Tormi ees murduvad tammepuud:<\/p>\n
Kindlad on mehed aatele truud.<\/p>\n
Gustav Suits<\/p>\n
<\/p>\n
Nende luuletaja s\u00f5nadega v\u00f5iks meie lahkunud s\u00f5bra Erik Udami raamat alata ja ka l\u00f5ppeda, sest Erik kuulus sellesse varsti v\u00e4ljasurevasse p\u00f5lvkonda, millel olid veel olemas ideaalid. Hilisematel vastupanuv\u00f5itlusse tulijatel oli k\u00fcll viha ja vaprust, kuid mingeid aateid polnud nende juures m\u00e4rgata. V\u00f5i kui need siiski olemas olid, siis nii s\u00fcgavale hingep\u00f5hja peidetuna, et k\u00f5rvalisel j\u00e4id nad hoomamata.<\/p>\n
<\/p>\n
Sest millegi muu kui idealismiga ei saa seletada fenomeni, et ridamisi astusid noored mehed, peaaegu poisikesed vastu kuritegelikule j\u00f5ule, mis oma k\u00f5ikv\u00f5imsuse ja halastamatusega oli halvanud kogu maailma, meie v\u00e4ikesest ja sihikindla selektiivse genotsiidiga h\u00f5rendatud rahvast r\u00e4\u00e4kimata. Omal ajal Mordva vangilaagrites k\u00e4is pidev vaidlus tulevase tegevuse \u00fcle ning kaasv\u00f5itlejad jagunesid meie tollase m\u00f5istuk\u00f5ne kohaselt \u201cl\u00f5vil\u00fcpsjateks\u201d ja \u201clillekasvatajateks\u201d. Ehkki Erikut tollal meie hulgas polnud, sai temast k\u00f5ige j\u00e4rjekindlam\u00a0 kiskja nisade kallale kippuja. Ja seda kuni surmani.<\/p>\n
<\/p>\n
J\u00e4rgnevatel lehek\u00fclgedel meenutavad Erikut tema omaksed, s\u00f5brad ja v\u00f5itluskaaslased piisava mitmekesisusega, nii et toimetajal poleks vaja seda kordama hakata. Kuid toimetaja on eelispositsioonil selles suhtes, et tema teab, mida keegi kirjutab, autorid aga \u00fcksteise poolt kirjapandut ei tea. Niisiis j\u00e4\u00e4b minu \u00fclesandeks \u00fcritada t\u00e4ita m\u00f5nda l\u00fcnka, mis kas hajameelsuse v\u00f5i endastm\u00f5istetavuse t\u00f5ttu on paberile panemata j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
<\/p>\n
Ja esimeseks s\u00e4\u00e4raseks k\u00fcsimuseks on: kes me siis \u00f5igupoolest olime? Vastuhakk meie kodumaa vallutajale ja meie rahva h\u00e4vitajale tundus poisip\u00f5lves nii loomulikuna, et selle \u00fcle p\u00e4id murdma ei hakatud. Ei m\u00f5eldud ka v\u00f5imust, sest meie jaoks oli reaalsuseks seaduslik Eesti Vabariik, mille valitsus k\u00fcll asus v\u00e4lismaal, ja ennast pidasime pigem selle vabariigi s\u00f5dureiks.\u00a0 Tegelikult kujutasime endast kommunistliku v\u00e4givallav\u00f5imuga rahulolematu rahva reaktsiooni samuti, nagu t\u00e4nap\u00e4eval on m\u00f5istusevastase globaliseerimise vastu suunatud reaktsiooniks skinhead\u00b4ideks s\u00f5imatud noorukid. Ja tuleviku nn objektivistliku ajaloolase arvates olime ilmselt regressiivseks n\u00e4htuseks, mis tahtis ajalugu tagasi p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
<\/p>\n
