246. Lähtudes ameti- ja tegevusevabadusest, näeb EDL majanduse alal ette maa majanduse detsentraliseerimise ja demokratiseerimise. Luuakse kolm võrdõiguslikku sektorit: riiklik, kollektiivne ja erasektor. Samuti on võimalikud segasektorid: riiklik-kollektiivne, riiklik-era, kollektiivne-era.
247. Majanduse regulaatoriks on vaba turg.
248. Riik võtab oma valdustesse sideteenistuse, ühendusteed, sõja (kaitse-)tööstuse, väliskaubanduse ja rea ettevõtteid kõigis majandus- harudes. Riigil on õigus anda või välja rentida osa või kõik need ettevõtted kollektiivseile organisatsioonidele või eraettevõtjatele, kusjuures säilitada riigi kontroll nende üle.
249. Era- ja kollektiivettevõtete vara on puutumatu ning ei ole võõrandatav. Kõigi kodanike kogu liikuv ja kinnisvara on puutumatu ning võõrandamatu. Kui mõningal juhul riik võõrandab eravara, siis maksab ta valdajale tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks selle vara kolmekordse maksumuse.
250. Riigil on õigus eraettevõtjatele ja kollektiivsetele organisatsioonidele laenu kinnisvara tagatisel või eraisikute ja organisatsioonide käendusel.
251. Riik peab ülal majandusliku konjunktuuri instituuti ja levitab vastavaid soovitusi.
Kollektiivsed ja eraettevõtted planeerivad ning realiseerivad oma toodangut vabal turul.
252. Erilist tähelepanu osutatakse era- ja kollektiivsektorile teenindussfääris. Ükski riik pole võimeline looma elanikkonna normaalset teenindamist. Ainult era- ja kollektiivsektorid võivad kindlustada sellise arvulise sööklate, kohvikute ja erinevat tüüpi teenindustöökodade võrgu, et kodanikud ei peaks elukondlikke teenuseid ootama kuude kaupa või neist hoopiski ilma jääma.
Käesoleval ajal kulutab iga kodanik mõõda kauplusi joostes ja kauplustes, sööklates, kohvikutes järjekorras seistes mitu tundi päevas.
Elanikkonna teenindamise kultuur saab olema tunduvalt kõrgem, kuna tõuseb teenindussfääri töötajate huvitatus. Seda kinnitab praktika nii lääneriikides kui ka nn. rahvademokraatia maades (SFV, Jugoslaavia, Ungari).
Aeg, mis kulub vajaliku informatsiooni edasiandmiseks läbi kümnete instantside ja selle läbitöötamiseks, muudab praeguse bürokraatliku ülitsentraliseeritud teenindus- ja juhtimissüsteemi elujõuetuks. (Näiteks kulub Nõuk. Liidus uut tüüpi jalanõude mudelite kinnitamiseks kaks aastat. Paljud uued tooted ei jõua tootmisse, kuna Riiklik Hindade Komitee ei suuda vastavate prototüüpide puudumisel uut hinda kehtestada.).
Paljude kaupade ja majapidamis- ning muude seadmete tagavaraosade defitsiitsus on praegu tingitud kohmakast juhtimissüsteemist.
Peale selle, kehtiv teenindus- ja varustussüsteem mitte ainult ei põhjusta erakordselt madalat elatustaset, vaid ka lõhub sõna otseses mõttes inimeste närvisüsteemi. Praegu kannatab üle poole keskmises ja vanemas eas haigestunud kodanikest närvisüsteemist tingitud erinevate haiguste all.
253. Palgatöölistelt peale tulumaksu mingeid erimakse ei võeta. Selle maksu suurus ei tohi ületada 10% palgast.
254. Kõik riiklikud, kollektiivsed ja eraettevõtted, vabade elukutsetega isikud ja kodukäsitöölised maksustatakse progressiivse tulumaksuga.
255. Palgatööliste tööpäeva pikkuseks on 8 tundi. Nad saavad kaks puhkepäeva nädalas ja puhkepäevad riiklikel pühadel.
Kõik palgatöölised saavad vähemalt kuuajalise kalendaarse palgalise puhkuse aastas.
Kindlustatakse palgaline rasedus- ja sünnitusjärgne puhkus, mille kestvus pole väiksem kui okupatsiooniperioodil.
256. Tööpuuduse korral makstakse töötatöölistele toetust, mis pole väiksem valitsuse poolt kindlaksmääratud elatusmiinimumist jooksval aastal. Valitsusel peab olema riiklike tööde reserv tööjõu ülejäägi rakendamiseks.
257. Kõigile pensionäri-ikka jõudnud kodanikele ja kõigile invaliididele, olenemata nende tööstaaţist ja majanduslikust olukorrast, kindlustatakse riiklik pension, mille suurus ei ole väiksem valitsuse poolt ametlikult kehtestatud elatusmiinimumist jooksval aastal.
Märkus: kõigile demokraatliku korra taastamise eest peetavas võitluses langenu perekonnaliikmetele makstakse pensioni.
