{"id":12343,"date":"2021-10-28T06:44:56","date_gmt":"2021-10-28T06:44:56","guid":{"rendered":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/?post_type=dokumendid&#038;p=12343"},"modified":"2021-10-28T06:44:56","modified_gmt":"2021-10-28T06:44:56","slug":"xv-taktikalisest-dogmatismist","status":"publish","type":"dokumendid","link":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/","title":{"rendered":"XV Taktikalisest dogmatismist"},"content":{"rendered":"<p>Meie suurimaks ja ohtlikumaks vaenlaseks pole mitte n\u00f5ukogude re\u017eiim kelle vastu me v\u00f5itleme, vaid meid k\u00e4sist ja jalust kammitsev taktikaline dogmatism. Kogu opositsioon N\u00f5ukogude Liidus, sealhulgas ka Eestis, pole k\u00fcllaldaselt ettevalmistatud v\u00f5itluseks ja seda v\u00e4hem veel v\u00f5iduks vastase \u00fcle.<\/p>\n<p>K\u00e4esoleval ajal n\u00f5ukogude re\u017eiim ei v\u00f5itle opositsiooniga kui f\u00fc\u00fcsilise j\u00f5uga, sest see ei kujuta otsest ohtu tema olemasolule. K\u00fcll v\u00f5itleb re\u017eiim aga opositsiooni katsete vastu \u00fcletada oma taktikalist dogmatismi. Sest kui opositsioonil \u00f5nnestuks lahti saada oma taktikalisest dogmatismist, siis oleks re\u017eiimi p\u00e4evad loetud.<\/p>\n<p>Praegu kaotab opositsioon igal aastal mitu diviisi vahistatute, laagrites, vanglates ja ps\u00fchhiaatrilistes haiglates hukkunute n\u00e4ol. Sealjuures 99% neist, kes re\u017eiimi k\u00fc\u00fcsi sattusid, polnud suutnud veel re\u017eiimile mingit olulist kahju tekitada. Neid v\u00f5eti hetkel, kui nad p\u00fc\u00fcdsid hakata \u00fcmbritsevas orienteeruma. Need igal aastal sunnit\u00f6\u00f6le suubuvad diviisid v\u00f5inuks moodustada v\u00f5imsa ja re\u017eiimi olemasolu \u00e4hvardava j\u00f5u, polnuks nad aga pimestatud oma taktikalisest dogmatismist.<\/p>\n<p>Meie vastane \u2013 re\u017eiim \u2013 v\u00f5itleb meiega kaugel oma elulistest keskustest, v\u00f5itleb otse meie eneste leeris. Meie v\u00f5itlejad satuvad s\u00f5javangi juba enne seda, kui nad v\u00f5itlusv\u00f5imelisteks v\u00f5itlejateks v\u00e4lja areneda j\u00f5uavadki.<\/p>\n<p>Meie v\u00f5itlejad v\u00f5ivad muidu olla k\u00fcll kartmatud ja vaprad r\u00fc\u00fctlid, kuid n\u00f5ukogude reaalsetes tingimustes on nad saamatud. Selle asemel, et anda otseseid l\u00f6\u00f6ke re\u017eiimi pihta, l\u00f6\u00f6vad nad sihist m\u00f6\u00f6da ja materdavad vaid re\u017eiimi varju.<\/p>\n<p><strong>KAS PRAEGUSED V\u00d5ITLUSTINGIMUSED ON \u00dcLEM\u00c4\u00c4RA RASKED JA OHTLIKUD?<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Paljud praegused re\u017eiimivastased r\u00e4\u00e4givad, et v\u00f5itlus n\u00f5ukogude re\u017eiimi vastu on kirjeldamatult raskem ja ohtlikum kui eelnenud ajastutel. See on \u00e4\u00e4rmiselt vigane seisukoht. M\u00f6\u00f6dunud aegadel v\u00f5itlus mistahes totalitaarse re\u017eiimi vastu polnud p\u00f5rmugi v\u00e4hemraske v\u00f5i v\u00e4hemohtlik. Mistahes v\u00f5itlusest osav\u00f5tjad saavad tunda valu, kannatusi ja surmahirmu. Aga kannatused, hirm v\u00e4givalla ja surma ees on igale inimesele \u00fcheselt tunnetatav. Ja millisel ajaj\u00e4rgul inimene ka ei tegutsenud, valu j\u00e4\u00e4b ikkagi valuks, kannatused, hirm ja surm j\u00e4\u00e4vad talle ikka kannatusteks, hirmuks ja surmaks. Seep\u00e4rast m\u00f6\u00f6dunud sajandi rahvav\u00f5itleja ja 1905. aasta m\u00e4ssav eestlane ei tundnud v\u00e4hem kannatusi kui tema praegusaegne kolleeg.<\/p>\n<p>Valu suurus, kannatused ja surmahirm pole oma olemuselt muutunud t\u00e4nap\u00e4evalgi. Ainus vahe on selles, et re\u017eiim on kasutanud massilisi kannatusi, massilist valu ja massilist surma. Kuigi asjaolu, et n\u00fc\u00fcd re\u017eiim arveid \u00f5iendab tuhandetega ei muuda iga \u00fcksiku inimese valu, kannatusi ja hirmu suuremaks ega v\u00e4iksemaks v\u00f5rreldes aegadega, mis kannatustele allutati vaid k\u00fcmneid ja sadu inimesi, siis omati kannatuste ja surma mastaabid m\u00f5jutavad inimese emotsioone ja ettekujutust. Sellest kurat muutub tunduvalt suuremaks ja hirmsamaks.<\/p>\n<p>K\u00e4esoleval ajal on muutunud v\u00f5itlustingimused, kuid need pole muutunud raskemaks iga eraldi v\u00f5etava v\u00f5itleja suhtes. Ja kuidas ka ei muutuks v\u00f5itlustingimused \u2013 v\u00f5itlusest osav\u00f5tjale on alati sihitud ohu teravik ja ta on alati allutatud surmariskile. Nii oli see enne, nii on see praegu, nii saab see olema ka tulevikus.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>XV-1 PS\u00dcHHOLOOGILISED BARJ\u00c4\u00c4RID MEIE TEADVUSES ON RE\u017dIIMI KINDLAIM TUGI!