Ei pidanud me ennast ka kangelasteks ega sobi selle s\u00f5na kasutamine meie kohta t\u00e4nap\u00e4evalgi, sest praeguse aja kangelased on kas hangeldajad v\u00f5i veiderdajad, sekka m\u00f5ni kriminaalkurjategija. Liiatigi kuulub kangelase arhet\u00fc\u00fcbi juurde v\u00f5idu saavutamine, ent me k\u00f5ik kokku v\u00f5ime end pidada \u00fcksk\u00f5ik kelleks, aga mitte v\u00f5itjateks. M\u00f5nes m\u00f5ttes saab v\u00f5itjaks pidada ainult Erik Udamit, sest temal j\u00e4i k\u00f5ik see, mis veel ees oli, n\u00e4gemata ja kogemata. Kangelast, kes kaotab vastasj\u00f5ule, nimetatakse ka m\u00e4rtriks. Kogu Eesti dissidentlus oli ettevalmistumine mart\u00fc\u00fcriumiks, ent surmaga l\u00f5ppes see tee ainult J\u00fcri Kukel ning temalgi pigem \u00f5nnetu juhuse l\u00e4bi.<\/p>\n
<\/p>\n
Kahtlemata oli selle meie-grupi, mille piirjooni ma siin visandada p\u00fc\u00fcan, tekkimisel k\u00f5ige olulisemaks faktoriks kommunistlik koonduslaager. Seal sai iga\u00fchele selgeks, et ta pole \u00fcksi, ja — mis on veel t\u00e4htsam .—, et meie pole \u00fcksi. Ja arvatavasti seal muutus meie v\u00f5itlus Eesti iseseisvuse eest v\u00f5itluseks kommunistliku re\u017eiimi vastu. Eesti rahvuslus j\u00e4i meist enamiku maailmavaateks ka edaspidi, ent veendumuseks sai teadmine, et Eesti ei vabane enne, kui langeb Kremli v\u00f5im. Nii ka l\u00e4ks, kuid me ei osanud ette arvata kommunistide metamorfoosi, kes vaid oma kopitanud ideoloogiast lahti\u00fctlemise hinnaga s\u00e4ilitasid k\u00f5ik muu — varandused, positsiooni, sidemed ning loomulikult ka v\u00f5imu.<\/p>\n
<\/p>\n
Nii nagu eesti rahvuslus ei kujuta endast mingit \u00fchtset ja dogmatiseeritud ideoloogiat, polnud selleks ka antisovetism. Meie hulgas segunesid peamised iseseisvusaegsed poliitilised suunad, millele lisandus tubli portsjon Saksa natsionaalsotsialismist laenatut, ent ilma selle rassistliku osiseta. Omandades laagritest teadmise, et kogu N.Liidus pole \u00fchtegi rahvast, kes poleks kommunistide poolt orjastatud, ei suutnud me ka edaspidi omaks v\u00f5tta 1960.\u20141970. aastatel eestlaste hulgas ainsa \u00fchendava tundena lokkavat russofoobiat, mille \u00e4\u00e4rmuslikud postulaadid n\u00e4isid otse laenatuna dr. Goebbelsi propagandast. Ainult s\u00f5na \u201cjuut\u201d oli asendatud s\u00f5naga \u201cvenelane\u201d. Suurep\u00e4rane kilp seltsimeestele kommunistidele ja Venemaal, kus venelasi vihata ei saanud, kasutasid nad sihtm\u00e4rgina neidsamu juute. Tuleb m\u00e4rkida, et edaspidi oskasid Lubjanka ja Vana v\u00e4ljaku manipulaatorid juhtida ka antisovetismi endale meelep\u00e4rasesse ja ohutusse s\u00e4ngi, mida tuntakse dissidentluse nime all.<\/p>\n
<\/p>\n
Kui selleks, mis meid laagritesse viis, oli absoluutne vabatahtlikkus, siis p\u00e4rast laagrit \u00fchendas seda gruppi ikkagi \u00fchine paariastaatus ehk teisis\u00f5nu olime soveti\u00fchiskonna neegrid, nagu Viktoras Petkus armastas \u00f6elda, Kord Mordvas porises \u00fcks roheline uustulnuk meie \u00fcksmeele ja vennaarmastuse propaganda peale: \u201cOkastraat hoiab meid siin koos.\u201d Ja sama n\u00e4htamatu okastraat \u00fcmbritses meid ka suures tsoonis, mida eriti kinnitab meie-tunde murenemine p\u00e4rast okastraadi kadumist. Aastak\u00fcmneid vindunud vanad vaenud, kadedused ja rivaliteedid on muutunud aktuaalseks, mida oli tunda ka selle raamatu tegemise juures.<\/p>\n
