1974. aasta detsembris arreteeris KGB neli meest n\u00f5ukogudevastase tegevuse p\u00e4rast, viies mees arreteeriti j\u00e4rgmise aasta neljandal jaanuaril. J\u00e4rgnes \u00fcle poole aasta kestnud uurimine, milles osales algul kaheksa uurijat, hiljem lisati neile veel neli. Viiest arreteeritust kaks meest \u2013 Sergei Soldatov ja mina ei andnud mingeid tunnistusi. \u00dctlesin iga k\u00fcsimuse peale, et keeldun vastamast. Sellegipoolest veeti mind mituk\u00fcmmend korda Pagari t\u00e4navale KGB-sse. Uurija major \u017dukov tegi mulle paaril korral ettepaneku, et kirjutagu ma avaldus, et ma mingeid tunnistusi ei anna. Seda ma ka ei teinud. Ega seal Pagari t\u00e4naval k\u00e4ia kuigi meeldiv ei olnud, aga ma tahtsin teada, mis neile teada on, milliste inimeste kohta nad k\u00fcsimusi esitavad jne. Seda, et enne protsessi on v\u00f5imalus toimikutega tutvuda, ma siis veel ei teadnud.<\/p>\n
\u00dchel korral viidi mind uurimisosakonna \u00fclema Jasska juurde. See v\u00f5ttis mind lahke naeratusega vastu ja \u00fctles: \u201cMis te sellest saate, et te niiviisi vastu punnite ja midagi ei taha r\u00e4\u00e4kida? R\u00e4\u00e4kige ausalt ja julgelt \u00e4ra, kuidas asi oli, on teil endal kergem ja Marat Ivanovit\u0161il (s.o uurijal major \u017dukovil) samuti.\u201d Umbes samalaadse soovituse andis mulle ka \u00fcks kriminaalse paragrahviga kinni istuv noormees, kellega ma m\u00f5nda aega olin \u00fches kongis. Ta soovitas mul rongist mitte maha j\u00e4\u00e4da. K\u00fcsisin, kuidas sellest tuleb aru saada? Selle peale ta vastas: \u201cVaata, et teised enne sinu peale ei j\u00f5uaks r\u00e4\u00e4kida, kui sa ise r\u00e4\u00e4gid.\u201d Ma kuulasin k\u00f5ik soovitused \u00e4ra, aga tegutsesin ikka omamoodi.<\/p>\n
Teine kord \u00fcritas \u017dukov \u00fcsna omap\u00e4rasel viisil minuga \u00fchist keelt leida. \u201cPatareis\u201d oli saun \u00fcks kord n\u00e4dalas ja saunas aeti ka habet elektrilise juuksel\u00f5ikusmasinaga. Nii et Pagari t\u00e4naval sai k\u00e4idud habemega, mis oli m\u00f5nikord peaaegu n\u00e4dal aega saanud kasvada. Ma ei tea, kas \u017dukovile ei meeldinud minu karvane l\u00f5ug v\u00f5i lootis ta t\u00f5esti mind sellise nipiga \u00e4ra osta, aga \u00fckskord ta k\u00fcsis minu k\u00e4est, kas ma mehaanilist habemeajamise aparaati ei taha. Ma arvasin, et jutt on \u017eiletiga aparaadist ja \u00fctlesin, et \u017eiletti ju niikuinii kongi ei lubata. \u017dukov \u00fctles mulle selle peale, et jutt on \u00fcleskeeratavast aparaadist. Ma \u00fctlesin, et tahan k\u00fcll. Selle peale ta lubas mulle koju helistada ja lasta tuua. M\u00f5ni p\u00e4ev hiljem ta andiski mulle k\u00e4tte \u00fcleskeeratava habemeajamise aparaadi \u201cSputnik\u201d ja varsti peale seda, vist j\u00e4rgmisel korral, kui mind j\u00e4lle KGB-sse \u00fclekuulamisele viidi, \u00fctles ta mulle: \u201cVaadake, kuidas teile vastu tullakse, te saite isegi habemeajamise aparaadi, aga ikka ei taha midagi r\u00e4\u00e4kida.\u201d<\/p>\n
