Autor on j\u00f5udnud ikka, mil inimene kaldub tegema kokkuv\u00f5tteid oma elust, kaldub hindama oma elu tulemusi. See on keeruline ja \u00fchtlasi ka valuline k\u00fcsimus.<\/p>\n
Inimene eksisteerib ajas ja ruumis, tema p\u00e4ralt on tundmuse, tahe ja m\u00f5istuse maailm, milles ta t\u00e4idab teatud \u00fclesannet, teenib mingit p\u00f5him\u00f5tet, p\u00fc\u00fcdleb kindla eesm\u00e4rgi poole.. Ning seda s\u00fcnnip\u00e4raste omaduste v\u00f5i v\u00e4liste asjaolude m\u00f5jul.<\/p>\n
K\u00f5ikide raskuste, h\u00e4dade, eba\u00f5nnestumiste ja kannatuste taustal tahaksin ara m\u00e4rkida seda, milles Providents ja Saatus mulle armulik on olnud. Ning mille eest ma Nendele t\u00e4nulik olen.<\/p>\n
AEG. Vaatamata haigustele ja peksmistele lapsep\u00f5lves, s\u00f5jam\u00f6llu ja n\u00f5ukogude diktatuurist tulenevatele ohtudele keskeas, s\u00f5ltumata vintsutustest vangistuse ajal ja l\u00f5pmatutest raskustest v\u00e4lismaal elu hiliss\u00fcgisel, on Saatus, seda k\u00f5ike trotsides , mulle kinkinud pika eluaja. See hakkab l\u00e4henema juba statistilisele keskmisele. Ka on saatus mulle kinkinud s\u00fcndmusterohke ja murrangulise aja!oo!ise aja Mu elu\u00f5htu langeb kokku dramaatilise 20. sajandi l\u00f5puga, andes v\u00f5imalusi seda p\u00f6\u00f6rast aega lahti m\u00f5testada.<\/p>\n
RUUM Saatus on mulle kinkinud v\u00f5imaluse s\u00fcndida ja e!ada ko!me, erakordselt omap\u00e4rase maa ja rahva keskei, mis on mu elu \u00fctlematult palju rikastanud. Mis t\u00e4hendab mulle Eesti?<\/p>\n
Eesti on minu isamaa, kuna mu esivanemad on Eestimaa mulda maetud. Eesti on minu s\u00fcnnimaa, kuna seal olen ma ilmale tulnud. Eesti on minu kodumaa, sest Eesti pinnal on pool sajandit olnud mu k\u00f5du. Ning Eesti on minu v\u00f5itlusmaa, kus olen s\u00f5dinud eba\u00f5igluse vastu. Mis on mulle Venemaa?<\/p>\n
Venemaa on minu haridusmaa, kuna l\u00f5petasin n\u00fc\u00fcdses St. Peterburis \u00fclikooli ning selle linna raamatu- ning kultuurivara oli mulle k\u00fclalislahkelt avatud. Varjuk\u00fcljeks on, et Venemaa oli ka minu karistusmaa, mille vangistuskohtades veetsin oma elu s\u00fcngemaid aastaid. Ja kui t\u00e4htis on mulle Saksamaa?<\/p>\n
Saksamaa on minu tegevusmaa, mis andis v\u00f5imaluse teostada oma elu t\u00e4htsamaid unelmaid ja p\u00f5hieesm\u00e4rke: olla raamatute kirjastaja, ajakirjade toimetaja ning uurimiskeskuse asutaja. Kuid ka siin on omad varjuk\u00fcljed: 1) \u00fcksk\u00f5iksus k\u00f5rgemate v\u00e4\u00e4rtuste suhtes: 2) viisakas, kuid s\u00fcdametu rahaline v\u00e4ljakurnamine. Aga olgu m\u00e4rgitud, et on tekkinud ka grupp aatelisi entusiaste. Ka olen saanud rasketel aegatel suuremeelset sotsiaaltoetust ning \u00e4\u00e4retult t\u00e4nu\u00fck paljudele abivalmidele saksa inimestele<\/p>\n
TUNDMUSTE MAAILM. Olen halb perekonnainimene Ei osuta t\u00e4htsust p\u00e4ritolule ega \u00fclespuhutud autoriteetidele. Ei ole vaimustuses esivanemate elu eeskujust. Pole olnud elunautija ega seikluste otsija. Pigem askeet ja mustt\u00f6\u00f6line. Aga ometi kinkis Saatus mulle olendi, kes on mituk\u00fcmmend aastat olnud ustav v\u00f5itluskaaslane. Olgu need s\u00f5nad avalikuks komplimendiks naissoo paremikule!
