{"id":12335,"date":"2021-10-28T06:38:24","date_gmt":"2021-10-28T06:38:24","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=dokumendid&p=12335"},"modified":"2021-10-28T06:38:24","modified_gmt":"2021-10-28T06:38:24","slug":"xi-rahvast","status":"publish","type":"dokumendid","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/","title":{"rendered":"XI Rahvast"},"content":{"rendered":"

XI-1 RAHVAST, INTELLIGENTSIST, K\u00d5LBLUSEST, V\u00d5ITLUSEST\u2026<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Re\u017eiimi opositsioon nii Eestis kui ka k\u00f5ikjal N\u00f5ukogude Liidus hurjutab k\u00f5ige enam rahvast. Harva j\u00e4tab m\u00f5ni re\u017eiimivastane kurtmata rahva rikutuse \u00fcle. Rahvale heidetakse ette orjameelsust, karjameelsust, sulaslikkust, salakavalust, egoismi, argust ja muid patte. Opositsioonij\u00fcngrid leiavad, et re\u017eiimi olemasolus on s\u00fc\u00fcdi rahvas oma rikutuse ja loomasarnasusega. Igat liiki moralistid leiavad, et rahval puudub positiivne k\u00f5lblus ja et re\u017eiim ongi k\u00f5lbluse puudumise tulemus. Intelligents tegelikult vihkab rahvast, n\u00e4hes selle v\u00e4iklust, nahahoidjalikkust, ohjeldamatut joomist\u2026<\/p>\n

Sellised hinnangud rahva kohta on leidnud laia leviku nii kuulujuttudena kui ka omakirjastuses. Intelligentsilt on selline m\u00e4\u00e4rang tuhandete mikrokanalite kaudu imbunud ka rahva enda teadvusse, kes samuti peab enese rikutust k\u00f5ige h\u00e4da p\u00f5hjuseks. Sellised m\u00e4\u00e4rangud on kerged, arusaadavad ega n\u00f5ua erilist ajudet\u00f6\u00f6d. V\u00e4he sellest \u2013 kui mitte teadlikult, siis v\u00e4hemalt alateadlikult on nad isegi meeldivad. Iga\u00fcks, kes v\u00e4idab rahva rikutust, sellega nagu \u00f5igustab ennast nii iseenese kui ka kuulajate silmis. See aitab taolistel inimestel s\u00e4ilitada hingerahu ja lepitada oma s\u00fcdametunnistust enese tunnetatud rikutusega, mille v\u00e4ljenduseks on hirm ja v\u00f5imetus vastu seista re\u017eiimiv\u00e4givallale. Selline inimene rahustab ennast nii: “Ma m\u00f5istan k\u00f5ike suurep\u00e4raselt, kuid \u00fcle\u00fcldise rikutuse taustal olen ma \u00fcksik nagu \u00fcmmargune null. Minu v\u00e4etid j\u00f5upingutused oleksid kasutud ja seega pole ka m\u00f5tet \u00fcldse ponnistada.” Selline l\u00f5pptulemus aitab inimesel leida kergema vastupanu teed \u2013 elada partei ja valitsuse juhtn\u00f6\u00f6ride j\u00e4rgi, mitte vahele sekkuda, mitte m\u00e4ssata, mitte m\u00e4ssum\u00f5tteidki heietada ja seda v\u00e4hem veel re\u017eiimi vastu v\u00f5idelda.<\/p>\n

Re\u017eiimivastaselt meelestatud intelligents ja eriti see osa, kes \u00fcldiselt siiralt inimestele kaasa tunneb, nimetab rahvast rikutuks vaid seet\u00f5ttu, et ta ei tunne rahvast, ei tunne \u00fcldist \u00fchiskondlikku ps\u00fchholoogiat ega ka \u00fcksikisiku ps\u00fchholoogiat. Ta on dogmade vangis, autoriteetide h\u00fcpnoosi all, olgu see siis kristlik dogmaatika v\u00f5i marksistlik v\u00f5i m\u00f5ni muu. Ta ei oska v\u00e4ljuda minevikus loodud m\u00f5tlemise \u0161abloonsusest. Kasvatatud autoriteetide kummardamise vaimus, l\u00e4bi immutatud marksistlikust maailmavaatest oskab ta isiksusest ja rahvast m\u00f5tiskleda vaid abstraktsetes kategooriates ning arvab, et vastuseid \u00fchiskondlikele probleemidele v\u00f5ib leida vaid k\u00f5rgetes filosoofiates v\u00f5i religioonis. \u00dcldistatud arutlustes aga haihtud inimisiksus, kaob elav rahvas ja j\u00e4\u00e4vad vaid alasti ideed. Alasti ideedega p\u00fc\u00fctakse ka rahvast \u00fcmber kasvatada, sealjuures veel selliste ideedega, mis inimisiksusi p\u00fc\u00fcavad rakendada m\u00f5ne j\u00e4rjekordse utopisti haiglastes ajudes loodud utoopiate teenistusse.<\/p>\n

Sageli meenutavad sedasorti abstraktsioonid inimest, kes oma aiamaa kaevamisel loobub k\u00f5ige t\u00e4iuslikumast t\u00f6\u00f6vahendist \u2013 labidast ning p\u00fc\u00fcab maad kaevata mingi kavalama riistapuuga, n\u00e4iteks \u00f5mblusmasina ja samovari h\u00fcbriidiga. Ja on loomulik, et selliselt ettevalmistatud mullas muud peale umbrohu ei t\u00e4rka.<\/p>\n

Kuna marksistliku maailmavaat poolt k\u00fclmatud dogmatism on vaid utoopiline eksiarvamus, siis on ka selge, et tema viljadeks saab olla ainult s\u00fcgav asjatundmatus \u00fchiskondlikes k\u00fcsimustes, mis tekib oskamatusest realist olla ning loogiliselt m\u00f5elda. Ebaloogilisus s\u00fcstitakse sisse juba marksismi klassikute t\u00f6\u00f6dega, kus miski ots otsaga kokku ei sobi, kus valitseb vaid kirev sofismide ja keeruliste teadusesarnaste arutluste kaos.<\/p>\n

Rahva kui rikutud olendi m\u00e4\u00e4rang on s\u00fcgavalt ekslik nagu on ekslik iga m\u00e4\u00e4rang, mis pretendeerib k\u00f5ikehaaravusele. Selle vea \u00fcks juurtest on marksistlik k\u00e4sitlus rahvast kui kangelasest, kes teeb ajalugu ja kes on varustatud \u00fcldise tahte ja \u00fchtse p\u00fc\u00fcdlemisega. Lisaks sellele toimib ka teine marksistlik m\u00fc\u00fct \u00fchiskondlike s\u00fcsteemide ilmtingimatust evolutsioonilisest arengust v\u00e4hem-t\u00e4iuslikest formatsioonidest enamt\u00e4iuslikemate poole. Selle j\u00e4rgi \u00fcrgaegne \u00fchiskond vahetub kindlasti orjanduslikuga, orjanduslik feodaalsega, feodaalne kapitalistlikuga, see sotsialistlikuga jne. See \u0161abloon on levinud laialt.<\/p>\n

Kui k\u00fcsida peaaegu \u00fcksk\u00f5ik millise opositsion\u00e4\u00e4ri k\u00e4est kumb on halvem, kas rooma orjanduslik v\u00f5i n\u00f5ukogude \u00fchiskond, siis vastatakse alati, et esimene oli halvem. Selle marksistliku vaate t\u00f5ttu (sealjuures suurem osa re\u017eiimivastastest ei loe ennast \u00fcldse marksistideks), mille j\u00e4rgi \u00fchiskonnad arenevad \u00fcha t\u00e4iuslikemaks ja mille juures ajaloolised formatsioonid s\u00f5ltuvad tootmisvahendite arengust, suurem osa erinevaid utopiste j\u00e4\u00e4vad tehnilise tsivilisatsiooni h\u00fcpnoosi ohvriks. Kas otseselt v\u00f5i kaudselt arvatakse, et tehnika areng ja tehniline tsivilisatsioon arenevad k\u00f5rvuti \u00fchiskondlike (sotsiaalsete) suhetega, s.t. mida k\u00f5rgem on tehniline tsivilisatsioon, seda t\u00e4iuslikumad on ka \u00fchiskondlikud suhted.<\/p>\n

