Sergei Soldatovi (1933 \u2013 2003) eluetapid (1)<\/p>\n
<\/p>\n
Sergei Soldatov \u2013 Eesti vabadusv\u00f5itleja, p\u00f5randaaluse dissidentliku v\u00f5itluse hoogustaja 1970ndatel aastatel, N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise looja, meelsusvang 1975-1980, vabakirjanik sundeksiilis Saksamaal, raadioh\u00e4\u00e4l Vabaduseraadios, filosoof \u2013 moraal-poliitilise taass\u00fcnni ideoloogia looja ning propageerija.<\/p>\n
<\/p>\n
P\u00e4ritolu ja lapsep\u00f5lv<\/strong><\/p>\n Sergei s\u00fcnnib jaanip\u00e4eval 24. juunil 1933. a Narvas isa Ivani ja ema Olga abielust. Ta m\u00e4\u00e4ratleb end ise Narva venelasena.<\/p>\n Isapoolne suguv\u00f5sa p\u00e4rineb p\u00f5lisest Rjazani talupoegade suguv\u00f5sast ja enamus selle meessoost esivanematest teenib Moskva tsaaride juures s\u00f5jav\u00e4elastena. Seda n\u00e4itab ka perekonnanimi Soldatov.<\/p>\n Emapooolne suguv\u00f5sa p\u00e4rineb \u00fchest Peterburi j\u00f5ukast perekonnast. Vanaema Aleksandra on s\u00fcndinud Tsarskoje Seloos, kus tema isale kuulub ravila, kus ravitakse kum\u00f5ssi abil. Peres on kokku kaksteist last. Vanaisa Fjodor Tru\u0161in l\u00f5petab Kroonlinnas meditsiinilise s\u00f5ja-merekooli ja s\u00f5idab pikalt maailma meredel, kuni kohtub Aleksandraga ja j\u00e4\u00e4b ankrusse.<\/p>\n Noor Eesti Vabariik avab 1920ndatel aastatel mitmeid p\u00f5levkivikaevandusi Sillam\u00e4el, Kivi\u00f5lis, K\u00fcttej\u00f5us, Kukrusel, Kohtlas ja Viivikonnal ning rajab p\u00f5levkiviutmistehaseid Kivi\u00f5lis, Kohtlas, Kohtla-J\u00e4rvel. Seal leiavad paljud vene emigrandid ka omale t\u00f6\u00f6kohad, v\u00f5imaluse heaks teenistuseks ja normaalseteks olmetingimusteks.<\/p>\n Bol\u0161evike v\u00f5imuhaaramise j\u00e4rel Venemaal, emigreerub emapoolne pere Eestisse ja j\u00e4\u00e4b elama p\u00f5levkiviutmistehase \u201cKivi\u00f5li\u201d ja p\u00f5levkivikarj\u00e4\u00e4ri juurde rajatud asulasse, kus vanaisa leiab arstina rakendust.<\/p>\n Ka isa Ivan demobiliseerub s\u00f5jav\u00e4est, teenides l\u00f5pupoole l\u00fchikest aega kindral Judenit\u0161i Loodearmees, kes s\u00f5dib punaste vastu. Peale selle laialisaatmist j\u00e4\u00e4b Ivan emigrandina Eesti Vabariiki ja saab t\u00f6\u00f6d p\u00f5levkiviutmistehastes.<\/p>\n \u00dchel hetkel leiavad tehaset\u00f6\u00f6line Ivan ja vabakutseline Olga teineteise, abielluvad ja sellest \u00fchendusest s\u00fcnnib poeg Sergei. Abielu ise ei kesta kaua ja vastastikuste vaenamiste vahele j\u00e4\u00e4nud Sergei karm lapsep\u00f5lv kulgeb ilma vanematepoolsete hellusteta. Peale lahutust, leiab isa Sillam\u00e4elt eestlasest elukaaslase Landa, kes suhtub Sergeisse emalikult. Kuid ka see suhe l\u00f5ppeb isa j\u00f5hkruse ning joomarluse t\u00f5ttu skandaalide ja trag\u00f6\u00f6diatega. L\u00f5puks, kaotanud k\u00f5ik oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6kohad, elatub isa oskust\u00f6\u00f6lisena ehitustel. Uue s\u00f5ja eel k\u00e4ib isa eesti taludes abiliseks, v\u00f5ttes ka Sergei endaga kaasa.<\/p>\n S\u00f5ja puhkedes ja vahelduvate okupatsioonide k\u00e4igus on ka Sergei tahtmatult s\u00fcndmuste keerises, elades periooditi nii isa kui ka emapoolsete sugulaste juures, kes peavad m\u00f5ne aja apteeki K\u00fcttej\u00f5us ja hiljem J\u00f5hvis.<\/p>\n <\/p>\n \u00d5pingud, pereelu ja t\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n Koolitee algab 1941. a Algkoolid Vaivara vallas, Perjatsis, Vana-S\u00f5tkel (III kl), Irvalas (IV-V kl). Siis VI kl Maidla 7-klassilises koolis. 1947\/48 \u00f5ppeaasta j\u00e4\u00e4b n\u00e4rvihaiguse t\u00f5ttu vahele. VII ja VIII kl. l\u00f5petab Kivi\u00f5li venekeelses keskkoolis. Kuna ema saab farmatseudi koha J\u00f5hvi apteegis, siis l\u00e4heb ka Sergei J\u00f5hvi ja l\u00f5petab sealses keskkoolis IX ja X klassi. On aasta 1952.<\/p>\n Kooli vaheaegadel ja peale l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tab Kohtla-J\u00e4rve keemiakombinaadis ning Kohtla kaevanduses.<\/p>\n Olles huvitatud lennundusest p\u00fc\u00fcab algul sisse saada Leningradi Lennundusm\u00f5\u00f5teriistade Instituuti ja hiljem Moskva Lennundusinstituuti. Neis lastakse ta isegi sisseastumiseksamitele kuid mandaatkomisjon praagib l\u00f5puks ikkagi v\u00e4lja poliitilisel p\u00f5hjusel \u2013 kuna elas saksa okupatsiooni ajal Eestis.