\nKa kinkis Saatus mulle v\u00f5ime kanda s\u00fcdames p\u00fcha ja leppimatut viha vale ja laimu, v\u00e4givalla ja eba\u00f5igluse vastu.<\/p>\n
TAHTE MAAILM. Vana India \u00f5petuse j\u00e4rgi jagunevad k\u00f5ik inimesed oma ettem\u00e4\u00e4ratud saatuse, eluviisi ja tahe suunitluse poolest nelja \u00fchiskonna p\u00f5hiseisusesse: \u00fched teevad t\u00f6\u00f6d, teised – tegutsevad, kolmandad – v\u00f5itlevad, neljandad – \u00f5petavad. Induismiga tuttav lugeja meenutab, et tegemist on \u0161uudrate, vai\u0161jate, k\u0161aatriate ja bramiinide p\u00f5hikastiga. M\u00f5ttes oma elu s\u00f5iduvees tagurpidi s\u00f5udes meenub mulle, et olen teinud tapvat, f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d kaevanduses ja gaasikombinaadis, olnud teenistuja t\u00f6\u00f6stuses ja \u00f5ppeasutuses, p\u00e4rast seda – vabadusv\u00f5itleja ja s\u00fc\u00fcmevang, ning l\u00f5puks – vaba kirjanik ja t\u00f5euurija…<\/p>\n
Seega olen v\u00e4ga t\u00e4nulik Saatusele, et ta kinkis mulle, heldelt ja armulikult, v\u00f5imatuse osa v\u00f5tta T\u00f6\u00f6st, Tegutsemisest, V\u00f5itlusest ja \u00d5petamisest. See osav\u00f5tt polnud ehk eriti edukas. Kuid ka mitte p\u00e4ris tagaj\u00e4rjetu!<\/p>\n
\u00dcpris halb on olukord m\u00f5istuse maailmaga
\n\u00dcks t\u00fcdruk \u00fctles mulle kord, keskkooli p\u00e4evil, avameelsuse silmapilgul: \u201cOled tark ja elus \u00fclearune!\u201d Elu l\u00fckkas halastamatult \u00fcmber lause esimese osa… ja kinnitas korduvalt teise. Kui meenutada k\u00f5iki elus tehtud vigu, v\u00e4\u00e4ratusi ja eksisamme, mis kestavad t\u00e4nap\u00e4evani, siis ilmutavad need mitte midagi muud, kui harva esinevat m\u00f5ttevaesust ning – jah! kohati ka n\u00f5drameelsust. Ka minu paberile pandud m\u00f5ttek\u00e4igud ja seisukohad on v\u00f5\u00f5rad ning vastuv\u00f5tmatud valdavale enamikule lugejaist. Oletan, et see suhtumine ei parane suurt ka tulevastes p\u00f5lvkondades.<\/p>\n
Aga oma \u00fclearusust tajusin ma aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel. \u00dckski kirik, partei v\u00f5i rahvus pole mind omaks v\u00f5tnud ega omaks kuulutanud, tehes k\u00fcll viisakaid kummardusi. Ja mis olekski see t\u00e4hendanud? Sest oma \u00fchtekuuluvuse teatud tervikuga v\u00f5i omaette olemise m\u00e4\u00e4rab l\u00f5ppude l\u00f5puks inimene ise, kelleks teda ka ei peetaks.<\/p>\n
Mind on korduvalt usutletud k\u00fcsimusega: mis rahvusesse ma kuulun? Mitte soovides solvata oma aatekaaslaste, s\u00f5prade, abistajate ja poolehoidjate parimaid tundeid, pean \u00fcles tunnistama j\u00e4rgmist: Kallid!
\nMa ei ole eestlane.
\nMa ei ole venelane.
\nMa ei ole sakslane.<\/p>\n
Isegi rohkem – ma ei ole sisemiselt ka selle planeedi elanik! Vastu minu tahet on mind siia saadetud mingisuguse eelmistes kehastustes sooritatud kuriteo lunastamise eesm\u00e4rgil. Ning elu sellel planeedil on m\u00f5eldud Karistusena, Katsumusena ja Kasvatusena! Inimene oma n\u00f5rkuses ja k\u00fc\u00fcndimatuses v\u00f5ib k\u00fcll nuriseda Providentsi \u00fclekohtu \u00fcle: miks oli valitud vale taevakeha v\u00f5i siis vale ajastu? Aga muuta seda K\u00f5rgemate J\u00f5udude otsust pole inimese v\u00f5imuses. Tuleb lihtsalt t\u00e4ita oma k\u00f5hust ja k\u00e4ia oma tee l\u00f5puni… Seega ei n\u00e4eks ma meeleldi, et mind seostataks mingisuguse usundi, \u00fchiskonna v\u00f5i rahvusega. Ning v\u00f5iksin t\u00e4iesti rahul olla, kui ma oleks inimeste silmis ainult heatahtlik ja usin Tulnukas, headsooviv ja tegutsev Kaasinimene! Ja sellisena j\u00e4\u00e4ks ka m\u00e4lestustesse!<\/p>\n
Sergei Soldatov<\/p>\n
[Eesti saatuse keerds\u00f5lmes,
\nTallinn-Stockholm-Frankfurt\/Main, 2000]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Autor on j\u00f5udnud ikka, mil inimene kaldub tegema kokkuv\u00f5tteid oma elust, kaldub hindama oma elu tulemusi. See on keeruline ja<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[101],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-10983","raamatud","type-raamatud","status-publish","format-standard","hentry","autorid-sergei-soldatov"],"acf":[],"yoast_head":"\n