<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Meie p\u00f5hiline h\u00e4da ja p\u00f5hiline viga seisneb re\u017eiimivastaste taktilis-strateegilises harimatuses ja traditsioonilises m\u00f5tlemises. See aga kutsub esile terve rea ps\u00fchholoogilisi barj\u00e4\u00e4re, mida on raske \u00fcletada. Ps\u00fchholoogilised barj\u00e4\u00e4rid re\u017eiimivastaste teadvuses \u2013 see on re\u017eiimi k\u00f5ige kindlam kilp ja m\u00f5\u00f5k, \u00fcks kindlamaid re\u017eiimi j\u00f5ududest. Seep\u00e4rast ongi re\u017eiimi suurim mure ja hool suunatud ps\u00fchholoogiliste barj\u00e4\u00e4ride kultiveerimisele ning siirdamisele rahva teadvusesse.<\/p>\n<p>Ps\u00fchholoogilised barj\u00e4\u00e4rid tekivad t\u00e4nu \u00f5ige ja \u00f5iglase informatsiooni puudumisele, t\u00e4nu oskamatusele loogiliselt m\u00f5elda, t\u00e4nu kindla \u00f5igusliku maailmavaate puudumisele, t\u00e4nu traditsioonide ja sajanditega v\u00e4ljakujunenud \u00fchiskondlik-poliitiliste kontseptsioonide pimesi j\u00e4rgimisele.<\/p>\n<p>KAS MEIE VAENLASE TAKTIKAST ON MIDAGI \u00d5PPIDA?<\/p>\n<p>P\u00f5hiline faktor, mis pidevalt on soodustanud bol\u0161evismi v\u00f5itu ja tema vastaste l\u00fc\u00fcasaamist \u2013 see on paindliku taktika kasutamine ja traditsionalismist loobumine poliitilises v\u00f5itluses. Bol\u0161evike v\u00f5itluses ilmneb taktikaline revolutsioon, mille olemus on analoogiline s\u00f5ja pidamisega traditsioonilise koondrivi asemel hajutatud rivis. Bol\u0161evikud l\u00e4htusid reaalsetest j\u00f5ududest ja tingimustest. Seal, kus oli kasulik, kasutati parlamentaarset v\u00f5itlust. Parlamentaarselt v\u00f5itluselt mindi kergelt \u00fcle terrorismile, terrorismilt rahulikumale poliitilisele v\u00f5itlusele, rahulikult poliitiliselt v\u00f5itluselt vanden\u00f5ule ja s\u00f5jalisele v\u00f5imuhaaramisele, sotsiaalsete instinktide vallandamiselt nende taltsutamisele, kaubanduslikelt suhetelt s\u00f5jalistele tegudele, s\u00f5jaliselt kommunismilt NEP-ile, NEP-ilt orjusesse. Eilne liitlane muudeti vaenlaseks, eilne vaenlane muutus liitlaseks. Bol\u0161evism ei kannatanud piiratud ambitsioonide all, kui selles peitus kasu. Peale selle, bol\u0161evism teadis ja kasutas oskuslikult \u00e4ra k\u00f5ik oma vaenlaste puudused ja n\u00f5rkused.<\/p>\n<p>Bol\u0161evikud tegid panuse ja m\u00e4ngisid inimese igavesel p\u00fc\u00fcdlusel \u00f5igluse ja \u00f5nne j\u00e4rele, mitte aga tema madalatel instinktidel nagu see paljudele v\u00f5ib n\u00e4ida. Kaalukas osa inimesi l\u00e4ks bol\u0161evikega kaasa \u00f5igluse ja \u00f5nne nimel. Aga see, et massil puudusid teadmised ja \u00f5ige m\u00f5istmine \u00f5iglusest ning et teda oli kerge ninapidi vedada, see polnud massi s\u00fc\u00fc. Sest polnud massil neid teadmisi kuskilt v\u00f5tta. Intelligents, selle asemel, et rahvast valgustada, tegeles p\u00f5hiliselt abstraktsete filosofeerimistega, mis oli kaugel reaalsest elust. Pealegi oli intelligents ise sageli traditsioonilise eba\u00f5igluse kandjaks.<\/p>\n<p>Bol\u0161evismile oli omane veel \u00fcks t\u00e4htis joon \u2013 tema otsustavus ja vastutuse enda peale v\u00f5tmine v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgede eest \u2013 see, mis nii v\u00e4ga puudus bol\u0161evismi vaenlastel ja puudub praegugi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>OPOSITSIOONI SENINE V\u00d5ITLUSTAKTIKA ON RE\u017dIIMI ENESE POOLT PEALE SURUTUD!<\/strong><\/p>\n<p>Ps\u00fchholoogiliste barj\u00e4\u00e4ride t\u00f5ttu osutuvad re\u017eiimivastased suures osas re\u017eiimi l\u00f5a otsas olevaiks. Mitte re\u017eiimivastased ise vaid just re\u017eiim surub neile peale v\u00f5itlusvormid. Senise v\u00f5itlustaktika olemus seisneb v\u00f5itluses ilma p\u00f5randaaluste (illegaalsete) organisatsiooni-deta, s.t. v\u00f5itlusvormiks on propaganda ja agitatsioon ning v\u00f5imu olemust paljastava t\u00f5e levitamine.<\/p>\n<p>Praegu kasutavad re\u017eiimivastased enamuses j\u00e4rgmist taktikalist v\u00f5itlusmoodust:<\/p>\n<p>Re\u017eiimi suhtes kriitiliselt meelestatud \u201cOmakirjastuse\u201d loomine ja levitamine elanikkonna, esmaj\u00e4rjekorras intelligentsi seas;<\/p>\n<p>Protestid KGB tegude vastu (arestid, kohtud) ja administratiivsete repressioonide vastu;<\/p>\n<p>Suuline agitatsioon ja propaganda elanikkonna \/\u2026\/ enamasti repressioonide vastu vabam\u00f5tlemise \u00fcle.<\/p>\n<p>Arvatakse (eeldatakse), et need tegevused peavad esile kutsuma rahva seas massilisi proteste ja seega re\u017eiimi liberaliseerimist.<\/p>\n<p>Re\u017eiimi ideoloogilised vastased p\u00fc\u00fcavad mitte puutuda n\u00f5ukogude korra aluseid, vaid m\u00f5istavad hukka selle t\u00e4idesaatvat ja praktilist tegevust, kritiseerivad tema karistusorganeid. See aga desorienteerib inimesi: k\u00f5ik on \u00fcksikult v\u00f5ttes halb, kuid kord ise on hea, ja seep\u00e4rast tuleb teda kaitsta.