258. Kogu maa kuulub linnade ja külade kohalikele omavalitsustele.
259. Maavarad, jõed, järved ja mere territoriaalveed on rahva ühisvara, mille ekspluateerimist reguleerib riik.
260. Maad ei saa müüa.
Maad antakse tähtajatule rendile era- või kollektiivmajandite ja ettevõtete loomiseks, majade, suvilate ehitamiseks jne.
Lähtudes üldrahvalikest huvidest, määratakse seadusandlikul teel kindlaks rendi minimaal- ja maksimaalsuurused ning samutiü ksikmaavaldaja majandi minimaalne, jagamatu suurus.
Valitsusel ja kohalikel võimudel pole õigust renditud maid ära võtta seni, kuni selle valdaja maksab rendimaksu.
261. Demokraatliku korra kehtestamisel vabastatakse talupojad sunnis- maisusest ja neile antakse õigus kolhoosidest välja astuda.
262. Iga kolhoosist välja astuja võib soovi korral saada põllumajanduslikku maad, mille suurus määratakse kindlaks lähtudes kohalikest tingimustest. Kõigile kolhoosist väljaastujaile eraldab kolhoos arvestuslikult temale kuuluva osa inventarist, ehitistest jne. või maksab teatud aja jooksul välja selle maksumuse.
263. Talupojad, kes olid varem maa omanikud, aga samuti nende järglased, võivad soovi korral võtta need maad rendile. Sealjuures vabastatakse nad teatud ajaks (orienteeruvalt 6-7 aastaks) osaliselt rendimaksust, arvestamata esimest kahte kolhoosist väljaastumisele järgnenud aastat, millede jooksul vabastatakse kõik kolhoosist väljaastunud talupojad rendimaksust täielikult.
Märkus: maaomanike järglastel, kui nad ise pole momendil maaga seotud, on õigus rahalisele kompensatsioonile.
264. Kogu riigi elanikkonna majanduslik heaolu sõltub esmajärjekorras põllumajanduslike saaduste väljalaske küllaldasest kogusest, kvaliteedist ja sortimendist.
Demokraatlike ja kommunistlike maade kogemused näitavad, et:
põllumajanduslike saaduste küllus tagatakse ainult vaba põllumajandu- sega;
põllumajanduse töötootlikkus on märksa kõrgem eramajandites ja madalam kooperatiivsetes ja riiklikes majandites;
kollektiivne põllumajandus õigustab end suhteliselt mitte suure liikmete arvu juures (Rootsi kogemuste järgi – umbes 5-7 perek.);
suurima tootlikkusega on suured spetsialiseeritud eramajandid, kuigi maitse- ja toiteväärtuslikud omadused on seejuures võrdlemisi madalad (USA-s selliste farmide arv kahaneb, arendatakse keskmise suurusega farme);
parimad summaarsed näitajad on keskmise suurusega majandeil, kes kasutavad põhiliselt looduslikku sõõta ja naturaalväetisi.
265. Sotsiaal-poliitilisest vaatepunktist lähtudes on vabade eramajandite valdajate – talupoegade olemasolu parim kool vaba ja suveräänse isiksuse väljaarenemisel.
Talurahvas on põhiline rahvuslike tavade, rahvuskeele ja -kultuuri säilitaja.
Talurahva – rahvuse olulise osa – elu keset loodust ja tema otsene suhtlemine loodusega hoiab ära rahvuse hingelise ja füüsilise väljasuremise.
Peale selle, elu eemal linnade liigkitsikusest ja ülekuhjatusest võimaldab rahval säilitada psüühiliselt tervet rahvuse kontingenti.
Osa talurahva üleminek intelligentsi hulka ja teistesse ühiskonna- kihtidesse soodustab rahvusliku kultuuri säilimist ja kaitseb rahvust internatsionaalse nivelleerumise eest.
Vabad sõltumatud talupojad, olles eraomandi valdajad ja rahvuslike traditsioonide kandjad, alluvad suhteliselt vähe äärmuslike pahem- ja parempoolsete poliitiliste voolude mõjule, mis püüavad jõu abil oma globaalseid utoopilisi ideid ellu rakendada.
266. EDL-i üldised eesmärgid majanduse alal on:
kindlustada riigi kodanikele maksimaalne tootmise-tarbimise vabadus;
õhutada nende initsiatiivi, kes on võimelised seda ilmutama, sest see on majandusliku õitsengu saavutamise tõukejõud;
kindlustada selline töö tasustamise tase, et töötav perekonnaliige suudaks ülal pidada 3-4-liikmelist perekonda tsiviliseeritud inimesele väärilisel tasemel;
kindlustada psüühiliselt inertne inimtüüp jõukohase tegevusega ja tema sotsiaalne kaitse majanduse riiklikus sektoris;
kindlustada tagatis kõigi kodanike omandi, säästude ja päranduse võõrandamatusele;
garanteerida elanikkonna hoiuste ümbervahetamine soodsatel tingimustel.