Kui selline k\u00fcsimine ja mittevastamine oli juba t\u00fckk aega kestnud, hakkas \u017dukov r\u00e4\u00e4kima, et kui ma mingeid tunnistusi ei anna, siis tekib kahtlus, et ma ei ole normaalne ja tuleb mind saata ekspertiisi. Algul tuletas ta mulle meelde avariid, mis mul oli olnud 1973. aasta septembris motorolleriga. \u00dcks neiu jooksis mulle ette ja me m\u00f5lemad saime parasjagu kannatada. Ma lendasin pea ees, tegin \u00f5hus salto ja kukkusin selja peale maha, tehes seej\u00e4rel veel maas kaks kukerpalli. T\u00e4nu kiivrile p\u00e4\u00e4sesin veidi kergemini kui teine asjaosaline. Teadvusele tulin kiirabiautos. \u017dukov avaldas arvamust, et selle tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib minu m\u00f5istusega midagi korrast \u00e4ra olla. Ma vaidlesin vastu, et mind on p\u00e4rast avariid kolm n\u00e4rviarsti l\u00e4bi vaadanud ja \u00fchelgi ei olnud mingeid pretensioone. Kui sellest ilmselt midagi v\u00e4lja ei tulnud, tuli \u017dukov v\u00e4lja uue ideega: ma pole vaatamata oma 42-aastasele vanusele abiellunud, t\u00e4hendab ma ei tunne naissoo vastu mingit huvi ja seega olen ilmselt ebanormaalne. Tegelikult ma m\u00f5ne naissoo esindaja vastu tundsin huvi k\u00fcll ja kui k\u00f5ik ainult minust s\u00f5ltuks, oleks ma selleks ajaks arvatavasti ka abielus olnud, aga mul oli v\u00e4hemalt kaks konkurenti, kellest \u00fcks oli minust edukam. Sellest ma seal muidugi r\u00e4\u00e4kima ei hakanud, sest kui ka see punkt oleks \u00e4ra langenud, k\u00fcll siis seltsimehed oleks veel midagi v\u00e4lja m\u00f5elnud.<\/p>\n
L\u00f5puks siis tehti vastavad m\u00e4\u00e4rused Soldatovi ja minu saatmiseks ekspertiisi. M\u00e4\u00e4ruses oli \u00f6eldud: \u201cM\u00e4tiku k\u00e4itumises uurimise ajal t\u00e4heldati m\u00f5ningaid veidrusi: kriitikameele puudumine, oma illegaalse tegevuse vastandamine marksismi klassikute loomingule, kategooriline keeldumine tunnistuste andmises s\u00fc\u00fcdistuse sisulise k\u00fclje kohta.\u201d Soldatovi kohta oli \u00f6eldud, et ta oli lapsena metsa jooksnud, vihmavarjuga kuuri katuselt alla h\u00fcpanud ja palju kirjutanud. Metsa jooksis ta despootliku isa eest, kes teda sageli peksis. Kui palju ta kirjutas, kas sama palju kui normaalne inimene v\u00f5i rohkem, seda ma ei tea. M\u00e4\u00e4rused tehti meile k\u00f5igile teatavaks. Teised kirjutasid k\u00fcll selle vastu protesti, aga see asja ei muutnud. Mis aga marksismi klassikutesse puutub, siis nendega oli mul niipalju pistmist, et \u00fckskord ma \u00fctlesin \u017dukovile: \u201cKui te igasugust v\u00f5imulolijate vastu suunatud tegevust loete kuriteoks, siis peaks te Leninit ka kurjategijaks lugema.\u201d
\n<\/span><\/div>\n
Olime juba magama j\u00e4\u00e4nud, kui tuli \u00fcks mundrimees ja k\u00e4skis mul endaga kaasa tulla. Ta viis mind \u00fchte kongi, kus polnud kedagi. Tol ajal p\u00fc\u00fcti v\u00e4ltida poliitiliste kontakte nendega, kes istusid kinni kriminaalse paragrahviga, sest kardeti v\u00f5imule kahjulike ideede levikut. Ka \u201cstol\u00f5pinis\u201d olin tavaliselt algul kriminaalkurjategijatega koos, m\u00f5ne aja p\u00e4rast, kui mundrimehed olid j\u00f5udnud toimikuid vaadata, paigutati mind eraldi.<\/p>\n