<\/p>\n<p>P\u00f5hilisi kriitikanooli lastakse ikka vaid Stalini ja KGB peale. Ning ainult v\u00e4hesed on j\u00f5udnud arusaamisele, et re\u017eiim on paheline p\u00f5hiolemuslikult. Ja midagi enamat kui see, mis on, pole tulemas.<\/p>\n<p>Re\u017eiim on kriminaalkoodeksisse pannud terve rea paragrahve, millede j\u00e4rgi igasugust organiseeritud tegevust karistatakse \u00fcsna rangelt kuni surmanuhtluseni. Samal ajal on karistus n\u00f5ukogude-vastase propaganda ja agitatsiooni j\u00e4rgi (ENSV KrK \u00a768) v\u00e4iksem.<\/p>\n<p>Osa re\u017eiimivastaseid valivad teadlikult, osa alateadlikult v\u00e4iksema karistusv\u00f5imaluse ning tegelevad vaid propaganda ja agitatsiooniga. Sellega tegelemine ilma kindla organisatsioonilise aluseta on aga re\u017eiimile kasulik. Varem v\u00f5i hiljem selline inimene satub kokku m\u00f5ne agendi v\u00f5i koputajaga ning j\u00f5udmata re\u017eiimile mingit erilist kahju tekitada satub trellide taha.<\/p>\n<p>Halb on n\u00e4htus, mis esineb \u00e4\u00e4rmusliku reaktsioonina n\u00f5ukogude t\u00f6\u00f6distsipliini ja vabaduste puudumisele \u2013 isiklik anarhism. Re\u017eiimivastased, kuuludes k\u00fcll rohkem v\u00f5i v\u00e4hem organiseeritud gruppidesse, sageli eitavad mistahes distsipliini, pidades seda bol\u0161evismi p\u00e4randuseks. On v\u00e4he gruppe, kus mingi \u00fcsna kergeltki t\u00e4idetav \u00fclesanne oleks t\u00e4idesaatjale kohustuslik. \u00dclesanne t\u00e4idetakse vaid eetilistel kaalutlustel. Eetika on aga gruppi kuuluvate isikute jaoks \u00fcsna veniv m\u00f5iste, mida t\u00f5lgendatakse kuidas keegi tahab. See asjaolu aga n\u00f5rgendab gruppe \u00e4\u00e4rmiselt.<\/p>\n<p>Kuna re\u017eiimivastased on isegi gruppides organisatsiooniliselt v\u00e4he seotud, siis ei olda ka v\u00f5imelised looma k\u00fcllaldaselt kindlat materiaalset alust selleks, et omakirjastuslikku kirjandust suurtes tiraa\u009eides paljundada ja seda laialdasemalt levitada. Seega j\u00e4etakse k\u00f5ige radikaalsemalt meelestatud lihtrahvas t\u00e4iesti isolatsiooni.<\/p>\n<p>Ometi pole ka karistusm\u00e4\u00e4r mitte k\u00f5ige peamine p\u00f5hjus, mis ahistab re\u017eiimivastaste v\u00f5itlust. Meie seas leidub hulganisti kartmatuid ja uljaid tegutsejaid, kes oleksid v\u00f5imelised paljuks. Kuid nende tegutsemist ahistab taktikaline dogmatism.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude re\u017eiim oma hariduss\u00fcsteemi ja massiinformatsiooni vahendusel on meisse sisendanud mitmeid m\u00fc\u00fcte, mis aktiivselt m\u00f5jutavad re\u017eiimivastaste teadvust ning seega ka tegevust.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>XV-2\u00a0 M\u00dc\u00dcDID, MILLEDEST MEIE TEADVUS PEAKS EELK\u00d5IGE VABANEMA:<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Esimene M\u00dc\u00dcT: \u00dcHISKONNA EVOLUTSIOONILISEST ARENGUST.<\/p>\n<p>Teine M\u00dc\u00dcT: LAIADE RAHVAMASSIDA VABATAHTLIKU OSAV\u00d5TU VAJADUSEST RE\u017dIIMI MURDMISEL.<\/p>\n<p>Kolmas M\u00dc\u00dcT: N\u00d5UKOGUDE RE\u017dIIMI JA TEMA KARISTUSORGANITE K\u00d5IKV\u00d5IMSUS.<\/p>\n<p>Neljas M\u00dc\u00dcT: TSENTRALISEERIMISEST.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>M\u00dc\u00dcT \u00dcHISKONNA EVOLUTSIOONILISEST ARENGUST<\/strong><\/p>\n<p>Bol\u0161evikud p\u00fc\u00fcavad sisendada, et \u00fchiskondlikud formatsioonid muutuvad vaid ranges j\u00e4rjepidevuses: \u00fcrgkogukondlik \u2013 orjanduslik \u2013 feodaalne \u2013 kapitalistlik \u2013 sotsialistlik \u2013 kommunistlik. Ning nad v\u00e4idavad, et see protsess ei saa kulgeda vastupidises suunas.<\/p>\n<p>Siit tehakse valesid j\u00e4reldusi, nagu selline, et inimesed ei saa minna \u00fchelt \u00fchiskondlikult korralt teisele ilma pikaajalise ettevalmistuseta. Sellest l\u00e4htudes paljud re\u017eiimivastased ei p\u00fcstitagi radikaalseid n\u00f5udmisi, ei m\u00f5ista hukka ebainimlikku n\u00f5ukogude korda, vaid p\u00fc\u00fcavad teda reformeerida, kuulutades n\u00e4iteks, et leninism on p\u00e4\u00e4semine stalinismist.<\/p>\n<p>Selle asemel, et t\u00e4ielikult hukka m\u00f5ista n\u00f5ukogude sotsialismi kui \u00fcht t\u00e4nap\u00e4eva orjanduslikku s\u00fcsteemi (n\u00f5ukogude s\u00fcsteemi, olgugi, et ta omab k\u00f5iki orjandusliku korra tunnuseid, ei suudeta sellega samastuda vaid seet\u00f5ttu, et nende vahel asetsevad feodalism ja kapitalism), kutsuvad nad \u00fcles inimesi riskeerima oma peaga mingite t\u00fchiste paranduste nimel. Selline asjaolu viib inimeste teadvuse segadusse, kuna ei teata, kus on t\u00f5de. Rahvas oma loomup\u00e4rase vaistu poolest pole aga nii rumal, et l\u00fclituda v\u00f5itlusse mingite pooliklike muudatuste nimel, mis ei suuda p\u00f5hjalikult \u00fcmber muuta tema heaolu aluseid.