalt turult materjale, riidlema naabritega kitsukeses \u00fchisk\u00f6\u00f6gis, s\u00f5itma tundide kaupa t\u00f6\u00f6le ja tagasi, ootama transporti jne. Kokkusurutus, eluruumi kitsikus, alaline h\u00f5ivatus muudavad kodukorteri puhkekohast vaid \u00f6\u00f6bimiskohaks, kus tihti \u00fches-kahes toakeses elavad koos kolme p\u00f5lvkonna pered. Toas, kus elavad kolm kuni viis erinevad vanuses inimest, pole laste \u00f5igest kasvatamisprotsessist muidugi juttugi. H\u00e4iritud on abikaasade seksuaalelu. Selle tulemusena tekivad rahuldamata abielupoolte vahelised konfliktid, mis kulgevad laste silme all ning mis l\u00f5pevad perekonna purunemisega.<\/p>\n<p>Perekonnasidemete n\u00f5rgenemine kergendab re\u017eiimi kontrolli inimeste j\u00e4rele, sest h\u00f5\u00f5rdumiste t\u00f5ttu pole perekonnas ka vastastikust usaldust ega v\u00f5imalust teineteisele toetuda. Selliste isiklike ebanormaalsete perekonnasuhete t\u00f5ttu v\u00f5ivad tekkida ka poliitilised lahkarvamused ja isegi \u00fcksteise peale kaebamised.<\/p>\n<p>Ebanormaalsed tingimused perekondlikus elus halvavad ka re\u017eiimivastast v\u00f5itlust. Viimane on t\u00f5sisem argument madala elatustaseme selgitamiseks, kui see, et re\u017eiim ei suuda seda t\u00f5sta.<\/p>\n<p>Ainus vabadus, mis on seadusega ja praktikaga garanteeritud on seksuaalvabadus ja viinaviskamise vabadus, mida ahendavad vaid materiaalset laadi ebamugavused. Prostitutsioon, kui sotsiaalne n\u00e4htus, \u00f5itseb nii maksulises vormis kui ka lihtsalt elementaarse lodevusena. Inimesed, kes on ilma j\u00e4etud k\u00f5igest vaimsest ja olles v\u00e4sinud k\u00f5igest kroonulikust, leiavad lohutust intiimsuhetes ja alkoholis. Majanduslikud tingimused ei v\u00f5imalda pidada pikaajalisi intiimsuhteid, sellega stimuleeritakse pinnapealsust, vastastikust p\u00fcsimatust. Viimane muutub n\u00f5ukogulikuks eluvormiks. Nii naised kui ka mehed k\u00e4ivad k\u00e4est k\u00e4tte, mis juba iseenesest on usaldamatuse ja inimestevahelise hoolimatuse praktiliseks kooliks. Selle kooli teevad l\u00e4bi peaaegu k\u00f5ik n\u00f5ukogude inimesed, milline asjaolu re\u017eiimi k\u00fcllaltki rahuldab, kuna sellega luuakse usaldamatuse, p\u00fcsimatuse ja sallimatuse \u00f5hkkond. Isiklike inimsuhete pinnalt kannab inimene oma egoismi ja p\u00fcsimatuse ka \u00fchiskondlikesse suhetesse, mis h\u00e4vitab inimestevahelisi sidemeid. Side inimeste vahel kulgeb n\u00fc\u00fcd sellise skeemi j\u00e4rgi: \u00fcksiklane \u2013 re\u017eiim \u2013 \u00fcksiklane. Ning ka kollektiivis asuvad inimesed j\u00e4\u00e4vad \u00fcksiklasteks.<\/p>\n<p>Iseseisva m\u00f5tlemise mahasurumise vahendiks on ka SPORT. Nooruses h\u00f5ivab ta paljusid ajusid, kuna ei n\u00f5ua erilisi intellektuaalseid j\u00f5upingutusi ja on ka ainus iseseisva isiksuse v\u00e4ljendusv\u00f5imalus, mis ei ole karistatav. Kuid sportlasteks hakkavad \u00fcksikud. Riik kasvatab v\u00e4lja teatava hulga sportlasi, kellele sport muutub elukutseks. \u00dclej\u00e4\u00e4nud elanikkonna jaoks kultiveeritakse k\u00f5igi tr\u00fcki ja massipropaganda vahenditega spordile kaasaelamise massips\u00fchhoosi.<\/p>\n<p>Staadionidel, telerite ees j\u00f5llitades ja karjudes maandab mass oma emotsioone ja l\u00fclitub v\u00e4lja sotsiaalsetest probleemidest. Spordihullude loba, nende l\u00f5pmatud vaidlused, tihti veel madala tasemelised, tekitavad inimestes vabaduse illusiooni, isikliku v\u00e4\u00e4rikuse ja isiksuse eneseteostuse tunde. Isegi haritlaste seas loetakse favoriitide ning spordiuudistega mittekursis olemist suuremaks patuks kui n\u00e4iteks J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu daatumi mitteteadmist. Spordifanaatikute vaidlusi re\u017eiim ei kontrolli, inimesed aga alateadlikult just otsivad v\u00f5imalusi, kuidas vabaneda taolisest j\u00e4relvalvest. Ja siit leiavad nad kaitseventiili.