Kalju Mätik - Demokraatlik liikumine

Kalju Mätik

Kalju Mätik sündis 16. septembril 1932 Tartus, kunstnik Ella Mätiku (1904–1943) ja sotsiaaldemokraatliku poliitiku Jaan Vainu (1886–1942) pojana. Isa suri 1942. aastal.
Peale ema surma 1943 asus elama Tallinna ema sõbranna Agnia Pärtelsoni juurde.
Lõpetas 1951. aastal Tallinna 10. keskkooli (praeguse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi).
Lõpetas 1959. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina.
1959–1961 töötas Eesti Energia Põhja Kõrgepingevõrkudes.
1961 astus TPI aspirantuuri ja asus tööle automaatika kateedri assistendina.
Tegi lennuspordiklubis langevarjuhüppeid, kokku elu jooksul üle 500.
1970–1974 osales põrandaaluses vastupanuliikumises. Võttis osa Eesti Rahvusrinde (ERR) ja Eesti Demokraatliku Liikumise (EDL) programmide koostamisest. Toimetas omakirjastuslikku ajakirja Eesti Rahvuslik Hääl, mida ilmus kuus numbrit. Võttis osa 1972. aastal illegaalsete liikumiste ERR ja EDL nimel ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile saadetud memorandumite ning kaaskirja koostamisest. Osales EDL strateegia ja taktika väljatöötamisel, millest pidi kujunema mahukas vastupanuvõitluse praktiline käsiraamat. On konspiratiivse salakirjasüsteemi SAMAS autor ja põrandaaluste võitlusgruppide omavahelise salastatud sidepidamise süsteemi väljatöötaja. Oli illegaalsete materjalide tehniline toimetaja, mikrofilmide valmistaja ning säilitaja.
13. detsembril 1974 arreteeriti seoses KGB algatatud kriminaalasjaga ERR ja EDL liikmete vastu. Eeluurimise ajal tegi läbi ekspertiisi Moskva Serbski-nimelises Psühhoneuroloogia Instituudis.
32. oktoobril 1975 alustati ENSV Ülemkohtus kohtuprotsessi nõukogudevastase propaganda ja agitatsiooni paragrahvi 68 alusel. Selle lõppedes mõisteti Kalju Mätikule ja Sergei Soldatovile 6 ning Artem Juskevitšile ja Mati Kiirendile 5 aastat vabadusekaotust vangilaagris. Karistust kandis Permi oblasti range režiimiga poliitlaagreis 389/36 ja 389/35.
Vabanes 13. detsembril 1980. Asus töötama Tallinna Meditsiinitehnika Remondi Ettevõttes ja hiljem Eesti Onkoloogiakeskuses elektromehaanikuna. Tegi ka tehniliste tekstide tõlketöid.
1980. aastatel jätkas aktiivset osalemist avalikus vastupanuliikumises ning andis allkirju paljudele kollektiivsetele protestikirjadele. Oli Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Grupi (MRP-AEG) liige ja Hirvepargi esimese itingu osaline 23. augustil 1987.
20. augustil 1988 sai Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaliikmeks.
7. jaanuaril 1996 rehabiliteeriti Eesti Vabariigi Riigikohtu poolt.
On kandideerinud Riikogu valimistel, viimati 2019. aastal Vabaduspartei/Põllumeeste Kogu nimekirjas.
Astus Eesti Vabaduspartei–Põllumeestekogu liikmeks.
2006. aastal andis EV President Kalju Mätikule Riigivapi IV klassi teenetemärgi Eesti Vabariigi taastajana ja edendajana.
2018. aastal andis EV justiitsminister Kalju Mätikule Tammepärja aumärgi kui vastupanuvõitlejale ning lähiajaloo talletajale.
On kirjutanud hulga ühiskonnakriitilisi artikleid ja sõnavõtte.
Võttis osa Eesti Endiste Poliitvangide Liidu tööst. On esindanud endise poliitvangina Eestit ülemaailmsetel inimõigusalastel konverentsidel ning kokkutulekutel.
20. septembril 2019 sai ajuinsuldi, suri 2. oktoobril. Tuhastati 9. oktoobril ja maeti Tartu Raadi kalmistul oma ema kõrvale (plats P-121)