Selline ekslik vaade loob v\u00e4\u00e4rj\u00e4relduse enamkultuursetest ja v\u00e4hemkultuursetest rahvastest. Ning sellest omakorda koorub v\u00e4lja veelgi ohtlikum j\u00e4reldus \u2013 \u00f5igus v\u00e4hemkultuursete rahvaste h\u00f5ivamisele, \u00f5igus igasuguste tsiviliseerimisemissioonide l\u00e4biviimisele, millest tekivadki kolonialism, rassism ja shovinism. Nagu vastukaaluks sellele tekivad erinevad kategooriad salap\u00e4rastest j\u00f5ududest, mis juhivad \u00fchiskonna arengut.<\/p>\n

Tegelikult \u00fckski rahvas ei kujuta endast \u00fchtset olendit, kes on varustatud \u00fchtse tahtega. Ja s\u00fc\u00fcdistada rahvast rikutuses on sama, kui nimetada kogu metsa tammikuks ainult seep\u00e4rast, et selles metsas kasvab ka tammi.<\/p>\n

Rahvas koosneb eraldi autonoomsete isiksuste summast, kes on \u00fcksteisega sarnased vaid selles m\u00f5ttes, et nad on elu nimel sunnitud \u00fcksteisega l\u00e4vima. Samal ajal on iga \u00fcksik inimene omaette maailm, varustatud isikup\u00e4raste omadustega. Isegi kaksikud vennad erinevad teineteisest. Seda v\u00e4hem on sarnased erinevate perede liikmed, kes pole veresuguluses. Veelgi rohkem erinevad erinevate rahvaste esindajad.<\/p>\n

Reaalselt n\u00e4eme me inimest vaid bioloogilise olendina, kes erineb teistest elusolenditest sellega, et tal on v\u00f5ime aktiivselt ja isegi sihikindlalt muuta oma elukeskkonda. See v\u00f5ime on asetanud inimese teistest elusolevustest elluj\u00e4\u00e4mise m\u00f5ttes soodsamasse olukorda.<\/p>\n

\u00dcmbritsevat keskkonda aktiivselt \u00fcmber muutes rakendab inimene oma f\u00fc\u00fcsilist j\u00f5udu, mida ta erinevate vahendite ja mehhanismidega oskuslikult suurendab. Sealjuures on inimene rikkunud paljusid looduslikke reegleid ja seadusi, mis seni on aidanud bioloogilisel liigil elus p\u00fcsida. Ta on hakanud ka enesesarnaste liigikaaslaste elu ja vabaduse kallale kippuma. Sellisel kallalekippujal tekkis vajadus enese\u00f5igustuse j\u00e4rele. Selleks enese\u00f5igustuseks said erinevad religioonid, filosoofiad ja ideoloogiad.<\/p>\n

Teatavasti \u00fckski teine bioloogiline liik peale inimese ei kipu oma liigikaaslase elu kallale, kui just see ei toimu tema eluruumi ahendamisel, s.t. kui ei toimu \u00fclerahvastumist.<\/p>\n

Eranditult igale inimesele. Tema rahvuslikule v\u00f5i sotsiaalsele p\u00e4ritolule vaatamata, on omased \u00fched ja samad inimlikud tunded: n\u00e4ljatunne, k\u00fclmatunne, soojatunne, mugavusetunne. Olgugi et iga inimene kannab ja s\u00e4ilitab oma erilist individuaalsust, on temasse kui kariolendisse geneetiliselt sisseprogrammeeritud headus, kaastunne nii oma liigikaaslaste kui ka kogu elusmaailma suhtes, armastus oma vanemate vastu, armastus oma laste ja s\u00f5prade vastu jne. Pole s\u00fcnnip\u00e4raseid kurjategijaid normaalse ps\u00fc\u00fchikaga inimeste seas, s.t nende seas, kes pole just ps\u00fc\u00fchiliselt haiged.<\/p>\n

Igas inimeses on programmeeritud elus\u00e4ilitamise instinkt, mis toimib mistahes ebasoodsates tingimustes. Eranditult igas inimeses on programmeeritud ka vabadusep\u00fc\u00fce.<\/p>\n

Need kaks t\u00f5ukej\u00f5udu on omavahel tihedalt seotud ning m\u00e4\u00e4ravad inimese k\u00e4itumise, tema reageeringute vormi ja sisu, millega ta \u00fcletab tema vabadust ahendavaid ja tema elu ohustavaid takistusi. Olles m\u00f5tlev olend, kes suudab tekkinud olukordi hinnata ja teatud m\u00e4\u00e4ral isegi tulevikku ette prognoosida, p\u00fc\u00fcab inimene igal juhul k\u00e4ituda v\u00f5imalikult ratsionaalsemalt, s.t. valida enamratsio-naalsem k\u00e4itumisviis.<\/p>\n

Kuid ratsionaalsema variandi valik s\u00f5ltub mitmetest tingimustest. Inimene, kes asub tekkinud olukorda hindama, peab teadma ka sellele olukorrale kaasnevaid situatsioone, s.t. ta peab omama t\u00e4ielikku ja igak\u00fclgset informatsiooni. Kui selline informatsioon puudub, siis teeb ta t\u00f5en\u00e4oliselt alati vigu. Sageli ei osata aga ka t\u00e4ieliku informatsiooni olemasolul selles orienteeruda ning v\u00f5imalikult ratsionaalsemat valikut teha. See s\u00f5ltub inimese m\u00f5tlemisv\u00f5imest ja olukorra keerulisusest.<\/p>\n

Kui inimene on tema ees seisva takistuse suuruse hinnanud, siis v\u00f5rdleb ta seda oma j\u00f5u ja isiklike v\u00f5imetega. Leiab ta selle v\u00f5rdluse tulemusena, et takistus on \u00fcletamatu, siis otsib ta takistusest \u00fcmbermineku teid.<\/p>\n

Seega inimene N\u00f5ukogude tingimustes, kui ta p\u00fc\u00fcdleb elus\u00e4ilitamise ja vabaduse poole, kuid leiab n\u00f5ukogude v\u00f5imu olevat \u00fcletamatuna, laiendab oma v\u00f5imalusi mitmesuguste k\u00f5rvalteede leidmise abil: vargus, spekulatsioon, \u00fclemuste \u00e4raostmine, orjat\u00f6\u00f6st k\u00f5rvalehiilimine, pettus jne. Sealjuures tegelevad sellega samuti need, kes ise on punased juuste juurteni.<\/p>\n

Materiaalsete v\u00e4\u00e4rtuste kogumise p\u00fc\u00fce pole muud kui inimese p\u00fc\u00fce oma vabadusi laiendada. Patoloogiline ahnitseminegi kuulub taoliste n\u00e4htuste hulka.<\/p>\n

Et n\u00f5ukogude tingimustes puudub k\u00fcllaldane informatsioon \u00f5igeks otsustuseks, siis vahetatakse see v\u00e4lja primitiivse ratsionalismiga. Inimene selleks, et kaitsta oma loomulikku \u00f5igust elule, hakkab varastama, spekuleerima, ligimesele jalga taha panema jne. On loomulik, et ta ei n\u00e4e, et teine kahejalgne on samasugune inimene kui ta ise. Talle tundub, et k\u00f5ik need teised kahejalgsed, kuigi temaga sarnased, v\u00f5imutsevad tema \u00fcle ja p\u00fc\u00fcavad teda \u00fcha asetada ebainimlikematesse tingimustesse. Teistes inimestes n\u00e4eb ta vaid oma vaenlasi ning on veendunud, et k\u00f5ik soovivad talle halba. Ta maksab neile k\u00e4tte omapoolse halvaga, pisikavalustega ja jala taha panemisega.<\/p>\n

Inimene pole loomu poolest halb, kuid teatud tingimustes muutub ta halvaks ja kuritegelikuks. Kui ta on ilma j\u00e4etud vabadusest ja informatsioonist, et ta ei suudaks endasarnaste \u00fcle \u00f5iglaselt otsustada. Kui teda lollitatakse paljude m\u00fc\u00fctidega, ideoloogiatega ja religioonidega, mis lubavad k\u00fcll talle paradiisi, kuid juhivad ta tegelikult p\u00f5rgusse. Kuigi ta loomu poolest pooldab headust ja usub head s\u00f5na, kuid on sunnitud pidevalt n\u00e4gema, kuidas neid s\u00f5nu kuritarvitatakse ja et neid kannavad tema t\u00f5elised vaenlased. Et ta kunagi ei n\u00e4e neid k\u00f5ige k\u00f5rgemaid vaenlasi ja kurjategijaid, siis suunab ta kogu sapi ja viha nende pihta, keda ta n\u00e4eb ja kes talle vahetult kannatusi meisterdavad, s.t kohalike ja k\u00f5ige madalama astme \u00fclemuste pihta. N\u00f5ukogude patrioot v\u00f5ib k\u00fcll k\u00f5igutamatult uskuda k\u00f5rgemat v\u00f5imu ja tema rikkumatust, kuid tavaliselt vihkab ta selle v\u00f5imu alamaid l\u00fclisid, tema konkreetseid kohalikke esindajaid \u2013 meistreid, tsehhi\u00fclemaid, majavalitsejaid, miilitsamehi, partorge, rajoonikomitee sekret\u00e4re jt.<\/p>\n