<\/p>\n<p>Vana-Rooma deviis: \u201cLeiba ja vaatem\u00e4ngu!\u201d t\u00f6\u00f6tab edukalt ka praegu. Re\u017eiim m\u00f5istab suurep\u00e4raselt, et ps\u00fc\u00fchika muserdamist ei saa toimetada piiritult. Sport ja sellele kaasaelamine peavad kompenseerima masside ps\u00fc\u00fchika surutust. Re\u017eiim saavutab selle t\u00e4iesti ilma rahata \u2013 rahvas ise maksab kinni oma muredest vabanemise illusiooni.<\/p>\n<p>Kavalate ja odavate v\u00f5tetega s\u00fcvendab riiklik propaganda igas inimisiksuses ALAV\u00c4\u00c4RSUSKOMPLEKSI. Sellel eesm\u00e4rgil demonstreerib re\u017eiim pidevalt oma s\u00f5jalist j\u00f5udu, selleks hekseldab b\u00fcrokraatiamasin inimisiksust, selleks vastandatakse tavalisele inimesele geeniusi, luuakse taevani \u00fclistatud poliitiliste juhtide kultus. Ja sellep\u00e4rast varjatakse hoolega oma liidrite isiklikku elu, et rahvas ei n\u00e4eks nende kunstlikult \u00fclespuhutud poliitiliste geeniuste tavalisust.<\/p>\n<p>Sellel ajendil on kogu bol\u0161evismi ajalugu v\u00f5ltsitud, levitatakse oktoobrirevolutsiooni massilisuse m\u00fc\u00fcti ning selle grandioossuse bluffi. Re\u017eiim hoolitseb k\u00f5ikv\u00f5imalikult selle eest, et isiksus tunneks ennast kaitsetu k\u00f6\u00f6mnena ja et ta ei tuleks m\u00f5ttelegi ise oma v\u00f5imeid rakendada ilma re\u017eiimi \u00f5nnistust \u00e4raootamata.<\/p>\n<p>Isiksusel n\u00f5ukogude re\u017eiimi tingimustes on ainult \u00fcks v\u00f5imalus oma materiaalse ja \u00f5igusliku elu parandamiseks \u2013 liikuda \u00fclespoole \u00fchest klassist teise, s.t teha HIERARHILIST KARJ\u00c4\u00c4RI. Re\u017eiim on loonud plebeiliku aristokraatia s\u00fcsteemi: igale alamale on avatud tee \u00fclespoole, kuid t\u00e4ieliku re\u017eiimilojaalsuse ja alandlikkuse tingimusel, enda isikup\u00e4rasusest t\u00e4ieliku lahti\u00fctlemise hinnaga.<\/p>\n<p>Kuna \u00fcleolevates klassides vakantseid kohti v\u00e4hem kui on sisse tr\u00fcgida soovijaid, siis toimub julm konkureeriv v\u00f5itlus. Kusjuures ei konkureerita mitte positiivsete vaid negatiivsete omadustega. Pealekaevaja, vahendeid mittevaliv egoist, paindliku k\u00fc\u00fcruga juhmard, teenistusvalmis lurjus \u2013 k\u00f5ik nad ronivad \u00fcles, v\u00e4hemv\u00f5imekamaid lurjuseid maha tallates v\u00f5i inimlikuma ilme s\u00e4ilitanud inimeste laipu m\u00f5\u00f5da. Mida k\u00f5rgemale, seda valitumaks osutuvad kaadrid n\u00e4rususe, julmuse ja alatuse printsiibil.<\/p>\n<p>Riik propageerib vertikaalset mobiilsust igati, n\u00e4iteks reklaamides haridust, kui oma sotsiaalse seisundi muutmise abin\u00f5ud. Uurimused on n\u00e4idanud, et kolhoosnikute lapsed igatsevad koolieas linnaelanikeks v\u00f5i k\u00fclas m\u00f5neks \u00fclemuseks saamist k\u00f5ige viimases j\u00e4rjekorras. T\u00f6\u00f6liste lapsed aga tahavad saada insenerideks, ohvitserideks, miilitsameesteks, poliitikuteks, s.t enam privilegeeritumateks kui nende vanemad. Neid, kes j\u00e4\u00e4vad oma klassi loetakse h\u00e4davaresteks. L\u00f5pptulemusena k\u00f5ik p\u00fc\u00fcdlevad selle poole, et nende lapsed p\u00e4\u00e4seksid ometi inimeste hulka, s.t muudaksid oma sotsiaalset seisundit. Mainitud n\u00e4htused n\u00e4itavad selgelt sotsiaalsete klasside tegelikku olukorda riigis.