M\u00e4lestusteose \u201cTaass\u00fcnni p\u00f5uav\u00e4lgud\u201d autor Sergei Soldatov (1933\u20132003) oli N\u00f5ukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti vabadusv\u00f5itleja, dissident, filosoof, teoloog, s\u00f5ltumatu ajakirjanik, p\u00f5randaaluste tr\u00fckiste autor, toimetaja ja levitaja, demokraatliku vastupanuliikumise ja moraalpoliitilise taass\u00fcnniliikumise ideoloog, poliitvang \u2013 erialalt insener.
\nSergei Soldatov s\u00fcndis 24. juulil 1933 Narvas vene perekonnas, k\u00e4is eestikeelses algkoolis, l\u00f5petas 1960. aastal Leningradi Pol\u00fctehnilise Instituudi, \u00fchiskonnamuutmise p\u00fcrgimuste alguses oli Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi (TPI) masinaehituse kateedri \u00f5ppej\u00f5ud ja Teaduste Akadeemia Toimetiste kaasautor. 1975. aastal m\u00f5isteti nn demokraatide protsessil N Liidu kommunistliku re\u017eiimi kukutamise kava eest kuueks aastaks vangilaagrisse, p\u00e4rast vabanemist emigreerus Saksamaale. Tema elulooga saab p\u00f5hjalikumalt tutvuda k\u00e4eolevast raamatust.
\nKuid raamatu kirjutamise ajal, 1984. aastal oli kommunistlik re\u017eiim alles t\u00e4ies eluj\u00f5us ning raamatus mainitud inimesed selle haardeulatuses. Seet\u00f5ttu on Soldatovi saatuse jaoks m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega episoodi \u2013 p\u00f5randaaluse demokraatide liikumise \u2013 seigad esitatud konspiratiivses s\u00f5nastuses ning enamasti kasutab autor valenimesid ja initsiaale. Teksti parema m\u00f5istmise huvides on allpool antud sissevaade demokraatide argip\u00e4eva.<\/p>\n
1960. aastate keskel toimus N Liidu kommunistliku re\u017eiimi tegutsemismeetodeis muutus. 1964. aastal tagandati Kommunistliku Partei (NLKP) peasekret\u00e4ri kohalt Nikita Hru\u0161t\u0161ov, kelle poliitikat on hakatud nimetama \u201csulaks\u201d, kuna ta taunis Stalini terroristlike meetodite karmust, v\u00f5imaldas m\u00f5ningaid inim\u00f5igusi ja vabastas poliitvange. N Liidu ajaloo j\u00e4rgmist etappi 1965\u20131984 iseloomustas ortodoksse kommunismi restauratsiooni katse.
\nEsimene laia k\u00f5lapinnaga repressioon oli Moskva kirjanike Andrei Sinjavski ja Juli Danieli vangistamine aastal 1965. Nende kuritegu oli oma teoste avaldamine L\u00e4\u00e4nes (seejuures varjunimede all). Kuusk\u00fcmmend kolm N Liidu Kirjanike Liidu liiget ja veel kakssada haritlast p\u00f6\u00f6rdus k\u00fcll NLKP 23. kongressi ja Vene NFSV \u00dclemn\u00f5ukogu presiidiumi poole palvega kirjanikud vabastada ning anda Kirjanike Liidu k\u00e4endusele, kuid v\u00f5imud j\u00e4id palvele kurdiks. Kirjanikke karistati vastavalt seitsme- ja viieaastase vangistusega. Seepeale kogusid inim\u00f5iguslased \u00fcle kogu N Liidu allkirju Sinjavski ja Danieli kaitseks ning selgitasid, et re\u017eiimi l\u00f5dvenemine on peatunud ja sealt on vaid samm stalinismi ilmingute taastumiseni. Tekkis hulk s\u00f5ltumatuid r\u00fchmitusi. Kirjanike kohtuprotsessi tagaj\u00e4rg oli seegi, et alates 1966. aastast korraldati stalinliku konstitutsiooni aastap\u00e4eval, 5. detsembril Moskvas Pu\u0161kini m\u00e4lestussamba juures vaikivaid meeleavaldusi.
\nRe\u017eiimivastaste j\u00f5udude aktiviseerumisele aitas kaasa ka kommunismi n\u00f5rgenemine N Liidu satelliitmaal T\u0161ehhoslovakkias, kus \u00fcli\u00f5pilasrahutused viisid jaanuaris 1968 kommunistliku juhtkonna v\u00e4ljavahetamiseni. Uued juhid esitasid aprillis inimn\u00e4olise sotsialismi programmi, mis n\u00e4gi ette demokraatlikke \u00f5igusi ja vabadusi tagavat p\u00f5hiseadust, majandusreformi, autonoomia andmist Slovakkiale. \u201cPraha kevadega\u201d kaasnes s\u00f5navabadus, massiliselt levis manifest \u201cKaks tuhat s\u00f5na\u201d ja said vabalt tegutseda mittekommunistlikud organisatsioonid. P\u00e4evp\u00e4evalt n\u00f5rgenesid kommunistide positsioonid.
\nSamal ajal muutustega T\u0161ehhoslovakkias tegid Moskva inim\u00f5iguslased Pjotr Jakir, Ilja Gabai ja Juli Kim L\u00e4\u00e4ne propagandaraadio \u201cSvoboda\u201d kaudu p\u00f6\u00f6rdumise n\u00f5ukogude \u00fcldsusele. 30. aprillil 1968 ilmus Viktor Krassini algatusel Moskvas esimene number dissidentide keskset p\u00f5randaalust ajakirja \u201cHronika teku\u0161t\u0161ih sob\u00f5tii\u201d (Jooksvate s\u00fcndmuste kroonika), mis seadis eesm\u00e4rgiks koondada materjale inim\u00f5iguste rikkumisest N Liidus. \u201cKroonika\u201d levis maisipaberile tr\u00fckitud eksemplaridena p\u00f5randaaluseid kanaleid pidi, tavainimeseni \u00fcldiselt j\u00f5udmata, ent selle sisu kajastati ka \u201cSvoboda\u201d ja \u201cAmeerika H\u00e4\u00e4le\u201d raadiolainetel.
\nKuum aeg k\u00fcttis vere kuumaks. Sergei Soldatov, kes oli parajasti TPI \u00f5ppej\u00f5ud, oletas, et re\u017eiimi kukutamise \u00fchisrinne on vaid aja k\u00fcsimus, ning s\u00f5itis Moskvasse juhtivate dissidentidega tutvuma. Ta koges, et P. Jakir tegutseb juba \u00fcleriigilise infokoordinaatorina, ning kuulis V. Krassilt, et valmimas on poliitiline programm, mis \u00fchendab N Liidus tegutsevad r\u00fchmitused \u00fchtseks l\u00f6\u00f6girusikaks. Soldatov j\u00e4ttis edasiseks kontaktiv\u00f5tuks oma l\u00e4hima kaasv\u00f5itleja, insener Artem Juskevit\u0161i t\u00f6\u00f6- ja elukaaslase Olga Bodrenko aadressi.
\nArtem Juskevit\u0161, kellega Soldatov tutvus 1967. aastal, p\u00e4rines L\u00e4\u00e4ne-Ukrainast ning emigreerus rahvuslaste vaenamise eest Eestisse. Ta l\u00f5petas Tallinnas tehnikakooli ja integreerus eesti \u00fchiskonda, v\u00f5ttis eestlasest naise ja \u00f5ppis \u00e4ra eesti keele. Tehnilisele haridusele vaatamata oli Juskevit\u0161 loominguline inimene, n\u00e4iteks ilmus ajakirjas \u201cRabotnitsa\u201d 1958. aastal tema novell. Sageli viibis Juskevit\u0161 noorharitlaste populaarses kokkusaamiskohvikus \u201cPegasus\u201d. 1964. aastal astus Juskevit\u0161 NLKP-sse. Tema eludeviis oli, et Ukraina saab vabaks siis, kui vabaneb Eesti, ning p\u00fc\u00fcdis teha k\u00f5ik selle eesm\u00e4rgi nimel (1991. aastal, kui ta oli vangilaagri vintsutuste tagaj\u00e4rjel ammu surnud, nii ka l\u00e4ks).
\nKohe p\u00e4rast Moskva-visiiti vallandati Soldatov koondamise sildi all TPI-ist, millega kadus v\u00f5imalus kaitsta valmivat v\u00e4itekirja, ning ta oli sunnitud asuma t\u00f6\u00f6le Kutsehariduse Komitee metoodikuna, ometi j\u00e4i visiidist optimistlik mulje. Suvel 1968 l\u00e4kitati talle N Liidu \u00fchtse demokraatliku liikumise programmiline alusdokument, suitsupaberil bro\u0161\u00fc\u00fcr \u201cM\u00f5tisklusi progressist, rahumeelsest kooseksisteerimisest ja intellektuaalsest vabadusest\u201d.
\nKirjutise autor oli tuumaf\u00fc\u00fcsik, Stalini tellimusel N Liidu tuumapommi leiutaja, kolmekordne sotsialistliku t\u00f6\u00f6 kangelane akadeemik Andrei Sahharov, kellest 1960. aastail sai inim\u00f5iguslaste liikumise avalik eestk\u00f5neleja. Ta andis soovitusi, kuidas kommunistlikku re\u017eiimi liberaliseerida, justnagu oleks see p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5lblik. Kohe seej\u00e4rel toimus aga N Liidu juhtkonna heade kavatsuste praktiline \u00fcmberl\u00fcke: augustis tungis N Liidu armee T\u0161ehhoslovakkiasse ja uputas reformikatse verre. Kui 25. augustil 1968 \u00fcritas kuus Moskva inim\u00f5iguslast Punasel v\u00e4ljakul invasiooni vastu protesti avaldada, aeti meeleavaldus j\u00f5uga laiali ja osav\u00f5tjad anti kohtu alla.
\nKuna Sahharovi programm oli pakutud v\u00e4lja diskussiooniks, varjusid Soldatov ja Juskevit\u0161 umbm\u00e4\u00e4rase allkirja \u201cIntelligentsi esindajad\u201d taha ning koostasid vastusartikli \u201cLoota v\u00f5i tegutseda?\u201d, kus tegid selle maatasa ning v\u00e4itsid, et pikaajalise terroripraktikaga (nuhkimine, tagakiusamine, m\u00f5rvad) re\u017eiimi kukutamiseks tuleb seada vastu v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne v\u00f5itlusorganisatsioon, millel on selge tegevusprogramm. Septembris viis Soldatov artikli Moskvasse, kuid dissidendid suhtusid selle seisukohtadesse jahedalt. Nende meetod oli avalikud kirjad v\u00f5imudele ja protestimeeleavaldused, et sundida re\u017eiim t\u00e4itma N Liidu konstitutsiooni s\u00e4tteid. Neid h\u00e4iris ka see, et Soldatov toonitas igal v\u00f5imalusel teesi, et vastupanul peab olema eetiline alus ning tsiteeris kinnituseks tsaariaegseid usufilosoofe, kes n\u00e4inud 1917. aastal tekkinud kommunistlikku hirmuvalitsust prohvetlikult ette.