<\/p>\n Neil aastail on Sergei kokku saanud n\u00e4gusa neiu Jekaterinaga, noored armuvad teineteisesse, abielluvad ja plaanitakse \u00fchiselu peale instituudi l\u00f5ppu. Rasked majanduslikud ja olustikulised olud, aga ka iseloomude erinevused seda kooselu ei soosi ning Sergei s\u00f5jav\u00e4eliste kordus\u00f5ppuste j\u00e4rel suhe puruneb. 16 augustil 1958 s\u00fcnnib neile poeg Aleksander, kes j\u00e4\u00e4b peale vanemate lahkuminekut Sergei ema kasvatada.<\/p>\n <\/p>\n P\u00f5randaalune filosoofia ja dissidentlikud suundumused<\/strong><\/p>\n 1960ndate aastate teisel poolel loob Sergei p\u00f5hiliselt Tallinnas m\u00f5ned vestlusringid ning osaleb ka siinsete vaimuinimeste seltskondades toimuvatel loengutel ja dispuutidel. N\u00e4iteks tuntud muusikateadlase ja pianisti Helju Taugi salajastel salongi\u00f5htutel esineb ta ajalooliste ja filosoofiliste traktaatidega. Teemade haare on lai: alates Egiptuse m\u00fcstikast, India vedanta \u00f5petusest, Albert Schweitzeri eetikast, teosoofia ja kosmosoofia p\u00f5hialustest kuni talle eriti s\u00fcdamel\u00e4hedase Sergei Solovjovi ja Nikolai Berdjajevi moraalifilosoofia postulaatideni. Analoogilised m\u00f5ttetalgud toimuvad ka Oleg-Heldur Tjutrjumovi kultuurilembelises kodus.(2)<\/p>\n Siiski taanduvad pea abstraktsed ja filosoofilised targutused ning boheemitsemised t\u00f5sisema vajadusega otsesemalt suhtuda n\u00f5ukogude \u00fchiskonna \u00e4hvardavatesse arengutesse.<\/p>\n <\/p>\n Murranguline 1968. aasta: Loota v\u00f5i tegutseda?<\/strong><\/p>\n 1960ndate aastate keskel Kremlis v\u00f5imu haaranud Bre\u017enev l\u00f5petab k\u00f5ik Hru\u0161t\u0161ovi nn sulaperioodi m\u00f5ningased sisepoliitilised leebused ning uute repressioonide taustal tekib ja hoogustub ka dissidentlik liikumine.<\/p>\n Sergei Soldatov otsib Moskvas \u00fcles \u00fche tolleaegse juhtiva inim\u00f5iguslase ja Kroonika pool-avaliku toimetaja Pjotr Jakiri ning loob tema kaudu kanali infovahetuseks. Moskvas resideeruvate v\u00e4lisdiplomaatide ja ajakirjanike abil j\u00f5uavad ka dissidentlik info ja p\u00f5randaalused materjalid Impeeriumist v\u00e4lja. Sidemed Moskva inim\u00f5iguslaste ja L\u00e4\u00e4ne vahel on muidugi igati tervitatavad, sest igasugune informatsiooni avalikustamine on relv, mis sunnib ka n\u00f5ukogude juhtkonda taltuma. Ainuke mure on see, et Moskvas valgustatakse \u00fcksnes Moskva ja selle \u00fcmbruse s\u00fcndmusi, Impeeriumi teiste ahistatud rahvaste teemad, eriti rahvuslikud iseseisvusk\u00fcsimused, j\u00e4\u00e4vad aga kajastamata.<\/p>\n Moskvas kohtub Soldatov ka teiste Moskva inim\u00f5iguslastega: Viktor Krassiniga, Pjotr Grigorenkoga, Pavel Litvinoviga, Nata\u0161a Gorbanevskajaga jt.<\/p>\n Aprillis 1968 kirjutab n\u00f5ukogude vesinikupommi isa akadeemik Andrei Sahharov traktaadi \u201cM\u00f5tisklusi progressist, rahumeelsest kooseksisteerimisest ja intellektuaalsest vabadusest\u201d. See on laialdase programmilise iseloomuga m\u00f5tisklus, pretendeerides isegi \u00fcleriigilise demokraatliku liikumise algdokumendiks. Kuna \u00fchiskonna arengut suunatap\u00fc\u00fcdvaid tekste ilmub v\u00e4he, \u00e4ratab dokument kohe suurt huvi ja levib 1968. a suve jooksul tr\u00fckikoopiatena laialt \u00fcle impeeriumi, kostub ka l\u00e4bi L\u00e4\u00e4ne raadiokanalite.<\/p>\n Veriste tsehhis\u00fcndmuste taustal osutub Sahharovi traktaat liiga hambutuks ning Soldatov kirjutab sellele kriitilise vastuse \u201cLoota v\u00f5i tegutseda\u201d, r\u00f5huga pealkirja viimasele s\u00f5nale: Sahharov kutsub \u00fcles vaid lootma, eesti demokraadid aga tegutsema.(4)<\/p>\n <\/p>\n Demokraatlikud Liikumised \u2013 n\u00f5ukogude totalitarismi vastase v\u00f5itlusstrateegia loomine<\/strong><\/p>\n 1960ndate alguses tutvub Sergei oma hilisema naise ja muusa Ljudmilla Gr\u00fcnbergiga ning leiab viimase korteris Tallinnas Lembitu t\u00e4naval aastateks pelgupaiga loominguliseks tegevuseks.<\/p>\n Ta on loonud ka m\u00f5ttekaaslaste grupi, kellega arutada ja koostada t\u00e4htsaid poliitilisi dokumente. 