<\/p>\n
Tegelikult tekkis esimene l\u00f5he seni end \u00fchtseks tervikuks pidanud vennaskonda 1970. aastate teisel poolel, kui m\u00f5ned meist, nende hulgas Erik Udam, pidasid vajalikuks l\u00fclituda N.Liidus juba k\u00fcmmekond aastat kestnud avalikku vastupanuliikumisse ehk dissidentlusse. Sidemed Moskva, Leedu ja L\u00e4ti vastavate ringkondadega olid muidugi varem olemas, nende juured ulatusid samuti vangilaagreisse. Praegu v\u00f5ib \u00f6elda, et enne avaliku ja mittev\u00e4givaldse vastupanu idee tekkimist oli meie k\u00f5igi \u00fchiseks eesm\u00e4rgiks kommunistide ning nende v\u00f5imu f\u00fc\u00fcsiline h\u00e4vitamine, see, mida olid teinud metsavennad ja milleks valmistusid relvade kogumisega ka p\u00f5randaalused noorter\u00fchmad. Kas selle v\u00f5imaluse annab s\u00f5da v\u00f5i \u00fclest\u00f5us, polnud selge, kuid selge oli, et selleks tuleb valmis olla. Ning selle sihi nimel toimuski too m\u00e4rkamatu tegevus, mida kommunistide karistuskoodeks nimetab \u201cn\u00f5ukogudevastaseks propagandaks ja agitatsiooniks\u201d. Omakirjastus tekkis juba enne disssidentlust ja j\u00f5udis ka Eestisse meie laagrisidemete kaudu. Teisteks selgitus- ja \u00f5hutustegevuse komponentideks olid eestiaegne ning pagulaskirjandus. Lisaks neile ja ehk k\u00f5ige olulisem oli isiklik eeskuju ja veenmine. Meist k\u00fcmme ja rohkem aastat noorematele, kes olid koos sovetiv\u00f5imuga \u00fcles kasvanud, tuli ju aabitsat\u00f5dedest pihta hakata. Aga k\u00f5ik see oli v\u00f5imalik ainult nendel, kes ise kirjas\u00f5nast lugu pidasid ja kellel oli kontakte p\u00f5hiliste sihtgruppide — noorema haritlaskonna ja \u00fcli\u00f5pilasnoorsoo — hulgas. T\u00f6\u00f6liste v\u00f5i ametnike p\u00fcsivates ja partei ning nuhkide kontrolli all olevates nn t\u00f6\u00f6kollektiivides polnud see v\u00f5imalik. Selline olukord tekitas kannatamatumates meist rahulolematust ning ehk alav\u00e4\u00e4rsustki, millest v\u00e4ljarabelemiseks oligi p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngaks dissidentluse ehk avaliku vastupanu idee.<\/p>\n
<\/p>\n
Suuremas osas meist tekitas dissidentlik ideoloogia, millega kirjanduse vahendusel ju h\u00e4sti kursis oldi, h\u00e4mmeldust. See polnud enam v\u00f5itlus Eesti iseseisvuse eest (rahvusk\u00fcsimusest p\u00fc\u00fcti nende p\u00f5hidokumentides \u00fcldse k\u00f5rvale hiilida), see polnud ka v\u00f5itlus kommunistliku re\u017eiimi kukutamise ja h\u00e4vitamise nimel, vaid hoopis sellesama re\u017eiimi p\u00f5listamiseks tehtava iluravi propageerimine. Selle \u00fcheks esmaseks