\nArtiklit \u201cLoota ja tegutseda\u201d ei pandud siiski kalevi alla, vaid loeti ette raadiojaamas \u201cSvoboda\u201d, mille kaudu sellega tutvus Poliitilise Vabaduse V\u00f5itlusliidu (PVV, Sojuz borb\u00f5 za polititseskuju svobodu) ideoloog, Paldiski allveelaevaohvitser Gennadi Gavrilov. Ta saatis mit\u0161man Georgi Paramonovi Moskvasse k\u00fcsima, mis grupiga on tegemist, ning Jakir andis Bodrenko kontaktid ja \u201cLoota v\u00f5i tegutseda\u201d teksti.
\nDanieli ja Sinjavski vahistamise j\u00e4rellainetuses rajatud PVV oli p\u00e4rast N Liidu kallaletungi T\u0161ehhoslovakkiale formuleerinud oma programmilised seisukohad \u201cAvalikus kirjas N\u00f5ukogude Liidu kodanikele\u201d. V\u00e4ljap\u00e4\u00e4su kujunenud olukorrast n\u00e4hti rahva relvastatud v\u00f5itluses, riigip\u00f6\u00f6rde teostamises ja N Liidus demokraatliku korra kehtestamises. Peale Paldiski merev\u00e4ebaasi oli liidul siirdeid veel mitmes N Liidu s\u00f5jalaevastiku sadamas; nende p\u00f5randaalune kogumik \u201cS\u00f5na ja tegu\u201d levis v\u00e4hemalt Kroonlinnas, Liepajas, Klaipedas ja Kaliningradis. PVV liikmed kuulusid enamasti ka NLKP-sse.
\n1969. aasta esimesel poolel toimus Soldatovil ja Juskevit\u0161il Tallinnas mitu kokkusaamist Gavrilovi ja tema abilise Aleksei Koss\u00f5reviga. Ideoloogia k\u00f5rval arutati PVV rahakassa ja h\u00e4\u00e4lekandja \u201cDemokraat\u201d asutamist, koguni seda, kuidas saada tr\u00fckilao \u0161rifti. Soldatov arvas, et \u0161rifti on ehk v\u00f5imalik hankida tr\u00fckikojast, kus tal t\u00f6\u00f6tab usaldusv\u00e4\u00e4rne tuttav. Soldatov ja Juskevit\u0161 kirjutasid ka memorandumi \u201cDemokratiseerimise teed\u201d, kus veensid Paldiski ohvitsere kasutama rahumeelseid v\u00f5itlusvahendeid, ent samas loobuma sotsialismi illusioonidest.
\nJuunis 1969 PVV liidrid vahistati ning anti s\u00f5jatribunali alla. KGB k\u00e4ivitas juurdluse, mille k\u00e4igus sai kannatada nelik\u00fcmmend inimest. Gavrilovile m\u00f5isteti kuus ja Koss\u00f5revile kaks aastat vanglakaristust, Paramonov m\u00e4\u00e4rati ps\u00fchhiaatrilisele sundravile erivaimuhaiglasse. 20. juunil toimusid l\u00e4biotsimised ka Moskva dissidentide orbiidile kerkinud Bodrenko ja Soldatovi korterites. M\u00f5lema kohta pinniti KGB uurijate survele j\u00e4rele andnud Koss\u00f5revilt v\u00e4lja konkreetsed tunnistused. Bodrenko juurest leitud j\u00e4lgede p\u00f5hjal j\u00f5uti ka Juskevit\u0161ini. Et k\u00f5ik kolm eitasid koost\u00f6\u00f6d nii Paldiski ohvitseride kui ka Jakiriga, ei suutnud KGB nende vastu s\u00fc\u00fcdistust algatada. Siiski pidas KGB Soldatovi unistust \u00fcleriigilisest vastupanuliikumisest juba nii ohtlikuks, et otsustas tunnistada tema vaated hullumeelse luuluks. 23. septembril 1969 pandi Soldatovile skisofreenia diagnoos. Vaimuhaigust t\u00f5endasid j\u00e4rgmised asjaolud: \u201c\u00dcksk\u00f5ikne oma saatuse suhtes. Vestluse ajal passiivne, k\u00fcsimusi ei esita. Ei m\u00f5ista oma olukorra ja kohtups\u00fchhiaatrilise ekspertiisi t\u00e4htsust. Peab end intelligentide hulka kuuluvaks.\u201d
\nOmeti s\u00f5nastasid Soldatov ja Juskevit\u0161 just neil \u00e4revail p\u00e4evil N Liidu ikestatud rahvaste (kelle hulka paigutati ka venelased) vabadusv\u00f5itluse eesm\u00e4rke ja p\u00f5him\u00f5tteid, kirjutades Juskevit\u0161i betoonkeldris kokku selle \u00fchisnimetaja, N Liidu demokraatliku liikumise (NLDL) programmi, mis on dateeritud 15. oktoobriga 1969. Soldatov on meenutanud, et m\u00f5nes k\u00fcsimuses oli neil abiks ka Tallinna kultuuriringkond, eriti Svintsov, \u0160apo\u0161nikov ja Tjutrjumov, neist viimane oli ka kaheteistk\u00fcmnest peat\u00fckist koosneva programmi l\u00f5plik viimistleja.
\nNeil vedas, kuna \u201cKroonika\u201d ringkonnale tundmatu Juskevit\u0161i maja l\u00e4biotsimiseni j\u00f5udis KGB alles 29. oktoobril. Selleks ajaks oli \u201cKroonika\u201d saanud Tallinnast juba informatsiooni \u00fclevaate PVV ohvitseride kohtuprotsessist ja repressioonidest, Soldatovi \u00fclekuulamisprotokolli koopia ja ka NLDL programmi. \u201cKroonika\u201d 10. numbris leidus programmi l\u00fchitutvustus, ent aasta viimasel p\u00e4eval ilmunud 11. numbris j\u00e4rgnes kriitika, eriti riivas moskvalaste tundeid programmi kummaline allkiri \u201cVenemaa, Ukraina ja Baltikumi demokraadid\u201d. Ilmselt t\u00e4hendas Venemaa Soldatovit, Ukraina Juskevit\u0161it, Baltikum neid m\u00f5lemat ja muid kaast\u00f6\u00f6lisi; v\u00f5ib aga arvata, et kuna programm oli n\u00e4idisprogramm, projekt, mis pidi alles v\u00f5itma elu\u00f5iguse ja t\u00e4psustuma diskussiooni k\u00e4igus, siis oli ka allkiri n\u00e4idisallkiri, s\u00fcmbol sellest, et erinevad rahvad j\u00f5uavad vabaduseni vaid siis, kui on oma re\u017eiimivastases tegevuses solidaarsed.
\nKavandatud t\u00f6\u00f6 esimene etapp oli sellega l\u00e4bi. Veebruaris 1970 tegi Kutsehariduse Komitee juht KGB survel Soldatovile ettepaneku lahkuda t\u00f6\u00f6lt ning kui ta keeldus, j\u00e4rgnes vallandamine. Kuid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmus veel 1970. aastal Soldatovi artikkel \u201cTeaduse ajaloo kvantitatiivne anal\u00fc\u00fcs\u201d \u2013 ilmselt inertsist, N Liidule omase \u00fclipika tr\u00fckits\u00fckli t\u00f5ttu.
\nT\u00f5dedes nende kogemuste p\u00f5hjal \u00fcha kindlamalt, et vastupanuliikumine suudab olla edukas vaid siis, kui koosneb konspiratiivsete gruppide kogumist, asusid Soldatov ja Juskevit\u0161 v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama NLDL taktikalisi aluseid, kus oleksid konkreetsed n\u00e4pun\u00e4ited, kuidas gruppe luua ja mida need peavad tegema. Kuid et mitte j\u00e4\u00e4da viljatuiks lobisejaiks (selles pahes s\u00fc\u00fcdistasid nad re\u017eiimivastaste enamikku), ei saanud nad oma suures visioonis piirduda ka \u00fcksnes teooriaga. Nagu sajand varem vene narodnikud, otsustasid nad minna rahva sekka, et rajada Eestis demokraatliku liikumise osakond. Selleks tuli leida \u00fcles ja s\u00f5eluda l\u00e4bi inimesed, kes v\u00f5iksid kuuluda gruppidesse ja oleksid suutelised ka ise neid moodustama.
\nPealegi oli eestlastel keskmisest parem konspiratsioonioskus. N\u00e4iteks veetis kirjanik Aleksandr Sol\u017eenits\u00f5n aastail 1964\u20131966 oma vangilaagrikaaslase ja maailmavaate\u00f5petaja Arnold Susi kutsel kaks segamatut talve \u00fcksildases talus Tartumaal, kirjutades seal oma p\u00f5hiteose, N Liidu ajalugu orjalaagrite s\u00fcsteemi kaudu kirjeldava kapitaalse uurimuse \u201cGulagi arhipelaag\u201d, mille m\u00f5ju N Liidu lagundamisele oli tohutu. Sol\u017eenits\u00f5ni hinnang oli: \u201cEestis ei saa olla inimest, kes mind reedaks.\u201d
\n\u00dcks vabameelsuse kantse, mida Soldatov ja Juskevit\u0161 k\u00fclastasid, oli eespool mainitud Eesti Raadio s\u00fcmfooniaorkestri direktori Oleg-Heldur Tjutrjumovi kodu s\u00fcmboolse nimega Aate t\u00e4naval. V\u00fcrstisoost Tjutrjumovil oli palju intellektuaalseid sidemeid Venemaal, eriti sotsialistliku realismi meetodit eiravate ja seet\u00f5ttu ametlikult tunnustamata Moskva kunstnike hulgas. Samuti oli ta tuttav Eesti edumeelse haritlaskonnaga ning paljudki neist, kes tutvusid omavahel demokraatliku liikumise kaudu, suhtlesid Tjutrjumoviga \u00fcksteist teadmata juba ammu varem.
\nTjutrjumovi juures toimus k\u00f5ikv\u00f5imalikel teemadel arutelusid. Soldatovi k\u00fclask\u00e4ikude korral t\u00f5usid enamasti esiplaanile poliitika ja filosoofia ning eriti tulised vaidlused sugenesid tal just Juskevit\u0161iga, kuna nad asusid oma maailmavaatelt lausa vastandlikul positsioonil: esimene oli veendunud idealist, teine niisama veendunud materialist. See asjaolu ei seganud neil siiski koos tegutsemast, sest k\u00f5igepealt tuli likvideerida kommunistlikku re\u017eiim, mis ei talunud \u00fchtki maailmavaadet.
\nV\u00f5ibolla t\u00e4nu religioossusele p\u00f6\u00f6ras Soldatov liitlaste otsimisel pilgu lahkusuliste poole. Tjutrjumov tutvustas teda noore luuletaja Ott Arderiga, kelle isa oli auv\u00e4\u00e4rne baptistijutlustaja ning vanaonu Tartu rahu s\u00f5lmija Jaan Poska. Arder andis n\u00e4iteks Soldatovi k\u00e4sutusse pikemalt kaalutlemata oma kirjutusmasina, kuigi teadis suurep\u00e4raselt, mida sellel kirjutatakse, ning viis ta kokku Oleviste kiriku usklikega, soovitades eriti Peeter Kallist, keda tundis lapsep\u00f5lvest saadik. Baptistid olid kogu N Liidus \u00fcks j\u00e4rjekindlamaid re\u017eiimivastaseid j\u00f5ude, kellel tuli oma vankumatute vaadete t\u00f5ttu nii m\u00f5nigi kord maksta vabadusega. Ka Kallise pere oli pidanud kannatama, hulk aastaid veedeti v\u00e4ljasaadetuna Siberis. Kui Kallise esimene jahmatus m\u00f6\u00f6dus (nimelt tutvustas Arder talle Soldatovit kui TPI ateismi\u00f5ppej\u00f5udu Aleksandrit), tunnistas ta, et unistab v\u00f5imsa religioosse liikumise s\u00fcnnist Eestis. Nad vestlesid agulit\u00e4navail jalutades poolteist tundi. Kallis avaldas tulist poolehoidu demokraatia ideedele, soovis n\u00e4ha illegaalseid tr\u00fckiseid ja m\u00f5tles p\u00f5randaaluse ajakirja loomisele.