1967. aastal on ta tutvunud 1950ndate l\u00f5pul L\u00e4\u00e4ne-Ukrainast Eestisse \u00f5ppima tulnud ja siin eestlannaga \u00fchise pere loonud Artem Juskevit\u0161iga, kellega moodustab edaspidi v\u00e4ga produktiivse tandemi p\u00f5randaaluste demokraatlike liikumiste loomisel.<\/p>\n T\u0161ehhi s\u00fcndmuste ajendil luuakse Paldiskis ja Kaliningradis paiknevate tuumaallveelaevade ohvitseride poolt V\u00f5itlusliit Poliitilise Vabaduse Eest, kes esitab oma programmilised plaanid \u201cAvalikus kirjas N\u00f5ukogude Liidu kodanikele\u201d. Seal teadustatakse kavatsusest teostada NSV Liidus (relvastatud) riigip\u00f6\u00f6re demokraatliku korra kehtestamiseks. 1968. a l\u00f5pus kohtub uue liikumise juht ja peaideoloog Gennadi Gavrilov ka S. Soldatovi ja A. Juskevit\u0161iga. Koos kavandatakse laiaulatuslikku demokraatlikku liikumist ja loodetakse hakata \u00fcllitama h\u00e4\u00e4lekandjat \u201cDemokraat\u201d (\u0414\u0435\u043c\u043e\u043a\u0440\u0430\u0442). Kuid mais 1969 arreteeritakse merev\u00e4e ohvitserid Gennadi Gavrilov, Aleksei Koss\u00f5rev ja mit\u0161man Georgi Paramanov ja antakse S\u00f5jatribunaali alla. Sergei Soldatovit seekord ei arreteerita, kuid kuulatakse nende asjus \u00fcle ja kimbutatakse ps\u00fchhiaatrilisse kontrolliga.<\/p>\n Aastatel 1969-1971 Eestis moodustunud Koordinatsioonikomitee egiidi all (selle tuumiku moodustavad Soldatov, Juskevit\u0161 ja Tjutrjumov) luuakse N\u00f5ukogude Liidu Demokraatliku Liikumise (NLDL) programmdokumendid ja taktikalis-strateegilised alused, millega p\u00fc\u00fctakse anda k\u00f5igi N\u00f5ukogude Liidu ikestatud rahvaste rahvuslikule vabadusv\u00f5itlusele \u00fchine eesm\u00e4rk ja platvorm. Need kolm NLDL alusdokumenti on:<\/p>\n NLDL Programm (1969) \u2013 Maailma \u00fcldise olukorra hinnang, n\u00f5ukogude \u00fchiskonna seisund ja demokraatliku liikumise eesm\u00e4rgid. \u00dcleskutse NL demokraatidele: \u00dchinege, v\u00f5idelge, v\u00f5itke!<\/p>\n NLDL Strateegia ja taktika (1970) \u2013 DL ideoloogilised ja organisatsioonilised alused, konspiratsiooni k\u00fcsimused ja l\u00e4hemad tegevus\u00fclesanded.<\/p>\n NLDL demokraatide memorandum NSVL \u00dclemn\u00f5ukogule NLKP juhtkonna ebaseadusliku v\u00f5imuhaaramise ning konstitutsioonivastase tegevuse kohta (1970) \u2013 Pealkiri r\u00e4\u00e4gib iseenda eest: see on \u00fcksikasjaline n\u00f5ukogude valimiss\u00fcsteemi ja Konstitutsiooni lahkamine paragrahvide kaupa.(5)<\/p>\n 1971\u20131972 aastatel on Sergei kahe NLDL p\u00f5hidokumentidest innustatud Eesti rahvusliku liikumise: Eesti Rahvusrinde (ERR) ja Eesti Demokraatliku Liikumise (EDL) s\u00fcnni juures. M\u00f5lemad liikumised kuulutavad oma eesm\u00e4rgiks v\u00f5itluse n\u00f5ukogude totalitarismiga ning Eesti Vabariigi taastamise.(6)<\/p>\n Sergei algatab m\u00f5tte koostada m\u00e4rgukiri Eesti okupeeritud staatuse kohta ja l\u00e4hetada see \u00dcROsse. L\u00e4hetuse koostamisest v\u00f5tavad osa ka \u00fcsna mitmed ERR ja EDL mittekuuluvad erksamad isikud Eestis. N\u00e4iteks osaleb dispuutidel ja teeb valminud memorandumi tekstile viimase ingliskeelse lihvi Tunne Kelam. M\u00e4rgukiri valmib 1972. aasta daatumiga ERR ja EDL nimel ning varustatakse vastavate pitsatitega. Valminud Memorandumile kirjutab Kalju M\u00e4tik (Artem Juskevit\u0161i kaasabil) kaaskirja. Tema tr\u00fckib ka k\u00f5ik tekstid puhtaks ja valmistab neist mikrofilmid.(7)<\/p>\n Sergei valduses olevad mikrofilmid antakse viimase poolt vahendajatele \u00fcle, kahjuks p\u00f5hjendamatult pika viivisega, mist\u00f5ttu j\u00f5uavad need kiriklikke liine pidi L\u00e4\u00e4nde alles 1974. aastal, \u00e4ratades v\u00e4lisilmas suurt t\u00e4helepanu. See asjaolu sunnib KGBd juba sama aasta detsembris algatama kriminaalasja memorandumite autorite leidmiseks ja karistamiseks.<\/p>\n Sergei teeb aktiivset kaast\u00f6\u00f6d ka kahe p\u00f5randaaluse liikumise ERR ja EDL illegaalsetele h\u00e4\u00e4lekandjatele Eesti Rahvuslik H\u00e4\u00e4l ja Eesti Demokraat.<\/p>\n <\/p>\n Moraal-Poliitilise Taass\u00fcnni liikumine (MPT)<\/strong><\/p>\n \u201c\u00dcldinimlik areng peab minema inimkonna eraldatusest ja vaenutsemisest rahvaste \u00fclemaailmse liidu kaudu, mis on rajatud Vabadusele \u2500 \u00fchtse inimkonna juurde, mis on rajatud Armastusele, saades sel viisil kosmilise inimkonna ridades v\u00e4\u00e4riliseks liikmeks, \u00fcleilmses perekonnas…\u201d (MPT programmi preambulast)<\/p>\n Siiski suudab ta oma filosoofiale leida Eestis vaid v\u00e4heseid kaasam\u00f5tlejaid ja kaasal\u00f6\u00f6jaid, kes v\u00f5ib-olla k\u00fcll m\u00f5istavad selle suuna h\u00e4davajalikkust, kuid ei oska n\u00e4ha praktilisi samme \u00fclla eesm\u00e4rgi saavutamiseks.