tekkep\u00f5hjuseks oli olnud n\u00f5ukogude vangip\u00f5lvest p\u00e4\u00e4seda tahtvate juutide v\u00e4ljar\u00e4nnuliikumine ehk puhtakujuline majanduspagulus. Aegapidi liitus juutidega reformimeelseid kommuniste ning rahulolematuid vene haritlasi\u00a0 ja tekkiski nn inim\u00f5iguste kaitse liikumine. Asjast haaras kinni tollane USA president Jimmy Carter ja Helsingis toimunud nn Euroopa julgeoleku- ja koost\u00f6\u00f6n\u00f5upidamisel l\u00fclitati 1. augustil 1975 inim\u00f5iguste kaitsmine l\u00f5ppakti teksti. Moskva esindajatele oli see t\u00fchine j\u00e4releandmine Euroopa piiride p\u00f5listamise saavutamise k\u00f5rval, mida pole t\u00e4nase p\u00e4evani muudetud. P\u00f5hiliseks inim\u00f5iguseks j\u00e4i sealjuures ikkagi \u00f5igus N. Liidust lahkuda. Millal sellesse l\u00fclitus Andropovi KGB, on praegugi raske kindlalt \u00f6elda. Ent kui l\u00e4htuda vanast k\u00fcsimusest \u201ckellele oli see kasulik?\u201d, siis arvatavasti \u00fcsna algusest peale.\u00a0 Sest t\u0161ekistidele oli avalik vastupanu otse taeva kingitus. Vastased, kelle otsimiseks ja vahel koguni v\u00e4ljam\u00f5tlemiseks nad enne olid pidanud vaeva n\u00e4gema, tulid ja andsid end ise k\u00e4tte. L\u00e4\u00e4ne ajakirjanduse vahendusel sai liikumise m\u00f5\u00f5tmeid paisutada, sellega omakorda Poliitb\u00fcrood hirmutada ja KGB koosseisud hakkasid kiiresti kasvama, uuesti rajati k\u00f5ikjal just dissidentlusega v\u00f5itlemiseks 5. osakonnad ning m\u00e4nguv\u00e4li avardus igas suunas.<\/p>\n
<\/p>\n
N\u00f5ukogude impeeriumi \u00e4\u00e4realadel hakkas samuti tekkima Helsingi gruppe ja sellest ei saanud k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da ka Eesti. Kihutust\u00f6\u00f6 Eesti Helsingi grupi loomiseks tuli kahelt poolt — Moskvast ja Vilniusest, ent sellest ei saanud ikkagi asja. Eelmainitud rahulolematud vanade poliitvangide hulgast leidsid endale k\u00fcll m\u00f5ningaid kaasatulijaid, kuid konsultatsioonid v\u00e4hegi nimekate opositsioonimeelsete haritlastega ei andnud tulemusi. Nagu \u00fcsna varsti selgus, ei toiminud muukeelsetel aladel Vene dissidentide p\u00f5hiline ahvatlus \u2013 Hollandi saatkonna vahendusel saadud Iisraeli viisa ja pilet otse kuldse L\u00e4\u00e4ne meepottide juurde. K\u00fcll aga saavutati Eestis aastak\u00fcmneid otsitud sidemed L\u00e4\u00e4nega. Ent kuna L\u00e4\u00e4nes dirigeerisid ja finantseerisid N. Liidu inim\u00f5iguslaste liikumist samuti luureorganisatsioonid, siis pidasid need esmat\u00e4htsaks oma eesm\u00e4rke, mis Eesti vastupanu- ja vabastusideedega sugugi kokku ei langenud. Alguses oli sealne toetus ainult moraalne, hiljem, p\u00e4rast Eesti Vangistatud Vabadusv\u00f5itlejate Abistamiskeskuse asutamist Stockholmis, mingil m\u00e4\u00e4ral ka materiaalne. Kuid ameeriklased on poemeeste rahvas, kes tahab palju saada ning v\u00e4he anda. Lisaks andis see v\u00e4hene abi KGB-le v\u00f5imaluse s\u00fc\u00fcdistada selle saajaid L\u00e4\u00e4ne luure palgal olemises.<\/p>\n