<\/p>\n<p>M\u00e4rkusena peaks siinkohal lisama, et ajalugu teab paljusid juhuseid, kus h\u00fcpe \u00fchelt poliitiliselt s\u00fcsteemilt teisele toimus ilma mingi evolutsioonita. N\u00e4iteks: \u00fcleminek pool-totalitaarselt laialdasele demokraatiale Venemaal 1917. aastal, samal aastal \u00fcleminek demokraatlikult j\u00e4iktotalitaarsele; 1933. aastal Saksamaal demokraatlikult totalitaarsele; 1945. aastal totalitaarselt demokraatlikule Itaalias, L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal ja Jaapanis, kusjuures viimane oli totalitaarne kahe tuhande aasta v\u00e4ltel. Samuti \u00fcleminek demokraatlikult s\u00fcsteemilt totalitaarsele Bulgaarias, Rumeenias, Jugoslaavias, Ungaris, T\u0161ehhoslovakkias, Poolas, kusjuures\u00a0 t\u00f5elist vastupanuv\u00f5itlust totalitarismi vastu peeti vaid Poolas.<\/p>\n<p>Selle m\u00fc\u00fcdi levitajad eksivad selles, et nad ei m\u00f5ista, et eksisteerib ainult KAKS poliitilist s\u00fcsteemi \u2013 demokraatlik ja totalitaarne. Kogu inimkonna ajaloo v\u00e4ltel on need kaks s\u00fcsteemi olnud omavahelises v\u00f5itluses. Inimene nendes s\u00fcsteemides muutub kas vabast isiksusest orjaks v\u00f5i vastupidi \u2013 orjast vabaks isiksuseks.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>M\u00dc\u00dcT RAHVAMASSIDE VABATAHTLIKU OSAV\u00d5TU VAJADUSEST RE\u017dIIMI MURDMISEL<\/strong><\/p>\n<p>Selle m\u00fc\u00fcdi juured on bol\u0161evismi ja tema poolt v\u00f5imuhaaramise moonutatud ajaloos.<\/p>\n<p>See m\u00fc\u00fct on re\u017eiimi poolt loodud kahel eesm\u00e4rgil: esiteks, et \u00f5igustada ebaseaduslikku v\u00f5imuhaaramist 1917. aastal k\u00e4put\u00e4ie rahvusvaheliste avant\u00fcristide poolt ja teiseks, et re\u017eiimivastased ei kasutaks bol\u0161evike v\u00f5imuhaaramise tegelikku retsepti, vaid ootaksid kuni rahvamassid ise t\u00f5usevad \u00fcles v\u00f5itlusse, s.o. inimeste teadvusesse sisendatakse \u00fcldrahvaliku \u00fclest\u00f5usu mudel.<\/p>\n<p>Sellest m\u00fc\u00fcdist on l\u00e4bi imbunud peaaegu k\u00f5ik re\u017eiimivastased. Asjaolu, et ei usuta v\u00f5itu ilma suurte rahvamasside osav\u00f5tuta, n\u00f5rgendab re\u017eiimivastaste v\u00f5itlusvaimu ja otsustavust.<\/p>\n<p>See m\u00fc\u00fct m\u00f5jub k\u00f5ikidele elanikkonna kihtidele.<\/p>\n<p>Vahem\u00e4rkusena olgu toodud j\u00e4rgmine t\u00f5siasi: Asutava Kogu valimiste andmetel oli mitte v\u00e4hem kui 80% rahvast bol\u0161evike vastu.<\/p>\n<p>Tegelikult on rahvamassid k\u00f5iksugu p\u00f6\u00f6rete juures ooteseisundis ning p\u00fc\u00fcavad v\u00e4ltida sekkumist poliitilisse v\u00f5itlusesse. Poliitilises v\u00f5itluses osaleb kummalgi poolel tavaliselt v\u00e4ga v\u00e4ikene osa rahvast, mis ei pruugi \u00fcletada 2-3%. \u00dclej\u00e4\u00e4nud aga v\u00f5ivad osutuda olevaks nii siin- kui sealpool barrikaade, seda s\u00f5ltuvalt erinevatest situatsioonidest ja tingimustest. Massid tavaliselt osalevad v\u00f5itluses kas heakskiitva v\u00f5i halvakspaneva vaikimisega \u00fche v\u00f5i teise v\u00f5itleva poole suhtes. Kuid kui rahvas ei karda kaotada seda, mis tal k\u00e4es on, sees ta tavaliselt pooldab uuendusi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>M\u00dc\u00dcT RE\u017dIIMI JA TEMA KARISTUSORGANITE K\u00d5IKV\u00d5IMSUSEST<\/strong><\/p>\n<p>See m\u00fc\u00fct seisneb j\u00f5u kultuses ning hoitakse \u00fclal k\u00f5ikide informatsioonivahenditega ja v\u00f5imu demonstreerimisega.<\/p>\n<p>Re\u017eiim on t\u00f5epoolest totaalne ning on tunginud \u00fchiskondliku elu k\u00f5ikidesse harudesse, kontrollides tootmist, kultuuri, informatsiooni jne. Kuigi ta oma ametlike institutsioonidega m\u00f5jutab kahtlemata erandlikult k\u00f5iki pole ta siiski suutnud \u00fcksikisikut t\u00e4ielikult oma kontrolli alla saada. Inimesed arvestavad re\u017eiimi poolt neile ettekirjutatud normide ja keeldudega, kuid p\u00fc\u00fcavad ikkagi elada ja tegelikult elavadki oma tahtmist m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n<p>\u00dchelt poolt surub re\u017eiim inimestele peale majanduslikud suhted, poliitilise korra, kodanikuvabaduste astme, ametliku ideoloogia, moraali, tehes seda mitte ainult otseste v\u00f5i kaudsete v\u00e4givallaorganite abil, vaid ka oma massikommunikatsiooni monopoliseeritud vahenditega \u2013 tr\u00fckis\u00f5na, raadio, televisiooni, kino, \u00f5ppeasutuste v\u00f5rguga jne.