\nUmbes samal ajal kuulis Soldatov Tjutrjumovilt, et tolle majja on kolinud radikaalse meelsusega usklik arst Arvo Varato koos abikaasaga. Kord, kui Varato askeldas aias, ilmus tema juurde prillidega ja eesti keelt kerge aktsendiga k\u00f5nelev mees ja sobitas juttu. J\u00e4rgmine kord kohtuti juba Varato kodus. Varato n\u00e4gi l\u00e4bi, et Soldatov r\u00e4\u00e4gib tema vaadete kindlakstegemiseks, ega hakanud oma meelsust varjama. Ta oli juba lapsest peale uurinud Eesti ajalugu, vaimustudes eriti Vabaduss\u00f5ja sangaritest, ja unistanud, et Eesti saab \u00fchel p\u00e4eval taas vabaks. Ungari s\u00fcndmused vapustasid teda niisama s\u00fcgavalt kui Soldatovit. Ta oli p\u00fc\u00fcdnud oma m\u00f5tteid kirjagi panna, lootmata neid kunagi avaldada. Pained oli ta uputanud kollektsioneerimisse, kogudes tikutoose, sulep\u00e4id, kirju, ajalehti, raamatuid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikke muid esemeid, veel enam aga alkoholi, mist\u00f5ttu ta oli oma kolmek\u00fcmne kaheksa eluaasta juures j\u00f5udnud ametis olla juba Sadalas, Otep\u00e4\u00e4l, Loksal, Nissis ja Kihelkonnal, viimati Iru invaliididekodus. Viimasel ajal oli ta m\u00f5lgutanud m\u00f5tet asuda \u00f5ppima konsistooriumi. Saavutati usalduslik vahekord ning peagi tuli jutuks Sahharovi kiri ja vajadus hoogustada demokraatlikku liikumist. Soldatov t\u00f5i Varatole lugeda p\u00f5randaalust kirjandust ja koputas s\u00fcdamele, et on aeg alustada materjalide kogumist demokraatide h\u00e4\u00e4lekandja jaoks.
\nKui Varatoga sujus libedalt, siis Kallisega mitte. Soldatov r\u00e4\u00e4kis ka Kallisele NLDL-ist ja re\u017eiimivastaste j\u00f5udude koondamisest \u00fchisrindeks. Ent tema huvi tutvuda teistegi baptistidega k\u00fclvas Kallise hinge umbusku ning kui ta veel avaldas soovi, et Kallis aitaks leida isikuid, kes oskavad teha fotokoopiaid, ja v\u00e4itis, et baptistide seas leidub ka p\u00f5randaaluseid ning Narvas asuvat koguni salatr\u00fckikoda, hakkas Kallisele tunduma, et Soldatov teab temast ja usuringkondadest liiga palju. Soldatov oli n\u00e4idanud kord maja, kus ta Pelgulinnas elas \u2013 Kallis uuris v\u00e4lja, et seal teda ei ela (ei elanud enam t\u00f5epoolest: Soldatov kolis vahepeal l\u00f5plikult abikaasa Ljudmilla Gr\u00fcnbergi juurde Lembitu t\u00e4naval).
\nKuigi Arder \u00fctles, et Soldatov ei ole nuhk, vaid juutide ja Suur-Venemaa valgete liikumise esindaja, ei j\u00e4\u00e4nud Kallis uskuma ja kutsus korraga k\u00fclla nii Soldatovi kui ka s\u00fcgavalt usklikust perest p\u00e4rit Tunne Kelami, et see tark mees uuriks Soldatovit ja otsustaks, kellega tegu. Ajalooharidusega Kelam oli aastaid tegutsenud lektori ja v\u00e4liskommentaatorina ning t\u00f6\u00f6tas ents\u00fcklopeedia osakonnatoimetajana. Ta oli ka UFO-temaatika pioneer Eestis. Kelami tarkus ja ettevaatlikkus, mis t\u00f5id talle p\u00f5randaaluses liikumises hiljem h\u00fc\u00fcdnime Raudne, osutus aga sedav\u00f5rd suureks, et ta j\u00e4ttis tookord arvamuse enese teada, ent j\u00e4tkas iseseisvalt Soldatoviga suhtlemist. Ning peagi viis Soldatov Varato ja Kelami omavahel kokku. Varato meelest oli Kelam s\u00f5nakehv suurte teadmistega usklik, s\u00f5rmes sinise plaadiga s\u00f5rmus.
\nSoldatov t\u00f5i Varato juurde ka Kallise, kinnitades viimasele, et Varato on tark ja huvitav eesti intelligent. Kui Soldatov, kes teadlikult ei soovinud riietusele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, tundus Kallisele kasimatu, siis elegantne Varato j\u00e4ttis soodsa mulje. Ent j\u00e4rgmisel kohtumisel vaatas Varato Kallisele (tookord olid nad kahekesi) s\u00fcgavalt silma ja tundis huvi ka Soldatovi vastu. Teisalt uuris Soldatov omakorda, mis Varato r\u00e4\u00e4kis temast, ning Kallisele j\u00e4i mulje, et nad on v\u00f5\u00f5rad (eriti kuna kumbki teineteist teietas), kes kompavad Kallise kaudu teineteist. Kallisele tundus imelik seegi, et Varato hakkas teda tutvustama n\u00f5ukogudevastase kirjandusega, mida tal tundus olevat terve ladu, ning k\u00fcsis, kas baptistide seas on n\u00f5ukogudevastaseid ja kas k\u00e4ib v\u00e4listuriste, kelle kaudu saaks midagi L\u00e4\u00e4nde saata. Kallis viis ka Varato poole Kelami, et selgitada v\u00e4lja, kas tegu ei ole KGB-lasega.
\nJuuniks 1970 said NLDL taktikalised alused valmis. Autorid uskusid, et 1970. aastail toimub demokraatliku liikumise tugevnemine N Liidus, k\u00fcll aga olevat avalike kirjade taktika ja muud legaalsed vormid end ammendanud ning p\u00f5hit\u00e4helepanu tulevat p\u00f6\u00f6rata p\u00f5randaalusele tegevusele. Arvamust, et re\u017eiim asub ise teostama demokraatlikke reforme, peeti naiivseks. Seekordne allkiri \u2013 \u201cVenemaa, Ukraina, Armeenia, Baltikumi demokraatide Koordinatsioonin\u00f5ukogu\u201d s\u00fcmboliseeris \u00fcha uute rahvaste liitumist re\u017eiimivastase v\u00f5itlusega ning sellel oli ka t\u00f5ep\u00f5hja: Soldatov ja Juskevit\u0161 olid t\u00f5esti leidnud k\u00f5igis neis N Liidu kolooniates m\u00f5ttekaaslasi. Ent Moskva dissidentidel oli juba tugev skepsis NLDL-i suhtes. 30. juuli 1970 \u201cKroonika\u201d nr 14 teatas viitega Ukraina vabadusv\u00f5itlejate p\u00f5randaaluses ajakirjas \u201cUkrainski Visnik\u201d ilmunud avaldusele, et Ukraina demokraatlikud ringkonnad ei ole \u201cVene, Ukraina ja Baltikumi demokraatide programmi\u201d koostamisel osalenud. Refereerides napilt NLDL taktikalisi aluseid, m\u00e4rkis \u201cKroonika\u201d, et NLDL-i dokumendid on koostanud isehakanud, kellel puuduvad volitused esineda demokraatliku liikumise nimel, ning demokraatlike j\u00f5udude koordinatsioonin\u00f5ukogu ei eksisteeri. Eraldi ironiseeriti konspiratiivsuse n\u00f5ude \u00fcle, mis ei olevat \u00fcksnes m\u00f5ttetu, vaid on koguni kahjulik. NLDL dokumentide autoreid v\u00f5rreldi j\u00e4lkide tegelaskujudega Dostojevski romaanist \u201cSortsid\u201d.
\nKolmiku moodustas ka Juskevit\u0161. Neerutuberkuloosi ravilas kohtus ta Tallinna Soojuselektrijaama vaneminseneri Mati Kiirendiga, keda vapustas Juskevit\u0161i lihtne t\u00f5demus, et re\u017eiim ei ole midagi muud kui meie ise ning kui piisavalt paljud lakkavad teenimast kurja, varisevad re\u017eiimi tugitalad kokku: miilits, mis meid j\u00e4litab, koosneb meist endist, ja niisamuti armee, mis surub maha kolooniate vastupanu. Ka Kiirend oli \u00f5ppinud tehnilist eriala, ent meelelaadilt pigem kunstnik, l\u00e4binud mitmed muusika-, kultuuri- ja kirjakunstikursused, k\u00e4is juba aastaid Tjutrjumovi pool brid\u017ei m\u00e4ngimas ja suhtles kultuuriringkondadega. Samuti p\u00fchendas Juskevit\u0161 demokraatide tegevusse oma kunagise s\u00f5bratari, sama elektrijaama plaaniosakonna juhataja Inge Orumaa. Peagi viis ta Orumaa juurde kirjutusmasina ja andis paljundada p\u00f5randaaluseid tekste, mis oli ohtlik t\u00f6\u00f6, kuna N Liidus oli kirjutusmasin \u00fcks peamisi re\u017eiimivastaste relvi ja KGB jahiobjekte. Sealtpeale saatis Kiirend oma teated Juskevit\u0161ile m\u00f5nigi kord Orumaa kaudu ja Juskevit\u0161 helistas Orumaale t\u00f6\u00f6le, leppides Kiirendiga kohtumisaegu kokku.
\nMuutunud niiviisi omamoodi sidepidajaks, sai Orumaa peagi, seda k\u00fcll ise tookord aimamata, tuttavaks ka Soldatoviga. Kord kui Kiirend palus tal minna Juskevit\u0161i juurde ja anda edasi vabandus, et ta ei saa kokkulepitud ajal tulla, viibis Juskevit\u0161i juures tundmatu prillidega mees. Juskevit\u0161 oli Orumaa ootamatust saabumisest h\u00e4iritud ning k\u00e4skis tal koheselt lahkuda. Nimelt ideaalis ei oleks NLDL kolmikute liikmed tohtinud tutvuda, sest siis saab KGB mingit aktsiooni paljastades j\u00e4lile vaid v\u00e4ikesele grupile, ent liikumine tervikuna j\u00e4\u00e4b l\u00f6\u00f6gi alt v\u00e4lja; ristsuhtlemine pidi toimuma vaid juhtide tasandil.