Inimest on raske ja isegi v\u00f5imatu sundida tegema seda, mida ta peab ebamoraalseks. Mistahes surma\u00e4hvardusel ei saa sundida n\u00e4iteks ema v\u00f5i isa omalast tapma v\u00f5i poega oma isa-ema tapma. M\u00f5eldamatu, et s\u00f5ber reedaks oma t\u00f5elise s\u00fcdames\u00f5bra. Inimene ei tee kunagi kurja sellele, kellega ta ennast samastab, kelle arvamust kalliks peab.<\/p>\n

Asi on selles, et inimene isegi k\u00f5ige \u00fcllamates p\u00fcrgimustes j\u00e4ljendab kedagi, kes talle imponeerib ja kelles talle meeldib n\u00e4ha iseennast. Igal inimesel on selline kangelane, kelle sarnaseks ta tahaks saada. Selleks v\u00f5ib olla isa, vanem vend, s\u00f5ber, m\u00f5ni raamatukangelane. Inimene samastab enda sellise kangelasega. Kui see kangelane aga suhtub inimestesse halvasti, siis teeb sedasama ka tema j\u00e4ljendaja. Re\u017eiim m\u00f5istab seda mehhanismi ja kasutab suure eduga enda huvides, luues kunstlikult sobivaid kirjanduslikke kangelasi.<\/p>\n

Re\u017eiim on inimesed asetanud l\u00f5hestatud olukorda, sundides neid tegema igasuguseid alatusi ning igati takistades inimeste l\u00e4henemist. Selle tulemusena n\u00e4evad inimesed \u00fcksteises vaenlasi. Inimene on meelestatud nii, et leiab, et miks just tema peaks teisele head tegema, kui see talle sedasama ei tee ja on pigem valmis vajaduse korral teda maha tallama.<\/p>\n

Oma kasvatuss\u00fcsteemiga, kus valitsevad pealekaebamine, \u00e4raostmine ja v\u00e4givald, on re\u017eiim inimestesse sisendanud usaldamatuse \u00fcksteise suhtes, kahtlustamise, vaenulikkuse. Ja selliste m\u00f5\u00f5dupuudega l\u00e4henevadki inimesed \u00fcksteisele \u2013 juba eelnevalt teises inimeses vaenlast n\u00e4hes. Loomulikult tajub toogi seda \u00f5hkuvat vaenulikkust ja reageerib vastavalt. Tuleb nii v\u00e4lja, et kaks normaalset inimest on valmis teineteist nahka pistma ainu\u00fcksi seep\u00e4rast, et ei n\u00e4e ega oska n\u00e4ha teises iseennast<\/p>\n

Sellise olukorra tekkimisele aitab kaasa re\u017eiimi sihikindel t\u00f6\u00f6 perekonna lagundamisel. Majanduslike ja administratiivsete meetmete abil sunnitakse emasid t\u00f6\u00f6tama tootmises, lapsi aga j\u00e4tma t\u00e4nava ja riigi kasvatada. Perekondlikke sidemeid p\u00fc\u00fctakse l\u00f5hkuda k\u00f5igest v\u00e4est. Lapsed n\u00e4evad v\u00e4he oma vanemaid, sageli vaid \u00f6\u00f6bitakse koos. Perekonnasidemete l\u00f5dvenemine on aga soodne pinnas vaenu ja viha vohamisele.<\/p>\n

Juhul kui inimene samastab end teise inimesega, kui ta teises n\u00e4eb enesesarnast, siis viha kaob. N\u00e4iteks vihkasid venelased s\u00f5ja ajal sakslasi lausa elajaliku vihaga, pidades neid p\u00f5rgu sigitisteks, s.t. ei n\u00e4inud neis inimesi. Paljud sakslased, kes end venelastele vangi andsid, l\u00f6\u00f6di raevukate vastaste poolt maha juba vangip\u00f5lve esimestel minutitel. Peale seda, kui needsamad tapjad sakslastega otsesesse kontakti astusid vangivalvuritena, hakkasid nad pikapeale ka sakslastes n\u00e4gema samasuguseid s\u00f5dureid, nagu nad isegi olid. Siis juhtus, et pakuti vangidele isegi suitsu ja s\u00fc\u00fca. Enese\u00f5igustuseks aga r\u00e4\u00e4kisid: “Kui ta juba ellu j\u00e4i, siis tahab temagi suitsu teha ja s\u00fc\u00fca, temagi on ju inimene ning k\u00fcllap tedagi, fritsu, ootavad kodus v\u00e4ikesed fritsukesed!” Selliselt toimuski personifikatsioon \u2013 teise samastamine iseendaga.<\/p>\n

Taoline on ka vene-probleem Eestis. Eestlased n\u00e4evad venelases oma p\u00f5list ja hirmsat vaenlast. Venelased omakorda n\u00e4evad eestlases reeturit ja fa\u009eisti. Vastastikuse viha tulemusena s\u00e4ilib pidev pinge ja toimuvad pidevad kokkup\u00f5rked eestlaste ja venelaste vahel. Kuid tarvitseb vaid eestlasel ja venelasel \u00fcksteisega l\u00e4hemalt tutvuda, teineteist kasv\u00f5i t\u00fchjas-t\u00e4hjas abistada ja juba toimubki \u00fcksteise “inimestamise” akt. Ja see eestlane seda venelast enam oma isiklikuks ja rahvusvaenlaseks ei loe, \u00f6eldes, et ka venelaste seas on h\u00e4id inimesi. Ja venelased omakorda leiavad, et nende fa\u0161istide seaski on t\u00e4iesti m\u00f5istlikke inimesi.<\/p>\n

Samas t\u00e4henduses tuleks vaadelda ka rahvuskultuuriga kelkimist. Palju halba toob see rahvustevahelistesse suhetesse. Teatav osa rahvuslikust haritlaskonnast, kes kultuuriga tegeleb, propageerib ja sisendab m\u00f5tet, et tema rahva kultuur on k\u00f5ige k\u00f5rgem, k\u00f5ige erakordsem ja et teiste rahvaste kultuurid on kasv\u00f5i v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, aga madalamal tasemel. Leitakse, et naabritel on harjumused ja traditsioonid metsikud. N\u00e4iteks kostub tihti, et kasahhid on metslased, kuna s\u00f6\u00f6vad k\u00e4tega, et venelased on kultuuritud, kuna ei oska kasutada nuga ja kahvlit. Venelased arvavad, et eestlased on ebas\u00f5bralikud, kinnised ja vaid j\u00e4ljendavad teisi ise oma kultuuri omamata. Eestlased \u00e4rplevad, et nende keel on kauneim ja k\u00f5la ilu poolest teisel kohal peale itaalia keelt, vene keel aga j\u00e4me. Venelased peavad eesti keelt siutsuvaks ja turueidelikuks\u2026K\u00f5ik see on tingitud nii eest kui ka vene “kultuurikandjate” n\u00f5medusest.<\/p>\n

Oma rahva kultuuri tavaliselt hinnatakse \u00fcle ja kiputakse selles n\u00e4gema midagi erilist, mis nagu iseloomustaks ka rahvuslikku erilisust ning seega ka teatavat \u00fcleolekut teistest rahvustest.<\/p>\n

\u00dcldiselt ei peaks kultuuri \u00fcle targutama. Kultuurgi pole midagi muud, kui rahva, \u00fchiskondliku kihi omavahelise suhtlemise keel. Need on suhtlemisreeglid, mis meenutavad t\u00e4navaliikluse eeskirju. \u00dcksteisega erinevatel ajenditel suhtlevad inimesed peavad neid reegleid austama. Vastasel juhul tekivad l\u00f5putud arusaamatused, mis nagu t\u00e4navaliiklusreeglite rikkumisegi puhul v\u00f5ivad l\u00f5ppeda avariidega ja inimohvritega.<\/p>\n