<\/p>\n<p>Kuid teiselt poolt k\u00f5ik sotsiaalsed grupid, ametkondlikud, rahvuslikud, religioossed, kultuurilised makrogrupid kui ka perekondlikud, isiklike s\u00f5prade ja tutvusringkondade mikrogrupid elavad oma \u00fchiskondlike reeglite j\u00e4rgi, j\u00e4rgides oma moraali, eetikat ja tavasid. Nendes gruppides on inimesed enaminertsed ja v\u00e4hemallutatavad kontrollile, ning tihti ei kajastu neis kehtiva totalitaarse re\u017eiimi olemus. Inimeste sidemed mikrogruppidega on veelgi suuremad perekonnas, naabritega, t\u00f6\u00f6kaaslastega, s\u00f5prus- ja tutvusringkonnas, kelle arvamusega arvestatakse ja kelle arvamusele allutatakse ka oma \u201cmina\u201d.<\/p>\n<p>Tegelikult elavad inimesed massi hulgas ametliku elulaadi suhtes vaenulikku elu ja ametlik v\u00f5im pole suuteline sellist olukorda muutma. See ongi asjaolu, mis loob v\u00f5imaluse re\u017eiimivastaste s\u00fcsteemide tekkimisele ja \u201cOmakirjastuse\u201d laialdase leviku.<\/p>\n<p>T\u00f5epoolest, re\u017eiim on seni v\u00e4lja tulnud v\u00f5itjana oma vastaste \u00fcle. Kuidas ta seda saavutab, ei oska keegi \u00f6elda. Seep\u00e4rast v\u00f5tab re\u017eiim kasutusele m\u00f5ne talle kasuliku versiooni.<\/p>\n<p>Bol\u0161evism kirjutab k\u00f5ik oma v\u00f5idud eranditult s\u00f5jalise j\u00f5u ning v\u00f5imsuse arvele. Kuid enamus v\u00f5ite saadi vaid seet\u00f5ttu, et talle seisid vastas mittesuured killustatud j\u00f5ud, milledega ta \u00f5iendas arved j\u00e4rgim\u00f6\u00f6da. Tavaliselt valitsesid nende j\u00f5udude vahel lahkhelid ning nad kaitsesid ise pankrotistunud s\u00fcsteemi. Ja selle asemel, et \u00fcheskoos peale tungida, ootasid vaid oma j\u00e4rjekorda, millal bol\u0161evism nad alla neelab.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks oli ligi 90% Venemaa talupoegadest kollektiviseerimise \u00e4gedad vastased. Nad osutasid visa vastupanu, m\u00e4ssasid, kui tuldi neile koju, tihti l\u00f5ppesid need m\u00e4ssud verevalamisega, kus tapeti m\u00f5ned volinikud. Kuid need lokaalsed m\u00e4ssud ei kasvanud \u00fcldiseks pealetungiks. Ja tasahilju neelas bol\u0161evism kogu talupoegkonna.<\/p>\n<p>Bol\u0161evismil \u00f5nnestus k\u00fcllalt kergelt arveid \u00f5iendada k\u00fcmnete miljonite inimestega, keda ta h\u00e4vitas s\u00fcsteemikindlalt laagreis. Ja t\u00e4nu ainult sellele, et keegi ei hakanud vastu, lasi end rahulikult vahistada, l\u00e4ks alandlikult laagri ning mahalaskmisele. Muide, massilisi vahistamisi pidurdati 40-ndate aastate l\u00f5pul ja 50-ndate aastate alguses seoses \u00fclest\u00f5usulainetega GULAG-I laagrites Pihkvast Kaug-Idani. Sest oli ohtlik suurendada vangide hulka.<\/p>\n<p>Vaatamata oma m\u00e4\u00e4ratule v\u00f5imsusele, bol\u0161evism kardab ning on seet\u00f5ttu sunnitud pidevalt demonstreerima oma s\u00f5jalist j\u00f5udu. Sellise j\u00f5un\u00e4itamise tegelikku v\u00e4\u00e4rtust v\u00e4lisriigid teavad ka ilma demonstratsioonideta. Demonstratsioonid on vajalikud siseriiklikult, et hirmutada, et l\u00e4mmatada juba eos isegi m\u00f5te re\u017eiimi kukutamise v\u00f5imalikkusest. Millegip\u00e4rast me unustame siin selle t\u00f5siasja, et N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5jalise j\u00f5u moodustame meie ise! Ja seep\u00e4rast ei tulegi esmaj\u00e4rjekorras v\u00f5idelda mitte tankide vastu, vaid inimajude ja maailmavaateliste k\u00fcsimuste eest, sealhulgas ka nende inimeste suhtes, kes on tankides.<\/p>\n<p>KGB k\u00f5ikv\u00f5imsus, tema k\u00f5iketeadmine \u2013 on \u00fclespuhutud. KGB on v\u00f5imas organiseerituse astme poolest, ta on oma tundlad k\u00f5ikjale laiali ajanud, kuid ta pole ometi k\u00f5iketeadev ja k\u00f5ikv\u00f5imas.<\/p>\n<p>KGB \u00f5iendab kergelt arveid rahulike elanikega, \u00fcksikisikutega. Kuid olukord muutub j\u00e4rsult, kui tema vastas seisab mingi s\u00fcsteem, teadlikkus, v\u00f5itlusoskus. Asi on selles, et kuigi KGB v\u00f5imas mehhanism on tehniliselt h\u00e4sti varustatud, kannatab ta \u00fcldiselt v\u00f5imekate kaadrite puudumise all. See on tingitud kaadrite valikul hinnatavatest omadustest, nagu poliitiline usaldatavus, p\u00e4ritolu, julmus, pime kuuletumine jne. Ilmne seadusetus isegi n\u00f5ukogude seaduste suhtes t\u00f5ukab normaalseid inimesi eemale sellest organisatsioonist. J\u00e4\u00e4vad igasugused kismamehed, konjuktuurij\u00fcngrid, kes rohkem tegelevad karjerismi meetodite t\u00e4iustamisega kui p\u00f5randaaluste p\u00fc\u00fcdmismeetoditega.<\/p>\n<p>Ajal, mil puudub massiline terror, osutub KGB aparaat suhteliselt k\u00fc\u00fcndimatuks ja v\u00e4heefektiivseks. Selle tunnistuseks on \u201cSamizdati\u201d ja \u201cOmakirjastuse\u201d laialdane levik ning ka paljude selliste illegaalsete gruppide tegutsemine, kelle konspiratsiooni tase, v\u00f5itluse asjatundmatu tehnika, grupiliikmete distsiplineerimatus, lohakus ja ebat\u00f5sine suhtumine asja on lihtsalt kirjeldamatu. V\u00f5iks \u00f6elda, et Gestapo puhul see sugugi nii kergelt l\u00e4bi ei l\u00e4heks.