Kaua ma seal \u00fcksi olla ei saanud. Toodi \u00fcks noormees, kes r\u00e4\u00e4kis, et on Novosibirski oblastist, kus t\u00f6\u00f6tas elektriliini ehitusel. Teda olevat otse t\u00f6\u00f6 juurest kinni v\u00f5etud, kusjuures ta ei teadvat endal mingit s\u00fc\u00fcd olevat. Tema jutt tundus k\u00fcllaltki t\u00f5ep\u00e4rane, aga \u00fcks asjaolu tundus siiski veidi imelikuna. Me saime kokku aprilli alguses, nii et ta pidi arreteeritama kas m\u00e4rtsi l\u00f5pus v\u00f5i aprilli alguses. Riides oli ta v\u00f5rdlemisi kergelt ja ilma m\u00fctsita. Tundub \u00fcsna v\u00e4heusutavana, et ta sel ajal v\u00f5is Novosibirski oblastis liiniehitusel t\u00f6\u00f6l olla nii kergelt riides ja ilma m\u00fctsita.<\/p>\n
Paari p\u00e4eva p\u00e4rast viidi j\u00e4lle jaama ja sealt l\u00e4ks s\u00f5it juba Moskvasse. Algul olin kriminaalkurjategijatega \u00fches kupees, kui nii v\u00f5ib nimetada. K\u00f5rval olid naised. Seal sain n\u00e4ha ka sellist omap\u00e4rast n\u00e4htust, nagu armastus enne esimest pilku. Minu k\u00f5rval istuv mees hakkas \u00fche k\u00f5rvalkupees oleva naisega juttu ajama, r\u00e4\u00e4kis, et viimati oli kaks aastat vabaduses olnud, aga abielluda polnud j\u00f5udnud. Kui aga j\u00e4lle vabaks saab, siis abiellub. Arutasid siis l\u00e4bi, kui palju kummalgi neist veel istuda on j\u00e4\u00e4nud ja leppisid kokku, kus ja millal nad kokku saavad. Naised viidi enne Moskvat \u00fches jaamas maha ja peigmehe-eelik \u00fctles oma pruudieelikule, et see astuks natuke l\u00e4hemale, et ta teda ka n\u00e4ha saaks. Tema soovile tuldi vastu. Eks ta ole, muidu oleks p\u00e4rast veel selline ebameeldiv lugu v\u00f5inud juhtuda, et l\u00e4hed pruudiga kohtuma ja kui seal juhtub mitu naisterahvast olema, siis ei teagi, keda kallistama minna.<\/p>\n
Moskvas laaditi meie reisiseltskond vangiautodesse ja veeti m\u00f6\u00f6da vanglaid laiali. Meie hulgas oli ka \u00fcks grusiinlasest noormees, kes oli s\u00f5jav\u00e4es olles kellelegi noaga susanud. Kannatanu oli algul k\u00fcll justnagu paranenud, hiljem aga siiski \u00e4ra surnud, mille j\u00e4rel noakangelane oli arreteeritud. Poiss polnud ilmselt Moskvas k\u00e4inud ja tahtis teada, kas me ikka oleme Moskvas? Ta k\u00fcsis \u00fche vahis\u00f5duri k\u00e4est: \u201cKas see on Moskva?\u201d Vastust ei mingisugust. \u201cNo \u00fctle, kas see on Moskva?\u201d \u201cK\u00fcll p\u00e4rast saad teada.\u201d Nii et impeeriumi julgeolekut kaitsti vaenulike elementide eest suure hoolega.<\/p>\n
