ERR ja EDL ringkond p\u00fc\u00fcdis kujuneda organiseeritud vastu-panu poliitiliseks tuumikuks. Eesm\u00e4rgiks oli kasutada spetsialistidena \u00fcksikk\u00fcsimustes k\u00f5ikv\u00f5imalike elualade asjatundjaid, v\u00f5ttes seejuures vastutuse teadlikult enda peale. (Kiirend 2000)
\nEDL Programm pidi saama p\u00f5hjalikuks juhisdokumendiks kogu vastupanuliikumisele (Kiirend 1999: 40). Selle koostamise ajal \u2013 1972. aasta v\u00e4ltel \u2013 toimus Tallinna dissidentidel laialdasi kontaktiv\u00f5tte ja konsultatsioone, niiv\u00f5rd kui see oli kommunistliku re\u017eiimi tingimustes v\u00f5imalik (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 27., L. 24.-25.). Sageli oli nii, et sama asja ajavad isikud \u00fcksteist \u00fcldse ei tundnud ning tuttavad omakorda ei teadnud, et tegelevad sama asjaga. Oletatavasti oli sel hetkel vastupanuga Eestis rohkem v\u00f5i v\u00e4hem seotud tuhandeid inimesi.
\n\u00dcks peamisi partnerlusesuundi oli \u00dclo Vooglaiu poolt juhitud Tartu \u00fclikooli sotsioloogialaboratoorium (Niitsoo 1997: 90), kus olid leidnud varju helgemad pead 1960. aastate l\u00f5pul Tallinna ja eriti Tartu k\u00f5rgkoolides laineid l\u00f6\u00f6nud komsomoliopositsioonist. Sotsioloogide k\u00e4tte oli kogunenud v\u00f5rdlemisi palju re\u017eiimist s\u00f5ltumatut teavet, millest loodeti t\u00e4iendusi programmilistele seisukohtadele.
\nNendega oli l\u00e4bi p\u00f5imunud samuti peamiselt Tartus resideeruv seltskond, mis k\u00e4tkes protesti Bre\u017enevi tasal\u00fclituspoliitikale omakirjastuslike almanahhide (“Kamikadze”, “Vigilia” jt, peamiseks eestvedajaks Jaanus Paal) vormi (Sarv 1987: 51-52). Viimase kaudu p\u00fc\u00fcti saavutada usalduslikku kontakti ka \u00e4sjaste poliitvangidega (Mart Niklus, Enn Tarto jt), kellel olid omakorda sidemed L\u00e4ti ja Leedu vabadusv\u00f5itlejatega (Niitsoo 1997: 90-91).
\nTeine p\u00f5hisuund oli koost\u00f6\u00f6 Tallinna haritlasringidega. \u00dchiskondliku surutise kasvades olid tundlikumad kultuuritegelased hakanud arutama vastupanuv\u00f5imalusi. Venestamine intensiivistus, kangastus \u00e4hvardav perspektiiv, et varem v\u00f5i hiljem j\u00e4\u00e4vad eestlased oma kodumaal v\u00e4hemusse. Eriti populaarseks kujunes muusika-teadlase Helju Taugi kodu, mis oli t\u00f5eline “eestiaegne” salong, kus tehti muusikat, pakuti kohvi ja valitses m\u00f5ttevabadus. Keskustelud olid plaanip\u00e4rased ja j\u00e4rgisid temaatikat, igaks koosolekuks kavandati ettekandja. (Kelam 1999a: 85, 98)
\nKui koost\u00f6\u00f6 tartlastega j\u00e4i m\u00f5lemapoolse v\u00f5\u00f5rastuse t\u00f5ttu h\u00fcplikuks (Kiirend 2000), siis Tallinna haritlased t\u00e4itsid suvel 1972 hiilgavalt \u00fclesande koostada etteantud teeside p\u00f5hjal \u00dcRO-le memorandum, mis n\u00f5uaks Eestile iseseisvust. Kuna viimane seik sai hiljem ajendiks dissidentide tuumiku vahistamisele, v\u00e4\u00e4rib see l\u00e4hemat k\u00e4sitlemist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
ERR ja EDL ringkond p\u00fc\u00fcdis kujuneda organiseeritud vastu-panu poliitiliseks tuumikuks. Eesm\u00e4rgiks oli kasutada spetsialistidena \u00fcksikk\u00fcsimustes k\u00f5ikv\u00f5imalike elualade asjatundjaid, v\u00f5ttes seejuures<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-11147","uurimused","type-uurimused","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n