<\/p>\n
Dissidentluse p\u00f5hituumik Moskvas eesotsas Andrei Sahharoviga j\u00e4lgis samuti t\u00e4helepanelikult \u00e4\u00e4remaade liikumisi. Samuti nagu Venemaalgi tembeldati igasugune k\u00f5rvalekaldumine ortodokssete inim\u00f5iguslaste N. Liidule lojaalsest ideoloogiast ekstremismiks, provokatsioonideks jne. Oma elukorralduse t\u00f5ttu oli mul v\u00f5imalik k\u00f5ige j\u00e4rjekindlamalt kuulata \u00f6\u00f6d l\u00e4bi L\u00e4\u00e4ne raadiosaateid ja sealt tulev s\u00f5num Eesti osas oli t\u00e4iesti \u00fcldistatav. Kui m\u00f5ned meie hulgast v\u00f5isidki saada rahuldust oma nimede j\u00f5udmisest eetrisse, siis Eesti kuulajale ei \u00f6elnud need nimed endiselt mitte midagi. Raadiojaamad omakorda pidasid kinni j\u00e4igast hierarhiast. Algusest peale hakati eristama nn staare. Eestis vastas sealsetele n\u00f5uetele k\u00f5ige rohkem Mart Niklus ja temast peamiselt r\u00e4\u00e4gitigi. Kui nad koos Enn Tartoga uuesti vangistuses viibisid, oli nende mainimise sagedus umbes vahekorras 1: 10 Mardi kasuks. Teised staarid olid J\u00fcri Kukk ja meie t\u00e4ielikuks \u00fcllatuseks endine h\u00e4vituspataljonlane Johannes Hint. \u00dctlemata j\u00e4\u00e4nu sisu oli umbes j\u00e4rgmine: astuge kommunistlikku parteisse, tehke karj\u00e4\u00e4ri, teenige kasv\u00f5i KGB-d ja p\u00f6\u00f6rake siis \u00e4kki dissidendiks, andke allkiri m\u00f5nele avalikule dokumendile ning oodake Iisraeli viisat. Peamine panus tehtigi reformi- v\u00f5i teisiti \u00f6eldes karj\u00e4\u00e4rihimulistele parteilastele. Pole vist vajagi lisada, et Erik Udami nimi kostis M\u00fcnchenist ja Washingtonist vaid paaril korral. Naeruv\u00e4\u00e4rsena tundusid p\u00fc\u00fcded t\u00f5sta vangistuses viibijate sotsiaalset staatust nende tituleerimisega teadlasteks, kirjanikeks jne.<\/p>\n
<\/p>\n
L\u00f5he, mida enne mainisin, sai eriti tuntavaks siis, kui paarik\u00fcmneliikmeline dissidentide r\u00fchm oli enam-v\u00e4hem konsolideerunud ja hakkas end, nii imelik kui see ka pole, esmaj\u00e4rjekorras vastandama mitte kommunistliku v\u00e4givallaaparaadiga, vaid nende endiste kaasv\u00f5itlejatega, kes dissidentide taktikat heaks ei kiitnud. N\u00e4htus, mis on tuttav igasuguse sektantluse, ka poliitilise, ajaloost. \u00dched on p\u00fchad ja v\u00e4ljavalitud, teised p\u00f5rgusse m\u00e4\u00e4ratud patukotid v\u00f5i, nagu \u00fctles seltsimees Lenin: sotsiaaldemokraadid on hullemad vaenlased igasugustest parempoolsetest, sest nemad on reeturid. Meie, \u00fclej\u00e4\u00e4nud, p\u00fc\u00fcdsime vanast harjumusest p\u00f5randa alt v\u00e4ljatulnuid igati abistada ja toetada, v\u00e4lja arvatud nende eeskujule j\u00e4rgnemine. Aga sellestki ei tulnud midagi v\u00e4lja. Sest esimeste reaalsete isikute allkirju kandvate protestikirjade j\u00f5udmisele L\u00e4\u00e4nde