(8) \u00dcheks esmaseks \u00fclesandeks saab neile MPT ideede levitamine.<\/p>\n Aastatel 1971\u20131974 toimetatakse ja valmistatakse 8 numbrit venekeelset MPT h\u00e4\u00e4lekandjat \u201cVabaduse kiir\u201d (Lut\u0161 svobod\u00f5). Seal ilmuvad agiteerivad artiklid ning filosoofilised uurimist\u00f6\u00f6d, millede p\u00f5hiliseks autoriks on mitmete varjunimede (Donskoi, Voln\u00f5i, Volnoslav jt) all esinev idee autor ise.(9)<\/p>\n Siseringis j\u00e4\u00e4b ajakirjade levik piiratuks, Moskvas suhtutakse uude filosoofiasse \u00f5lakehitusega ja ka L\u00e4\u00e4nde toimetatud materjalid ei leia seal elavat kajastamist, mist\u00f5ttu kokkuv\u00f5ttes j\u00e4\u00e4vad MPT ideed laiale lugejaskonnale tundmatuks.<\/p>\n <\/p>\n Eesti demokraatide kohtuprotsess<\/strong><\/p>\n \u00dcheksa kuud kestva eeluurimise k\u00e4igus tehakse Tallinnas ja Tartus k\u00fcmneid l\u00e4biotsimisi, kuulatakse \u00fcle sadu inimesi, leitakse nii kinnipeetute kui ka nende s\u00f5prade kodudest hulgaliselt p\u00f5randaalust kirjandust, mida loetakse n\u00f5ukogudevastaseks. Kohtup\u00e4evaks koguneb inkrimineerivaid toimikumaterjale 60 paksu k\u00f6ite jagu.(10)<\/p>\n Eeluurimisel keelduvad Sergei Soldatov ja Kalju M\u00e4tik andmast mistahes tunnistusi. Vastuseks ignorantsele k\u00e4itumisele \u00fclekuulamistel saavad nad tunda ka nn n\u00f5ukogude poliitilise ps\u00fchhiaatria hirmu, kui neile m\u00e4\u00e4ratakse kohtups\u00fchhiaatriline ekspertiis Moskva Serbski nimelises Ps\u00fchhoneuroloogilises Instituudis. Siiski tunnistatakse nad m\u00f5lemad sealsete testide p\u00f5hjal t\u00e4iesti normaalseteks.<\/p>\n Kohus viie eesti demokraadi \u00fcle algab 21. oktoobril 1975 ENSV \u00dclemkohtu saalis Tallinnas. Kohtualused esindavad nelja p\u00f5randaalust re\u017eiimivastast liikumist Eestis, millede v\u00e4ljakujundamise juures nad ise on olnud: Eesti Rahvusrinne (ERR) \u2013 Arvo-Gunnar Varato ja Kalju M\u00e4tik; N\u00f5ukogude Liidu Demokraatlik Liikumine (NLDL) \u2013 Sergei Soldatov ja Artem Juskevit\u0161; Eesti Demokraatlik Liikumine (EDL) \u2013 k\u00f5ik eelmised ja Mati Kiirend; Moraal-Poliitiline Taass\u00fcnd (MPT) \u2013 Sergei Soldatov.<\/p>\n K\u00f5iki viit kohtualust s\u00fc\u00fcdistatakse ENSV KrK \u00a768 alusel (n\u00f5ukogudevastane agitatsioon ja propaganda).<\/p>\n Just \u00e4sja on toimunud (juulis ja augustis 1975) Euroopa riikide, USA ja Kanada julgeoleku- ja koost\u00f6\u00f6n\u00f5upidamine Helsinkis, kus ka NLiit kirjutab teiste riikide seas alla tekstile, milles t\u00f5otab austada inim\u00f5igusi ja p\u00f5hivabadusi, tegutseda vastavalt \u00dcRO p\u00f5hikirja eesm\u00e4rkidele ja printsiipidele ning Inim\u00f5iguste \u00dclddeklaratsioonile.<\/p>\n See asjaolu annab ka kohtualuste kaitsetaktikale olulise juhtmotiivi: k\u00f5ik peale Varato \u00fctlevad lahti oma riiklikest kaitsjatest ning kaitsevad end kohtus ise, kuulutades oma tegevuse ajendiks just inim\u00f5iguste ja -vabaduste ning demokraatia arengu hoogustamise vajadust NLiidus. Sergei nimetab end kaitsek\u00f5nes humanistiks ja usklikuks, pidades oma v\u00f5itluse sihiks peale demokraatia tagamise ka (n\u00f5ukogude) \u00fchiskonna moraalse taass\u00fcnni.<\/p>\n <\/p>\n Laagriaastad (Laagrist laagrisse)<\/strong><\/p>\n K\u00f5ik kohtus karistuse k\u00e4ttesaanud demokraadid j\u00f5uavad veel sama aasta l\u00f5puks oma etten\u00e4htud laagritesse: Kalju M\u00e4tik ja Mati Kiirend Permi oblasti poliitlaagritesse nr 36 ja 35, Artem Juskevit\u0161 ja Sergei Soldatov Mordva Dubrovlagi poliitlaagritesse nr 17a ja 19. K\u00f5ik neli kannavad oma karistuse n\/\u00f6 kellast-kellani ja vabanevad juba Patarei v\u00e4ravast vastavalt Juskevit\u0161 ja Kiirend 13. detsembril 1979, Kalju M\u00e4tik samal p\u00e4eval, kuid j\u00e4rgmisel aastal 1980 ja Soldatov 4. jaanuaril 1981.