Eesti Demokraatliku Liikumise strateegia ja taktika hüüdnimi. EDL Strateegia ja Taktika pidi olema nagu saatuslik Must Kass, kelle pahaendeline ilmumine nõukogude režiimi teele tekitab paanikat ning lööb ta lõpuks jalust.
Eesti Demokraatliku Liikumise programmi (koodnimega Suur Siga) kavandi paisudes seisti suvel 1972 silmitsi tõdemusega, et tarvis on avada vastupanu teine etapp – luua vabadusvõitluse võimalikult täiuslik teoreetiline raam.
Mustas Kassis pidid olema peensusteni lahti kirjutatud režiimi olemus, vastupanugruppide loomise ja tegutsemise põhimõtted, võitlusetappide järjestus ja tähtajad ning isegi vabadusvõitluse filosoofilised alused. Sellest pidi saama vastupanuvõitluse käsiraamat kõigi N Liidu rahvaste vabastus-liikumiste jaoks, et selle printsiipe järgides kukutada koordineeritult N Liidu kommunistlik režiim.
Asjaosalised arvasid, et strateegia ja taktika valmides võib kasvõi vangi minna, sest edasi lõhub tekst ise režiimi. Kolmandaks etapiks pidi olema võitlusgruppide loomine üle kogu N Liidu ja kõigi N Liidu režiimivastaste koondamine ühtseks löögirusikaks.
EDL Programmi valmimist takistanud ideoloogilisi vaidlusi, mis muutsid erinevate autorite poolt kirjutatud tekstiosade ühtlustamise väga vaevanõudvaks, loodeti EDL Strateegia ja Taktika juures vältida seeläbi, et esmalt toimusid Artem Juskevitši, Kalju Mätiku ja Mati Kiirendi arutelud. Juskevitš kirjutas nende põhjal teemade kaupa vene keeles artiklid, mida teised seejärel tõlkisid. Otsustati, et viimaks toimub ühtlustamine ja Must Kass võetakse vastu korraga kahes keeles kirjutatud võrdväärse dokumendina.
Viimistlustöö ajal, oktoobris 1974 tekitas Läänes viimaks elevuse EDL-i ja ERR-i memorandum ÜRO-le. Selgus, et mitte kõik eestlased (Lääne poolt rahvusena üldiselt maha kantud) ei ole režiimiga rahul. See aga tähendas ühtlasi, et KGB asus tuvastama vastupanuvõitlejaid ning vangistas nad detsembris 1974. Must Kass jäi lõplikult valmimata.