<\/p>\n<p>KGB saamatuse teiseks n\u00e4iteks v\u00f5iks tuua \u201cJooksvate s\u00fcndmuste kroonika\u201d, mis ilmub regulaarselt juba 1968. aastast. Hoolimata v\u00e4ljaandjate uisap\u00e4isasusest, kindla organisatsiooni puudumisest, asjaarmastajalikust valmistamise tasemest pole KGB-l ometi korda l\u00e4inud tema tegevust seisatada. Kuigi tema likvideerimiseks paisati k\u00f5ik j\u00f5ud, eriti peale Jakiri ja Krasini reetlikke paljastusi.<\/p>\n<p>KGB k\u00f5iketeadmise m\u00fc\u00fct on de\u0161ifreeritav v\u00e4ga lihtsalt. KGB teab ainult seda, mida me ise oleme v\u00e4lja lobisenud t\u00e4nu oma kergemeelsusele, lapsikusele, kretinismile ja lollusele. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud on vaid enesereklaam, mis on \u00fcsna m\u00f5nus oleskleja s\u00fcdametunnistusele.<\/p>\n<p>Seega mitte KGB pole k\u00f5ikv\u00f5imas ning k\u00f5ikjalolev, vaid meie ise pole alati vajalikult tasemel. M\u00fc\u00fct aga ometi toimib ja on \u00fcks ohtlikuim.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>M\u00dc\u00dcT TSENTRALISEERIMISEST<\/strong><\/p>\n<p>Oma partei ajaloo arvukate variantide kirjutamisel, alates poliitilise partei loomise esimestest sammudest kuni t\u00e4nap\u00e4evani v\u00e4lja on bol\u0161evikud erilisele kohale seadnud tsentraalse juhtimise probleemi. Nad p\u00fc\u00fcavad meid k\u00f5igest hingest veenda, et just tsentraalne juhtimine otsustas ajaloo k\u00e4igu. Seda v\u00e4idet n\u00e4ivadki uskuvat n\u00fc\u00fcd nii re\u017eiimi pooldajad kui ka vastased. Bol\u0161evikud moonutasid oma ajalugu kahel p\u00f5hjusel: esiteks \u2013 et veenda masse selles, et just bol\u0161evism kukutas tsaarire\u017eiimi, ja teiseks \u2013 et praeguse re\u017eiimi vastastel ei tekiks m\u00f5tetki otsida mittetsentraliseeritud v\u00f5itlusvorme.<\/p>\n<p>M\u00f5lemad eesm\u00e4rgid on re\u017eiim seni \u00f5nnestunult saavutanud. Kuid nagu alati on bol\u0161evikud tegelikult r\u00e4\u00e4kinud siin vaid poolikut t\u00f5de. Tsentraliseerituiks said nad alles peale oktoobrip\u00f6\u00f6ret. Enne seda, kuni 1917. aasta veebruarini kujutasid bol\u0161evikud endast kolmandaj\u00e4rgulist parteid, mis s\u00fcndmuste k\u00e4igule peaaegu mingit m\u00f5ju ei avaldanud. Tsaariv\u00f5im langes eelk\u00f5ige detsentraliseeritud intelligentsi l\u00f6\u00f6kide all, kusjuures intelligents vaid osaliselt kuulus tsentraliseeritud parteidesse.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude elulaad, ajaloo v\u00f5ltsimine on s\u00fcnnitanud meie teadvuses m\u00fc\u00fcdi tsentraliseerimisest. N\u00f5ukogude tsentraliseeritud \u00fchiskonnas kasvanud inimesele ei tule m\u00f5ttessegi, et v\u00f5iks elada ka ilma keskse juhtimiseta v\u00f5i et seda osa v\u00f5iks tunduvalt v\u00e4hendada. Maailmavaateliselt on n\u00f5ukogude inimene muudetud kariinimeseks, kellele on piitsaga karjuse olemasolu enesestm\u00f5istetavalt vajalik korra \u00fclalhoidmiseks. Ollakse oma veendumustelt muutunud samasugusteks tsentraliseerituteks kui bol\u0161evikud.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu asuvad opositsion\u00e4\u00e4rid illegaalsete gruppide loomisel looma n\u00f5ukogude omale sarnast tsentraliseeritud s\u00fcsteemi. Tekkinud grupid hakkavad ruttu laienema ja muutuvad peaaegu keskkomiteedeks uutele \u00fcleliidulistele parteidele. Aastas likvideerib KGB kogu N\u00f5ukogude Liidu territooriumil hulganisti selliseid r\u00fchmitusi. Hoolimata sellest \/\u2026\/ uued grupid ikka sama rumalalt ja p\u00f5ikp\u00e4iselt kopeerida bol\u0161evistliku\u00a0 p\u00f5randaaluse meetodeid, mida neile pakutakse populaarteaduslikest memuaaridest ja kinofilmidest.<\/p>\n<p>Tsentraliseerituse m\u00fc\u00fct on niiv\u00f5rd h\u00f5ivanud inimeste ajud, et kui veendutakse tsentraliseeritud re\u017eiimivastaste gruppide loomise v\u00f5imatuses n\u00f5ukogude tingimustes, siis lastakse lihtsalt k\u00e4ed lootusetult r\u00fcppe ning muututakse tavaliseks olelejaks.<\/p>\n<p>Ometi on selgeid n\u00e4iteid kasv\u00f5i majanduselust, kus v\u00e4hetsentraliseeritud s\u00fcsteemid annavad tunduvalt suuremaid tulusid kui tsentraliseeritud. Tsentraliseerimine pole ainus v\u00f5imalus ja ainup\u00e4\u00e4semine: otstarbekaim on m\u00f5istlik ja \u00f5iges suhtes kombineeritud s\u00fcsteem tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud vormidest.<\/p>\n<p>(Tsentraliseerituse ja detsentraliseerituse \u00f5igele vahekorrale omistab EDL erakordse t\u00e4htsuse. Vt. ptk. XVI \u201cKeskjuhtimisest ja autonoomsusest\u201d.)