<\/p>\n Oma laagriaastail osaleb Sergei aktiivselt laagrisisestes poliitilistes protestides ning on paljude \u00fcrituste algataja: t\u00f6\u00f6- ja n\u00e4ljastreigid poliitvangi staatuse v\u00e4ljakuulutamisega, m\u00e4rgukirjade ja \u00fcleskutsete v\u00e4ljasaatmine laagrist. Viimasel 1980. a suvel kuulutab koos kolme kaaslasega v\u00e4lja t\u00f6\u00f6streigi j\u00e4rgmiste poliitn\u00f5udmistega: Moskva ol\u00fcmpiam\u00e4ngude \u00e4raj\u00e4tmine, Afganistani agressiooni l\u00f5petamine, poliitvangide vabastamine, majanduslike ja poliitiliste reformide teostamine NLiidus jne.<\/p>\n Salateidpidi saadab Sergei laagrist v\u00e4lja mitmed seal kirja pandud artiklid: \u201cVene asja 12 p\u00f5him\u00f5tet\u201d (1978), \u201c6 teesi vaba-rahvusliku riigikorra kaitseks\u201d (1979), \u201c10 aastat Demokraatlikku Liikumist (1969-1979)\u201d. Neist esimesed kaks ilmuvad Pariisi ajalehes \u201cRusskaja M\u00f5slj\u201d Soldatovi oma nime all . Viimane t\u00f6\u00f6 on tegelikult artiklite kogumik ja p\u00fchendatud esimeste NLDL programmiliste dokumentide loomisele 1969. a (11)<\/p>\n Viimasel laagriaastal tehakse Soldatovile Saranski KGB poolt ka esimene ettepanek v\u00e4lismaale emigreerumiseks. Soldatov keeldub. Peale vabanemist 1981. a jaanuaris asub elama oma abikaasa Ljudmilla Gr\u00fcnbergi juurde Tallinnas. Kehtestatakse administratiivj\u00e4relvalve. Kevadel aga v\u00f5etakse \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi m\u00e4\u00e4rusega m\u00f5lemilt n\u00f5ukogude kodakondsus, antakse k\u00e4tte rohelised Iisraeli viisapaberid ning kohustatakse n\u00e4dala jooksul lahkuma NLiidu piirest.<\/p>\n !8. mail 1981 astuvadki m\u00f5lemad Soldatovid erariides konvoi saatel TU-134 pardale, maanduvad Viini lennujaamas ning osutuvad varsti Viini p\u00f5genikelaagri elanikeks. Sergei Soldatovil tuleb uuesti t\u00f5deda: Vaba ja j\u00e4lle laagris!<\/p>\n Et laager, kuhu Soldatovid j\u00f5uavad on n\u00f5ukogude juutide emigratsioonilaager, tuleb neil sealt m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast lahkuda. Ajutise peatuse leiavad nad helilooja Arvo P\u00e4rdi k\u00fclalislahkes perekonnas.<\/p>\n <\/p>\n Raadioh\u00e4\u00e4l Vabaduseraadios<\/strong><\/p>\n Saksamaa Amnesty Internationali ametliku kutsel s\u00f5idavad Soldatovid pea M\u00fcnchenisse, kus nad majutatakse \u00fchte pansionituppa ja neile m\u00e4\u00e4ratakse ka tagasihoidlik kuutoetus.<\/p>\n Kahe kuu p\u00e4rast saavad aga ametlikult poliitilise pagulase staatuse Saksamaal, ajutise passi ning \u00f5iguse t\u00f6\u00f6le. Sergei asubki 1982. a raadioajakirjanikuna t\u00f6\u00f6le Vaba Euroopa Eesti osakonnas, kus on nii eesti kui venekeelseks raadioh\u00e4\u00e4leks kuni 1993. aastani.<\/p>\n Paguluse esimesel aastal kasutab Soldatov aktiivselt Vaba Maailma ajakirjandust oma m\u00f5tete ja seisukohtade avalikustamiseks. Samuti kasutavad Soldatovid v\u00f5imalust tutvuda Vaba Maailmaga f\u00fc\u00fcsiliselt: k\u00fclastatakse 13 l\u00e4\u00e4neriiki. Rootsis peab Sergei loenguid sealsetes eesti paguluskeskustes Stockholmis, Malm\u00f6s, Lundis, G\u00f6teborgis jm.<\/p>\n !982. a aprillis\/mais\/juunis k\u00e4ib Sergei ka Ameerika mandril ning k\u00fclastab 15 linna ning pagulaskeskust USAs ja Kanadas. Siin toimuvad esinemised ja pressikonverentsid NY Eesti Majas ning USA ja Kanada \u00dcRO esindustes. Mais esinemine ka Washingtoni televisioonis, USA Kongressi ees ja kohtumised Valge Maja k\u00f5rgete ametnikega. Kanadas k\u00fclastab eestlaste keskusi Torontos, Ottawas ja Vancouveris. Juunis l\u00f5ppeb turnee j\u00e4lle USA linnades.(12)<\/p>\n Neil aastatel paneb Sergei kirja oma venekeelsed m\u00e4lestused \u201cTaass\u00fcnni p\u00f5uav\u00e4lgud\u201d, mis 1984. a ilmuvad Londoni kirjastuse OPI toetusel raamatuna.<\/p>\n T\u00f6\u00f6aastatel Vabaduseraadios 1982-1993 kohtub ta paljude L\u00e4\u00e4nes resideeruvate vene kirjanike ja kultuuritegelastega silmast-silma: Vladimov, Zinovjev, Voinovit\u0161 ja Sol\u017eenits\u00f5n jt. Kirjutab ise artikleid ajakirjades, esineb k\u00f5nedega, unustamata k\u00f5ikjal kuulutada vaimse ja k\u00f5lbelise taass\u00fcnni vajadust.<\/p>\n Aastatel 1981\u20131983 k\u00fclastab Frankfurti Raamatumessi vaatlejana, kuid juba 1984. a messil \u00fc\u00fcrivad omette boksi. 