<\/p>\n<p>Utoopiline KOMMUNISTLIK \u00d5PETUS on re\u017eiimi poolt valitud kui k\u00f5ige sobivam poliitiline s\u00fcsteem. Kommunism m\u00f5istab teravalt hukka kapitalismi pahesid ja pakub k\u00f5igile \u00fcldist paradiisi. Kommunismiusu spekulatiivsus on selles, et ta m\u00e4ngib inimeste n\u00f5rkustel, nende magusatel unistustel ilma t\u00f6\u00f6ta v\u00f5i v\u00e4heste j\u00f5upingutustega saada maksimaalseid rahuldusi. Kommunismiusklikel k\u00e4ivitub arvatavasti selline m\u00f5ttek\u00e4ik: kui on t\u00f5esti nii, et anda tuleb v\u00f5imete kohaselt ja vastu saab soovide j\u00e4rgi, siis v\u00f5ib ju anda v\u00f5imalikult v\u00e4hem, saada aga nii palju kui s\u00fcda lustib. Selline perspektiiv tundub lihtsale inimesele \u00fcsna m\u00f5nus. Keelitusi ja meelitusi tuleb aga \u00fcha juurde: v\u00f5tame rikastelt vara \u00e4ra ja hakkame ise lossides elama! Ja mehikesele ei tule p\u00e4hegi lihtne arvestus, et losse ja villasid k\u00f5igile ei j\u00e4tku. Ja kui tulebki p\u00e4he, siis n\u00e4eb ta ometi k\u00f5ige l\u00e4hemat sihti \u2013 haarata, r\u00f6\u00f6vida mis j\u00f5uab, k\u00fcllap seal j\u00f5uab ka kommunism kohale ja k\u00f5ik mured lahenevad. Inimesele, kes oma ajusid m\u00f5tlemise juures eriti ei kasuta, v\u00f5ib selline perspektiiv t\u00f5esti ahvatlev n\u00e4ida.<\/p>\n<p>Naljakas, et mitte keegi kommunismi j\u00fcngritest, nagu ka suur enamus tema vastastest pole enese jaoks lahti m\u00f5testanud re\u017eiimi p\u00f5hilist paradoksi. Eraomand on likvideeritud. Ekspluataatorlikke klasse pole, k\u00f5ik hakkasid proletaarlasteks \u2013 kelle \u00fcle siis toimetatakse diktatuuri? Kui on diktatuur, nagu kuulutatakse, siis peavad olema ka objektid, kellele see diktatuur on suunatud. Ametlikult on ta suunatud ekspluateerijate vastu. Kuid kuna neid ekspluataatoreid pole, siis ei saa olla ka diktatuuri!<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude inimene ei vaevu s\u00fcvenema kommunistlikku m\u00f5tteviisi, ei n\u00e4e tema n\u00f5rkusi, vastur\u00e4\u00e4kivusi ja pahesid, kuigi need lebavad alasti k\u00f5ikjal meie \u00fcmber ja ainult pimedad ei n\u00e4e neid. Oma alastiolekut p\u00fc\u00fcab re\u017eiim katta propaganda viigilehega. Kommunismi olemuse looritamisega tegelevad NLKP erikeskused, kes pidevalt on h\u00f5ivatud elanikkonna ninapidivedamise metoodikate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega selleks, et teda hoida teadmatuses ja alistuvuses. Kuid kogu see lollitamise r\u00fc\u00fc on \u00f5mmeldud valgete niitidega. Elu ise paljastab puudused ja pahed.<\/p>\n<p>Re\u017eiimivastaste esma\u00fclesandeks on kommunismi kui s\u00fcsteemi l\u00e4bin\u00e4gemine, tema p\u00f5hiolemuse l\u00e4bitunnetamine. J\u00e4rgmiseks \u00fclesandeks saab selle avastatud olemuse edasiandmine rahvale. Kommunismi olemus on normaalse inimese jaoks niiv\u00f5rd eemalet\u00f5ukav, et kui ta on selle enese jaoks juba korra avastanud, muutub ta re\u017eiimi veendunud vastaseks. Ja kui ta veel otseselt ei astu tema vastu v\u00e4lja, siis v\u00e4hemalt ei ilmuta enam initsiatiivi re\u017eiimi kaitsmiseks.