j\u00e4rgnes aastatepikkune kassi-hiire m\u00e4ng t\u0161ekistidega, mis kurnas nii allakirjutajate endi kui ka nende l\u00e4hedaste n\u00e4rve (m\u00f5ni pole sellest toibunud t\u00e4naseni), ja p\u00e4evast p\u00e4eva kestev ootus, millal kellelegi j\u00e4rele tullakse. Halvasti m\u00f5jus ka see, et kogu tegevuse efekt oli nullil\u00e4hedane. P\u00fc\u00fcti k\u00fcll tuvastada \u201cinim\u00f5iguste rikkumise juhtumeid\u201d, aga need p\u00f6\u00f6rdusid pigem tuvastajate enda vastu, sest<\/p>\n
sovetieestlased oli harjunud oma \u00f5igusi (v\u00f5i huve) kaitsma tutvuste, altk\u00e4emaksude ja salakaebuste abiga, dissidentide sekkumine \u00e4hvardas kaasa tuua ebameeldivaid tagaj\u00e4rgi. K\u00e4imapandud p\u00f5randaalune v\u00e4ljaanne \u201cLisandused\u2026\u201d levis imev\u00e4ikeses tiraa\u017eis peamiselt asjaosaliste enda hulgas. Rootsis ei suudetud organiseerida selle massilist paljundamist ja Eestisse tagasi toimetamist. V\u00f5ib-olla ka ei tahetud, sest sisu poolest oli ta \u00fcpris kesine. Protestikirjad k\u00fcll j\u00f5udsid adressaatideni ja neid tutvustati ka L\u00e4\u00e4ne meedias ning loeti ette Eestisse m\u00e4\u00e4ratud raadiosaadetes, aga sinnapaika see j\u00e4igi. \u00dchtegi meile n\u00fc\u00fcd nii tuttavaks saanud kollase meedia jaoks\u00a0 \u201cm\u00fc\u00fcvat\u201d s\u00fcndmust Eestis ei toimunud. Keegi ennast \u00e4ra ei p\u00f5letanud ja kui Moskvas iga l\u00e4biotsimise v\u00f5i vahi alla v\u00f5tmise peale kihutas kohale kogu v\u00e4lisajakirjanike armee, et \u00fcksteisest ette j\u00f5udes seda oma lehtedele, raadio- ja telejaamadele edastada, tekitades nii valekujutlust sealse dissidentluse m\u00f5\u00f5tmetest, siis \u00e4\u00e4remaade uudised j\u00f5udsid sinna hilinedes ja oma v\u00e4rskuse kaotanuna. Ent mis p\u00f5hiline, kaasatulijaid leidus minimaalselt. Eestlastele\u00a0 pole vene v\u00f5i juudi rahvast erinevalt eneseohverdus kunagi eriti omane olnud. Jah, kui on vaja t\u00f5esti oma rahva v\u00f5i kodumaa eest v\u00e4lja astuda, siis teevad seda ka eestlased, ent mingite Moskva juutide v\u00f5i reformikommunistide ideede nimel ja huvides ei tahetud seda sugugi teha. N\u00f5nda hakkas dissidentlus Eestis sarnanema \u00fcha enam esimese ristikogudusega, \u00fcksteist kaua aega tundvate inimeste ja nende perekonnaliikmete \u00fchendusega. Peagi hakkasid toimuma ka arreteerimised koos j\u00e4rgnevate kohtulavastustega, ilmselt selleks, et \u201cm\u00e4ng\u201d ei kaotaks oma teravust. Ent need terroriaktid tulid sadistliku aeglusega, ilma mingi n\u00e4htava p\u00f5hjuseta, et j\u00e4rgmistel vanglakandidaatidel oleks ikka aega oma rasvas praadida. KGB-d ja tema v\u00f5imalusi tundes oleks olnud v\u00f5imalik \u00fcheainsa \u00f6\u00f6p\u00e4evaga kogu Eesti dissidentlus likvideerida, aga just seda Pagari t\u00e4nava mehed teha ei tahtnud. Kui need k\u00f5ik kinni panna, siis kust v\u00f5tta uusi! Ja \u00fcldse ei hakka keegi kuldmune munevat hane pannile panema.<\/p>\n