1986. a messi ajaks on tal L\u00e4\u00e4ne ajakirjanduses ilmunud \u00fcle 30 kirjutise, kuid peale Londonis tr\u00fckitud \u201cP\u00f5uav\u00e4lkude\u201d ei \u00f5nnestu tal kirjastajat leida \u00fchelegi oma filosoofilise v\u00f5i sotsioloogilise uurimuse k\u00e4sikirjale. Neil aastatel esitavad nad oma messiboksis ka teiste vene emigrantlike kirjanike teoseid ning ajakirju.<\/p>\n Et raamatute kirjastamine on osutunud nii vaevaliseks ning v\u00e4hetasuvaks, otsustab toimetus hakata \u00fcllitama 4 korda aastas ilmuvat \u017eurnaali Katharsis.<\/p>\n Juba 1988. aastal osaletakse uue kirjastuse stendiga ka Frankfurti Raamatumessil. Ja nii igal j\u00e4rgneval aastal \u00fcha rikkalikuma v\u00e4ljapanekuga. Viimane foto Raamatumessilt kannab aastaarvu 1998.<\/p>\n <\/p>\n Vabakirjanikuna eksiilis<\/strong><\/p>\n Peale NLiidu lagunemist muudab Soldatov ka kirjastuse nime, see on n\u00fc\u00fcd: West-Ost Renaissance (L\u00e4\u00e4ne-Ida taass\u00fcnd).<\/p>\n \u017durnaal Katharsis ilmub nii vene kui ka saksakeelsena. Soldatovid esinevad j\u00e4rjekindlalt Frankfurti Raamatumessil oma kirjastuse boksis, mis j\u00e4\u00e4bki p\u00f5hiliseks Ost-West ja West-Ost Renaissance \u00fcllitiste tutvustamise kohaks. Messi ajal saavad k\u00fclastajad vestelda ka kirjastuse toimetajate ning autoritega.<\/p>\n J\u00e4rgnevatel aastatel ilmub 6 kogumikku Katharsis \u2013 k\u00f5lbelise ja \u00fchiskondlik-kultuurilise uuenemise foorumina, kus erinevad autorid esitavad oma n\u00e4gemusi \u00fchiskonna arenguist L\u00e4\u00e4nes ja Idas. Sergei kirjastab, paljundab ja esitleb messil oma kavandatava kogutud teoste osi naise Ljuda Gr\u00fcnberg-Soldatovi kujunduses.<\/p>\n \u017durnaal Katharsis saab uue \u00fchingu h\u00e4\u00e4lekandjaks, millega p\u00fc\u00fctakse pakkuda foorumit moraalse taass\u00fcnni ideedele ning olla vahendajaks L\u00e4\u00e4ne (saksa) ja Ida (n\u00f5ukogude) m\u00f5ttemaailmade vahelises dialoogis. Samuti plaanitakse v\u00e4lja anda mitu kogumikku \u201cAlmanach 2000\u201d nime all.<\/p>\n Peale Eesti Vabariigi taastamist 1991. aastal hakkab Soldatov regulaarselt k\u00fclastama s\u00fcnnimaad ja toob ka kirjastuse toimetuse Tallinnasse Luha t\u00e4naval.<\/p>\n <\/p>\n Tagasi Eestis<\/strong><\/p>\n Aastal 2000 naaseb koos abikaasaga l\u00f5plikult Tallinnasse ja asub elama \u00fc\u00fcrikorterisse Erika 11-57.<\/p>\n Samas loob s\u00f5ltumatu almanahhi Eesti 2000 (Rahvusliku ja vaimse s\u00f5ltumatuse m\u00f5tte kandja), kus p\u00fc\u00fcab lahata \u00fchiskonna ja vaimuelu k\u00fcsimusi, kaasates autoriteks mitmeid tuntud isiksusi: J\u00fcri Lina, Vello Leito, Mart Niklus, Kalju M\u00e4tik, Tiit Madisson jt. Kirjastuse West-Ost Renaissance s\u00f5ltumatut almanahhi Eesti 2000 antakse v\u00e4lja 5-6 kogumikku.<\/p>\n Tartu toimetusega Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res tehakse katse luua Ren\u00e9 Ansipi ja Mait Rauna kaasabil almanahhile kaasaegsem n\u00e4gu. Kuid seoses erinevate n\u00e4gemustega \u017eurnaali sisu ning kujunduse osas Soldatovi ja noorte toimetajate \u00fchist\u00f6\u00f6 peale teise numbri ilmumist katkeb. P\u00f5hjuseks on ka v\u00e4ljaandmisega seotud rahalised raskused.<\/p>\n Samuti ei saa asja Soldatovi m\u00f5ttest moodustada agitatsioonigrupp \u201cEesti \u00fchiskondliku ja vaimualase vabadusv\u00f5itluse veteranidest\u201d \u2013 teha loenguid ning k\u00fcsimuste-vastuste \u00f5htuid, et s\u00fcgavamalt lahti m\u00f5testada Eesti l\u00e4himinevikku. Sergei Soldatov kutsub gruppi veel Kalju M\u00e4tiku, J\u00fcri Lina, Tiit Madissoni, Mati Kiirendi, jt.<\/p>\n Sergei Soldatov ei j\u00e4\u00e4 taastatud Eesti Vabariigis siiski passiivseks. Ta k\u00fclastab mitmeid endisi v\u00f5itluskaaslasi, esineb vabadusv\u00f5itlejate ja s\u00f5javeteranide kokkutulekutel. Kogub m\u00e4lestusi 1944. aasta kaitselahingutest ja kirjutab isiklike m\u00e4lestuste p\u00f5hjal raamatu Sinim\u00e4gede kaitselahingutest: \u201cSinim\u00e4gede taustal\u201d, Katharsis, Tallinn 2001.<\/p>\n Viimati esineb loengu ja s\u00f5nav\u00f5tuga Vabaduv\u00f5itleja p\u00e4evale p\u00fchendatud J\u00fcri Kuke konverentsil 2002. a. Tartu \u00dclikooli aulas.<\/p>\n Tallinnas j\u00e4tkab juba Frankfurtis alustatud oma kogutud teoste \u201cSergei Soldatovi p\u00e4rand ja arhiiv\u201d viimistlemist.