<\/p>\n<p>Selles riigis reguleeritakse k\u00f5iki \u00fchiskondliku elu protsesse nii, et nad oleksid pideva kontrolli all. Re\u017eiimil ei tule m\u00f5ttessegi elanikkonna elatustaset parandada. Kui re\u017eiim seda teeks ja inimestel v\u00e4heneksid mured leivapalukese, kodukolde ja riietuse hankimiseks, siis m\u00e4rkaksid nad otsemaid vabaduse puudumist ja siis oleksid ka re\u017eiimi p\u00e4evad loetud. On reeglip\u00e4rane, et materiaalsete v\u00e4\u00e4rtuste k\u00fcllusega kaasneks ka praegu sandikopikatel vireleva p\u00f5randaaluse tegevuse \u00f5itseng.<\/p>\n<p>Selleks, et elatustaset t\u00f5sta, tuleks kaotada praegune programmeeritud kaos ettev\u00f5tetes. Ainu\u00fcksi see aga suurendaks nende s\u00f5ltumatust ilma, et oleks vajagi kehtivat seadusandlust muuta. Siis oleks re\u017eiim sunnitud t\u00f5mbuma kirjutatud seaduste raamesse ning oluliselt ohjeldama omavoli. Omavoli lakkamine aga kutsuks esile \u00fchiskondlik-poliitilise aktiivsuse t\u00f5usu isegi re\u017eiimi v\u00e4liste atribuutide s\u00e4ilimisel. Toimuks kommunismi reformatsioon, mida v\u00f5iks v\u00f5rrelda keskaegse katoliku usu reformatsiooniga protestantide poolt. Ja l\u00f5pptulemusena re\u017eiim lakkaks olemast NEETUD RE\u017dIIM.<\/p>\n<p>Re\u017eiimile on need ohud selgelt teada. Sellep\u00e4rast ei l\u00e4he re\u017eiim isegi majanduslikus osas mingile edendamisele. Ta ei hakkaks ju iseenese surmaotsusele alla kirjutama!<\/p>\n<p>K\u00e4esoleval ajal ei suuda re\u017eiim enam nii edukalt kui varem oma p\u00f5hi\u00fclesannet t\u00e4ita. P\u00f5hi\u00fclesandeks on tal elu pideva paranemise lootuste \u00fclalhoidmine, see, et k\u00f5ik elaksid lootuses, olles samal ajal m\u00f5ttetu t\u00f6\u00f6ga koormatud, n\u00e4rvilised, tunneksid ebakindlust ja oleksid puretud kahtlustest ning hirmust \u00fclemuste viha ees.<\/p>\n<p>Koos murega oma programmeeritud majanduslikku kaost stabiilsena ja (n\u00f5ukogude m\u00f5istes) m\u00f5\u00f5dukal tasemel hoida, p\u00fc\u00fcab re\u017eiim k\u00f5ikide j\u00f5ududega mitte lubada elatustaseme j\u00e4rsku langust. See toob endaga kaasa rahulolematust, plahvatusi ja m\u00e4sse seda enam, et praegusel ajal on igas linnas k\u00fcllaldasel m\u00e4\u00e4ral opositsion\u00e4\u00e4re, kes tekkinud rahvarahutusi suunaksid kuni see viiks re\u017eiimi hukule. Praegu on re\u017eiimi k\u00f5ik j\u00f5upingutused suunatud tasakaalu s\u00e4ilitamisele. Kuid sellest hoolimata, t\u00e4nu sellele, et ei suudeta v\u00e4ljuda programmeeritud majandusliku kaose n\u00f5iaringist, langeb riigi majandus \u00fcha allapoole ja j\u00e4rjest l\u00e4hemale sellele piirile, kus ta ei suuda enam rahuldada n\u00f5ukogude alamate ka k\u00f5ige tagasihoidlikemaid vajadusi.<\/p>\n<p>V\u00f5ib t\u00e4ie kindlusega t\u00f5deda, et kui poleks USA ja teiste l\u00e4\u00e4neriikide VASTUTUSTUNDETUT ABI, siis oleks re\u017eiim juba ammu pankrotistunud. Kuid l\u00e4\u00e4neriikide huvitatud mahuka ja kasuliku turu olemasolust, kuhu paisata oma vananenud seadmeid, tehnoloogiat ja tootmise \u00fclej\u00e4\u00e4ke, hoiab neid selles meie rahvaste vastases kuritegevuses, aidates kommunistlikul re\u017eiimil s\u00e4ilida.<\/p>\n<p>KOKKUV\u00d5TTEKS peab re\u017eiimi opositsioon endale n\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemuse ja \u00fchiskondliku struktuuri osas l\u00f5plikult selgeks tegema j\u00e4rgmised p\u00f5hiseisukohad:<\/p>\n<p>&#8211; N\u00f5ukogude \u00fchiskond on rangelt hierarhiline klassi\u00fchiskond, kus eksisteerivad PRIVILEEGID, kuid puuduvad \u00f5igused.<\/p>\n<p>&#8211; K\u00f5ik riigialamad, s\u00f5ltumata klassikuuluvusest ja v\u00e4lja arvatud k\u00fcmmekond NLKP KK Poliitb\u00fcroo liiget, on k\u00f5ige ehtsamas ORJASEISUNDIS, kellega v\u00f5ib mistahes momendil arveid \u00f5iendada.