Eellooks oli k\u00fcmneaastane “sulaperiood” N Liidus. Nikita Hru\u0161t\u0161ovi, N\u00f5ukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekret\u00e4ri 1956?-1964, valitsemisajal taunis kommunistlik re\u017eiim NLKP eelmise peasekret\u00e4ri Jossif D\u017euga\u0161vili (Stalin) terroristlike meetodite karmust, v\u00f5imaldas m\u00f5ningaid inim\u00f5igusi (nt lubas suhelda L\u00e4\u00e4nes elavate sugulastega), vabastas enamiku poliitvange. Rahva seas tekkis lootus, et kommunismil leidub ka senituntust helgem v\u00f5i v\u00e4hemalt veretu pale. Re\u017eiimi liberaliseerumise tulemuseks oli muuhulgas elukvaliteedi paranemine, mis avaldas eriti suurt m\u00f5ju sellele, et kujunes ulatuslik koost\u00f6\u00f6valmidus re\u017eiimiga.
\n1960. aastate keskel toimus N Liidu kommunistliku re\u017eiimi tegutsemismeetodeis muutus. Hru\u0161t\u0161ov tagandati, NLKP uueks peasekret\u00e4riks sai Leonid Bre\u017enev. N Liidu ajaloo j\u00e4rgmist etappi 1965-1984 iseloomustab tagasip\u00f6\u00f6rdumine ortodoksse kommunismi juurde.
\nEsimene laia k\u00f5lapinnaga repressioon oli Moskva kirjanike Andrei Sinjavski ja Juli Danieli arreteerimine aastal 1965 ning karistamine vastavalt seitsme- ja viieaastase vangistusega. Nende kuriteoks oli oma teoste avaldamine L\u00e4\u00e4nes. Vastuseks koguti inim\u00f5iguslaste eestv\u00f5ttel \u00fcle kogu N Liidu tuhandeid allkirju kirjanike kaitseks ning juhiti t\u00e4helepanu asjaolule, et re\u017eiimi l\u00f5dvenemine on peatunud ja sealt on vaid samm stalinismi ilmingute taastumiseni. (Niitsoo 1997: 80)
\nSiiski veel m\u00f5nda aega valitses suhteline vabameelsus. Kevadel 1968 alustati T\u0161ehhoslovakkias re\u017eiimi reformimise katset: “inimn\u00e4olise sotsialismi” sildi varjus n\u00f5rgenesid seal p\u00e4evp\u00e4evalt kommunistliku re\u017eiimi positsioonid, massiliselt levis manifest “Kaks tuhat s\u00f5na” ja iga\u00fcks v\u00f5is takistamatult propageerida oma vaateid. L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, eriti Prantsusmaal toimusid samal ajal sotsialistlike loosungite all \u00fcli\u00f5pilasrahutused, j\u00e4ttes mulje arenguprotsesside s\u00fcnkroonsusest siin- ja sealpool “raudeesriiet”.
\n30. aprillil 1968 ilmus Moskvas esimene number dissidentliku liikumise keskset p\u00f5randaalust ajakirja ” Hronika teku\u0161t\u0161ih sob\u00f5tii ” (\u201cJooksvate s\u00fcndmuste kroonika\u201d, edaspidi \u201cHronika\u2026\u201d), mis seadis eesm\u00e4rgiks koondada materjale inim\u00f5iguste rikkumisest N Liidus (Niitsoo 1997: 81). Suvel 1968 levis laialdaselt kolmekordse sotsialistliku t\u00f6\u00f6 kangelase, N Liidu vesinikupommi leiutaja akadeemik Andrei Sahharovi suitsupaberile tr\u00fckitud bro\u0161\u00fc\u00fcr “M\u00f5tisklusi progressist, rahumeelsest kooseksisteerimisest ja intellektuaalsest vabadusest” (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 15., L. 57.-81.), mis pretendeeris saama N Liidu \u00fchtse demokraatliku liikumise programmiliseks algdokumendiks (Soldatov 1984: 172).
\nJuba hakkasid ka Eestis nooremad inimesed vabalt hingama (vanemad inimesed olid \u00fcldjuhul Stalini-aegsete repressioonide halvava m\u00f5ju all), juba p\u00fc\u00fcti tunda end samal lainel olevat biitlite, hipide ja Marcusega. Ja siis \u00e4kki s\u00fcgis 1968: tankid Praha kesklinnas, laibad, reformikommunismi l\u00f5pp. L\u00e4\u00e4s sotsialismile inimn\u00e4gu andjatele appi ei tulnud. Sahharovi soovitused kommunistliku re\u017eiimi liberaliseerimiseks vananesid eos.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eellooks oli k\u00fcmneaastane “sulaperiood” N Liidus. Nikita Hru\u0161t\u0161ovi, N\u00f5ukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekret\u00e4ri 1956?-1964, valitsemisajal taunis kommunistlik re\u017eiim NLKP eelmise<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-11132","uurimused","type-uurimused","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n