\nVahepealse s\u00fcgise oli f\u00fc\u00fcsilise kokkuvarisemise \u00e4\u00e4rele j\u00f5udnud Soldatov veetnud maamajakeses keset metsi, kuhu Juskevit\u0161 talle pelgupaiga otsis, et ta saaks puhata, t\u00f6\u00f6tada ja olla lihtsalt vaba j\u00e4litamispainest. Soldatov elas t\u00e4helepandamatult p\u00f6\u00f6ningutoas ja p\u00fc\u00fcdis anal\u00fc\u00fcsida N Liidu majandust. Juskevit\u0161 ise kasutas samal ajal \u00e4ra asjaolu, et ta oli NLKP keskastme funktsion\u00e4r (Ehituskeraamikatehase partorg ja Kopli valimisringkonna esimees) ning hankis suure hulga t\u00f5etruud informatsiooni n\u00f5ukogude valimiss\u00fcsteemi ja kommunistliku partei siseelu kohta. Soldatov lisas Juskevit\u0161i uurimusele m\u00f5ned omapoolsed t\u00e4helepanekud ja s\u00fcgisel 1970 vormistati see NLDL memorandumiks, t\u00e4ieliku nimetusega \u201cDemokraatide memorandum N\u00f5ukogude Liidu \u00dclemn\u00f5ukogule. NLKP juhtkonna ebaseaduslikust v\u00f5imuhaaramisest ja selle konstitutsioonivastasest tegevusest\u201d.
\nSoldatov on olukorda iseloomustanud nii, et \u201cNLDL Programm v\u00f5is paljudele n\u00e4ida liiga teoreetilisena ning NLDL Taktika eeldas juba praktilist v\u00f5itlust, milleks ainult v\u00e4ga v\u00e4hesed valmis olid. Seega t\u00f5usis p\u00e4evakorda koostada \u00fcks massiline propagandamaterjal, mille \u00f5igsuses v\u00f5iks veenduda iga kirjaoskaja NSVL elanik.\u201d (Dokumendi nimetus oli sedav\u00f5rd \u00fchem\u00f5tteline, et K. M\u00e4tiku v\u00e4itel ei julgenud v\u00f5imud seda kohtupidamise k\u00e4igus isegi tervikuna ette lugeda, piirdudes vaid pealkirja algusosaga \u201cDemokraatide memorandum N Liidu \u00fclemn\u00f5ukogule\u201d.)
\nMemorandumis lammutati paragrahvide kaupa N Liidu konstitutsiooni, mille t\u00e4itmist Moskva dissidendid n\u00f5udsid, ning tehti j\u00e4reldus, et suur osa paragrahve on vastuolus esimese peat\u00fcki p\u00f5hiteesidega, Stalini p\u00f5hiseadus ise on aga vastuoluline, \u00f5igusvastane ja ebainimlik. Demokraatide nimel esitati n\u00f5udmine k\u00f5rvaldada konstitutsioonivastaste tegude initsiaator NLKP juhtkond riigi valitsemisest ja anda kogu v\u00f5im N Liidu \u00dclemn\u00f5ukogu k\u00e4tte. Kriitilist indu lisas neile teadmine, et dssidentide peavool ei olnud muutnud oma taktikat. Novembris 1970 kuulutasid Moskva inim\u00f5iguslased ametlikult v\u00e4lja avaliku N Liidu Inim\u00f5iguste Kaitse Komitee. Dokument dateeriti 5. detsembriga, mis oli dissidentide jaoks s\u00fcmboolne kuup\u00e4ev: konstitutsioonip\u00e4ev. \u201cKroonika\u201d 17. numbris ilmusid m\u00f5ned memorandumi katkendid, saateks hurjutus teksti \u00fclem\u00e4\u00e4rase deklaratiivsuse eest.
\nSellega j\u00f5udis N Liidu kukutamise teoreetiline t\u00f6\u00f6 mahus, mille Soldatov ja Juskevit\u0161 olid enda kanda v\u00f5tnud, l\u00f5pule. Kavakohaselt pidanuks j\u00e4rgnema programmi ja taktikaliste aluste t\u00e4psustamine ning koordineeritud vastupanutegevus \u00fcle N Liidu. Tegelikkuses olid NLDL programm ja taktikalised alused leidnud leiget vastuv\u00f5ttu ning Moskvas ei tekkinud ka re\u017eiimivastase v\u00f5itluse keskust. K\u00fcll aga toimus arenguid Eesti p\u00f5randaaluses liikumises. Varatot k\u00fclastades sai Soldatov teada, et too oli t\u00f5mmanud kaasa ka oma kooliaegse pinginaabri, Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi automaatika kateedri \u00f5ppej\u00f5u Kalju M\u00e4tiku. M\u00e4tik p\u00e4rines kunstniku perest, kuid j\u00e4i varakult orvuks. Lapsena unistas ta lenduri elukutsest, ent kuna see oli eestlaste jaoks N Liidus praktiliselt k\u00e4ttesaamatu ala, siis keskendus langevarjuh\u00fcpetele, ehkki pikk kasv ei lubanud tal sportlikus m\u00f5ttes edukas olla.
\nVaratot-M\u00e4tikut ja Orumaad-Kiirendit esialgu omavahel ei tutvustatud, kuna nad kuulusid erinevatesse kolmikutesse. Esimest kolmikut kavatseti kasutada demokraatliku liikumise Eesti osakonna programmi ja ajakirja loomisel, teist p\u00f5randaaluste tekstide kujundamisel ja paljundamisel.
\nSee oli NLDL-i tegevuse k\u00f5rgaeg. 5. detsembriga 1970 on dateeritud ka NLDL-i s\u00fcmboolika kinnitamine. Demokraatide tunnuseks valiti \u00fclespoole tipuga v\u00f5rdk\u00fclgne kolmnurk, mis meenutas kreeka t\u00e4hestiku t\u00e4hte \u201cdelta\u201d, millega algab kreeka keeles s\u00f5na \u201cdemos\u201d. Kolmnurga k\u00fclgedest \u00fcmbrusse paiskuvad kiired pidid s\u00fcmboliseerima piiritut vabadust. K\u00f5ige olulisem oli aga ideede sihip\u00e4rase propageerimise algus, kuna 1971. aasta alguses alustasid Soldatov ja Juskevit\u0161 venekeelse ajakirja \u201cDemokrat\u201d v\u00e4ljaandmist, tehes teoks PVV kunagise kavatsuse. M\u00e4rget \u201cDemokraatlike j\u00f5udude organ\u201d kandvat kvartaliajakirja, mida levitati peamiselt Moskvas ja Leningradis, ilmus 1971. aastal neli numbrit ja 1972. aasta alguses \u00fcks number. Ajakirjast leiab muuhulgas demokraatide h\u00fcmni s\u00f5nade ja muusika konkursi teadaande, teose tingimuseks oli isikuvabaduse, rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramise ja diktatuurivastase p\u00fc\u00fcdluse v\u00e4ljendamine.
\n1971. aasta alguses moodustati Leningradis Geoloogia instituudi vanemlaborandi Georgi Dav\u00f5dovi ja metallitehase t\u00f6\u00f6lise Vjat\u0161eslav Petrovi eestvedamisel NLDL-i rakuke, mis ajapikku p\u00fc\u00fcdis formeeruda Venemaa Sotsiaaldemokraatlikuks T\u00f6\u00f6lisliiduks. Soldatov ja Juskevit\u0161 l\u00e4kitasid sinna Eestist programmilisi tr\u00fckiseid ja ajakirju.
\nVarato koostas enese, M\u00e4tiku ja Soldatovi artiklitest ka esimese eestikeelse poliitilise ajakirja \u201cEesti Rahvuslik H\u00e4\u00e4l\u201d, nimetades \u00fcllitise \u00fchtlasi Eesti Rahvusrinde h\u00e4\u00e4lekandjaks. Soldatov esitas Juskevit\u0161i vahendusel Kiirendile palve joonistada selle p\u00e4isekujundus. Masinakirjas ajakiri oli v\u00e4ga eba\u00fchtlase sisuga. Soldatovi oli selles kristlik headuse ja ilu paratamatut v\u00f5idulep\u00e4\u00e4su t\u00f5estada p\u00fc\u00fcdev \u201cKolm \u00fclimat v\u00e4\u00e4rtust\u201d. Allkirjadeks ei olnud sageli isegi mitte pseudon\u00fc\u00fcmid, vaid lihtsalt initsiaalid. Kaasata p\u00fc\u00fcti ka Kallist ja Kelamit, ent kirjutajaid neist ei saanud, Kelam mainis vaid tunnustavalt, et ajakirja v\u00e4ljaandmine on tore ettev\u00f5tmine. Ent see pealtn\u00e4ha vaoshoitud \u00fcllitis oli totalitaarseid olusid arvestades julgust\u00fckk, sest s\u00fc\u00fctuimgi neist tekstidest ei oleks leidnud \u00e4ratr\u00fckkimist ametliku ajakirjanduse veergudel.
\nKommunistlik re\u017eiim keeras samal ajal aina enam \u201clahtisulanud\u201d kruvisid kinni, Baltikumis n\u00e4gi see v\u00e4lja venestamise intensiivistumisena. Eriti Eestis ja L\u00e4tis kangastus perspektiiv, et varem v\u00f5i hiljem j\u00e4\u00e4vad need rahvad oma kodumaal v\u00e4hemusse. 1971. aastal saatis seitseteist L\u00e4ti veterankommunisti kirja s\u00f5sarparteidele L\u00e4\u00e4nes, t\u00f5stes adressaatide seas eraldi esile Prantsusmaa kommunistide liidrid, seltsimehed Roger Garaudy ja Louis Aragoni. Ajaloolise \u00fclevaate ja n\u00e4idete varal kirjeldati olukorda L\u00e4tis ning esitati j\u00e4reldus, et rahvuspoliitika eesm\u00e4rgiks on L\u00e4ti venestamine. Kiri p\u00e4lvis L\u00e4\u00e4ne teabekanaleis ja N Liidule suunatud raadiojaamades t\u00e4helepanu.
\nArvatavasti sellest s\u00fcndmusest ajendatuna kirjutas Soldatov \u201cEesti Rahvusliku H\u00e4\u00e4le\u201d teises numbris Moskva demokraadi Juri Sablini varjunime all (dateeritud 4. aprilliga 1971, ent daatumeid ei tarvitse t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral uskuda), et \u201crahvuslik vabadusliikumine koost\u00f6\u00f6s Eesti Demokraatliku Liikumisega peab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama spetsiaalse memorandumi Eesti koloniaalse s\u00f5ltuvuse ja omariiklikuse puudumise kohta. Selline memorandum Eesti Rahvusliku Vabadusliikumise nimel tuleb saata \u00dcRO-sse. Tuleb koputada maailma avaliku arvamuse uksele. Selline memorandum oleks t\u00e4htsaks poliitiliseks ja ajalooliseks aktiks Eesti maa ja rahva jaoks\u201d. NLDL programm oli fikseerinud juba 1969. aastal seisukoha, et N Liidu rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramine peab saama teoks \u00dcRO j\u00e4relvalve all toimuva referendumi kaudu.