Mind viidi Lefortovo vanglasse ja sealt m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast Serbski-nimelisse Instituuti. Seal olime kahes v\u00e4ikses omavahel \u00fchendatud palatis. Vahepeal viidi m\u00f5ni \u00e4ra, vahel toodi m\u00f5ni juurde, nii et maksimaalselt olime kuuekesi, kui ma ei eksi, ja minimaalselt kahekesi. Nii \u00f6\u00f6sel kui p\u00e4eval oli palatis valvel kaks mutikest, kes siis p\u00e4rast \u00fclemusi informeerisid sellest, kes mida teeb v\u00f5i r\u00e4\u00e4gib. Vahetevahel k\u00fclastas meid ka arst Tabakova. Kui me t\u00f5sised olime, siis k\u00fcsis ta, et miks me t\u00e4na nii t\u00f5sised oleme, kui me aga juhtusime millegi \u00fcle naerma, siis k\u00fcsis ta, et miks me nii l\u00f5busad oleme?<\/p>\n
Palatikaaslastest v\u00f5iks meenutada Vladimir Ossipovi. See mees oli juba \u00fche korra kinni istunud selle eest, et oli v\u00e4lja astunud oma kaas\u00fcli\u00f5pilase kaitseks, kelle KGB oli arreteerinud. Teist korda pandi Ossipov istuma ajakirjandusliku tegevuse p\u00e4rast. Ta oli v\u00e4lja andnud masinakirjas ajakirja \u201cVeet\u0161e\u201d, tr\u00fckkinud \u00fchte numbrit vist kuus eksemplari. Hiljem muidugi asjaosalised tr\u00fckkisid \u00fcmber. KGB oli \u201cVeet\u0161et\u201d k\u00e4tte saanud \u00fcheteistk\u00fcmnes linnas. Meil oli ka paar numbrit olemas, neid KGB l\u00e4biotsimisel k\u00e4tte ei saanud. Eriti asjalik see minu arust ei olnud. Omap\u00e4rane oli asja juures see, et Ossipov pani ajakirja l\u00f5ppu ka oma nime ja aadressi, nii et seda ajakirja p\u00f5randaaluseks ei saanud lugeda. Kui mitte k\u00f5ike, siis v\u00e4hemalt osa sellest, mis seal oli avaldatud, oleks v\u00f5inud avaldada ka v\u00f5imude poolt lubatud ja tsenseeritud v\u00e4ljaannetes. \u201cVeet\u0161et\u201d sai ta v\u00e4lja anda viis numbrit, siis oli ta kutsutud julgeolekusse ja k\u00e4stud asi \u00e4ra l\u00f5petada. Ossipov oligi siis \u201cVeet\u0161e\u201d v\u00e4ljaandmise l\u00f5petanud ja hakanud v\u00e4lja andma uut ajakirja nimega \u201cZemlja\u201d. Seda sai ta v\u00e4lja anda \u00fche numbri, siis pandi ta istuma.
\nTemalt kuulsin ka, et varem olid m\u00f5ningad poliitilised olnud n\u00f5us sellega, et neid vaimuhaigeks tunnistati, hiljem aga, kui selgus, mis see tegelikult endaga kaasa t\u00f5i, hakati asjasse teisiti suhtuma. Vaimuhaigeks tunnistatud inimest ei v\u00f5inud k\u00fcll tavalisel viisil vanglasse saata, talle v\u00f5is aga m\u00e4\u00e4rata sundravi ja \u201cravida\u201d ta invaliidiks. Nii oli kuuldavasti tehtud 1968.\u20131969. aastal Paldiski merev\u00e4ebaasis tegutsenud p\u00f5randaaluse organisatsiooni \u201cPoliitiliste Vabaduste Eest V\u00f5itlejate Liit\u201d \u00fche juhi Paramonoviga, kes saadeti \u00fcheteistk\u00fcmneks aastaks Kaliningradi oblasti kurikuulsasse T\u0161ernjahhovski vaimuhaiglasse. Seal on viibinud ka eestlasi, n\u00e4iteks riigipiiri \u00fcletamisel arreteeritud Johannes Lapmann. Sellise praktika tagaj\u00e4rjel oli L\u00e4\u00e4nes lahti l\u00e4inud suur l\u00e4rm ja NSVL oli l\u00f5puks otsustatud \u00dclemaailmsest Ps\u00fchhiaatria Liidust v\u00e4lja heita (et t\u00e4ielikust h\u00e4bist p\u00e4\u00e4seda, j\u00e4eti j\u00e4rjekordsele maailmakongressile tulemata ja teatati oma v\u00e4ljaastumisest).<\/p>\n
