172. EDL seab oma tegevuse eesmärgiks:
1. Eesti tingimusteta eraldamise Venemaast.
2. Suveräänse Eesti Vabariigi taastamise.
3. Eesti Vabariigis vaba demokraatliku korra kehtestamise.
173. Selle eesmärgi teostamiseks näeb EDL kahte võimalust:
A) kehtestada Eesti kui faktiliselt koloonia seisundis oleva maa territooriumil ÜRO haldus kuni vabade demokraatlike valimiste läbiviimiseni;
B) juhul, kui ÜRO ei osutu võimeliseks seda ülesannet täitma, taotleb EDL suveräänse Eesti Vabariigi taastamist eestlaste oma sisemiste jõududega koostöös teiste Vene kolooniate rahvastega.
174. Juhul, kui Venemaa ei anna Eestile iseseisvust rahulisel teel, siis alustab EDL vabadusvõitlust koostöös teiste vabaduse eest võitlevate rahvastega, kaasa arvatud ka vene rahvas, jättes võitluse meetodite valikul endale vabad käed.
175. ÜRO halduse kehtestamise korral peab EDL vajalikuks tuua Eestisse ajutiselt ÜRO väed.
176. ÜRO halduse kehtestamise korral viib ÜRO administratsioon koostöös Eesti demokraatlike jõududega ellu järgmised abinõud:
a) likvideeritakse olemasolev koloniaalne haldusaparaat, mis ei vasta ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art. 21 punkt 3 nõuetele, sõltub ainuüksi Moskva poliitbürokraatiast ning on viimase suurriiklik-bolðevistliku poliitika tööriist; koloniaalne haldusaparaat annab kogu oma asjaajamise ja valitsemisfunktsioonid üle Ajutisele Valitsusele ning ajutisele omavalitsusele;
b) likvideeritakse Eesti territooriumil asuvad Nõuk. Vene sõjalised baasid ja Nõuk. Vene sõjaväed viiakse Eestist välja;
c) antakse Eestisse tagasipöördumise võimalus kõigile Eestist vägivaldselt deporteeritud (sealhulgas poliitilistel põhjustel vangistatud) või omal tahtel Eestist lahkunud isikutele, samuti neile isikutele, kes kuulusid (või kelle vanematest vähemalt üks kuulus) Eesti Vabariigi kodakondsusse;
d) taastatakse normaalne poliitiline elu ja luuakse tingimused tõeliselt vabadeks demokraatlikeks valimisteks (ÜRO vaatlejate kontrolli all), et moodustada eesti rahva esindusorgan – Asutav Kogu.
177. Juhul, kui Eesti suveräänsuse taastamine toimub eestlaste oma jõududega, organiseerib EDL koos teiste ühiskondlike jõududega oma mõttekaaslastest ja teiste poliitiliste liikumiste esindajatest pariteedi alusel ajutised omavalitsused, kes juhivad majanduselu ja teostavad avaliku korra kaitset kuni valitavate võimuorganite ametisseastumiseni.
178. Ajutised omavalitsused loovad avaliku korra kaitseks üksused. Vajaduse korral kutsutakse neisse üksustesse sõjaväekohuslasi mehi. Kaitseliidu üksused hõivavad kõik miilitsajaoskonnad ja -valitsused, vanglad ja laagrid ning peavad vahiteenistust. Miilitsa ja riikliku julgeoleku väeosad annavad oma relvastuse ja tehnilise varustuse üle Kaitseliidu üksustele.
179. Riiklik Julgeolek (RJ) annab oma asjaajamise (arhiivi, kaastööliste nimekirjad, raamatupidamise dokumendid, ðifrid, kirjavahetuse jms.) üle Tallinnas Ajutise Valitsuse volinikele, kohtadel ajutistele omavalitsustele. Riiklik Julgeolek, kui rahvavastane terroristlik organisatsioon, saadetakse laiali.
RJ töötajad, kes teevad katset arhiividokumentide hävitamiseks, arreteeritakse. ülejäänud RJ töötajad vallandatakse töölt.
180. Kõik endised RJ koosseisulised ja mittekoosseisulised töötajad peavad end registreerima elukohajärgsetes ajutistes omavalitsustes ja andma allkirja mitte väljasõiduks kuni nende rahvavaenuliku tegevuse uurimise lõppemiseni.
Juurdluskomisjonid määratakse juba alalise valitsuse poolt. Nende istungid peavad toimuma avalikult, osavõtu võimalusega kõigile soovijaile.
ÜRO esindajatele ja välismaa ajakirjanikele võimaldatakse osavõtt juurdluskomisjonide tegevusest.
Süü kriteeriumiks RJ töötaja tegevuse uurimisel peab jääma asjaolu, kuivõrd on süüaluse tegevus olnud vastuolus ENSV ja NSVL okupatsiooniaegsete Konstitutsioonidega. Kui süüalused rikkusid oma tegevusega okupatsiooniaegseid Konstitutsioone, siis kuuluvad nad üleandmisele avalikele kaasistujatega kohtule. Konstitutsiooni rikkumiseks loetakse ka selliste seaduste täitmist, mis on Konstitutsiooniga vastuolus. Süüdlasteks on ka nende Konstitutsiooniga vastus olevate seaduste vastuvõtjad.