\nSoldatov imbus aina tugevamalt eesti kristliku meelelaadiga (ja seega paratamatult re\u017eiimivastase) haritlaskonna tuumikusse ning rajas samal 1971. aastal omaette haruna moraalpoliitilise taass\u00fcnni (MPT) liikumise, mille s\u00fcmboliks oli tagurpidi p\u00f6\u00f6ratud kolmnurk (sest kui demokraate on palju, siis taass\u00fcndijaid v\u00e4he). \u201cP\u00f5hiline erinevus EDL tegevusest seisnes selles, et esiplaanil pidid olema vaimsed ja eetilised k\u00fcsimused, poliitilised probleemid aga l\u00fckati tahaplaanile, viimaseid sugugi mitte eirates,\u201d on Soldatov hiljem m\u00e4rkinud. Moraaliliikumine oli NLDL osakond ning Soldatov s\u00f5lmis Juskevit\u0161iga ka sellesisulise koost\u00f6\u00f6lepingu.
\nMPT poliitilise kallakuga seisukohad koondas Soldatov programmiks ning liikumise p\u00f5hilised tegevusvormid olid seminarid, ettekanded, arutelud ja kirjanduse vahetamine. Kallis organiseeris Arderite juurde filosoofia- ja religiooniloenguid. Neil viibisid n\u00e4iteks Kelam, Varato ja Ants Tomson, Soldatovi ammune tuttav ajast, mil nad t\u00f6\u00f6tasid koos ekskavaatoritehases. Arpad Arder r\u00e4\u00e4kis usum\u00e4lestusi. Varato peaaegu vaikis, ent kui m\u00f5ne s\u00f5na k\u00f5neles, siis n\u00e4rviliselt ja r\u00f5hutult, hinges kibedus intelligentsi m\u00fc\u00fcdavuse p\u00e4rast. Soldatovi vene usust kantud seisukohad j\u00e4id luterliku taustaga eestlastele veidi v\u00f5\u00f5raks ning ta tegi Kallisele etteheiteid, et kuulajaid on liiga v\u00e4he. Aktiivi nimetati Soldatovi s\u00f5nutsi \u201cMPT ringkondadeks\u201d, mida olnud kokku viis: muusikapedagoogi Helju Taugi, teadlase Lembit Rannu, publitsisti J\u00fcri Lina, jooga\u00f5petaja Svetlana Tihhomovit\u0161i ja ka Tjutrjumovi ringkond. Aastail 1971\u20131974 anti j\u00e4rjepidevalt v\u00e4lja ka religioosse kallakuga ajakirja \u201cLut\u0161 Svobod\u00f5\u201d (Vabaduskiir). L\u00e4htudes ettekujutusest, et oluline ei ole mitte isik, vaid tema poolt k\u00fclvatud aade, oli konspiratiivsus t\u00e4ielik ning artiklid ilmusid eranditult varjunimede all: Volnom\u00f5sl, Pet\u0161alnik, Radone\u017eskii, Javas jt. (Muide, 1997. aastal avaldatud pealt tuhandelehek\u00fcljelises suuralbumis \u201cSajandi samizdat\u201d paigutati auv\u00e4\u00e4rsele kohale samizdati klassikas Soldatovi artikkel, mis ilmus ajakirjas \u201cLut\u0161 Svobod\u00f5\u201d varjunime Voln\u00f5i all; pseudon\u00fc\u00fcmi ei suudetud avada.)
\nKonspiratsioon oli t\u00f5esti t\u00e4iuslik \u2013 samas aga k\u00fclvas selle reeglite h\u00e4marus ja kummalisus pingeid. Hirmunud Kallisel sai m\u00f5\u00f5t t\u00e4is siis, kui Soldatov s\u00fc\u00fcdistas teda passiivsuses ja avaldas imestust, et kui vene baptistid v\u00f5itlevad re\u017eiimiga, siis miks eesti omad seda ei tee. Lisaks t\u00f5i ta Kallisele k\u00fclla \u00fche endise kolleegi, noore TPI \u00f5ppej\u00f5u, keda tutvustas kui oma paremat k\u00e4tt. Kui nad tahtsid, et Kallis hangiks neile p\u00f5randaalust usukirjandust, masinakirjutajat, talu, kus puhata, siis Kallis ka lubas, ent kadus seej\u00e4rel Tallinnast, varjudes oma \u00f5emehe juures, kes oli baptistijutlustaja Valklas. Kuid \u00fcht\u00e4kki ilmus maja ette mootorratas, rattalt astus maha \u201cparem k\u00e4si\u201d ja teatas, et on tulnud lubatud kirjanduse j\u00e4rele. Kallis keeldus. Kui ta l\u00f5puks naasis Tallinna ja Soldatov ilmus ukse taha, ei lasknud Kallis teda \u00fcle l\u00e4ve ning \u00e4hvardas kaevata KGB-sse. Soldatov vastas, et sellel pole m\u00f5tet, sest julgeolekus on tal omad mehed, ning lisas: \u201cMis puutub sinusse, siis sind v\u00f5ib nii maatasa teha, et su nimegi kuskile ei j\u00e4\u00e4.\u201d
\nArvates, et tema \u00fcmber on punutud nuuskurite v\u00f5rk, hakkas Kallisele tunduma imelik seegi, et Varatolt saadud raamatutes olid v\u00e4ga erinevate isikute autograafid. Ta l\u00e4ks Varato juurde ja teatas: \u201cMeie arvame, et need raamatud on inimestelt \u00e4ra v\u00f5etud ja siia kokku toodud, et luua kujutlus, nagu oleks tegu rahvuslasega.\u201d Ta paiskas Varatolegi n\u00e4kku nuhis\u00fc\u00fcdistuse ja lubas kaevata tema peale julgeolekusse. Ka Varato vastas, et tal on KGB-s omad mehed, ja h\u00fc\u00fcdis: \u201cAga \u00e4ra h\u00e4vitatud sa saad!\u201d
\nSamal 1971. aasta suvel, kui Soldatov organiseeris moraalpoliitilise taass\u00fcnni liikumist, koostas Juskevit\u0161 uurimuse \u201cVene kolonialism ja rahvuste probleemid\u201d, kus andis \u00fclevaate Vene vallutustest l\u00e4bi aegade ning tuues v\u00e4lja vene kolonialismi p\u00f5hitunnused. Soldatov kirjutas j\u00e4rels\u00f5na, kus t\u00f5i v\u00e4lja NLDL p\u00f5hiseisukohad ja n\u00e4pun\u00e4ited illegaalsete gruppide moodustamiseks. Otseselt Eestile ei viidanud selles raamatus miski. Autoriks nimetati Mazepa-Bakajivski ning j\u00e4lgede segamiseks kirjutati l\u00f5ppu m\u00e4rge \u201cUkraina, Kiiev, 1971. a.\u201d.
\nEndise abikaasa kaudu \u00f5nnestus Juskevit\u0161il veidi aidata ka vahepeal juhut\u00f6\u00f6dega elatist teenima sunnitud Soldatovit. Parteijuhi s\u00f5na maksis ja nii p\u00e4\u00e4ses Soldatov novembris 1971 taas kindla palga peale \u2013 t\u00e4navat\u00f6\u00f6lisena, erialaks liiklusm\u00e4rkide hooldamine. Soldatov oli vaikne ja t\u00e4itis korralikult k\u00f5ik \u00fclesanded, mis talle anti. \u00dcks silmapaistev erip\u00e4ra tal siiski oli: juba TPI-s ei kuulunud Soldatov ameti\u00fchingusse, Lenini poolt \u201ckommunismi kooliks\u201d nimetatud organisatsiooni (ehkki praktiliselt k\u00f5ik N Liidu t\u00f6\u00f6v\u00f5imelised elanikud olid selle liikmed), ning keeldus n\u00fc\u00fcdki sinna astumast. Kummatigi kaotas Juskevit\u0161 ise vaid paar kuud hiljem t\u00f6\u00f6koha ning pidi j\u00e4tkama vabakutselise t\u00f5lgina.
\nHuvist Soldatovi kolmiku eestlastest liikmete taseme vastu p\u00f5ikas Juskevit\u0161 j\u00e4rjekordsel k\u00fclask\u00e4igul Tjutrjumovi juurde ka naaberkorterisse. J\u00e4\u00e4nud rahule, nimetas ta Varatot lugupidavalt \u201cpan doktoriks\u201d ja tegi ettepaneku s\u00f5nastada Eesti vastupanuliikumise programm, sest olevat patuasi, et puudub see h\u00e4\u00e4l, mida \u201cEesti Rahvuslik H\u00e4\u00e4l\u201d kannab. Varato konsulteeris seej\u00e4rel Soldatoviga, kes andis juhtn\u00f6\u00f6ri, et tuleks koostada nii avar programm, et selle alla saaksid koonduda demokraadid, usklikud, l\u00f5ngused ja \u00fcldse k\u00f5ik teisitim\u00f5tlejad.
\nKuna Varato ei suutnud n\u00f5udmisi t\u00e4ita, s\u00f5nastas programmi M\u00e4tik. L\u00e4htudes NLDL rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5iguse postulaadist, visandas ta kaheteistk\u00fcmnest punktist koosneva teksti, mis mahtus koolivihiku kahele lehele. 10. augustil 1971 v\u00f5tsid Varato, M\u00e4tik ja Juskevit\u0161 selle l\u00f5pliku variandi kolmekesi vastu. Rahvusrinne m\u00e4\u00e4ratles end Eesti demokraatlikult meelestatud organisatsioonide ja \u00fcksikisikute vabatahtliku \u00fchendusena, millel on kaks eesm\u00e4rki: rahvah\u00e4\u00e4letuse l\u00e4biviimine Eesti riikliku seisundi m\u00e4\u00e4ramiseks (\u00dcRO j\u00e4relvalve all) ning omariikluse ja demokraatliku riigikorra taaskehtestamine Eesti territooriumil. Sellega oli demokraatliku liikumise Eesti osakonna s\u00fcnd t\u00f5eks saand.
\nEnt kui pandi arutelule ERR programmi edasiarendus, mille koostasid p\u00f5hiliselt Juskevit\u0161 ja Kiirend, tekkis lahkheli: Varato pidas seda \u00fclearu r\u00e4igeks ning h\u00e4iritud oli ka Soldatov, kuna puudus eetika punkt. Ise\u00e4ranis \u00e4rgitas vaidlust k\u00fcsimus, kas Eesti peaks kasutama vabanemiseks esimest avanevat v\u00f5imalust v\u00f5i tuleb j\u00e4\u00e4da l\u00f5puni solidaarseks teiste kommunistliku re\u017eiimi all \u00e4gavate rahvastega.
\nEsimese vaatepunkti kasuks r\u00e4\u00e4kis asjaolu, et liigne ootamine viib p\u00f6\u00f6rdumatu venestumiseni. Samuti kinnitas Vene impeeriumi ajalugu piisava selgusega, kuidas liitlassuhete t\u00f5ttu poolikuks j\u00e4\u00e4v iseseisvus f\u00f6deratsioonis ajapikku taas lahustub. Ikestatud rahvaste solidaarsuselt r\u00f5hutav Soldatov vastas s\u00fc\u00fcdistusega, et nagu mistahes muu l\u00f5hestamine, on ka s\u00e4\u00e4rane isetegevus vesi KGB veskile ning toonitas, et peale k\u00f5ige muu on \u00fchine v\u00f5itlus ka eetilisem. Ebaeetiline, teisi \u00fcksi j\u00e4ttev vabanemine p\u00f5hjustab halba karmat, just see viib l\u00f5puks katastroofini. Soldatovi oponentide vastuargument oli, et kus on ebaeetilisus, kuna s\u00f5ltumatu riigina saab Eesti teisi saatusekaaslasi hoopis paremini aidata kui rahvaste vangla \u00e4\u00e4remaana.