<\/p>\n
Kogu selle kadalipu tegi t\u00e4iel m\u00f5\u00f5dul l\u00e4bi ka Erik Udam, v\u00e4lja arvatud j\u00e4rjekorras kolmas vangistus. Kas j\u00e4tkus temal oidu protsess peatada v\u00f5i oli aktiiv juba liiga kokku kuivanud, kuid kuni 1987. a augustini Eestis enam mingit dissidentlikku tegevust polnud. Ent 1988. a alguses tuli Erik minu juurde ERSP asutamise ettepanekuga ja tahtis saada j\u00e4rjekorras seitsmendat allkirja. Kas oli tal meeles k\u00fcmme aastat varem toimunud n\u00f5upidamine \u00fchel tundmatul heinamaal, kus ma \u00fctlesin l\u00f5plikult lahti \u00fcksk\u00f5ik millisest avalikust vastupanust (see oli p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud katset asutada Eesti, L\u00e4ti ja Leedu Rahvusliikumiste \u00dclemkomitee, kui ma veel juures olin), ent lisasin, et tulen kaasa, kui asi seda v\u00e4\u00e4rib. V\u00f5i oli p\u00f5hjuseks k\u00fclm arvestus, et endistest Mordva poliitvangidest olin ma ainuke, kellel oli \u00f5nnestunud tundmatuse hallusest v\u00e4lja rabelda, ning vaja polnud mitte mind, vaid minu nime. Idee vastu polnud mul seekord midagi, Hirvepark oli toimunud, MRP-AEG asutatud, stalinismiohvrite m\u00e4lestusm\u00e4rgi rajamise ettepanekule olin korjanud paarsada allkirja, vaidlus toimus ettepaneku tegijate isikute \u00fcle. Tuletasin meelde talle kunagi tehtud ettepanekut luua Helsingi libagrupp ja \u00fctlesin, et minu arvates m\u00f5tles KGB tollal kaks k\u00e4iku ette. Nad olid ilmselt kindlad selles, et Erik avalikustab selle ettepaneku ja teeb k\u00fcll endale nime, kuid samaaegselt seab kahtluse alla k\u00f5ik olemasolevad ja juurdetulevad Helsingi grupid.\u00a0 \u00dctlesin, et minu arust v\u00f5tab KGB n\u00fc\u00fcd oma kontrolli alla k\u00f5ik uued liikumised ja m\u00f5ned neist loob ta ise. Soovitasin see paber k\u00f5rvale j\u00e4tta ja natukese aja p\u00e4rast teha uus, kuhu kirjutaksid alla meile tuntud ning l\u00e4biproovitud inimesed, mina nende hulgas. Aga minu imestuseks ei pidanud ta v\u00f5imalikuks seda aktsiooni\u00a0 peatada ega ka ise taanduda. Mis oli selle p\u00f5hjuseks, ei tea ma siiamaani. Ning teine kord seisime vastamisi aasta hiljem, kui koos Enn Tarto ja J\u00fcri Pertmanniga \u00fcritasime luua usaldusv\u00e4\u00e4rsetest endistest poliitvangidest mittepoliitilist organisatsiooni. ERSP oli siis juba loodud ning kaasa kutsutud parteilased tegid k\u00f5ik, et meie kavatsusest asja ei saaks, kartes ilmselt konkurentsi. M\u00f6\u00f6nan, et ma ise v\u00f5isin ka olla sinisilmne ja arvata, et see t\u00f5esti j\u00e4\u00e4b mittepoliitiliseks laagrivendade \u00fchenduseks. M\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas vanad kamraadid \u00fcksteist kissis silmi piidlesid, et kes saab etteotsa\u2026<\/p>\n
<\/p>\n