<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>XV-3\u00a0 TRADITSIOONILISEST M\u00d5TTEVIISIST TINGITUD KAMMITSAD<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Peale re\u017eiimi poolt pealesurutud m\u00fc\u00fctide, luuakse ps\u00fchholoogilise barj\u00e4\u00e4re traditsioonilise poliitilis-ajaloolise m\u00f5tteviisi poolt. Ohtlikeks tendentsideks tuleb lugeda siin eelk\u00f5ige kahte.<\/p>\n<p>Esiteks: Mittetotalitaarsete s\u00fcsteemide poliitilise elu j\u00e4ljendamist. Luuakse k\u00fcmneid poliitilisi voolusid, mis sageli \u00fcsna v\u00e4he \u00fcksteisest erinevad. Ja selle asemel, et v\u00f5idelda re\u017eiimi vastu, vaba-demokraatliku korra eest, mis tegelikult garanteeriks vaba ja v\u00e4givallatu ideede v\u00f5itluse, need voolused sulguvad enestesse ning k\u00f5igi j\u00f5ududega v\u00f5itlevad hoopis teiste samasuguste poliitiliste voolustega. Seega on tegu ebaratsionaalse j\u00f5u ja energia kulutamisega. Selle asemel, et \u00fchendada k\u00f5iki j\u00f5ude ning suunata v\u00f5itluse teravik \u00fchise vaenlase \u2013 totalitaarse re\u017eiimi vastu, tegeldakse piltlikult \u00f6eldes mahal\u00f6\u00f6mata karu naha jagamisega. Kuna sellega kaasneb tohutute j\u00f5udude kammitsetus, siis on taoline tegevus mitte ainult arutu, vaid ka lausa kuritegelik.<\/p>\n<p>Teiseks: Traditsioonilist bioloogilist \u0161ovinismi.<\/p>\n<p>Selle asemel, et \u00fchendada k\u00f5iki rahvuslikke j\u00f5ude \u00fchtseks rusikaks ja suunata see re\u017eiimi vastu, ei suuda s\u00f5ltuvad rahvad kuidagi \u00fcletada traditsiooniliselt halbu suhteid \u00fcksteise suhtes. Eriti on selles s\u00fc\u00fcdi vene uusslavinistid, kes kuidagi ei suuda lahti \u00f6elda koloniaalsest m\u00f5tlemisest ning faktiliselt kuulutavad rassismi ja vene suurriiklust. Kuigi just nimelt suurriikluse ja kolonialismi t\u00f5ttu kannatab vene rahvas juba sajandeid. Isegi armeenlased ja teised Kaukaasia ning Kesk-Aasia rahvad vihkavad teineteist, sealjuures ilma eriliste konkreetsete p\u00f5hjusteta. Aga \u00fchisele vaenlasele seda just vaja ongi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>KOKKUV\u00d5TTEKS<\/strong><\/p>\n<p>Meie p\u00f5hiliseks h\u00e4daks ja \u00fchtlasi p\u00f5hjuseks, miks Demokraatlik Liikumine areneb lausa kilpkonna kiirusega pole mitte re\u017eiimi j\u00f5ud, mitte KGB multimiljoniline armee, vaid hoopis elementaarne v\u00f5hiklikkus, mis on omane valdavale osale re\u017eiimivastastest.<\/p>\n<p>Re\u017eiimil on k\u00fcmneid miljoneid rahulolematuid, neist mitu miljonit aktiivset vastast. Kuid tavaliselt puudub enamikul neist maailmavaade, mis oluliselt erineks ametlikust. Erinevus on vaid selles, et nad tunnevad re\u017eiimi survet, mis nagu rahustuss\u00e4rk k\u00e4gistab ja r\u00f5hub. Sellet\u00f5ttu nad perutavadki, ja ainult sellep\u00e4rast.<\/p>\n<p>Kasvatatud n\u00f5ukogude re\u017eiimi umbses \u00f5hus ja vaimus, ei suuda re\u017eiimivastased lahti rabelda n\u00f5ukogude s\u00fcsteemi poolt sissejuurutatud m\u00f5tteviisist. Kopeeritakse vaid re\u017eiimi poolt propageeritut ning p\u00fc\u00fctakse seda siis asjatult re\u017eiimi vastu kasutada.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude re\u017eiim on oma \u00fcle poolesajaaastase eksistentsi jooksul produtseerinud nii palju udu, et pole v\u00f5imalik leida n\u00f5ukogude maailmavaate m\u00f5nd t\u00f5elist suunda, mis aitaks kompassina selles orienteeruda.<\/p>\n<p>Kui anal\u00fc\u00fcsida venekeelset \u201cSamizdatti\u201d, siis \u00fcle 90% sellest on p\u00fchendatud repressioonidele, kusjuures p\u00f5hiliselt 1937-1939. aastatel. Harva puudutavad p\u00f5randaaluse \u201cSamizdati\u201d autorid varasemaid repressioone. Aga neid, kes t\u00f5staksid k\u00e4e k\u00f5ige suurema p\u00fchaku Lenini ning 1917. aasta revolutsiooni vastu \u2013 neid on vaid m\u00f5ni \u00fcksik. Kogu \u00f5udus aetakse tavaliselt Stalini ja karistusorganite arvele. Sellest, et n\u00f5ukogude s\u00fcsteem ise ebardlik on ning seega k\u00f5ikide veriste \u00f5uduste algl\u00e4te \u2013 sellest r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4he.<\/p>\n<p>Isegi ei tehta katset s\u00fcsteemi olemust m\u00f5ista. Ja kui ka m\u00f5ned ongi j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et asi pole t\u00e4ideviijates vaid s\u00fcsteemi olemuses, siis j\u00f5udsid nad selleni emotsionaalselt, mitte loogiliselt.<\/p>\n<p>Paraku puudub re\u017eiimivastastel ettekujutus sellest, kuidas ja millega murda ebainimliku re\u017eiimi selgroogu.<\/p>\n<p>\u00dcLIM AEG OLEKS \u00c4RGATA TARDUMUSEST!<\/p>\n<p>Peame minema p\u00fchkima mistahes dogmatismi oma taktikast. See t\u00e4hendab, et meie taktika peab muutuma paindlikuks. Me peame olema valmis k\u00f5igeks ja oskama kiirelt ning otsustavalt \u00fcle minna \u00fchelt vormilt teisele ja olenevalt konkreetsetest tingimustest varieeruma kahe, kolme v\u00f5i enama v\u00f5itlusvormiga.