Esimese kinniistumise ajal oli Ossipovi kongikaaslaseks olnud \u00fcks valuutaspekulant. Tol ajal oli olnud nii, et kui valuutaspekulandi \u201ck\u00e4ive\u201d oli suur, vist saja tuhande rubla ringis, siis v\u00f5is teda \u00e4hvardada ka surmanuhtlus. Ossipovi kongikaaslane oli seda kartnud. M\u00f5lemal neil oli kohus l\u00f5ppenud samal p\u00e4eval. Ossipov oli v\u00e4ga nukker olnud, et sai seitse aastat (see oli maksimum poliitilise paragarahvi j\u00e4rgi esmakordsel kinniminekul), valuutaspekulant oli aga olnud \u00f5nnelik, et sai k\u00fcmme aastat. Ossipovi s\u00f5nade j\u00e4rgi pidid suured sulid tahtma, et neid tunnistataks s\u00fc\u00fcdimatuks, sest siis ei panda vanglasse. \u00dcks valuutaspekulant oli kunagi tunnistatud vaimuhaigeks, aga hiljem oli tema kodus l\u00e4bi viidud t\u00e4iendav l\u00e4biotsimine, mille k\u00e4igus leiti ps\u00fchhiaatria\u00f5pik, kus tema poolt p\u00f5etava haiguse s\u00fcmptomid olid alla kriipsutatud. Siis tehti t\u00e4iendav ekspertiis ja leiti, et mees on s\u00fc\u00fcdiv.<\/p>\n
Oli veel \u00fcks tatarlasest Moskva kunstnik Gantelbarri Muhamett\u0161in, kes oli joonistanud mitmesuguseid plakateid, mis n\u00f5ukogude v\u00f5imule ei meeldinud, n\u00e4iteks nn n\u00f5ukogude haakrist, see on viisnurk, mille tipud on \u00e4ra keeratud, nii et tekib mingi haakristi ja viisnurga ristsugutis; samuti plakati, millel olid haakrist ja viisnurk k\u00f5rvuti ja v\u00f5rdusm\u00e4rk nende vahel jne.<\/p>\n
\u00dcks palatikaaslane nimega Janin v\u00e4itis, et ta on endine s\u00f5jav\u00e4elendur, et ta olevat Mustal merel reisilaevaga s\u00f5ites laevalt merre laskunud, sealt kummipaadiga T\u00fcrgisse s\u00f5itnud ja sealt Ameerikasse l\u00e4inud. Hiljem oli ta Ameerikast salaja tagasi tulnud, et koos naise ja lapsega uuesti v\u00e4lismaale p\u00f5geneda. Oli \u00fcritanud kummipaadiga T\u00fcrgisse s\u00f5ita, aga oli avamerel kinni peetud. Kogu see lugu tuletas k\u00fcll kangesti meelde parun M\u00fcnchhauseni lugusid. Peale selle olid veel m\u00f5ned mehed, aga need ei paku erilist huvi. <\/span><\/div>\n
P\u00e4rast ekspertiisi l\u00f5ppemist viidi mind j\u00e4lle Lefortovo vanglasse, kus sain olla paar p\u00e4eva. Kongikaaslasteks oli \u00fcks endine miilits ja \u00fcks endine NSVL \u00dclemkohtus esinenud prokur\u00f6r. Prokur\u00f6r oli kinni pandud s\u00fc\u00fcdistatuna altk\u00e4emaksuv\u00f5tmises. Hiljem laagris sain uuesti kokku G. Muhamett\u0161iniga, kellelt kuulsin, et selle altk\u00e4emaksuloo p\u00e4rast oli istuma pandud kaksk\u00fcmmend inimest, nende seas kaheksa \u00fclemkohtu tasemega prokur\u00f6ri, nii et v\u00f5imudel olevat olnud raskusi asja l\u00e4biviimiseks vajalike ametimeeste leidmisega. Prokur\u00f6ril juba protsess k\u00e4is, nii et ta viidi igal hommikul \u00e4ra ja \u00f5htul toodi tagasi kongi. S\u00fc\u00fcdistuskokkuv\u00f5te oli tal kaks parajalt paksu k\u00f6idet. Sain seda ka natuke lugeda. Meelde on j\u00e4\u00e4nud \u00fcks episood, kus kelleltki, kes pidi minema Koreasse komandeeringusse, v\u00f5eti selleks, et ta sinna saaks, nelisada rubla altk\u00e4emaksu. Asjaosaline kutsuti muidugi oma tegudest aru andma, kusjuures ta oli v\u00e4itnud, et tema arvates oli see raha s\u00f5idukulude katteks.<\/p>\n
