Musta Kassi Fond alustas tegevust 13. detsembril 1998, kui möödus täpselt 24 aastat Eestile iseseisvust nõudnud vabadusvõitlejate vahistamisest. Fondi siht on aus vaade lähiajaloole. Selle asutasid endised poliitvangid Mati Kiirend ja Kalju Mätik ning kirjanik Mait Raun.
Musta Kassi Fond uurib Eesti lähiajaloos toimunud vabadusvõitlust, eriti Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise, Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde tegevust aastail 1968-1975.
Ööl vastu 13. detsembrit 1974 arreteeris KGB Tallinnas isikud, kes olid saatnud ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nōuti Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ja Eesti kui endise Rahvasteliidu liikme vastuvōtmist ÜRO liikmeks. Memorandumis nōuti, et N Liidu poolt vägivaldselt okupeeritud Eestis tuleb: likvideerida nōukogude koloniaalne administratiivaparaat; viia välja N. Liidu väed; tuua sisse ÜRO väed; viia ÜRO kontrolli all läbi vabad valimised; lubada väliseestlased (kes lahkusid 1944 N Liidu armee sisenemisel Eestisse) tagasi kodumaale; luua Asutav Kogu; moodustada seaduslik Eesti Vabariigi valitsus. Memorandumi kaaskirjas ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile kirjeldati Eestis toimuvat venestamisprotsessi, mis on muutmas eestlased oma kodumaal vähemusrahvuseks. Memorandumile ja kaaskirjale kirjutasid alla Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne.
Memorandum oli vaid jäämäe veepealne osa. KGB kuhjas kohtunike lauale 61 köidet toimikuid. Pooled neist sisaldasid pōrandaalust kirjandust, mida süüalused olid jōudnud aastail 1968-1974 kirjutada vōi tōlkida. EDL, ERR ja nendega seotud rühmitused andsid kirjutusmasinal ōhukesele maisipaberile trükituna välja kolme perioodilist ajakirja: “Demokraat”, “Eesti Rahvuslik Hääl” ja “Vabaduskiir”, samuti raamatusarja. 1972. aastal valmis “EDL programm” (koodnimega Suur Siga), mis sõnastas pōhimōtted, kuidas kukutada N. Liidu kommunistlik režiim. Seejärel asuti koostama “EDL strateegiat ja taktikat” (koondnimega Must Kass). See oli 500-leheküljeline üksikasjalik kava, kuidas liita kōik N. Liidu režiimivastased ühtseks löögirusikaks. Kolmandaks etapiks pidi olema vōitlusgruppide loomine üle kogu N. Liidu.
“EDL strateegia ja taktika” pidi olema saatuslik Must Kass, kelle pahaendeline ilmumine nōukogude režiimi teele tekitab paanikat ja lööb ta lōpuks jalust. Paraku jōudis KGB napilt enne kassi lōplikku vabadusselaskmist jaole. Pärast Eesti demokraatide liidrite vahistamist otsiti läbi veel kümneid kodusid ja kuulati üle sadakond eesti intelligenti, kes sageli ka vallandati töölt. Oktoobris 1975 kõlas Eesti NSV Ülemkohtu saalis kohtuotsus. Kalju Mätik ja Sergei Soldatov saadeti kuueks, Mati Kiirend ja Artem Juskevitš viieks aastaks Kaug-Venemaale poliitvangide laagrisse. Nii lōppes “demokraatide protsess”.