• Mati Kiirend sündis 30. septembril 1939. a. Tallinnas töölisperekonnas, ema Ilse-Irene ja isa Alfred Kiirendi ainsa pojana. Isa hukati 18. oktoobril 1941 Tallinnas, Patarei vanglas.
  • Koolis käis Tallinna II Keskkoolis (Reaalkoolis); õppis 1955-59 Tallinna Mäetehnikumis (omandas mäetehniku elukutse); seejärel õppis 1959-64 Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille lõpetamisel omandas insener-soojusenergeetiku kvalifikatsiooni. Töötas aastaid Tallinna Soojus- ja Elektrijaamas algul automaatika laboratooriumis, siis tootmis-tehnika osakonnas mitmel ametikohal insener-konstruktorist kuni osakonna juhataja asetäitjani.
  • Hobi: Kalligraafia. 1970. a. lõpetanud Villu Tootsi Kirjakunsti Kooli III lennu. 80-ndail aastail osalenud kirjakunsti näitustest ja 1987.a. Eesti Kalligraafide Liidu (Eesti Kalligraafia Selts) loomisest. 1974. a. asus tööle reklaamikombinaadis KIPR valgusreklaami kunstnik-konstruktorina.
  • Põrandaalusesse vastupanuliikumisse lülitus aktiivselt 1960-ndate lõpul. *Osales Artem Juskevitši juhtimisel koos Kalju Mätikuga Eesti Demokraatliku Liikumise (EDL) programmdokumentide väljatöötamisel ja vormistamisel. 1972. a. valminud EDL Programmi põhieesmärgiks oli Nõukogude totalitarismi kukutamine koostöös teiste ikestatud rahvastega ja Eesti iseseisvuse tingimusteta taastamine õigusliku järjepidevuse alusel.
  • Osales mahuka EDL Taktika ja Strateegia koostamisest, mis pidi kujunema nõukogudevastase vastupanuvõitluse praktiliseks käsiraamatuks.
  • Osales Kalju Mätiku juhtimisel originaalse salakirjasüsteemi SAMAS väljatöötamisel ja rakendamisel põrandaaluste gruppide omavahelise sidemevahendina. Salakirja täiustamist on hiljem jätkatud. Teda on õpetatud sunnitöölaagrites ja praktilist sidet peetud ukraina, moldaavia (rumeenia), läti ja gruusi dissidentidega.
  • Osales 1972. a. ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile adresseeritud eesti rahva staatust puudutavate memorandumite kooskõlastamisest ERR ja EDL esindajate poolt.
  • Teinud tõlkeid ja kaastööd mitmele illegaalsele väljaandele.
  • Kunstiliselt kujundanud ja tehniliselt vormistanud Eesti Rahvusrinde häälekandjat Eesti Rahvuslik Hääl; EDL väljaandeid Eesti Demokraat ja venekeelseid Demokrat ja Demokrat Estonii; Moraalse Taassünni Liikumise väljaannet Luts Svobodõ.
  • Püüdis luua kontakte olemasolevate rahvuslike rühmituste ja demokraatlike liikumistega nii Eestis kui ka teistes nõukogude impeeriumi okupeeritu rahvuspiirkondades.
  • 13. detsembril 1974 vahistatud KGB poolt süüdistatuna nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas ENSV KrK §68 alusel.
  • 21.–31. oktoobril 1975 nn. eesti demokraatide poliitilisel kohtuprotsessil koos teiste kohtualustega (Artem Juskevitš, Kalju Mätik, Sergei Soldatov, Arvo Varato) mõisteti 5 aastane vabadusekaotus range režiimiga laagris.
  • Aastatel 1975-79 kandis karistust Permi oblasti range režiimiga poliitilistes vangilaagrites. 20.12.75 saabus laagrisse BC385/35. 25.10.1978 kuni veebruri alguseni 1979 viibis Tallinnas “profülaktikal”. Toodi tagasi 35. laagrisse. BC385/37. Novembri lõpul võeti etappi Tallinna.
  • Vabanes 13. detsembril 1979 Tallinna Patarei vanglast täpselt viis aastat peale aresti. Rehabiliteeritud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990. a. seadluse alusel.
  • Detsembris 1979 allutati aastase administratiivse järelvalve alla nõudega end kord nädalas miilitsas registreerima, kodunt lahkumise keeluga kella 22.00–6.00 ja alkoholikasutusega ühiskondlike asutuste külastamiskeeluga alates kella 18.00-st.
  • Peale vabanemist töötanud Kaubandusliku Reklaami Kombinaadis neoonreklaami insener-konstruktorina, siis aktsiaseltsis Fööniks ja praegu OÜ Ortwil reklaamijuhina.
  • Osalenud ka peale vabanemist nii põrandaaluses kui avalikus ühiskondlikus vabadusvõitluses. Kogunud ja vahetanud informatsiooni inimõigusliku olukorra kohta ja pidanud sidet Stockholmis asutatud Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusega.
  • Teinud kokkuvõtlikke ülevaateid Eestis toimunud poliitiliste arestide ja kohtuprotsesside kohta, valmistanud ette materjale Am.Hääle ja Vaba Euroopa raadiole ning illegaalsele kogumikule “Lisandusi”
  • 12. juulil 1982 kuulati tunnistajana üle SKTB  Desintegraatori juhtivtöötajate vastu algatatud kriminaalasjas Johannes Hint´i poliitilise süüdistuse osas. (J.Hindi poliitiline traktaat “Mõningate XX sajandi ausate inimeste tragöödia” ilmus Aivars Krauklise varjunime all EDL põrandaaluses üllitises Eesti Demokraat 1973. a.)
  • 1984. aasta alguses kuulati KGB-s üle tunnistajana ukraina rahvuslase Valeri Martšenko vastu algatatud kriminaalasjas. (V.Martšenkoga oldi koos Permi 35-ndas laagris.)
  • 1. nov. 1984 läbiotsimine ja ülekuulamine KGB-s tunnistajana ukraina rahvuslase Appolon Bernitšuki vastu Leningradi KGB poolt algatatud kriminaalasjas nr. 63. Uuriti šifreeritud kirjavahetuse pidamist ja nõuti šifrite väljaandmist. (A. Bernitšukiga oldi koos permi 37. laagris.)
  • Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) asutajaliikmena osalenud grupi poolt organiseeritud protestimiitingutel ja pikettidel.
  • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige, korduvalt 1988-1992 valitud ERSP juhatusse.
  • Kodanike Komiteede liikumisega seotud algusest peale, kuulus EKK Ajutisse Sidetoimkonda ja korduvalt valitud EV Kodanike Peakomiteesse ning osales Eesti Kongressi kokkukutsumisel.
  • Peale Eesti Vabriigi iseseisvuse taastamist aktiivses poliitilises elus ei osale.
  • Riiklikud autasud: Riigivapi IV ja III klassi orden
  • Pensionär
  • Abielus Malle Kiirendiga,
  • kolme tütre isa, kolme lapselapse vanaisa ja kahe lapselapselapse vanavanaisa.