Iga rahvas on oma k\u00e4itumise ja suhtlemise reeglid hoolikalt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ja lihvinud. Seda on tehtud kohalikest nii looduslikest kui ka sotsiaalsetest tingimustest l\u00e4htudes. Tingimuste muutudes muutuvad ka need suhtlemisreeglid, s.t. kultuur. N\u00e4iteks k\u00fclat\u00e4naval inimesed tavaliselt teretavad \u00fcksteist, sealjuures isegi v\u00f5\u00f5rad. Linnatingimustes on see praktiliselt v\u00f5imatu. Linnas mitteteretamist ebakultuurseks ei loeta, seevastu maal oleks see m\u00fchaklikkuse tunnus. V\u00f5i teine n\u00e4ide: linnapeldiku kasutamine on linnakodanikule tavaline asi, eskimole n\u00e4ib see aga lihtsalt metsik, kui m\u00f5ni linnaelanik tema maja \u00fcmber klosetti otsib.<\/p>\n

Suhtlemisreeglid v\u00e4ljenduvad nii n\u00e4itlikes keelusiltides (nagu: S\u00fclitamine keelatud!) kui ka raamatutes, teatrietendustes, filmides, muusikateostes, m\u00e4ngudes ja traditsioonides.<\/p>\n

Kultuurim\u00f5iste on seega \u00fcsna suhteline. N\u00e4iteks inim\u009eestid ja miimika, mis on \u00fches kohas k\u00f5igile m\u00f5istetavad, v\u00f5ivad teisal esile kutsuda hoopis vastupidise reaktsiooni. N\u00e4iteks p\u00e4raniaetud silmad t\u00e4hendavad hiinlastele raevu. Seep\u00e4rast peavadki hiinlased eurooplasi nende suurte silmade p\u00e4rast tigedateks. V\u00f5i nagu \u00fches indiaanlaste suguharus peetakse inimese peale s\u00fclitamist suurimaks lugupidamise v\u00e4ljenduseks. Katsuge aga s\u00fclitada eurooplasele v\u00f5i hiinlasele n\u00e4kku\u2026<\/p>\n

Samasugune lugu on ka keelega. Eskimote keel\u00a0 sisaldab sadu nimetusi lume ja j\u00e4\u00e4 erinevate seisundite kohta, mis aga puuduvad teistes nn. Kultuurkeeltes. Keel on \u00fcmbritseva kajastus ning informatsiooni edasiandmise vahend. Ja ta on t\u00e4iuslik ka k\u00f5ige “metsikuma” rahva juures. Seep\u00e4rast pole p\u00f5hjust oma rahvuskeele ja kultuuriga teiste ees eputada.<\/p>\n

Ja pole t\u00f5epoolest t\u00e4htis kuidas keegi s\u00f6\u00f6b: kas k\u00e4tega, kahvliga, lusikaga v\u00f5i pulgakestega, pole t\u00f5esti t\u00e4htis, kuidas keegi joob: kas pitsist v\u00f5i teeklaasist, kas \u00fche s\u00f5\u00f5muga v\u00f5i v\u00e4ikeste lonksudega. \u2013 T\u00e4htis on, et inimene saaks s\u00f6\u00f6nuks, joonuks ning oleks rahul.<\/p>\n

Kultuuris tuleks rangelt j\u00e4lgida vaid \u00fchte p\u00f5him\u00f5tet: kas mingi norm, reegel, harjumus v\u00f5i traditsioon on suunatud inimese, tema vabaduse ja elu vastu v\u00f5i mitte. Meie loeme n\u00f5ukogude esimese mai rongik\u00e4iku, parteikoosolekut, kohtuistungit jms. Ebakultuuri v\u00e4ljenduseks, kuna selline suhtlemisvorm alandab inimest ja on suunatud inimese vastu.<\/p>\n

Sol\u017eenits\u00f5ni vene keelt loeme me \u00fcheks kultuursemaks keeleks, sest ta r\u00e4\u00e4gib t\u00f5de ja kaitseb inimisiksust, tema vabadust ja elu. Samal ajal tundub sama keel Ljonka suust vastikuna, kuna see on okupandi ja v\u00e4givallatseja keel. Samal p\u00f5hjusel p\u00f5lgame eesti keelt end okupandile m\u00fc\u00fcnud eestlase suust, sest see on orja ning tallalakkuja keel, vahend, mille abil hoitakse meie rahvast orjuses.<\/p>\n

On vaid \u00fcks t\u00f5de \u2013 inimlikkus iga\u00fche suhtes, kes ei tungi kallale kellegi teise vabadusele ega elule. Ja kui kuidagi ei raatsita loobuda m\u00f5ne lemmiks\u00f5nast “KULTUUR”, siis lugegem kultuurseks ainult seda, kes pole ori ja v\u00f5itleb orjuse vastu, kes ei taha ka ise olla orjapidaja ega j\u00e4relvaataja\u2026<\/p>\n

Nagu eeltoodud arutlustest n\u00e4htub on k\u00f5ik rahvuskultuurid, nende eriilmelisusele vaatamata oma p\u00f5hiolemuselt \u00fchev\u00e4\u00e4rsed, sest nad k\u00f5ik t\u00e4idavad oma rahvaste eksistentsi p\u00f5hitingimust.<\/p>\n

Rahvustevahelised erinevused on praktiliselt vaid v\u00e4lised ja formaalsed. Mistahes rassist v\u00f5i rahvusest inimesed on \u00fcldiselt v\u00f5ttes \u00fchtemoodi inimlapsed ja vaid olles l\u00fchin\u00e4gelike rahvuslike kultuurireeglite m\u00f5ju all, hakkavad kandma endis m\u00fc\u00fcte rahvuste v\u00e4\u00e4rtuselisest erinevusest. See kultuurireeglite l\u00fchin\u00e4gelikkus toob inimestele vaid h\u00e4da ja kannatusi.<\/p>\n

V\u00f5ib tekkida t\u00e4iesti loomulik k\u00fcsimus: Kui k\u00f5ik inimesed on \u00fchesugused, kas tasub siis \u00fcldse oma rahvust s\u00e4ilitada? Vastus saab siin olla ainult \u00fcks \u2013 rahvuse ja iga rahva s\u00e4ilitamine on h\u00e4davajalik nagu on h\u00e4davajalik iga \u00fcksiku perekonna s\u00e4ilitamine. P\u00f5hjuseid on siin mitu.<\/p>\n

Esimeseks on t\u00f5siasi, et inimesi on maakeral palju. Erinevad nad k\u00f5ik \u00fcksteisest mitte ainult f\u00fc\u00fcsiliste (rassiliste) tunnuste j\u00e4rgi, vaid ka keeleliste, kultuslike tunnuste ja traditsioonide poolest, mis on v\u00e4lja kujunenud tuhandete aastate jooksul. Neist loobuda ei suudaks inimesed kasv\u00f5i samadel p\u00f5hjustel, nagu oleks ebareaalne kogu maakera elanikkonda sundida r\u00e4\u00e4kima mingis \u00fches keeles ning elama mingisuguse \u00fchise standardi j\u00e4rgi.<\/p>\n

Iga inimene p\u00fc\u00fcab s\u00e4ilitada oma v\u00e4ljakujunenud isiksust. Ja iga\u00fcks l\u00e4heneb eelk\u00f5ige sellele, kes on talle l\u00e4hedasem. \u00dchte rahvuskeelt r\u00e4\u00e4kivad inimesed n\u00e4evad tahes-tahtmata alati oma kaasmaalastes enaml\u00e4hedasi inimesi kui teiste rahvaste esindajais. Teisest rahvusest isikuis n\u00e4hakse eelk\u00f5ige v\u00f5\u00f5raid, paremal juhul nende suhtes lojaalseid isikuid. Ja samal moel nagu \u00fche perekonna liikmed annavad abi ja tunnevad kaasa eelk\u00f5ige oma l\u00e4hedastele, nii teevad ka \u00fche ja sama rahvuse esindajad oma h\u00f5imukaaslaste suhtes.<\/p>\n

Assimileerumine osutub v\u00f5imalikuks ainult sel juhtumil, kui rahvas on sunnitud elama mingi teiserahvuselise riigi koosseisus ja selle teise riigi esindajaid on k\u00fcllalt palju. Assimileerimise protsessiga kaasneb paratamatult konfliktsituatsioone isiksuste tasandil. Kuna oma riigi poolt igasugust toetust leidev v\u00f5\u00f5ras, assimileeriv rahvas hakkab majanduslike ja poliitiliste vahenditega avaldama survet, siis leiab aset v\u00e4givaldse assimileerimise protsess, mille k\u00e4igus haarab v\u00f5\u00f5ras oma k\u00e4tte k\u00f5ik v\u00f5tmepositsioonid antud riigis.<\/p>\n

