Suvel 1973 taastas Juskevit\u0161 suhted Varatoga (Varato tunnistus, RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 16., L. 171.). Viimane innustuski m\u00f5neks ajaks EDL-i tegevusest, kuid j\u00e4i p\u00e4rast \u00fcht ebav\u00e4\u00e4rika k\u00e4itumise intsidenti ja \u00fclekuulamist KGB-s peatselt taas k\u00f5rvale. EDL-i liikmed t\u00f5mbasid seej\u00e4rel Varato liistule, kahtlustades, et ta ostis vabaduse mingisuguse salakokkuleppe varal, kuid viimane eitas. (Kiirend 2000)
\nKuna EDL-i rong oli l\u00e4inud, l\u00f5i Varato Eesti Rahvusliku Vastupanuliikumise, mis deklareeris, et tegutseb ERR-i koosseisus ja valmistub pikaajaliseks v\u00f5itluseks n\u00f5ukogude totalitaarre\u017eiimi kukutamise nimel. Esma\u00fclesandeks pidi olema eestlaste koondamine \u00fchiseks v\u00f5itluseks oma iseseisva rahvusriigi nimel \u2013 k\u00f5igepealt laialdase passiivse vastupanu n\u00e4ol, aga siis minnes \u00fcle aktiivsele re\u017eiimikukutamisele k\u00f5ikjal ja k\u00f5iki vahendeid kasutades. P\u00e4rast v\u00f5itu pidi ERVL n\u00f5udma eestlasi m\u00f5rvanud, k\u00fc\u00fcditanud ja muul viisil vaenanud isikute nimede avalikukstegemist ning kohtum\u00f5istmist nende kui s\u00f5jaroimarite \u00fcle.
\nKui NLDL n\u00e4gi edu alusena k\u00f5igi ikestatud rahvaste \u00fchistegevust, siis Varato leidis, et otstarbekam on l\u00e4htuda Balti riikide eristaatusest ja koondada teistest eraldi kolme Balti riigi vastupanuj\u00f5ud, sealhulgas ka emigratsioonis. K\u00fcll aga peaks ERVL v\u00f5tma enda hooleks programmilise selgitust\u00f6\u00f6 Eestis tegutsevate rahvusgruppide seas.
\nVarato j\u00e4tkas ka kompilatsioonide koostamist Eesti Vabariigi ja Saksamaa okupatsiooni aegsetest kirjutiste p\u00f5hjal. Et organisatsioon ei saanud koosneda \u00fchestainsast isikust, p\u00fchendas ta oma p\u00fcrgimustesse kolleeg Tiit Siivelti (Varato tunnistus, RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 17., L. 11.-12.). Viimane kirjutas Varatost tuumakamaid artikleid, suutes reageerida neis ka p\u00e4evapoliitikale, k\u00e4sitles N Liidu juhtide v\u00e4lisvisiite ja L\u00e4\u00e4ne vastukajade ebakohti.
\nKuna tekstid kippusid \u00fcletama tavaliste artiklite m\u00f5\u00f5tmeid, alustas ERVL taskuformaadis ajalooteemalise raamatusarja v\u00e4lja-andmist. Tegemist oli kirjutusmasinatekstidega pooleks l\u00f5igatud maisipaberil, mis kaanetati ja klammerdati. Varato pani nii enese kui Siivelti kirjutistele konspiratsioonireeglite p\u00f5hjal varjunimed, kuid need olid v\u00e4ga kummalised: Taave Vihavald, Eluleid Kangro, Ago Aegvalge, Urves S\u00fctik jne. (Varato tunnistus, RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 17., L. 126.)
\nSuvel 1974 Siivelt suri. Edaspidi suhtles Varato vaid m\u00f5nev\u00f5rra M\u00e4tikuga, hoidudes dissidentlikust liikumisest k\u00f5rvale.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Suvel 1973 taastas Juskevit\u0161 suhted Varatoga (Varato tunnistus, RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 16., L. 171.). Viimane innustuski m\u00f5neks ajaks EDL-i tegevusest,<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"autorid":[],"aasta":[],"valjaanne":[],"class_list":["post-11161","uurimused","type-uurimused","status-publish","format-standard","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n