\nAsi j\u00e4i soiku ning ERR senine programm kehtima, ent asjaosalised otsustasid rajada ERR k\u00f5rvale eraldi Eesti Demokraatliku Liikumise, mis deklareeriks enese kuulumist NLDL-i ja juhindumist selle seisukohtadest ning t\u00f6\u00f6taks p\u00f5hidokumentidena v\u00e4lja samuti programmi ja taktikalised alused. Selle sammu astumist ajendanud probleem \u2013 lahkheli suhtumises rahvusk\u00fcsimusse loodeti aga k\u00f5rvaldada ERR ja EDL \u00fchiste seisukohtade fikseerimisega. Sellest M\u00e4tiku poolt 1971.\u20131972. aastavahetusel kirjutatud artiklist sai omalaadne lisapeat\u00fckk teosele \u201cVene kolonialism ja rahvuste probleemid\u201d, mille teoreetilised passaa\u017eid varustati n\u00e4idetega Eesti ajaloost. Sihtauditooriumiks pidid olema Venemaa re\u017eiimivastased, kes ei teinud v\u00e4himatki panust ikestatud rahvastele. Eesti demokraatide arvates oli just vabadusiha julgustamine kolooniates see reserv, mis v\u00f5iks tuua otsustava p\u00f6\u00f6rde re\u017eiimivastasesse v\u00f5itlusse. ERR ja EDL \u00fchisdokumendi p\u00f5hipaatosena k\u00f5lama k\u00f5igile vastuv\u00f5etav koost\u00f6\u00f6vaim: \u201cMe ei ole vene rahva vaenlased, kui nad elavad omal maal ja ei \u00e4hvarda meie rahva olemasolu. Eesti rahvas suhtub vaenulikult ainult vene okupatsioonisse ja vene \u0161ovinismi. Vastupanu okupatsioonile ja vene \u0161ovinismile aga kasvab iga p\u00e4ev ja pidevalt. Vene rahval endal tuleb maksta kallist hinda oma juhtide avant\u00fc\u00fcride ja ekspansiooni eest. See hind l\u00e4heb iga aastaga r\u00e4ngemaks, kuna k\u00f5igil okupeeritud aladel kasvab rahvuslik vabadusliikumine ja eesti rahvas pole \u00fcksi. Temaga koos on teised okupatsiooni all olevad rahvad. On tekkinud sidemed eri rahvaste rahvuslike vabadusliikumiste vahel ja need sidemed tugevnevad p\u00e4ev-p\u00e4evalt. Tugevnevad ka sidemed vene demokraatliku liikumisega, kes tunnustab t\u00e4ielikult k\u00f5igi rahvuste suver\u00e4\u00e4nsuse p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igust iseseisvale elule.\u201d
\nEnt kui samasugusel kiirmeetodil v\u00f5eti ette NLDL-i p\u00f5hidokumentide mugandamimine suup\u00e4raseks programmiks EDL-ile, oldi \u00f5ige pea sunnitud t\u00f5dema, et see meetod ei toimi. EDL valis s\u00fcmboliks \u00fclatipulise kolmnurga, mis erinevalt NLDL-I omast oli ilma kiirteta (ERR s\u00fcmbol oli Eesti Vabariigi vappi kolme l\u00f5vi kujutisega). K\u00fcll aga rajati venekeelse ajakirja \u201cDemokrat\u201d k\u00f5rvale \u201cEesti Demokraat\u201d ja suunati seda toimetama Varato, kes pani ajakirja kokku tuntud eba\u00fchtluses. Soldatovilt ilmus selles varjunime Iskander all pikk s\u00fcdametunnistusele koputav m\u00f5tisklus \u201cVabadus, inimene, isiksus\u201d, mille ta kirjutas Kallise \u201csaatanliku\u201d k\u00e4itumise ajel. Varato koostas j\u00e4rjekordse ajalooteemalise \u00fcmberjutustuse.
\n1971. aasta l\u00f5pus saabus leningradlastelt teade, et nad andsid tekste edasi m\u00f5ttekaaslastele Moskvas (K\u00f5rgema Tehnikakooli dotsent Aleksandr Bolonkin, Metallurgiatehnikumi lektor Valeri Balakirev jt, kes kuulusid teise ringkonda kui Jakir ja Krassin), kes alustasid NLDL programmi ja taktikaliste aluste paljundamist oma p\u00f5randaaluses tr\u00fckikojas. Moskvalased koostasid ka ajakirja \u201cSvobodnaja M\u00f5sl\u201d (Vaba M\u00f5te), kutsudes selles koost\u00f6\u00f6le \u2013 silmapiiril terendas osakonna loomine otse impeeriumi s\u00fcdames. Edu tiivustusel s\u00f5nastas NLDL 10. jaanuaril 1972 demokraadi vande.
\nSamal ajal hoogustus iga p\u00e4evaga re\u017eiimi repressiivne entusiasm. Et v\u00f5imalik lagunemine juba eos peatada, suunati teravik otse v\u00f5imsaima vastupanukolde Ukraina vastu: jaanuaris 1972 vangistati \u00fcheksateist Ukraina rahvusliku vabadusv\u00f5itluse aktivisti.
\nEsialgu ei olnud brutaalsel tegevusel loodetud m\u00f5ju. Leedust saadeti 7. veebruaril 1972 \u00dcRO Peaassambleele m\u00e4rgukiri, millel koguni seitseteist tuhat allkirja alates preestreist ja l\u00f5petades tavaliste usklike perenaistega. Kirja saatmise ajendiks oli v\u00f5imude omavoli: kolme preestri vahistamine. Kiri valgustas Leedu Katoliku Kiriku orjalikku seisundit ning palus \u00dcRO-lt abi leedu rahva kultuuri- ja religioonitegevuse \u00f5iguse realiseerimisel, nii nagu see oli formaalselt garanteeritud N Liidu ja Leedu NSV konstitutsioonides. 19. m\u00e4rtsil alustas ilmumist re\u017eiimi kuritegusid registreeriv ajakiri \u201cLeedu Katoliku Kiriku Kroonika\u201d. Avalik k\u00e4\u00e4rimine kandus ka v\u00e4ljapoole kirikuringkondi, kulmineerudes 14. mail Romas Kalanta enesep\u00f5letamisega ja noorsoodemonstratsiooniga m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem.
\n3. m\u00e4rtsil 1972 esitas Sahharov N Liidu juhile Bre\u017enevile veel \u00fche re\u017eiimi \u00fcmberehitamise kava (mis sarnanes 1985. aasta perestroikaga). Midagi toimus ka Eestis. Veebruaris j\u00f5udis Stockholmi Tallinnast saadetud kiri \u201cEesti eestlastele\u201d, mis taunis venestamist. 20. aprillil t\u00e4histasid sajad TPI \u00fcli\u00f5pilased T\u0161ehhoslovakkia j\u00e4\u00e4hokikoondise v\u00f5itu N Liidu v\u00f5istkonna \u00fcle, marssides Tallinna t\u00e4navail ja skandeerides \u201cmeie v\u00f5itsime\u201d.
\nK\u00f5ik see ajendas Soldatovit v\u00f5tma \u00dcRO-le suunatava memorandumi korraldamist t\u00f5sisemalt k\u00e4sile. 1971. aasta l\u00f5pus peetud diskussioonist koorunud ideed olid koondatud \u201cVisandvihjeteks\u201d, mis jagati asjaosalistele laiali edasim\u00f5tlemiseks. Kelami m\u00e4lestuste kohaselt vestles Soldatov 1972. aasta kevadel temaga mitme pika jalutusk\u00e4igu v\u00e4ltel; korteris ei olnud sellistest teemadest soovitav k\u00f5nelda. Suvel pani Kelam \u201ctarkade klubi\u201d sildi all k\u00e4ima m\u00f5ttevahetuste seeria, konsulteeris Tartu \u00fclikooli sotsioloogialabori teaduritega ning augustis 1972 toimus tema ents\u00fcklopeedia-kolleegi J\u00fcri Kivim\u00e4e \u00fchiselamutoas Mustam\u00e4el kaks koosolekut. Tallinna p\u00f5randaalustest oli memorandumi valmimisega seotud peamiselt M\u00e4tik, Soldatov ise teksti koostamisest osa ei v\u00f5tnud.
\n\u00dcRO p\u00f5hikiri, inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioon, majandus-, sotsiaal- ja kultuuri\u00f5iguste pakt ning kodaniku- ja poliitiliste \u00f5iguste pakt veensid Eesti iseseisvuse taastamise argumentide tugevuses. Memorandumi lakoonilise ja \u00e4\u00e4retult m\u00f5jusa argumentatsiooni pani kokku Kelam. L\u00e4htekohaks oli Suurbritannia ja USA 1941. aasta \u00fchisdeklaratsioon, et tuleb taastada k\u00f5igi Teise maailmas\u00f5ja ajal s\u00f5ltumatusest ilmaj\u00e4etud rahvaste suver\u00e4\u00e4nsus. \u00dcRO-lt taheti abi N Liidu k\u00f5lbetu, ebainimliku ja ebaseadusliku koloniaalv\u00f5imu likvideerimiseks Eestis ning esitati kaks n\u00f5udmist: Eesti riikliku s\u00f5ltumatuse taastamine Tartu rahuga kindlaks m\u00e4\u00e4ratud piirides ja Eesti kui endise Rahvasteliidu liikme vastuv\u00f5tmine \u00dcRO liikmeks. M\u00e4tik koostas ka venestamist k\u00e4sitleva kaaskirja. Memorandum oli paralleelselt kolmes (eesti, vene ja inglise) keeles. Keegi nimeliselt teksti autoriks ei hakanud, alla l\u00f6\u00f6di EDL ja ERR templij\u00e4ljendid.
\nSamal ajal toimusid olulised s\u00fcndmused impeeriumi s\u00fcdames. 21. juunil 1972 l\u00f5ppes \u00fcks ajaj\u00e4rk N Liidu ajaloos, kuigi tol p\u00e4eval said sellest aru veel v\u00e4hesed. Sahharovi ja dissidentide liberaalsest s\u00f5navahust enam piisanud ning re\u017eiim oli sunnitud likvideerima protestip\u00fcramiidi tipu: vahistati \u201cKroonika\u201d toimetaja Jakir. \u201cKroonika\u201d oli k\u00fcll mugav, kuna sealt sai vajadusel nimesid ja aadresse (nagu 1969. aastal, kui tehti Tallinnas l\u00e4biotsimised: kohalik KGB oleks pidanud j\u00f5udma Juskevit\u0161i, mitte Bodrenkoni), ent p\u00f5randaalune vastupanu oli paisanud oma siirded juba liiga kaugele. Teisis\u00f5nu, monitooring ammendus, algas \u201cnoppimise\u201d periood.
