\u00d6\u00f6l vastu 13. detsembrit 1974 algas KGB suuroperatsioon Tallinnas. Kommunistliku re\u017eiimi vaenlaste nimekirjas, kelle kodud ja t\u00f6\u00f6kohad peeti vajalikuks l\u00e4bi otsida, oli seitseteist inimest (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 1, L. 97.-98.). Neist vahistati kolm: insenerid Artem Juskevit\u0161, Mati Kiirend ja Kalju M\u00e4tik. Neljas “peas\u00fc\u00fcdlane” Sergei Soldatov p\u00e4\u00e4ses pakku, ent andis p\u00e4rast aastavahetust end samuti vangi, pidades ebak\u00f5lbeliseks p\u00e4lvida kaaslastest paremat saatust.
\nRe\u017eiimi eesm\u00e4rk oli h\u00e4vitada ootamatu l\u00f6\u00f6gi abil iseseisvusliikumine Eestis. Aktsiooni otseseks ajendiks oli L\u00e4\u00e4nes oktoobris 1974 tekkinud suur t\u00e4helepanu \u00dcRO Peaassambleele saadetud memorandumi \u00fcmber, kus Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne n\u00f5udsid Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ja Eesti kui endise Rahvasteliidu liikme vastuv\u00f5tmist \u00dcRO liikmeks.
\nMemorandumis n\u00f5uti, et N Liidu poolt v\u00e4givaldselt okupeeritud Eestis tuleb: likvideerida n\u00f5ukogude koloniaalne administratiivaparaat; viia v\u00e4lja N Liidu v\u00e4ed; tuua sisse \u00dcRO v\u00e4ed; viia \u00dcRO kontrolli all l\u00e4bi vabad valimised; lubada v\u00e4liseestlased (kes lahkusid 1944. aastal N Liidu armee sisenemisel Eestisse) tagasi kodumaale; valida Asutav Kogu; moodustada seaduslik Eesti Vabariigi valitsus. Memorandumi kaaskirjas \u00dcRO peasekret\u00e4rile Kurt Waldheimile kirjeldati Eestis toimuvat venestamisprotsessi, mis on muutmas eestlased oma kodumaal v\u00e4hemusrahvuseks.
\nP\u00e4rast Eesti demokraatide liidrite vahistamist toodi Eesti KGBle appi julgeolekuohvitsere Moskvast, Leningradist, Orjolist ja Riiast. Otsiti l\u00e4bi veel k\u00fcmneid kodusid ja kuulati \u00fcle sadakond eesti intelligenti, kes sageli ka vallandati oma t\u00f6\u00f6kohtadelt. Ulatusliku uurimist\u00f6\u00f6 tulemusena j\u00f5udis kohtuniku lauale kokku kuusk\u00fcmmend \u00fcks k\u00f6idet toimikuid. Umbes pooled neist sisaldasid p\u00f5randaalust kirjandust, mida s\u00fc\u00fcalused olid j\u00f5udnud aastail 1968-1974 kas ise kirjutada v\u00f5i t\u00f5lkida (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 1-61.).
\nK\u00f5igele lisaks sai KGB teada, et memorandum oli vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa. Demokraatide p\u00f5hiliseks salamissiooniks oli vastupanuv\u00f5itluse k\u00e4siraamatu valmistamine, mis oleks alusprogramm k\u00f5igi N Liidu rahvaste vabastusliikumiste jaoks ja viiks kommunistliku ikke kukutamiseni korraga kogu N Liidus. (Kiirend 1999: 38)
\n31. oktoobril 1975 k\u00f5las Eesti NSV \u00dclemkohtu saalis kohtuotsus. Kalju M\u00e4tik ja Sergei Soldatov m\u00f5isteti kurikuulsa pg 68 alusel (n\u00f5ukogudevastane agitatsioon ja propaganda) kuueks, Mati Kiirend ja Artem Juskevit\u0161 viieks aastaks vangi (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 60., L. 293). Et mitte rikkuda “n\u00f5ukogude rahva” peotuju 7. novembril, kommunistliku re\u017eiimi aastap\u00e4eval, teatati kohtuotsusest ajalehes “Rahva H\u00e4\u00e4l” alles p\u00e4rast seda; siis olid s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud aga juba t\u00e4iendamas GULagi inimvoolu \u2013 asusid Mordva ANSV ja Permi oblasti poliitvangide laagreis. Nii l\u00f5ppes “demokraatide protsess”.
\nArtem Juskevit\u0161 s\u00fcndis 2. veebruaril 1931 Ratnivis (Vol\u00f5\u00f5nia, L\u00e4\u00e4ne-Ukraina). \u00d5ppis 1951-1953 Tallinna Pol\u00fctehnilises Instituudis. 1964 l\u00f5petas Tallinna Ehitustehnikumi. T\u00f6\u00f6tas Tallinna Ehituskeraamika tehases ohutustehnikainsenerina, alates 1974. aastast kevadest “Desintegraatori” vaneminsener. NLKP liige alates 1964. Tema deviisiks oli, et kui Eesti saab vabaks, vabaneb ka Ukraina. 1991. aastal just nii l\u00e4kski. Kahjuks Juskevit\u0161 ise seda p\u00e4eva ei n\u00e4inud: vanglas Juskevit\u0161i tervis murdus ning ta suri 1982.
\nKalju M\u00e4tik s\u00fcndis 16. septembril 1932 Tartus. 1959 l\u00f5petas Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi elektriinsenerina ja t\u00f6\u00f6tas kuni vahistamiseni sealsamas automaatika kateedri \u00f5ppej\u00f5una. Kirglik tehnikahuviline, langevarjuh\u00fcpetes esimene spordij\u00e4rk.
\nSergei Soldatov s\u00fcndis 24. juunil 1933 Narvas. 1959 l\u00f5petas Leningradi Pol\u00fctehnilise Instituudi masinaehituse tehnoloogina. T\u00f6\u00f6tas kuni 1968 Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi masinaehituse kateedri \u00f5ppej\u00f5una, p\u00e4rast vallandamist Kutsehariduse Komitees. 1970 “koondati”, seej\u00e4rel oli ametis teedevalitsuses liiklusm\u00e4rkide hooldajana, vahistamise hetkel ametlikult ei t\u00f6\u00f6tanud.
\nMati Kiirend s\u00fcndis 30. septembril 1939 Tallinnas. 1964 l\u00f5petas Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi insener-soojusenergeetikuna ning t\u00f6\u00f6tas Tallinna soojuselektrijaamas, viimati tehnikaosakonna juhataja aset\u00e4itjana. \u00d5ppinud k\u00fcll tehnilist eriala, oli ta meelelaadilt pigem kunstnik, l\u00e4bis vabast ajast mitmed muusika-, kultuuri- ja kirjakunstikursused, vahistamise hetkel oli kaubandusreklaami kombinaadi KIPR neoonreklaami kunstnik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00d6\u00f6l vastu 13. detsembrit 1974 algas KGB suuroperatsioon Tallinnas. Kommunistliku re\u017eiimi vaenlaste nimekirjas, kelle kodud ja t\u00f6\u00f6kohad peeti vajalikuks l\u00e4bi<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-11130","uurimused","type-uurimused","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n