<\/p>\n<p>Meie taktika p\u00f5hijooneks peab muutuma erakordne otsustavus ja oskus julgelt enda peale v\u00f5tta vastutus kriitilistel momentidel, kus mitte p\u00e4evad vaid tunnid otsustavad tuleviku.<\/p>\n<p>Peame muutuma realistideks ning suutma \u00f5igesti hinnata igat olukorda, oma j\u00f5ude, omi v\u00f5imalusi ja ka vastase omi. Realistiks on aga v\u00f5imalik saada vaid tingimusel, et vabaneme oma dogmaatilistest ja ps\u00fchholoogilistest barj\u00e4\u00e4ridest.<\/p>\n<p>Seni kuni iga \u00fcksik re\u017eiimivastane pole \u00f5ppinud vabalt m\u00f5tlema, s.t. kui ta pole vaimselt vabanenud oma vaenlase m\u00f5just, kuni ta pole endas h\u00e4vitanud orja \u2013 seni pole loota ka edu v\u00f5itluses. Ilma initsiatiivi vallandamiseta, ilma vaba ettev\u00f5tlikkuseta pole ka meie v\u00f5itlusel edukust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Meie suurimaks ja ohtlikumaks vaenlaseks pole mitte n\u00f5ukogude re\u017eiim kelle vastu me v\u00f5itleme, vaid meid k\u00e4sist ja jalust kammitsev taktikaline<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":12309,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[100],"aasta":[129],"valjaanne":[],"toimiku_number":[],"class_list":["post-12343","dokumendid","type-dokumendid","status-publish","format-standard","hentry","autorid-edl","aasta-129"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v25.8 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>XV Taktikalisest dogmatismist - Demokraatlik liikumine<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"XV Taktikalisest dogmatismist - Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Meie suurimaks ja ohtlikumaks vaenlaseks pole mitte n\u00f5ukogude re\u017eiim kelle vastu me v\u00f5itleme, vaid meid k\u00e4sist ja jalust kammitsev taktikaline\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Demokraatlik liikumine\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"15 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/\",\"name\":\"XV Taktikalisest dogmatismist - Demokraatlik liikumine\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-10-28T06:44:56+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia\",\"item\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"XV Taktikalisest dogmatismist\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/\",\"name\":\"Demokraatlik liikumine\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"XV Taktikalisest dogmatismist - Demokraatlik liikumine","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"XV Taktikalisest dogmatismist - Demokraatlik liikumine","og_description":"Meie suurimaks ja ohtlikumaks vaenlaseks pole mitte n\u00f5ukogude re\u017eiim kelle vastu me v\u00f5itleme, vaid meid k\u00e4sist ja jalust kammitsev taktikaline","og_url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/","og_site_name":"Demokraatlik liikumine","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"15 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/","name":"XV Taktikalisest dogmatismist - Demokraatlik liikumine","isPartOf":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-10-28T06:44:56+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/xv-taktikalisest-dogmatismist\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Eesti Demokraatliku Liikumise taktika ja strateegia","item":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/dokumendid\/eesti-demokraatliku-liikumise-taktika-ja-strateegia\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"XV Taktikalisest dogmatismist"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/","name":"Demokraatlik liikumine","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12343","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid"}],"about":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/dokumendid"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12343\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12344,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12343\/revisions\/12344"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/dokumendid\/12309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12343"}],"wp:term":[{"taxonomy":"autorid","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autorid?post=12343"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=12343"},{"taxonomy":"valjaanne","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/valjaanne?post=12343"},{"taxonomy":"toimiku_number","embeddable":true,"href":"https:\/\/demokraatlikliikumine.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/toimiku_number?post=12343"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}