\nJ\u00e4rgmiste n\u00e4dalate jooksul kattis pea igast ohtlikust salaplaanist informeeritud Jakir KGB uurijate k\u00fcsimused protokolliliste tunnistustega, andes sissekukkumist v\u00e4ltida suutnud konspiraatorite vastu need h\u00e4davajalikud ametlikud t\u00f5endid, milleta re\u017eiim ei saanud algatada s\u00fc\u00fcasju. N\u00e4iteks r\u00e4\u00e4kis Jakir alates 11. juulist, kuidas Soldatov saatis NLDL-i dokumente \u201cKroonikasse\u201d ning p\u00fc\u00fcab rajada v\u00f5rgustikku \u00fcle N Liidu. 24. juulil 1972 v\u00f5ttis KGB juhtkond vastu pealtn\u00e4ha kummalise ametliku seisukoha, et NLDL dokumendid on koostanud USA Luure Keskagentuur. Esiteks aitas see leevendada meeleh\u00e4rmi, et Tallinna p\u00f5randaaluste kohta oli kogutud skandaalselt v\u00e4he operatiivmaterjali. Ent k\u00f5ige muu k\u00f5rval andis see v\u00f5imaluse santa\u017eeerida. Kui leidub isik, kes tunnistab end NLDL-i tekstide autoriks, siis paljastatakse ta kui L\u00e4\u00e4ne eriteenistuste agent ja riigireetur \u2013 viimane oli r\u00e4ngim kriminaalkuritegu N Liidus ja n\u00e4gi ette surmanuhtluse. Aga v\u00f5ib pakkuda ka elu: selleks anna \u00fcles v\u00f5itluskaaslased ja kaeba KGB ettekirjutuste p\u00f5hjal kasv\u00f5i v\u00f5hiv\u00f5\u00f5raste peale.
\nRe\u017eiimi otser\u00fcnnak saavutas kiiresti edu. Dissidentide ladvikusse kuuluvate isikute paljastused andsid aluse konkreetsete s\u00fc\u00fcasjade punumiseks. NLDL-ini j\u00f5udis j\u00e4rg s\u00fcgisel, p\u00e4rast seda kui 12. septembril arreteeriti \u201cKroonika\u201d p\u00f5hitoimetaja Krassin, kes kinnitas omapoolselt Jakiri tunnistusi. 21.-22. septembril vahistati vahetult p\u00e4rast ajakirja \u201cSvobodnaja M\u00f5sl teise numbri valmimist Dav\u00f5dov ning viis temaga (ja NLDL-iga) seotud moskvalast. Dav\u00f5dov oli parajasti teel Moskvast Leningradi, kaasas illegaalsete tr\u00fckistega kohvrid. See t\u00e4hendas NLDL-i Leningradi ja Moskva gruppide tegevuse purustamist. Repressioonid l\u00f5petasid pikaks ajaks ka \u201cKroonika\u201d ilmumise. 1972. aasta l\u00f5pul lakkas tegutsemast Inim\u00f5iguste Komitee.
\nUurimine k\u00e4is kavalalt. Et saada sobivamaid tunnistusi, lahutati Dav\u00f5dovi ja veidi hiljem vahistatud Petrovi kohtuasi moskvalaste omast. T\u00e4nu sellele osutusid Moskva p\u00f5randaalused leningradlaste protsessis mitte s\u00fc\u00fcalusteks, vaid tunnistajateks. KGB koostas nende jaoks leningradlaste kohta valekaebused ja lubas koost\u00f6\u00f6 korral vabaduse. Moskvalased eelistasidki reetmist vangilaagrile. Sellal kui Dav\u00f5dovile m\u00f5isteti viis ja Petrovile kolm aastat vangistust, p\u00e4\u00e4ses moskvalaste enamik t\u00f5epoolest tingimisi karistusega, koguni Balakirev. \u00dcksnes tr\u00fckiseadeldise looja Bolonkin sai teistele hoiatuseks neli aastat vangistust. Hiljem, kui teda 1975. aastal kuulati vangilaagris Soldatovi jt demokraatide s\u00fc\u00fcasjas \u00fcle, vastas Bolonkin igale k\u00fcsimusele, et ei k\u00f5nele midagi, kuna KGB ei ole t\u00e4itnud oma lubadust, selgitades oma ignorantsi viimaks sellega, et n\u00f5ustus kirjutama alla KGB poolt fabritseeritud kompromiteerivatele \u00fclekuulamisprotokollidele, ent ometi ei lastud teda vabadusse.
\nEesti demokraate moskvalased isiklikult ei tundnud ja nende vastu tunnistusi ei andnud. Ka Petrov v\u00e4itis mitte midagi teadvat. Dav\u00f5dov lobises kord v\u00e4lja kellegi \u201cBogdanovi\u201d Eestist, kellega ta kohtus Petrovi k\u00f6\u00f6gis, ent hiljem teatas j\u00e4rjekindlalt, et m\u00f5tles selle isiku v\u00e4lja. Kui aga Petrovi k\u00fcsitleti tolle Bodganovi kohta, siis v\u00e4itis ta, et oma k\u00f6\u00f6gis teise inimese v\u00e4ljam\u00f5eldist n\u00e4ha v\u00f5iks ainult segane.
\nSoldatov ei usaldanud EDL ja ERR memorandumit esialgu Venemaale saata, kust l\u00e4ksid dissidentide kanalid L\u00e4\u00e4nde: need kanalid olid ilmselt KGB teravdatud t\u00e4helepanu v\u00f5i koguni kontrolli all.
\nSeesuguses \u00e4revas \u00f5hkkonnas p\u00fc\u00fcdsid Tallinna p\u00f5randaalused l\u00f5petada Eesti Demokraatliku Liikumise programmi koostamist. Paraku oli Soldatovi ja Juskevit\u0161i maailmavaateline vastuolu paisunud l\u00fchikese ajaga konfliktiks. Soldatovilt r\u00f5hus aina j\u00e4rjekindlamalt eetikale ning p\u00fc\u00fcdis veenda, et \u00f5iguslikud v\u00e4\u00e4rtused ilma eetilisteta ehk vabadus ilma armastuseta t\u00e4hendab vormi ilma sisuta. Samal ajal kujunesid M\u00e4tikust ja Kiirendist Juskevit\u0161i loodus\u00f5iguse filosoofia pooldajad ning neil k\u00f5igil oli vastumeelsus kristliku ideoloogia vastu. T\u00fcli lahvatas siis, kui Soldatov kirjutas EDL programmi jaoks usuteemalise peat\u00fcki, kus selgitas, et eetika on kogu eksistentsi religioosne alusprintsiip, mis on lahutamatult seotud kirikuga. Tema peat\u00fckk heideti k\u00f5rvale, v\u00e4ites, et eetikat on tekstis niigi piisavalt arvestatud ning \u00fcldse p\u00fcrgib ta teokraatliku diktatuuri poole, selle asemel n\u00f5uti anal\u00fc\u00fcse konkreetsetes k\u00fcsimustes. Kui Soldatov ilmus Orumaa juurde elektrijaama ja k\u00e4skis tal \u201cLut\u0161 Svobod\u00f5\u201d kujunduse asjus Kiirend v\u00e4lja kutsuda, m\u00e4rkis Juskevit\u0161 juhtumist kuuldes Orumaale, et Soldatov on idealist ja usklik, ning soovitas tal edaspidi enam Soldatovi korraldusi mitte t\u00e4ita.
\nSuure Sea ehk EDL programmi valminud osad korjas kokku ja s\u00fcstematiseeris Kiirend, arutades vaidlusaluseid punkte eelk\u00f5ige M\u00e4tiku ja Juskevit\u0161iga. Kuna Kelam oli osutanud V\u00e4ikese Sea (memorandumi) kokkupanekuga erakordse teene, siis kaasati temagi. Eelk\u00f5ige oli religioosse Kelami liitumisest huvitatud Soldatov, n\u00e4hes selles viimast v\u00f5imalust p\u00e4\u00e4sta oma usuteemat. Kelam kutsuti Juskevit\u0161i poole koosolekule ning sai kaasa programmi filosoofilist, religioosset ja rahvuslikku k\u00fclge puudutavad peat\u00fckid. Murrangut siiski ei toimunud. J\u00e4rgmisel arutelul M\u00e4tiku t\u00f6\u00f6kohas TPI-s puhkes t\u00f5sine eetikavaidlus, ent Soldatov ei suutnud ka Juskevit\u0161i puudumisel oma armastuse ideaali Kiirendile-M\u00e4tikule vastuv\u00f5etavaks teha. Pealegi asus Kelam seisukohal, et programm on niigi h\u00e4sti tasakaalustatud. Tema meelest oli seal saavutatud s\u00fcntees, kus totalitarismivastast ja demokraatia taastamist taotlevat tegevust k\u00e4sitati korraga iga inimese eetilise kohustusena ja rahvusvaheliselt koordineeritud liikumisena. J\u00e4rgmisel kokkusaamisel v\u00f5tsid Juskevit\u0161, Soldatov, Kiirend, M\u00e4tik ja Kelam EDL programmi vastu (s\u00fcmboolselt dateeritud 24. oktoobriga 1972, mis oli \u00dcRO p\u00f5hikirja j\u00f5ustumise aastap\u00e4ev; t\u00e4pselt sama kuup\u00e4ev on ka memorandumil \u00dcRO-le), sellel oli kaksk\u00fcmmend \u00fcks peat\u00fckki. EDL-i kolm peamist eesm\u00e4rki olid Eesti tingimusteta eraldumine Venemaast, iseseisvuse taastamine ja vaba demokraatliku korra kehtestamine.
\nEt vabaduse kiired olid hajunud ning re\u017eiimikriitika muutunud v\u00e4ga ohtlikuks ja j\u00e4litatavaks, asusid Tallinna demokraadid valiku ees, mida teha. Soldatov k\u00f5neles vajadusest viia poliitiline tegevus tagasi s\u00fcgavale p\u00f5randa alla. Optimistlik rahva-sekka-mineku etapp oli l\u00f5ppenud ning Jakiri ja seej\u00e4rel leningradlastest-moskvalastest NLDL ringkondade vahistamine t\u00e4hendas ringi koomalet\u00f5mbumist tema \u00fcmber. Lisaks sai Soldatov memorandumit Moskvasse l\u00e4kitades tunda Vene dissidentide vastuseisu selle sisule. Hingusele l\u00e4inud Inim\u00f5iguste Komitee liige \u0160afarevit\u0161 ja tema kaasm\u00f5tlejad kahtlesid, kas sellist teksti tasub \u00fcldse L\u00e4\u00e4nde toimetada. Nende jaoks oli Eesti \u00f5igus taasiseseisvuda ebameeldiv lugemine. Ka Juskevit\u0161i meelest tuli re\u017eiimi esimene r\u00fcnnaku\u00e4gedus vaikselt \u00e4ra taluda. K\u00f5ik ajakirjad peale \u201cLut\u0161 Svobod\u00f5\u201d seiskusid, NLDL lakkas tegutsemast, EDL aga keskendus eritaktika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele, mis kandis varjunime Must Kass, kuna pidi autorite kujutluses ilmuma niisama halvaendeliselt re\u017eiimi teele. Usuti, et N Liidu kokkuvarisemisega kaasneb v\u00e4ltimatult ka Eesti vabanemine \u2013 ent ainult koos selle s\u00fcndmusega, kuna rahvusvahelist olukorda arvestades puudus igasugune lootus \u00dcRO kaasabile Eesti iseseisvuse taastamisel. \u00dcRO-le memorandumi l\u00e4kitanud ei uskunud ka ise, et too sellele reageerib. EDL taktika ja strateegia formuleerimise juures Soldatov enam ei osalenud ning sellest sai p\u00f5hiliselt kolmiku Juskevit\u0161, Kiirend ja M\u00e4tik \u00fchist\u00f6\u00f6.