Need RJ töötajad, kes pole rikkunud okupatsiooniaegset Konstitutsiooni, vabastatakse uurimise alt.
Juurdluse käigus võivad kahtlusalused võtta ühe või mitu advokaati nende endi valikul.
Need kahtlusalused, kes ei ilmu juurdluskomisjoni istungeile või varjavad end, kuuluvad ajutise aresti alla.
EDL esineb oma esindajate kaudu juurdluskomisjonide istungeil süüdistajana, juhtumil aga, kui RJ töötaja abistas režiimivastaseid liikumisi, ilmutas humaansust või osutas teeneid totalitarismivastasele või rahvuslikule vabastusliikumisele, esineb kaitsjana nii juurdluskomisjoni istungeil kui ka vandekohtus.
181. Peale võimu üleminekut Ajutisele Valitsusele kaotatakse sunduslik passisüsteem ja sissekirjutamine. Passid antakse kohalikes omavalitsustes ainult neile, kes seda nõuavad.
Samaaegselt sundusliku passisüsteemi kaotamisega likvideeritakse ka tööraamatud. Tööle vormistamisel võidakse nõuda tööle asujalt ainult eriharidust tõendavaid dokumente (diplomid, juhiload jne). Ära jäetakse ankeetide täitmine ning elulugude esitamine tööle asumisel.
Kogu Eesti territooriumil likvideeritakse kõik keelutsoonid.
182. Eesti piir Läti ja Venemaaga ning samuti merepiirid suletakse ajutiselt kuni alalise valitsuse moodustamiseni. Piiriületamine – sisse- või väljasõi- duks on lubatud ainult Ajutise Valitsuse eriviisadega.
183. Ajutise Valitsuse Kaitseministeerium loob Eesti sõjaväe.
Sõjaväe komplekteerimisel kogutakse kokku kõik eestlased, kes teenivad aega Eesti territooriumil asuvates nõukogude vägedes. Vajaduse korral kuulutatakse välja mobilisatsioon ka reservist. Venemaalt kutsutakse ära kõik seal aega teenivad Eestis sündinud isikud.
184. Nõukogude armee sõjavarustus ja relvastus, mis asub Eesti territooriumil ja territoriaalvetes, läheb Eesti Vabariigi kontrolli alla kuni demokraatliku korra kehtestamiseni kogu praeguse Nõuk. Liidu territooriumil. Seejärel kuulub relvastus ja sõjavarustus jaotamisele loodud demokraatlike riikide vahel, vastavalt riikidevahelise komisjoni otsusele.
185. Kõik materiaalsed väärtused, mis asuvad Eesti territooriumil ja ei kuulu eraisikutele, lähevad üle Eesti Vabariigi omanduseks.
186. Venemaa ja teiste praeguste nõukogude vabariikide tööstuslikud tellimused täidetakse tingimusel, et nad tagavad tooraine ja materjalide planeeritud saadetised.
187. Venemaal lubatakse teha transiitvedusid Eesti raudteedel vastava rahvusvaheliste tariifide tasemel oleva tasu eest. Samuti lubatakse vene kaubalaevade sissesõite Eesti kaubasadamatesse.
188. Majandusasutuste ja ettevõtete personal jätkab tööd kuni nende asutuste reorganiseerimiseni.
189. Ajutine Valitsus loob soodsad tingimused vabaks valimiseelseks propagandaks ja valimisteks.
Hiljemalt kolme kuu jooksul peale võimu ülevõtmist viib Ajutine Valitsus läbi vabad valimised Asutavasse Kogusse.
Asutava Kogu valimistel on hääleõigus kõigil neil vähemalt 18. a. vanustel isikutel, kes on (või vähemalt üks vanematest oli) Eesti Vabariigi kodanik või kes on Eesti territooriumil sündinud.
190. Asutav Kogu töötab kolme kuu jooksul välja Põhiseaduse, milles peavad kinnitust leidma inimeste loomulikud õigused ja vabadused mitte madalamal tasemel kui ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja käesolevas programmis.
191. Peale Põhiseaduse koostamist antakse ta kogu rahvale kuuajaliseks arutluseks ja seejärel viiakse läbi üldrahvalik referendum Põhiseaduse vastuvõtmiseks. Referendumiga vastuvõetud Põhiseadus astub kohe jõusse.
Märkus: referendumist võivad osa võtta kõik, kellel on hääleõigus Asutava Kogu valimistel.
192. Ajutine Valitsus juhindub oma tegevuses põhiliselt EDL Programmist.
193. Peale Põhiseaduse jõustumist annab Ajutine Valitsus oma funktsioonid üle Põhiseaduse põhjal loodud Valitsusele.