<\/p>\n 24.jaanuaril 2003 sureb Sergei Soldatov ajuinsuldi t\u00fcsistuste tagaj\u00e4rjel ja on maetud Kesklinna Aleksander Nevski kalmistule Tallinnas.<\/p>\n <\/p>\n Sergei Soldatovi kirjanduslik p\u00e4rand (13)<\/strong><\/p>\n Lese Ljudmilla Gr\u00fcnberg-Soldatova ettev\u00f5tmisel on aastatel 2004-2006 toimetatud ja kirjastatud \u201cSergei Soldatovi p\u00e4rand ja arhiiv\u201d sellises mahus, nagu seda kavandas ja ette valmistas sarja autor ise. Venekeelne P\u00e4rand (Sergei Soldatov. Nasledije i arhiv) koosneb 15 nummerdatud k\u00f6itest<\/p>\n (kokku 18 raamatut). Sergei Soldatovi loomingu v\u00f5ib tinglikult jagada viide valdkonda:<\/p>\n Lesk Ljudmilla Gr\u00fcnberg-Soldatova on Sergei Soldatovi k\u00f5ik k\u00e4sikirjalised m\u00e4rkmed ja arhiivimaterjalid \u00fcle andnud Eesti Rahvusraamatukokku, kus on loodud Sergei Soldatovi nimeline isikuarhiiv.<\/p>\n Saksakeelsed \u00fcllitised. Paguluse perioodist p\u00e4rineb terve rida saksakeelseid raamatuid. M\u00fcnchenis 1987\u20131988. aastatel Helmut Heinrichi ja Martina Dammi t\u00f5lkes ilmusid: \u201cOst-West Forum\u201d (Ida-L\u00e4\u00e4ne foorum), 167 lk; \u201cZur Ost-West Renaissance!\u201d (Ida-L\u00e4\u00e4ne taass\u00fcnni poole!), 138 lk; \u201cFakel und Schwert. Der Kampf\u201d (T\u00f5rvik ja m\u00f5\u00f5k. V\u00f5itlus), 112 lk; \u201cFakel und Schwert. Das Schaffen\u201d (T\u00f5rvik ja m\u00f5\u00f5k. Looming), 228 lk; \u201cJenseits der Freiheit\u201d (Sealpool vabadust), 112 lk; \u201cJenseits der Liebe\u201d (Sealpool armastust), 168 lk; \u201cIn den strahlen der untergehenden Sonne\u201d (Loojuva p\u00e4ikese kiirtes). 1989. aastal ilmuvad M\u00fcnchenis saksakeelsed Katharsise kogumikud 1-4. 1997 ja 2000 ilmuvad mitu paksu raamatut: \u201cMysterium der Geschichte und ihrer Vergeltung\u201d (Ajaloo m\u00fcsteerium ja selle k\u00e4ttemaks), 436 lk, Hamburg 1997; Phil Alether, Vergeltungsgesetz der Geschichte I (Ajaloo tasumisseadus), 412 lk, Frankfurt am Main 2000.<\/p>\n Venekeelsed \u00fcllitised. P\u00e4randi k\u00f6idetest eraldi on iseseisvate raamatutena ilmunud: \u201cZarnits\u00f5 vozro\u017edenija\u201d (Taass\u00fcnni p\u00f5uav\u00e4lgud), London 1984, 444 lk; \u201cV poiskah istselenija\u201d (Tervenemise otsingul), Moskva 1993, 208 lk; \u201cTainstvo vozdajanija istorii\u201d, Fr. am M. 1995, 280 lk.<\/p>\n Eestikeelsed \u00fcllitised. Aastatel 2000-2002 Eestis v\u00e4lja antud raamatud ja kogumikud: \u201cKurva t\u00f5e otsingul\u201d (M\u00f5tisklusi \u00fchiskonnast ja ajaloost), Tallinn 2000, 230 lk; \u201cEesti saatuse keerds\u00f5lmes\u201d (Tunnistusi elust, v\u00f5itlusest ja tegevusest) Tallinn 2000, 120 lk; \u201cT\u00f5rvik ja m\u00f5\u00f5k. V\u00f5itlus\u201d, \u201cT\u00f5rvik ja m\u00f5\u00f5k. Looming\u201d (M\u00e4lestusi vabadusv\u00f5itluse p\u00e4evilt ja m\u00f5tisklusi ajaloo \u00fcle), Tallinn 2000; \u201cEesti 2000\u201d. S\u00f5ltumatu almanahh \u00fchiskonna ja vaimuelu k\u00fcsimustes I\u2013V, Tallinn 2000; \u201cEesti 2000\u201d I ja II, Tartu toimetus 2000; \u201cMondialism v\u00f5i harmooniline rahvusdemokraatia\u201d (Vihik), Tallinn 2000; \u201cSinim\u00e4gede taustal\u201d, Tallinn 2001, 162 lk; \u201cEesti saatuse keerds\u00f5lmes\u201d (M\u00e4lestusi elust, v\u00f5itlusest ja vangip\u00f5lvest), Tallinn 2002, 160 lk.<\/p>\n <\/p>\n Kommentaare, viiteid, kirjandust<\/strong><\/p>\n (1) Sergei Soldatovi eluetapid on p\u00fc\u00fctud ritta panna tema enda kirjutatud elulookirjeldustele tuginedes (S.S. \u201cZarnits\u00f5 vozro\u017edenija\u201d, P\u00e4randus Kd9, Tallinn 2005, 416 lk; S.S. \u201cEesti saatuse keerds\u00f5lmes\u201d M\u00e4lestusi elust, Katharsis, Tallinn 2002, 160 lk) ning lese meenutuste kaasabil.<\/p>\n (2) Oleg-Heldur Tjutrjumov (14.10.1921\u201327.12.1984) \u2013 s\u00fcgavate ajaloo- ning kunstihuvidega haritlane ja melomaan, ema poolt eestlane, p\u00f5lisest vene v\u00fcrstisuguv\u00f5sast p\u00e4rit isa Igor Tjutrjumov oli Euroopas tuntud jurist, tsiviil\u00f5iguse ja -protsessi korraline professor TR\u00dc-s. O.-H. Tjutrjumov oli Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur, Estonia teatri orkestri direktor, hiljem ERSO direktor. Tal olid laialdased kultuurisidemed Venemaaga, eriti Leningradi avangardsete noorte poeetide ja kunstnikega, tema kaudu toimetati, paljundati ja vahetati ka p\u00f5randaalust kirjandust.