<\/p>\n<p>&#8211; Re\u017eiim ei l\u00e4he kunagi vabatahtlikult demokratiseerimise teele ega vabasta oma alamaid orjusest.<\/p>\n<p>&#8211; Erilisi lootusi elu paranemiseks ja p\u00e4\u00e4semiseks v\u00e4ljaspoolse abiga pole.<\/p>\n<p>&#8211; Vabanemine v\u00f5ib toimuda ainult meie eneste j\u00f5upingutuste kaudu.<\/p>\n<p>&#8211; N\u00f5ukogude re\u017eiim on vaid vormilt kommunistlik, sisult mitte.<\/p>\n<p>&#8211; POLIITILISELT on ta hierarhiline, plebeiliku aristokraatiaga eesotsas olev orjanduslik-p\u00e4risorjuslik \u00fchiskondlik s\u00fcsteem.<\/p>\n<p>&#8211; MAJANDUSLIKULT on ta tsentraliseeritud riigikapitalism, kes kasutab oma kogu elanikkonna p\u00e4risorjuslikku t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>&#8211; RAHVUSLIKULT on ta internatsionaalne denatsionaliseeritud oligarhia.<\/p>\n<p>&#8211; JURIIDILIS-\u00d5IGUSLIKULT on ta v\u00f5imutseva oligarhia subjektiivne omavoli \u00f5iguslike garantiide t\u00e4ielikult puudumisel.<\/p>\n<p>&#8211; AJALOOLISELT on ta ida orjanduslike mittep\u00e4rivuslike monarhiate modifikatsioon.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selleks, et vastast l\u00fc\u00fca, on vaja teda p\u00f5hjalikult tundma \u00f5ppida. Ilma vastast tundmata v\u00f5ivad talle sooritatud ka k\u00f5ige v\u00f5imsamad l\u00f6\u00f6gid<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":12309,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[100],"aasta":[129],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-12328","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-edl","aasta-129"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v25.8 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Selleks, et vastast l\u00fc\u00fca, on vaja teda p\u00f5hjalikult tundma \u00f5ppida. Ilma vastast tundmata v\u00f5ivad talle sooritatud ka k\u00f5ige v\u00f5imsamad l\u00f6\u00f6gid\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"21 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/\",\"name\":\"VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-10-28T06:33:39+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur - Demokraatlik liikumine","og_description":"Selleks, et vastast l\u00fc\u00fca, on vaja teda p\u00f5hjalikult tundma \u00f5ppida. Ilma vastast tundmata v\u00f5ivad talle sooritatud ka k\u00f5ige v\u00f5imsamad l\u00f6\u00f6gid","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"21 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/","name":"VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-10-28T06:33:39+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/viii-noukogude-totalitaarse-susteemi-olemus-ja-uhiskondlik-struktuur\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"VIII N\u00f5ukogude totalitaarse s\u00fcsteemi olemus ja \u00fchiskondlik struktuur"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12328","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/dokumendid"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12328\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12329,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12328\/revisions\/12329"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12328"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=12328"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=12328"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=12328"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=12328"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}