Igale kuitahes rahumeelsele v\u00e4givallale osutatakse vastupanu. Keegi ei soovi vabatahtlikult omast loobuda. V\u00e4liselt rahulik kooseksisteeriminegi sellistes tingimustes kujutab endast pingerikast ps\u00fchholoogilist s\u00f5da, mis h\u00f5ivab kogu riigi elanikkonna. V\u00f5ib-olla pole selles s\u00f5jas tapetuid f\u00fc\u00fcsilises m\u00f5ttes, kuid kes suudaks kokku lugeda ps\u00fchholoogiliselt tapetud ohvrite hulka. Nii assimileeriv rahvas kui ka assimileeritavad moodustavad asjaolude sunnil suurearvulisi rahvuslikke klikke, kes kasutavad k\u00f5iki v\u00f5imalusi, et teise rahvuse esindajaid alla suruda. N\u00e4iteks v\u00f5iks tuua ettev\u00f5tted, kus \u00fchtedes p\u00f5hiline kontingent on venelased, teistes eestlased. Neis s\u00f5ltub t\u00f6\u00f6lev\u00f5etavate inimeste rahvusliku kuuluvuse j\u00e4rgi tehtav valik p\u00f5hiliselt ettev\u00f5tte juhtkonna rahvuskuuluvusest. Sellise v\u00f5itluse tulemuseks on kohutavalt suur hulk isiklikke trag\u00f6\u00f6diaid.<\/p>\n

Assimileerimisprotsess v\u00f5ib venida sajanditepikkuseks. See aga t\u00e4hendab pidevat pingulolekut, pidevaid trag\u00f6\u00f6diaid ning teatud tingimustes v\u00f5ib puhkeda ka halastamatu tapatalgu, kus saavad hukka nii s\u00fc\u00fcdlased kui ka s\u00fc\u00fctud. Assimilatsiooni pingelistes tingimustes mingid arukad arutlused ei aita \u2013 m\u00f5istuslikkus on asendatud siin emotsioonidega.<\/p>\n

Seep\u00e4rast tuleb rahvale v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suteede pakkumisel l\u00e4htuda reaalsest inimesest ja reaalsest h\u00e4dast ning mitte suruda teda ebaloomulikesse raamidesse tema vaba valiku kitsendamist motiveerides tulevaste p\u00f5lvkondade v\u00f5imaliku heaolu meloodiatega.<\/p>\n

Igal rahval on looduse ja saatuse poolt ettem\u00e4\u00e4ratud missioon. Selleks on iga rahvas varustatud oma keele ja oma kultuuriga. Ja kellelgi pole \u00f5igust seda olukorda l\u00f5hkuda.<\/p>\n

K\u00f5ige arukam rahva s\u00e4ilitamise tingimus on suver\u00e4\u00e4nses rahvusriigis elamine. Rahvusriikide h\u00e4vitamine on sama lubamatu kui perekonnagi h\u00e4vitamine.<\/p>\n

K\u00f5ige reaalsem vahend v\u00e4givalla ja kurjuse h\u00e4vitamiseks maailmas on sellise \u00f5iguse tunnistamine, mille j\u00e4rgi rahvad igast rahvusest saavad elada oma suver\u00e4\u00e4nses rahvusriigis, ilma p\u00fc\u00fceteta oma naabreid h\u00f5ivata.<\/p>\n

Rahvas pole arg. \u00d5igemini arguse ja rikutuse m\u00f5isteid ei saa kasutada rahva juures, kuna rahvas pole \u00fcksikolend vaid on indiviidide summa, milles iga\u00fchte tulev vaadelda eraldi ja individuaalselt. Nagu juba mainitud, on igas inimeses geneetiliselt sissekodeeritud instinktid ja p\u00fc\u00fcdlused nagu eneses\u00e4ilitamisinstinkt, p\u00fc\u00fcdlus vabaduse poole, p\u00fc\u00fcdlus takistuste \u00fcletamisele, heaolule, halastamatus v\u00e4givalla suhtes jne.<\/p>\n

Inimesed realiseerivad neid instinkte iga\u00fcks eraldi, kuid h\u00e4davajalikel juhtumeil ka enesesarnastega koopereerudes. N\u00f5ukogude inimene on riigi poolt asetatud v\u00e4ljakannatamatutesse tingimustesse, kus koopereerumisv\u00f5imalused on viidud miinimumini. Kui ta p\u00fc\u00fcab elada nende talle ettekirjutatud kaanonite j\u00e4rgi, siis on tema elu \u00fcks pidev f\u00fc\u00fcsiliste kannatuste ahel, mille p\u00f5hjustavad k\u00fclm, n\u00e4lg ja v\u00e4givald. Otse re\u017eiimile vastu hakata ta aga ei s\u00f6anda \u2013 riigimehhanism h\u00f5\u00f5ruks ta momentaalselt pulbriks. Kuna inimene on ilma j\u00e4etud t\u00f5ep\u00e4rasest informatsioonist, siis ei oska ta ka olukordi \u00f5igesti hinnata.<\/p>\n

Nendes tingimustes j\u00e4\u00e4b n\u00f5ukogude inimesele vaid \u00fcks v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s \u2013 rabeleda oma f\u00fc\u00fcsilise olemasolu eest ning kindlustada end f\u00fcsioloogiliste vajaduste miinimumiga: toiduga. peavarjuga, perekonnaga. Ja sellesse v\u00f5itlusse l\u00fclitub ta otsekohe peale oma vahemate hoole alt v\u00e4ljumist. Ja selleks kulub tema kogu vahvus, leidlikkus ja tarkus.<\/p>\n

N\u00f5ukogude inimese nutikust selle kavala v\u00f5itluse pidamisel v\u00f5ib kadestada iga jesuiit. Ta on pehme kui on vaja pehmust, julm kui on vaja julmust, lihtne kui on vaja lihtsust, diplomaat seal, kus l\u00e4heb vaja diplomaatiat, demagoog seal, kus on vaja demagoogiat. Ebasoosivatest tingimustest hoolimata oskab ta koguda endale mingi varanduse, leiab v\u00f5imaluse end igasuguste asjadega varustamiseks, et mitte alasti olla, hangib toiduaineid, et mitte n\u00e4lga surra, petab \u00fclemusi, veab v\u00f5ime ninapidi, varastab k\u00f5ike, mida varastada annab, spekuleerib ja nii saavutab isegi n\u00f5ukogude m\u00f5istes rikkuse.<\/p>\n

Miljonid inimesed l\u00e4hevad riski peale v\u00e4lja, kuigi teavad, et riiki varastades ootavad vahelej\u00e4\u00e4misel tohutud kannatused, tihti isegi surm. Drakoonilistele seadustele vaatamata riskeeritakse ometi k\u00f5iges \u2013 varguses, omataolistele kallale tungides, enesekaitsel. Kuritegevuse maht ja mastaabid kasvavad aastast aastasse. Kuid inimene on realist. Varastades ja riskeerides ta teab, et on v\u00f5imalus ka kuivalt veest v\u00e4ljuda ja saaki kasutada, et kuidagiviisi rahuldust leida oma n\u00f5udmistele.<\/p>\n

Kui sellisele n\u00f5ukogude inimesele m\u00f5ni opositsion\u00e4\u00e4r teeb ettepaneku l\u00fclituda re\u017eiimivastasesse v\u00f5itlusesse, siis ta keeldub tavaliselt ainu\u00fcksi seep\u00e4rast, et ei n\u00e4e kuidas realiseerida seda v\u00f5itlust. Ta ei keeldu argusest, vaid pakutavat hinnanud, ta leiab, et v\u00f5itlusse l\u00fclitumine n\u00e4iteks mingi surnud abstraktsiooni nimel oleks lollus sest teab, et see v\u00f5ib maksta ta pea. \u00d5ige tihti ei t\u00f5uka inimest v\u00f5itlusest eemale mitte h\u00e4daoht, vaid ettepaneku ebareaalsus. Seda enam, et talle pakutakse konkreetse tegevuse asemel mingit abstraktset v\u00f5itlust nagu moraalset t\u00e4iustumist, filosoofilist targutamist v\u00f5i re\u017eiimi kriitikat. Kriitika kriitikaks, kuid ta soovib n\u00e4ha konkreetseid teid. Neid talle aga ei n\u00e4idata, sest ettepaneku tegijad ise ka neid ei tea ega oska v\u00f5itlust pidada. Opositsion\u00e4\u00e4rid ise h\u00f5ljuvad tihti abstraktsioonide pilvedel ja reeglina viidavad v\u00f5itlemise asemel aega \u00e4geda polemiseerimisega, kus asjalikud argumendid on asendatud emotsioonidega.<\/p>\n