<\/p>\n (3) \u201cJooksvate s\u00fcndmuste kroonika\u201d (hronika teku\u0161t\u0161ih sob\u00f5tii) k\u00f5ik v\u00e4ljalasked on vaadeldavad venekeelsetena Memoriali kodulehel http:\/\/www.memo.ru\/history\/diss\/chr\/index.htm<\/p>\n (4) \u201cLoota v\u00f5i tegutseda\u201d (nadejetsa ili deistvovatj) tekst on toodud P\u00e4randi kd nr 4\/I<\/p>\n (5) NLDL programmilised dokumendid on koondatud P\u00e4randi kd nr 4\/I. Eestikeelseina leiduvad nad Musta Kassi FND kodulehel http:\/\/www.mustkass.kongress.ee\/<\/p>\n (6) Eesti Rahvusrinde ja Eesti Demokraatliku Liikumise alusdokumendid leiduvad MKFnd kodulehel. Demokraatlike liikumistega (NLDL, ERR ja EDL) seonduvat k\u00e4sitleb p\u00f5hjalikumalt Mait Rauna dokumenteeritud uurimus ajakirjas Akadeemia nr 6 ja 7\/2002.<\/p>\n (7) \u00dcROsse l\u00e4hetatud Memorandumi ja Kaaskirja koostamise lugu ja l\u00e4\u00e4ndel\u00e4hetamise versioonid on esitatud eelmainitud Mait Rauna uurimuses, tekstid ise MKFnd kodulehel. Tekstid kommentaaridega on tr\u00fckitud ka kogumikus \u201cVastupanu kommunistlikule re\u017eiimile \u2013 eeldus vabanemiseks\u201d, Tallinn 1999.<\/p>\n (8) Soldatov mainib MPT toetajatena Lembit Rannut, Ott Arderit, Svetlana Timohhovit\u0161it, J\u00fcri Lina, Jaan Vaaderpassi, Aare Vellistot, Oleg Tjutrjumovit, Valeri Svintsovi (S.S. \u201cEesti saatuse keerds\u00f5lmes\u201d, Katharsis, Tallinn 2002, lk55-57)<\/p>\n (9) Sergei Soldatov on 1970ndate aastate p\u00f5randaalusest perrioodist alates harrastanud artiklite, uurimuste ja dokumentide avaldamist erinevate pseudon\u00fc\u00fcmide all: S.Radone\u017eskij, Voljnoslav, N.Pet\u0161aljnik, K.Voljn\u00f5i. Voljnom\u00f5sl, Skorbja\u0161t\u0161ij, M.Pri\u0161elets, D.Donskoi, Iskander, -der, aga ka suure t\u00f5en\u00e4osusega V.Severn\u00f5i ja N.Morozov. 1985. aastal taastab ja t\u00e4iendab Soldatov M\u00fcnchenis rea oma vanu samizdatiaegseid (1972-1974) filosoofilisi t\u00f6id ja m\u00f5tisklusi Iskander, \u201c-der\u201d, Sergios Stradionise ja Phil. Aletheri nime all ning annab nad eraldi vihikutena v\u00f5i raamatuna v\u00e4lja (enamus neist on koondatud P\u00e4randuse k\u00f6idetesse nr 6\/I ja 6\/II).<\/p>\n (10) NLDL, ERR, EDL ja MPT liikumiste mitmed originaaldokumendid jt kirjalikud materjalid, s\u00fc\u00fcaluste ja tunnistajate \u00fclekuulamisprotokollid, ekspertiisiaktid, s\u00fc\u00fcdistuskokkuv\u00f5te, kohtuistungite protokollid ja j\u00e4relevalvetoimik on varjul Riigiarhiivi T\u00f5nism\u00e4e hoidlas (ERAF, f129, s29079).<\/p>\n (11) Laagris \u00f5hukesele paberossipaberile kirjutatud artiklitest ja salateidpidi v\u00e4lja sokutatud t\u00f6\u00f6dest (p\u00f5hiliselt kasutati selleks l\u00e4hedaste k\u00fclask\u00e4ike ja lubatud kokkusaamisi) r\u00e4\u00e4gib p\u00f5gusalt S.S. \u201cEesti saatuse keerds\u00f5lmes\u201d, Katharsis, Tallinn 2002, lk 110-112 ja p\u00f5hjalikult P\u00e4randi kd nr7 lk 160-196. Juubelikogumik \u201c10 aastat…\u201d leidis avalikustamist Raadio Vabaduses.<\/p>\n (12) \u00dcksikasjaliselt r\u00e4\u00e4gib Soldatov oma pagenduse esimestest aastatest ja ringreisidest P\u00e4randi kd nr10 (Solntse). Sealjuures Ameerika ja Kanada k\u00fclastamisest Kd nr 10 lk 21-25.<\/p>\n (13) P\u00e4randi k\u00f6idetega on v\u00f5imalik tutvuda suuremates Tallinna ja Tartu raamatukogudes. Raamatud on saadetud ka mitmetesse teadusraamatukogudesse Venemaal ja mujal.<\/p>\n <\/p>\n MATI KIIREND<\/p>\n Sergei Soldatovi saatusekaaslane p\u00f5randaalustest aegadest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sergei Soldatovi (1933 \u2013 2003) eluetapid (1) Sergei Soldatov \u2013 Eesti vabadusv\u00f5itleja, p\u00f5randaaluse dissidentliku v\u00f5itluse hoogustaja 1970ndatel aastatel, N\u00f5ukogude<\/p>\n","protected":false},"featured_media":11696,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[108],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-11976","malestused","type-malestused","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","autorid-mati-kiirend"],"acf":[],"yoast_head":"\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n