\nP\u00e4rast religioonivastuolu hakkas Soldatov pidama EDL-i tegevust t\u00fchiseks ning j\u00e4tkas \u00fcksnes moraalpoliitilise liikumise liinis, leides, et Juskevit\u0161 ja tema m\u00f5jualused kavandavad \u00fchiskonnale katastroofilist arenguteed. Samasuguse erakordse visadusega nagu ennist NLDL-i tekstide kallal t\u00f6\u00f6tades hakkas Soldatov v\u00e4lja arendama oma filosoofilist s\u00fcsteemi. Eelk\u00f5ige Solovjovi vene-kristlusest, ent ka mitmest muust allikast (n\u00e4iteks Schweitzer, Theillard de Chardin, Aurobindo, jooga, paraps\u00fchholoogia) inspireeritud suurteost \u201cMaailm, inimene, aeg\u201d kirjutades tundus talle \u00fcha enam, et tema \u00fchiskondlikus tegevuses esikohal seisnud vabaduse printsiip on k\u00fcll hea, kuid armastus tegelikult palju olulisem. P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ib vabadus ka puududa, kuid mitte iial armastus \u2013 ent EDL n\u00e4is arvavat vastupidi. Soldatov tajus aina selgemini, et tema kristlik maailmavaade ei sarnane kaasaegsetega. Kirik siiski pooldas tema p\u00fcrgimusi ja toetas teda ka materiaalselt, andes raha, fotovarustust, kirjutusmasinaid. Ta pidas loenguid haritlaste seltskondades, k\u00fclastas spiritualistlikke seansse; elatist teenis t\u00f5lgetega, peamiselt Tallinna Pedagoogilisele Instituudile.
\nSoldatov tutvustas oma 660-lehek\u00fcljelisest k\u00e4sikirjast \u201cMaailm, inimene, aeg\u201d teistele vaid katkendeid ega kavatsenud raamatut kusagil tr\u00fckkida, ka mitte v\u00e4lismaal, leides, et aeg selles v\u00e4ljendatud t\u00f5dede m\u00f5istmiseks ei ole veel k\u00e4es. Teksti kolm eksemplari peitis ta osade kaupa \u00e4ra. Neist \u00fche andis siiski tervikuna Juskevit\u0161i k\u00e4tte, kes kahtlustas kord ukse taga imelikke h\u00e4\u00e4litsusi kuuldes, et teda k\u00fclastab KGB, ning p\u00f5letas selle. Soldatov arvas, et Juskevit\u0161 heitis k\u00e4sikirja tulle sellep\u00e4rast, et ei sallinud selles v\u00e4ljendatud seisukohti. Niigi oli neil \u00e4sja olnud intellektuaalne kokkup\u00f5rge, kuna Soldatov p\u00fc\u00fcdis veenda, et demokraatia aluseks peab olema india filosoofia, ning Juskevit\u0161 nimetas teda vastuseks rohus\u00f6\u00f6jaks: Soldatov nimelt ei suitsetanud, ei tarvitanud alkoholi, ei s\u00f6\u00f6nud liha. See oli sisuliselt nende suhete l\u00f5pp.
\nOmetigi vaikelu lakkas. 1974. aasta hilissuvel saatis memorandumi Soldatovi palvel oma salakanali kaudu L\u00e4\u00e4nde baptist Tomson. Septembris ilmus see Kanada ajakirjas Baltic Events, seej\u00e4rel suurema levikuga b\u00fcllet\u00e4\u00e4nis Soviet Analys ning siis juba laialdaselt: \u201cTeataja\u201d, Eesti Rahvusfondi \u201cS\u00f5numid\u201d, Balti Komitee, 3000-eksemplariline Eesti Rahvusfondi \u201cTwo Memoranda to UNO from Estonia\u201d jne. Balti Komitee avaldas ka rootsikeelse t\u00f5lke. 11. novembril saadeti BATUNi infob\u00fcllet\u00e4\u00e4n memorandumi inglisekeelse tekstiga m\u00f6\u00f6da maailma laiali. Memorandum tekitas L\u00e4\u00e4ne poliitilistes ringkondades elevust. Avalikku kinnitust leidis t\u00f5siasi, et mitte k\u00f5ik eestlased (L\u00e4\u00e4nes rahvusena \u00fcsna \u00fcldiselt maha kantud) ei ole re\u017eiimiga rahul. Eesti pagulasringkonnad olid h\u00e4mmingus, sest sedav\u00f5rd julgeid ja samas asjalikke tekste ei olnud Eestist varem saabunud.
\n4. detsembril 1974 andis KGB korralduse Eesti demokraatide vahistamiseks. Artem Juskevit\u0161, Mati Kiirend ja Kalju M\u00e4tik arreteeriti 13. detsembril, varjuda suutnud Sergei Soldatov andis end v\u00f5imude k\u00e4tte 4. jaanuaril 1975. Uurimise ulatuslikkust n\u00e4itab asjaolu, et KGB Eesti harukontorile toodi appi julgeolekuohvitsere \u00fcle N Liidu ning l\u00f5puks kogunes kohtuniku lauale kuusk\u00fcmmend k\u00f6idet toimikuid. KGB kuulas \u00fcle paarsada inimest ja teostas neist umbes neljak\u00fcmne juures l\u00e4biotsimisi. Demokraatide s\u00fc\u00fcasja kasutati selleks, et suruda Eestis maha v\u00e4himgi vastupanu.
\nSoldatovi \u00fclalpidamine eeluurimise ajal oli N Liidu toonaste poliitiliste s\u00fc\u00fcasjade praktikaga k\u00f5rvutades v\u00f5rdlemisi erandlik. Kuigi igasugused meelespead keelasid anda KGB \u00fclekuulajatele v\u00e4himaidki tunnistusi, kalduti uurimise surve all enamasti \u201cl\u00f5hki minema\u201d, seejuures sageli m\u00f5ttetult, suutmata isegi oma nahka p\u00e4\u00e4sta. Koos M\u00e4tikuga, kes samuti ei andnud tunnistusi, saadeti Soldatov viimaks Moskva kurikuulsasse dissidentide vaimse represseerimise asutusse (Serbski-nimeline instituut) uuringutele. Tema v\u00f5imaliku vaimuhaiguse tunnustena toodi esile, et ta armastas lapsena metsas k\u00e4ia, h\u00fcppas katuselt vihmavarjuga alla ja kirjutas palju. Ehkki Soldatov oli saanud PVV s\u00fc\u00fcasja k\u00e4igus skisofreeniku diagnoosi, tunnistati ta seekord p\u00e4rast 35-p\u00e4evast uuringut s\u00fc\u00fcdivaks.
\nUurimise ajaj\u00e4rgul, juulis ja augustis 1975 toimus Helsingis Euroopa riikide, USA ja Kanada julgeoleku- ja koost\u00f6\u00f6n\u00f5upidamine, kus teiste seas kirjutas ka N Liit alla tekstile, milles t\u00f5otas austada inim\u00f5igusi ja p\u00f5hivabadusi, tegutseda vastavalt \u00dcRO p\u00f5hikirja eesm\u00e4rkidele ja printsiipidele ning inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioonile. See asjaolu andis vangistatud demokraatide kaitsetaktikale olulise juhtmotiivi: nad \u00fctlesid lahti oma riiklikest kaitsjatest, et kaitsta end kohtus ise, kuulutades oma tegevuse ajendiks just inim\u00f5iguste ja -vabaduste ning demokraatia arengu hoogustamise vajaduse N Liidus. Soldatov nimetas end kaitsek\u00f5nes humanistiks ja usklikuks ning oma v\u00f5itluse sihiks peale demokraatia tagamise ka n\u00f5ukogude \u00fchiskonna moraalse taass\u00fcnni.
\n20.-31. oktoobril 1975 Eesti NSV \u00dclemkohtus toimunud protsessil m\u00f5isteti ENSV KrK \u00a7 68 (n\u00f5ukogudevastane agitatsioon ja propaganda) alusel Kalju M\u00e4tik ja Sergei Soldatov kuueks aastaks, Mati Kiirend ja Artem Juskevit\u0161 viieks aastaks vangi ning saadeti Mordva ANSV ja Permi oblasti poliitvangilaagritesse. Arvo Varato, kes kahetses s\u00fc\u00fcd, sai kolm aastat tingimisi. Kohtualused esindasid nelja p\u00f5randaalust re\u017eiimivastast liikumist Eestis: N\u00f5ukogude Liidu Demokraatlik Liikumine (NLDL) \u2013 Sergei Soldatov ja Artem Juskevit\u0161; Eesti Rahvusrinne (ERR) \u2013 Arvo-Gunnar Varato ja Kalju M\u00e4tik; Eesti Demokraatlik Liikumine (EDL) \u2013 k\u00f5ik eelmised ja Mati Kiirend; Moraalpoliitiline Taass\u00fcnd (MPT) \u2013 Sergei Soldatov. Juhtumit tuntakse \u201cdemokraatide protsessi\u201d nime all.
\nP\u00e4rast Mordvast vabanemist 1981. aasta jaanuaris asus Soldatov administratiivj\u00e4relvalve all elama Tallinnas. Kevadel aga v\u00f5eti nii temalt kui ka abikaasalt \u00e4ra N Liidu kodakondsus, anti k\u00e4tte rohelised Iisraeli viisapaberid ning kohustati n\u00e4dala jooksul lahkuma N Liidu piirest. Esialgu viibis Soldatov Viini p\u00f5genikelaagris Austrias, siis helilooja Arvo P\u00e4rdi kodus, p\u00e4\u00e4sedes seej\u00e4rel Amnesty Internationali Saksamaa-grupi kaasabil M\u00fcncheni, kus t\u00f6\u00f6tas aastail 1982\u20131993 Vabadusraadio \u2013 Raadio Vaba Euroopa eesti, seej\u00e4rel vene saadete toimetuses. Hiljem asus elama Maini-\u00e4\u00e4rsesse Frankfurti, kus asutas 1998. aastal ajaloo ja filosoofia uurimiskeskuse \u201cKatharsis\u201d, mille egiidi all kirjastas hulganisti oma eesti-, vene- ja saksakeelseid raamatuid filosoofia, ajaloo ja poliitika teemadel. 2000. aastast kuni surmani 24. jaanuaril 2003 elas koos abikaasaga taas Eestis ning on maetud Aleksander Nevski kalmistule Tallinnas. Postuumselt anti 2006. aastal v\u00e4lja Sergei Soldatovi 18-k\u00f6iteline venekeelsete teoste kogu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
M\u00e4lestusteose \u201cTaass\u00fcnni p\u00f5uav\u00e4lgud\u201d autor Sergei Soldatov (1933\u20132003) oli N\u00f5ukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti vabadusv\u00f5itleja, dissident, filosoof, teoloog, s\u00f5ltumatu ajakirjanik, p\u00f5randaaluste<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[101],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-11970","raamatud","type-raamatud","status-publish","format-standard","hentry","autorid-sergei-soldatov"],"acf":[],"yoast_head":"\n