Rahvale on vaja konkreetseid tegevusplaane. Ja rahvas peab juba teatud tegusid n\u00e4gema, neid tunnetama. Alles siis sekkub ta v\u00f5itlusse. K\u00f5rged abstraktsed asjad talle ei sobi. Talle on vaja tegu ja eeskuju. Ja nimelt tarka, v\u00f5itlevat, tabavat eeskuju, mitte aga meeleheidet j\u00f5uetut, mis paiskab kangelase vaid re\u017eiimi t\u00e4\u00e4kide otsa. Mitte kuitahes mehist kannatamise eeskuju pole talle vaja, vaid eelk\u00f5ige n\u00e4idet, kuidas tekitada re\u017eiimile m\u00e4rgatavat kahju.<\/p>\n

N\u00f5ukogude inimene sarnaned eelajaloolisele metslasele. N\u00f5ukogude v\u00f5im kujutab endast talle neid \u00fcletamatuid ja saladuslikke loodusj\u00f5ude, millele ta on sunnitud alluma nagu tema metslasest eellane kummardas oma puuslikku. Kummardas, kui m\u00f6llasid loodusj\u00f5ud, kuid n\u00fcpeldas ja maksis talle k\u00e4tte oma eba\u00f5nnestumiste eest muul ajal.<\/p>\n

T\u00e4nu propagandale ja muu informatsiooni puudumisele on v\u00f5im kasvanud \u00fcletamatuks kaljuks. Piisab aga sellest kui v\u00f5imul paljastuvad m\u00f5ned eba\u00f5nne v\u00f5i n\u00f5rkuse hetked, kui n\u00f5ukogude inimene juba plaksutab r\u00f5\u00f5msalt k\u00e4si v\u00f5i hakkab tema peale isegi urisema, hoolimata oma usust v\u00f5imu k\u00f5ikv\u00f5imsusse. Midagi taolist v\u00f5is t\u00e4hele panna n\u00e4iteks Sahharovi ja Sol\u017eenits\u00f5ni vastaste kampaaniate ajal.<\/p>\n

Tegelikult v\u00f5ib-olla k\u00fcmned miljonid ainult ootavad, millal neid Kremli kantsi peale tormijooksule viidaks. Ja vaid re\u017eiimivastaste l\u00fchin\u00e4gelikkus, nende politiseerimine konkreetse tegevuse asemel, nende asjaarmastajalik v\u00f5itlustase t\u00f5ukab neid rahvast eemale. Kui isegi haritud ja \u00f5petatud haritlased, kelledesse \u00fcldiselt suhtutakse lugupidavalt, ei suuda end rohkemas ilmutada kui hambutus re\u017eiimi poole urisemises, mida siis veel n\u00f5uda rahvalt? Rahvas on aga juba praegu valmis plahvatama. Ja oleks h\u00e4da kui ta plahvataks, meie intelligendid aga osutuksid j\u00e4nnipunnideks ega asuks teda juhtima. L\u00f5pptulemusena voolaks terve meri verd ja notitaks maha nii s\u00fc\u00fcdlased kui ka s\u00fc\u00fctud.<\/p>\n

Mitte rahvalt pole vaja oodata ja n\u00f5uda v\u00f5itlust, vaid esmaj\u00e4rjekorras neilt, kes teisi \u00fcles kutsuvad v\u00f5itlusele. Neilt tuleb n\u00f5uda v\u00f5itlusviiside tundmist, illegaalsete v\u00f5itlusstruktuuride loomist, v\u00f5itluse enese loomist. K\u00fcll rahvas kaasa tuleb, kui juba tegu n\u00e4eb.<\/p>\n

Me peame rahvast \u00f5ppima n\u00e4gema sellisena nagu ta on. Kuritegelik on teda nii idealiseerida kui ka n\u00e4ha temas vaid pahelisust.<\/p>\n

Iga re\u017eiimivastane vaadaku ennast erapooletult ja otsustagu, kas mitte tema ise paheline pole, kas elab ta ise nende v\u00e4ljakuulutatud reeglite j\u00e4rgi, n\u00e4eb ta ise neid vabanemise teid, millele ta rahvast kutsub, on ta ise \u00f5ppinud tundma \u00fchiskondlikke n\u00e4htusi ja teeb ta \u00fcldse midagi konkreetset peale rahva siunamise? On h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne t\u00f5deda, et see re\u017eiimivastaste armee, k\u00fcmned tuhanded opositsion\u00e4\u00e4rid, sealjuures veel p\u00f5hiliselt tehnilise intelligentsi hulgast, kes pusivad omakirjastuse v\u00e4ljaandmisega, pole suutnud siiani luua oma tr\u00fckikodasid ja oma v\u00e4ljaandeid paljundada massilistes tiraa\u009eides. Selle asemel tikitakse ikka vaid tr\u00fckimasinal ja fotokoopiate tegemine on j\u00e4\u00e4nud pea ainsaks meetodiks. Samal ajal pole t\u00fcpograafilised v\u00f5imalused hoopiski nii keerulised ja on t\u00e4iesti realiseeritavad. Selleks on vaja paari inimest, kes oma j\u00f5ududega v\u00f5iksid leida sobivad menetlused ning luua tr\u00fckikoja materiaalse baasi. H\u00e4biks on see asjaolu kasv\u00f5i juba sellep\u00e4rast, et isegi Ivan Grozn\u00f5i aegsete tehniliste vahenditega tr\u00fckiti raamatuid, meie ajal aga ei suudeta tr\u00fckikoda luua. Tr\u00fckitoodangu efekt paljundatuna tuhandetes eksemplarides on sada tuhat korda suurem praeguse omakirjastuse tasemega v\u00f5rreldes. Huvitav, kas on \u00fcldse m\u00f5ni proovinud graveerimise kunsti laokirja t\u00e4htede valmistamiseks, v\u00f5i proovinud luua ERA-taolist elektrofotograafia p\u00f5him\u00f5ttel t\u00f6\u00f6tavat aparaati, v\u00f5i proovinud lametr\u00fckki, v\u00f5i kasv\u00f5i klaasitr\u00fckki, v\u00f5i kasutanud hektograafi tr\u00fckimasina k\u00f5rval?!<\/p>\n

V\u00e4hem tuleb rahva \u00fcle kurta ja rohkem iseennast puhastada rikutusest, lodevusest, laiskusest, piiratusest. Iseendil tuleb vabaneda “V\u00d5IMATUSE” ps\u00fchholoogilisest barj\u00e4\u00e4rist, mida re\u017eiim meie ajudesse on siirdanud. See on p\u00f5hiline ja esmat\u00e4htsusega v\u00f5itlus\u00fclesanne k\u00f5igile re\u017eiimivastastele. Peale hingelist ja ps\u00fchholoogilist enesepuhastust l\u00e4heb vaja igap\u00e4evast sihiteadlikku “musta” t\u00f6\u00f6d: illegaalsete v\u00f5itlusgruppide loomisel, kes oleksid v\u00f5imelised t\u00e4itma mistahes eesseisvat \u00fclesannet.<\/p>\n

Ei ole re\u017eiim k\u00f5ikv\u00f5imas ega ole rahvas \u00fcdini rikutud.<\/p>\n

On vaja k\u00f5igil mehistuda ja meie vastane \u2013 re\u017eiim \u2013 muutub k\u00e4\u00e4buseks.<\/p>\n

V\u00f5idelda ja v\u00f5ita saavad vaid need, kes seda teha oskavad. Selleks, et osata on vaja pingsalt \u00f5ppida ning teadmisi koguda. Ilma teadmiste ja oskusteta ei suuda me vaenlast v\u00f5ita. Meie ise aga kannatame tihti isikliku alav\u00e4\u00e4rsuskompleksi all ning isegi ei tee katset v\u00e4ljuda re\u017eiimi poolt sisendatud raamidest.<\/p>\n

Oleme intelligendid, lahendame pead p\u00f6\u00f6ritama panevaid tehnilisi probleeme, k\u00fclastame kosmost, k\u00e4ime ookeanide p\u00f5hjas, siirdame inims\u00fcdameid, loome t\u00e4iuslikke elektronarvuteid, sukeldume aju saladustesse ja uurime p\u00e4rilikkust \u2013 kuid \u00fchiskondlikes k\u00fcsimustes k\u00e4itume kui metslased. Re\u017eiimivastasele v\u00f5itluselegi vaatame nagu lasteaia kasvandikud vaatavad auruvedurit \u2013 suure hirmu ja imestusega: oi, mis ime see on!<\/p>\n

Olles piiratud re\u017eiimi mitmesugustest tabudest, ei suuda me neid endis kuidagi \u00fcletada. Milleks on siis meile looduse poolt antud ajud, intellekt, j\u00f5ud, tahe?<\/p>\n

