Salakirjasüsteemi SAMAS loomise algimpulsiks sai konkreetne vajadus töökindla abinõu järele põrandaaluste gruppide ja üksikvõitlejate omavaheliseks suhtlemiseks, infovahetuseks ja oma tegevuse koordineerimiseks 1970. aastatel hoogustunud nõukogudevastases vastupanuliikumises. Ülesanne püstitati Eesti Demokraatliku Liikumise programmdokumentide ja põrandaaluse vabadusvõitluse käsiraamatute koostamise käigus 1972.-1974. aastatel.
SAMAS-SALAKIRJA PÕHIIDEE on salastatava sõnumi šifreerimine eri arvsüsteemi arvudega ja šifri peitmine-maskeerimine erinevatel viisidel (SAMAS = SA – salastamine + MAS – maskeerimine). Üleminek kümnendsüsteemi arvudest erinevatele (madalamatele) arvsüsteemidele avab šifreeringu maskeerimisel uusi kasutusvõimalusi.
SAMAS-salakirjasüsteemi idee autoriks on Kalju Mätik. Süsteemi praktiliste variantide väljatöötamisse ja edasiarendamisse lülitus ka Mati Kiirend. Kuid suure entusiasmiga alanud loometöö katkestas EDL peategijate arest 1974. aasta detsembris ja kohtuotsus 1975. aasta oktoobris, mis mõistis eesti demokraatide ühisprotsessil neile 6- ja 5-aastased karistusajad range režiimiga poliitilises sunnitöölaagris.
Laagriaastatel jätkati süsteemi täiustamist ja levitamist. Karmides katsetingimustes karastunud SAMAS-salakiri õigustas lootusi ning osutus töökindlaks ka hiljem praktiliste kontaktide pidamisel mitme nõukogude impeeriumi ikestatud rahvuse esindajaga, kellele oldi jõutud süsteem selgeks õpetada. 1980. aastate keskel püüti SAMAS-salakirja täiustatud varianti praktiliselt juurutada ka sidemepidamiseks EVVA-ga Stockholmis ja vahendajaga Soomes.
Nõukogude koloniaalimpeerium on nüüd kokku varisenud ja kadunud on ka otsene vajadus selle salakirja kasutamise järele nendel eesmärkidel, milleks ta loodi. Kuid ei või iial teada!