“On saabunud püsiva ja teadliku töö, läbimõeldud löökide andmise, range mõtte järjekindla ning kannatliku tegevuse aeg”. (P.L. Lavrov, “Ajaloolised kirjad” kiri nr. 8)

Nõukogude Liidu Demokraatlik Liikumine (NLDL) on sõltumatu parteidest ja rahvastest. Tema eesmärgid on ühiskondlike suhete demokratiseerimine riigis. Vene, Ukraina, Eesti, Läti, Leedu demokraatide poolt väljatöötatud demokraatliku liikumise põhimõtted on väljendatud “NLDL programmis”.

NLDL liikmeteks võivad olla kõik isikud sõltumata parteilisest ja rahvuslikust kuuluvusest, usust, soost ja east ning sotsiaalsest päritolust, kes tunnustavad NLDL programmi ja võitlevad selle teostamise eest NSVL-s.

Osavõtmine liikumisest võib olla nii individuaalne kui ka grupiline. Grupilise all mõistetakse autonoomsete gruppide, parteide, ühingute, rahvuslike liitude ja liikumiste ning religioossete organisatsioonide koostöö NLDL-ga.

Lülitumine demokraatlikku liikumisse võib olla kahesugune kas vahetu või föderatiivne. Lülitumine föderatiivsel teel tähendab iseseisvate gruppide või parteide vabatahtlikku liitumist demokraatliku liikumisega (siit ja edaspidi DL), selleks, et vastastikuselt abistada ja koordineerida võitlust demokraatia eest.

Iseseisvalt tekkinud ja üldise liikumisega mitte seotud, kuid programmi elluviimise eest võitlev demokraatide grupp võib ennast lugeda üldisest liikumisest osavõtjaks.

Iga end demokraadiks lugeva NSVL kodaniku ülesandeks on: demokraatia vaadete ja põhimõtete levitamine, võitlus bürokratiseerunud parteilise kildkonnaga, mõttekaaslaste otsimine, demokraatlike gruppide loomine, juhtkonna väära tegevuse paljastamine poliitikas, majanduses, kultuuris jne. On vajalik meeles pidada ka seda, et iga võitlusest osavõttev väikesearvuline grupp omab suurt tähtsust, sest paljudest väikestest ojadest saavad alguse suured jõed.

Võitlus demokratiseerimise eest peab toimuma vastavalt kohalikele tingimustele:

legaalsetes vormides;

poollegaalsetes vormides;

illegaalsetes vormides.

a) Legaalsed vormid. Legaalsed võitlusvormid jagunevad:

aa) passiivselt legaalseteks;

bb) aktiivselt legaalseteks.

Passiivselt legaalsed vormid võivad olla: demonstratsioonidele, poliitilistele küsimustele pühendatud koosolekutele ja miitingutele mitteilmumine, keeldumine avalikust esinemisest koosolekutel, trükisõnas, raadios, seinalehtedes; vaikuse fondi loomine, keeldumine parteiaktivistide toetamisest, NLKP ja teiste juhtivate organisatsioonide poolt esitatud kandidaatide mahakriipsutamine valimistel jne. See võitluse vorm on kõige kergem ja nöuab ainult vähe? ausust. Seda kasutatakse praegusel momendil laialdastes mastaapides ja on ladviku tegevuse pidurdavaks teguriks.

Aktiivselt legaalsed vormid on enda ja teiste kaitsmine juhtiva ladviku kallaletungide eest, s.o. seaduslikkusest kinnipidamise nõudmine, julgeoleku, miilitsa, administratsiooni ja nõukogude ning teiste asutuste poolt kõigis küsimustes alates poliitiliste ja lõpetades majanduslike ning elukondlikega. Kehtivate seaduste ükskõik milline rikkumine peab kutsuma esile protesti, kaebusi ja avaldusi, koosolekutel esinemisi, petitisoone jne. Iga seaduse rikkumine peab saama avalikkusele teadlikuks, mida ladvik ei talu. Ta ei andesta isegi oma ustavatele lakeidele nende “möödalaskmisi”. Legaalsed väljaastumised takistasid näiteks stalinliku korra taassünni NSVL-s.

b)Poollegaalsed vormid. Need kujutavad endast aktiivselt legaalsete ja illegaalsete vormide kombinatsiooni. Selle all mõistetakse võimude eest varjatud alustele toetuvat legaalset tegevust.

c)Illegaalsed võitlusvormid on demokraatidele pealesurutud juhitva kildkonna poolt, kes püüab lõhestada organiseerunud demokraatlikke gruppe. Illegaalsed vormid peavad esmajärjekorras toetuma kindlale ja püsivale kaadrile. See tähendab, et inimeste valimine illegaalse võitluse jaoks peab olema väga hoolikas. Illegaalse tegevuse põhiliseks tingimuseks peab saama konspiratsiooni, kriminalistika, kehtiva seadusandluse, poliitiliste protsesside ja ülekuulamiste materjalide võimalikult sügav tundma õppimine. Illegaalne tegevus, s.o. teadus ja kunst omaette. Selleks on vaja teadmistel põhinevat loomingulist lähenemisviisi. Heaks õppematerjaliks võivad olla materjalid ja raamatud põrandaalustest liikumistest tsaari-Venemaal (dekabristid, narodnikud, esserid, mensevikud jne.). Illegaalne tegevus mõjustab kõiki ühiskondlikke protsesse riigi elus.

Pasiivselt legaalse võitluse eesmärk on luua massiline passiivne opositsioon juhtivale ladvikule; aktiivselt legaalse võitluse eesmärk on – tuua avalikkuse ette ning luua leppimatuse õhkkond partei eliidi omavolile ja seaduse rikkumisele. Illegaalse võitluse eesmärk on sellise kaadri moodustamine, kes oleks võimeline juhtima võitlust partei ladviku ülemvõimuga ja looma talle laialdast opositsiooni.

Kõikide võitlusvormide eesmärk on: NLDL programmile vastava demokraatliku korra loomine.

Iga iseseisvalt tekkinud grupp peab püüdlema arvulise suurenemise ja võitlusvõime tõstmise poole. Võitlusvõime tõstmiseks võime saavutada poliitilise olukorra, ajalooliste ja majanduslike küsimuste tundmaõppimisega, demokraatlike põhimõtete, moraalse ja füüsilise kindluse ning püsiva kasvatamisega.

Iga grupp peab koguma vajalikku kirjandust, avaldama perioodilisi väljaandeid ja vajaduse korral trükkima ja levitama lendlehti, plakateid jt.

Igal grupil peab olema vastav materiaalne baas, mille loomise vahendid on: pooldajate vabatahtlikud annetused, liikmemaksud ja kirjanduse müügist saadavad sissetulekud.

Iga demokraat, kes tunneb end vaimselt murtuna, väsinuna ja rõhutuna ning on kaotanud usu, peab ajutiselt eemalduma liikumisest, et mitte õõnestada ülejäänud võitlejate moraalset vaimu.