K\u00f5ik, kes oma vabaduse eest v\u00f5itlusse ei astu, ei oma ka \u00f5igust lugeda ennast t\u00e4isvereliseks inimeseks. Ta on vaid ori, re\u017eiimi r\u00e4\u00e4kiv inventar. Ja ta on seda hoolimata mistahes \u00f5igustusest, sellest, kuidas ta ka ennast ei \u00fclistaks, milliseid leiutisi ka ei looks, milliseid teaduse k\u00f5rgusi ka ei vallutaks, milliseid keni abstraktsioone ja utoopiaid ka ei ehitaks\u2026<\/p>\n

Rahvas tuleb meiega, kui n\u00e4eb meie j\u00f5udu ja otsustavust. J\u00f5udu on meil k\u00fcllaga. Seda tuleb vaid ilmutada ning suunata vajalikus suunas selleks, et neetud re\u017eiim kukuks!<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

XI-2\u00a0 VEEL RAHVAST KUI LAKEIST<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Igal rahval on just selline valitsus, mida ta v\u00e4\u00e4rib \u2013 nii k\u00f5lab tuntud vanas\u00f5na. Ja SEE ON KARM, HALASTAMATU T\u00d5DE!<\/p>\n

Eestlased andsid praktiliselt ilma vastupanuta k\u00e4est oma suver\u00e4\u00e4nsuse ning allusid okupandile. Peaaegu kogu rahvuslik j\u00f5ud ja energia l\u00e4ks totalitaarse koloniaalre\u017eiimi jagamatusse valdusse. Meie vaenlase tugevus koosneb meie j\u00f5ust. Rahvas rakendab kogu energia oma verivaenlase heaolu tootmiseks. Sellega maksab ta \u00f5iguse eest elada orjalikku elu.<\/p>\n

V\u00e4he sellest, et eestlased oma usina t\u00f6\u00f6kusega loovad oma vaenlasele heaolu, nad teenivad ka ustavalt re\u017eiimi selle koloniaal-administratiivaparaadi j\u00e4relvaatajate rollis. Meie rahvale on h\u00e4biks eestlastest t\u0161inovnikud, tehniline intelligents, prokur\u00f6rid, julgeoleku- ja miilitsat\u00f6\u00f6tajad jt., kes oma ametikohustusi t\u00e4idavad veelgi agaramalt ja p\u00fc\u00fcdlikumalt kui idapoolt saadetud venelastest ametivennad.<\/p>\n

Okupant tunneb end allutatud maal alati halvasti kui ei j\u00e4tku k\u00fcllaldast hulka p\u00e4rismaalastest reetureid, kes tal aitavad tungida rahva k\u00f5ikidesse kihtidesse ja pooridesse ning kes ronivad kasv\u00f5i nahast v\u00e4lja, et aga \u00e4ra teenida isanda armulikkust. Eks nimelt ka eestlaste s\u00fcdametunnistusel lasu s\u00fc\u00fc nimekirjade koostamisel, millede j\u00e4rgi lasti maha v\u00f5i k\u00fc\u00fcditati itta k\u00fcmneid tuhandeid eesti patrioote. Eestlased aitasid organiseerida kolhoose, eestlased v\u00f5tsid \u00e4ra varanduse teistelt eestlastelt, eestlased langetasid kohtuotsuseid, kuulasid \u00fcle ja m\u00f5nitasid oma kaasmaalasi. See olukord j\u00e4tkub t\u00e4nap\u00e4evalgi.<\/p>\n

Iga\u00fcks v\u00f5ib endale ette kujutada, mis oleks kui re\u017eiimil poleks kasutada rahvuslike reeturite abi: venelane ei tunne keelt, ei tea, kes on kes ja tal ei \u00f5nnestu nii kergelt rahvast endale allutada.<\/p>\n

Rahvas on \u00e4ra hirmutatud. Ja kuigi ta sisemiselt vihkab kolonialismi ning on totalitarismi veendunud vastane, teenib ta sellest hoolimata alandlikult ja orjalikult riiki.<\/p>\n

Inimene saab s\u00fcndides kaasa vaid teatud ps\u00fc\u00fchilised kalduvused, mis on programmeeritud vanemate geenides. Teda \u00fcmbritsevalt keskkonnalt: vanematelt, s\u00f5pradelt, koolilt, riiklikult propagandamasinalt omandab ta peale keele ka vaated ja m\u00f5tlemisviisi. Need v\u00e4lised m\u00f5jutused tungivad ps\u00fc\u00fchika siseehituse kaudu inimesesse. Omandades \u00fchtesid v\u00f5i teisi teadmisi, allutab inimene need oma eneses\u00e4ilitamise ja -teostamise instinktile ning kasutab oma Mina kaitseks ja elushoidmiseks. \u00dchiskonnaga, riigiga suhtlemise kogemus \u00f5petab leidma k\u00f5ige l\u00e4hedasemaid ja ohutumaid eneses\u00e4ilitamise viise. Ja ainult v\u00e4hestel j\u00e4tkub peale selle ka perspektiivset m\u00f5tlemist. Seda saab aga omandada ainult vaba hariduse ja vaba kasvatuse tingimustes, ning ka siis mitte iga isiksuse juures. Seep\u00e4rast n\u00e4eb keskmine inimene keerulistes olukordades vaid l\u00e4hemaid v\u00f5imalusi.<\/p>\n

Oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks kasutab ta selliseid teid, mida talle ette \u00fctlevad instinkt, intellekt ja informatsioon, mida ta tihti valesti hindab. Kaugem perspektiiv on alati seotud ka suurema riskiga, mis v\u00f5ib ohtu asetada juba saavutatud heaolu taseme. Poliitilistes k\u00fcsimustes v\u00f5ib risk sisaldada ka kannatusi ning isegi ohtu elule. Seega igat ettev\u00f5tmist hindab inimene l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes sellest vahenditult kasusaamise seisukohalt. Kui kasu tundub suhteliselt suurena ja risk seejuures on minimaalne, siis asub ta seda ellu viima ja soovib koheselt maitsta ka teo vilju. Kui ettev\u00f5tmise kasulikkus on k\u00fcll tohutu, kuid see on seotud ka suure riskiga ning head tagaj\u00e4rjedki ei anna end kohe tunda, siis inimene tavaliselt hoidub k\u00f5rvale, isegi kui ta m\u00f5istab asja kasulikkust. Siinjuures ei peeta silmas ainult materiaalset kasu vaid ka hingelist, \u00fches\u00f5naga seda, mis antud isiksusele rahuldust pakub.<\/p>\n

N\u00e4iteks v\u00f5iks vaadelda praegu laia leviku omandanud nii riiki- kui ka eravara vargust. Kriminaalseadused n\u00e4evad ette \u00fcsna range karistuse varguse eest. Sellegipoolest praktiliselt k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad omandavad riigi vara ja soodsatel juhustel ka isiklikku vara. Teatud osa t\u00e4iskasvanud elanikkonnas (umbes 5%) l\u00e4heb selle riski peale v\u00e4lja, ise suurep\u00e4raselt teades, et see on karistatav. K\u00e4esoleval ajal v\u00e4hemalt kaks ja pool miljonit inimest N\u00f5ukogude Liidus kannab laagrikaristust, kusjuures umbes 85% neist raiskamise ja riisumise eest. Kuid n\u00e4htava kasusaamise v\u00f5imalus sunnib inimesi selles oma initsiatiivi rakendama, t\u00f5ukab neid riskile.<\/p>\n

Riskile minek re\u017eiimivastases v\u00f5itluses ei anna mingit otsest materiaalset kasu vaid tagaj\u00e4rjed on tihti \u00fcsna rasked. Sellel juhul kaalutleb keskmine inimene nii: parem varblane pihus kui tuvi katusel! K\u00fcllap tahakski tuvi k\u00e4tte saada, kuid ta ei tea, kuidas seda teha. Tuvi p\u00fc\u00fcdmiseks oleks talle vaja tiibu. Piiratud intellekt aga tiibu ei anna. Seda k\u00f5ike v\u00f5ib nimetada paheks v\u00f5i praktilisuseks v\u00f5i realismiks v\u00f5i milleks veel, olenevalt sellest, millisest vaatepunktist l\u00e4htuda.<\/p>\n