Hiljem, enne kohtuprotsessi, sain lugeda uurimistoimikuid, kus oli sees ka minu ekspertiisi otsus. Ekspertiis tunnistas mind s\u00fc\u00fcdivaks ja seega sobivaks GULAGi. \u00dcldse tegi uurija major \u017dukov t\u00f5siseid pingutusi, et leida minu juures mingeid ebanormaalsuse tunnuseid. \u00dclekuulamistele kutsuti isegi mitmed minu kunagised \u00f5pingukaaslased keskkooli ja TPI p\u00e4evilt. K\u00f5igilt k\u00fcsiti, kas ma pole r\u00e4\u00e4kinud midagi n\u00f5ukogudevastast ja kas nad pole minu juures m\u00e4rganud mingeid veidrusi. Keegi polnud minult midagi n\u00f5ukogudevastast kuulnud, aga veidruste kohta \u00fctles \u00fcks inimene, et mul olid k\u00fcll m\u00f5ningad veidrused, aga milles need seisnevad, seda ta ei m\u00e4leta.<\/p>\n
Neil aegadel enam k\u00f5iki, kes n\u00f5ukogudevastase tegevusega olid vahele j\u00e4\u00e4nud, kinni ei pandud, vaid ilmselt oletati, et kui inimene juba on sattunud KGB vaatev\u00e4lja, siis ta vaevalt enam julgeb edasi tegutseda. V\u00f5imude versioon oli ju sel ajal, et rahvas on eluga rahul, polegi enam kedagi kinni panna. Sellega seoses tuleb meelde \u00fcks lugu, mida kuulsin vene inim\u00f5iguslaselt Sergei Kovaljovilt. Kuskil oli kinni kukkunud \u00fcks kolmeliikmeline grupp. \u00dcks asjaosaline, kes ilmselt tunnistusi andis, sai karistada tingimisi, teine pandi istuma, kolmanda kohta aga tehti otsus, et praegu on ta normaalne, aga siis, kui oma kuriteod toime pani, oli ta s\u00fc\u00fcdimatu. Nii et selle kindlakstegemiseks, kas inimene on antud momendil normaalne v\u00f5i mitte, n\u00e4hti kurja vaeva, aga selle kindlakstegemisega, kas ta minevikus oli normaalne v\u00f5i mitte, saadi millegip\u00e4rast lihtsalt hakkama.<\/p>\n
Veidi enne jaanip\u00e4eva saabusid Lefortovo vanglasse kaks KGB meest Tallinnast (major \u017dukov ja \u00fcks konvoiir) ja KGB \u201cVolga\u201d viis meid lennuv\u00e4ljale. Tavalise reisilennukiga toodi tagasi Tallinnasse vanasse tuttavasse \u201cPatareisse\u201d. Nii l\u00f5ppes mu umbes kaks ja pool kuud kestnud sundekskursioon Serbski-nimelisse Kohtups\u00fchhiaatria Instituuti, millele j\u00e4rgnes juba protsess ENSV \u00dclemkohtus ja kohtuotsus: 6 aastat GULAGi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
1974. aasta detsembris arreteeris KGB neli meest n\u00f5ukogudevastase tegevuse p\u00e4rast, viies mees arreteeriti j\u00e4rgmise aasta neljandal jaanuaril. J\u00e4rgnes \u00fcle poole<\/p>\n","protected":false},"featured_media":12599,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[79],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-12597","malestused","type-malestused","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","autorid-kalju-matik"],"acf":[],"yoast_head":"\n