Eelnev l\u00f5ik pole kirja pandud kavatsusega Erikule midagi \u00fcle haua ette heita. Mulle oli ja j\u00e4\u00e4b ta \u00fcheks k\u00f5ige kindlamaks ning ustavamaks kaasv\u00f5itlejaks ja see, et ta minu arvates m\u00f5nikord eksis, ei v\u00e4henda karvav\u00f5rragi tema osa Eesti eest peetud v\u00f5itluses. Ja tunnistan, et kogu dissidentlust k\u00e4sitlev osa on antud meelega tumedamates v\u00e4rvides, et anda v\u00f5imalust edaspidi selle n\u00e4htuse objektiivsemaks kirjeldamiseks. Seni on ju olnud ainult kaks \u00e4\u00e4rmuslikku kontseptsiooni, \u00fcks KGB ja tema k\u00e4silaste poolt ning teine dissidentluse enda seest. Esimene ei tule enam \u00fcldse arvesse, teine aga suurendab inimlikult arusaadavatel p\u00f5hjustel dissidentluse rolli, tehes sellest episoodist hiilgava apoteoosi kogu Eesti vastupanuliikumisele.<\/p>\n
<\/p>\n
Liigutav, aga ka naljakas on siinsest raamatust lugeda, kuidas poliitikuteks saanud endised kaaslased \u00fcritavad Erikut paika panna, oletades, et ta veel elaks. Iga\u00fcks teeb seda oma m\u00e4tta otsast ja sellelt redelipulgalt, millele neil on \u00f5nnestunud t\u00f5usta. Ja kellelgi ei tule p\u00e4he arvata, et kui Erik t\u00f5esti oli selline, nagu teda m\u00e4letame, siis poleks tema sirgjoonelisus ja p\u00f5him\u00f5ttekindlus viinud teda \u00a0ministritoolile ega parlamenti, vaid hoopis sinna, kuhu teistele hoiatuseks pisteti meie \u00fcliliberaaldemokraatliku vabariigi ainukene poliitvang — Hirvepargi organiseerija Tiit Madisson. Sest ka ERSP-le ei toonud tema m\u00e4dav\u00f5itu algus auv\u00e4\u00e4rset j\u00e4rge. Eesti dissidentluse rajanud neljast endisest Mordva mehest olid kaks k\u00fcll parteiasutajate hulgas, kuid juhikohale p\u00e4\u00e4semiseks polnud neil mingeid \u0161ansse. Ja kaks veel vangistuses viibijat l\u00fckati k\u00f5rvale juba enne nende vabanemist, ikka hirmust k\u00f5vak\u00e4elise juhi ees. Liidrikriis saatis ERSP-d kogu tema l\u00fchikese eksistentsi v\u00e4ltel ja viis l\u00f5puks l\u00f5hkimineku ning poliitiliselt areenilt kadumiseni. Ja kogu endisest dissidentlikust seltskonnast on poliitikasse pidama j\u00e4\u00e4nud k\u00f5ige paksunahalisemad, kes isikliku heaolu nimel on valmis k\u00f5ikv\u00f5imalikeks kompromissideks. Inetu on k\u00fcll nii \u00f6elda, aga mul on hea meel, et Erikul j\u00e4i see k\u00f5ik l\u00e4bi tegemata. Ja just sellep\u00e4rast saime temast ka raamatu teha.<\/p>\n
<\/p>\n
Jaan Isotamm<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tormi ees murduvad tammepuud: Kindlad on mehed aatele truud. Gustav Suits Nende luuletaja s\u00f5nadega v\u00f5iks meie lahkunud s\u00f5bra Erik<\/p>\n","protected":false},"featured_media":12587,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[135],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-12585","malestused","type-malestused","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","autorid-jaan-isotamm"],"acf":[],"yoast_head":"\n