Inimeses on sisseprogrammeeritud vabaduse- ja iseseisvusp\u00fc\u00fce. See h\u00f5lmab eranditult k\u00f5iki inimesi. Isiksuse p\u00fc\u00fcdlemine vabaduse ja iseseisvuse poole v\u00e4ljendub tema tegevuses. Kuna m\u00f5lema p\u00fc\u00fcdluse t\u00e4pseks tunnetamiseks on h\u00e4davajalik haridus ja positiivne k\u00f5lbeline kasvatus, siis mittevabas \u00fchiskonnas on see k\u00f5ik varjusurmas. Selle tulemusena m\u00f5lemad p\u00fc\u00fcdlused v\u00f5ivad v\u00e4ljenduda v\u00e4rdjalikus vormis, kuigi v\u00f5etakse loomulikena: varanduse kokkuahnitsemises, l\u00f5bude tagaajamises, karjerismis, sulaslikkuses jne. Sest eks laiendab ju isikliku auto muretsemine moraalse rahulduse v\u00f5imalusi ja k\u00f5rgema ametikoha saamine muudab inimese v\u00e4hem s\u00f5ltuvaks, s.t kahandab nende inimeste arvu, kellest ta s\u00f5ltub. Ja isegi kui uus ametialluvus on rangem, moraalsete ja materiaalsete vajaduste rahuldamise v\u00f5imalused, mis kokkuv\u00f5ttes laiendavadki tema s\u00f5ltumatust, kuigi illusoorset.<\/p>\n

Kuidas me ka endale rusikaga vastu rindu ei trummeldaks, hukka m\u00f5istes j\u00e4medat materialismi, ei saa me unustada, et nimelt mistahes vormis eraomandus teeb inimese s\u00f5ltumatuks ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes vabaks. Kommunistid said sellest suurep\u00e4raselt aru ja andsid idealistidele maksahaagi just sellesse kohta. Nad likvideerisid eraomanduse ja t\u00e4nu sellele maitsevad v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu. Muidugi oli kommunistide v\u00f5idumehhanism keerulisem, kuid eraomanduse k\u00fcsimus oli \u00fcks p\u00f5hilisem, mille nad endi kasuks \u00e4ra oskasid kasutada.<\/p>\n

N\u00f5ukogude totalitarismi antud tingimustes leiavad inimisiksuse p\u00fc\u00fcdlused vabaduse ja s\u00f5ltumatuse poole tulemusi vaid teiste inimeste vabaduse ja s\u00f5ltumatuse arvel kas otsest v\u00f5i kaudselt. Ning selles pinnases kasvavadki re\u017eiimi abistajad ja lakeid.<\/p>\n

Positiivse k\u00f5lbelise kasvatuse puudumist v\u00f5ib t\u00e4heldada valdava osa rahva juures. Selle tulemusena puuduvad inimvahelistes suhetes sellised n\u00e4htused nagu vastastikune abistamine pisemagi kaasneva riski puhul, jms. Mille nimeks on humanism ja inimlikkus. Selle asemel inimesed petavad \u00fcksteist isiklikes huvides.<\/p>\n

Seal, kus pole riski ja isiklikud huvid pole h\u00e4iritud, inimesed ilmutavad nii abivalmidust kui ka \u00f5ilsameelsust ja on valmis sooritama humaanseid tegusid. N\u00e4iteks, kui jalak\u00e4ija saab m\u00fcksu m\u00f6\u00f6das\u00f5itvalt autolt, siis leidub alati neid, kes kiirabi v\u00e4lja kutsuvad, kannatanule esmaabi annavad, sellest kodustele teatavad jne. Kui aga inimest tahetakse n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6lt eba\u00f5iglaselt vallandada, siis needsamad heatahtlikud ja abivalmis humanistid hoiduvad k\u00f5rvale, ei astu eba\u00f5igluse ohvri kaitseks v\u00e4lja vaid vastupidi, v\u00f5ivad t\u00f5sta usinasti k\u00e4tt vallandamise poolt. Seda tehakse k\u00f5ik selle nimel, et mitte \u00fclemuste vastu minna, et need m\u00f5nd almust andmata ei j\u00e4taks.<\/p>\n

Iga\u00fcks tahab, et temaga \u00f5iglaselt k\u00e4itutakse, kuid ise leiab v\u00f5imaliku olevat teiste suhtes eba\u00f5iglaselt k\u00e4ituda kui see talle kasulik on.<\/p>\n

Seega on meie ees keskmise inimese \u00fcldistatud kujund. Temast koosneb meie rahvas.<\/p>\n

K\u00f5ik, mida siin sai r\u00e4\u00e4gitud rahvast, kehtib mitte ainult meie rahva kohta, vaid ka k\u00f5igi teiste rahvaste kohta. Ja pole m\u00f5tet jutlustada \u00fche rahva eelistatavamast kvaliteedist teiste suhtes.<\/p>\n

N\u00e4iteks rakendas saksa rahvas end 1933. aastal kergelt ning isegi vabatahtlikult totalitaarse natsionaal-sotsialistliku s\u00fcsteemi teenistusse. Olgugi, et sellel rahval oli seljataga rikkalike demokraatlike traditsioonide pagas, kes seisis tehnilise tsivilisatsiooni k\u00f5rgel tasemel, kellel oli k\u00f5rge kultuur ja isegi k\u00f5lbelisus, mis katsumustes osutus k\u00fcll formaalseks ja lihtsalt v\u00e4liseks.<\/p>\n

Endagi rahva v\u00f5ltsuhkuse sulgi peaksime k\u00e4rpima, kui v\u00f5rdleme oma rahva kultuuri n\u00e4iteks vene rahva kultuuriga. Kuigi omame euroopaliku elukultuuriga palju \u00fchist, pole me oma k\u00f5lbelisusega vene rahvast sugugi k\u00f5rgemal. Ei ole \u00f5ige teist metslaseks lugeda, nagu seda kiputakse tegema, kui me ise ka kahjuks oleme tihti samasugused moraalitud metslased nagu nemad. Moodne lips ega moodsad kingad pole aga tunnusteks ja kriteeriumiks, mille j\u00e4rgi saaks inimesi asetada rohkem tsiviliseeritumatesse suguharudesse.<\/p>\n

L\u00f5puks olgu lisatud, et vaatamata k\u00f5igele, siin kirjeldatud keskmine inimenegi tahab alateadlikult olla \u00f5iglane, \u00f5ilis, suuremeelne ja humaanne. See tema sisemine soov v\u00f5ib elu teatud momentidel konflikti sattuda negatiivse k\u00f5lbelisusega temas. \u00dchiskonna kriitiliste momentide tingimuses ja olukorras, mida teadlased nimetavad “massips\u00fchhoosiks” v\u00f5ib see faktor saada v\u00f5tmeks masside juurde.<\/p>\n

Ilmaasjata kurdetakse rahva rikutuse \u00fcle. Rahvas pole oma v\u00f5imalikus rikutuses s\u00fc\u00fcdi. Tal pole kuskiltki positiivset k\u00f5lblust omandada. Sest ta elab m\u00fcrgitatud hingeelu atmosf\u00e4\u00e4ris. Oodata seda, millal ta \u00fckskord ise n\u00e4gijaks saab, t\u00e4hendaks soovitut pakkuda tegelikkuse p\u00e4he.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

XI-1 RAHVAST, INTELLIGENTSIST, K\u00d5LBLUSEST, V\u00d5ITLUSEST\u2026 \u00a0 Re\u017eiimi opositsioon nii Eestis kui ka k\u00f5ikjal N\u00f5ukogude Liidus hurjutab k\u00f5ige enam rahvast. Harva<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":12309,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[100],"aasta":[129],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-12335","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-edl","aasta-129"],"acf":[],"yoast_head":"\nXI Rahvast - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"XI Rahvast - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"XI-1 RAHVAST, INTELLIGENTSIST, K\u00d5LBLUSEST, V\u00d5ITLUSEST\u2026 \u00a0 Re\u017eiimi opositsioon nii Eestis kui ka k\u00f5ikjal N\u00f5ukogude Liidus hurjutab k\u00f5ige enam rahvast. Harva\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"24 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/\",\"name\":\"XI Rahvast - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-10-28T06:38:24+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"XI Rahvast\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"XI Rahvast - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"XI Rahvast - Demokraatlik liikumine","og_description":"XI-1 RAHVAST, INTELLIGENTSIST, K\u00d5LBLUSEST, V\u00d5ITLUSEST\u2026 \u00a0 Re\u017eiimi opositsioon nii Eestis kui ka k\u00f5ikjal N\u00f5ukogude Liidus hurjutab k\u00f5ige enam rahvast. Harva","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"24 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/","name":"XI Rahvast - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-10-28T06:38:24+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xi-rahvast\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"XI Rahvast"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12335","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/dokumendid"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12335\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12336,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12335\/revisions\/12336"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12335"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=12335"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=12335"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=12335"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=12335"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}