Kõigepealt olukorrast, kuidas see mõte üldse tekkis.

Seisin poes järjekorras, müüdi värskeid kurke. Järjekord oli pikk. * ees seisis üks keskkooli õpilane. Järjekord tegi käänaku seina ää* ja pöördus leti juurde. Mina ja minu ees seisev keskkooli õpilane järgnesime käänakule. Paistis, et ka sel keskkooli õpilasel ei meeldinud eriti tihedalt teiste järjekorrasolijate vastu suruda, mida kasutas ära üks osav naissoost isik. Kurgid olid lõppemas. See sundis ostjaid ostma(?) ühe kurgi asemel kaks, aga üks vene rahvusest naine isegi kaheksa suurt ja kõverat kurgivolaskit. Miks ma rõhutasin just, et vene rahvusest, seda sellepärast et, enamus järjekorrasolijatest olid eestlased * nad naeratasid selle, minu meelest ahnitsemise peale, veidi irooniliselt. No olgu pealegi, mis tal vaja oli nii palju, las võtab. Mida vähemaks jäi kurke letil, seda ärevamaks muutus järjekord.Kulminatsioon*. Viimased kaks hästi kõverat ning suurt kurki sattusid mehele. * seisis selle juhusliku vaheletrügija ees.Oi issand! Mõni sekund tagasi vaikne olnud kauplus täitus paugupealt sellise lärmiga, et müüja ei suutnud mehele öelda, kui palju viimane võlgneb ostatud kurkide eest. Muidugi mõista oli lärm ühepoolne.

Läbi lärmi oli kuulda sellist ütlust: ”Mõ vas osvobodili, a vas ..” * ma hakkasin mõtlema, mida siis tähendab vabastama ja kuidas sellistele lärmitsejatele vastata.

Minu meelest, kui üks muulane ajab teise välja, on ta samasugune agressor, kui eelminegi okupant. Vabastamiseks võib nimetada Venemaa sõda Türgi vastu Bulgaarias, kus Vene väed peale sõda * välja viidi.Ja seda sündmust bulgaaria rahvas meenutab suure tänutundega tänaseni.

Keda siis mõjutavad Eestis viibivad venelased?V.I.Lenini määrangus rahvuse kohta on ära toodud viis tunnust, nende hulgas on oma ühtse territooriumi tingimus.Ühegi neist viiest tunnusest puudumise korral ei ole sõna rahvus nende inimeste kohta kasutatav.Venelastel ja muulastel seega pole Eesti territooriumil rahvuse tunnust.Jääb üle ainult, et nad esindavad siis seda maad, kes eelmised okupandid välja ajas, seega esindavad nad uusi okupante.

Oh et kas okupant pole liiga rängalt öeldud.Arvan et ei.Kes iseloomustab okupatsioonirežiimi üldiselt. Kõigepealt okupatsioonimeelne valitsus. Kas meil see tingimus on täidetud? On küll, sest suured eksitused Moskvas ei kutsunud meie valitsuses mingeid muudatusi. Asja võiks seletada meie valitsusjuhtide kõrge diplomaatilise tasemega, kuid see arvatavasti Moskvat ei rahuldaks. Palju kindlam on see variant, et Eestis * seda mida Moskvas ette võetakse. Kui Eestis tekib raskusi sobiva * leidmisega, siis Moskvast saab neid niipalju kui soovid. Ma nimesid ei hakka nimetama, arvan,e t kõik juba teavad, vähemalt *.

Teiseks okupatsiooni iseloomustavaks jooneks on okupantide sõjaväe viibimine okupeeritaval territooriumil. Ka see tingimus on meil täidetud. Kuigi konstitutsiooniga on ettenähtud oma sõjaväeüksuste omamine omal territooriumil, on sellest praktikast loobutud, sest parem karta kui kahetseda.Aga et kas sõjaväge rahva vastu kasutataks?Poola sündmused näitasid, et täitsa edukalt. Surnuid oli enam vähem võrdselt nii tsiviilelanikkonna keskel, kui ka sõdurite seas veidi üle poole tuhande.mõlemaid.

Kolmandaks: okupantide privilegeeritud seisund. Kas meil on see tingimus täidetud? Teatud määral küll, kuid siin on olustikulised põhjused. Korteritega varustatus on venelastel parem, sest “spetsialistid” vajavad korralikke elamistingimusi. Kuid nad on vaid okupatsioonile kaasnev nähtus. Okupantideks aga võib lugeda riigi poolt määratuid kõrgemalseisvaid isikuid ja nende kohta käivad privileegid täiel määral. Nendel pole vaja järjekordades seista ja seepärast neid kohtad harva. Kohtad aga okupatsioonimaad esindavat rahvast, kellele on pähe taotud, et nad on vabastajad. nad teavad meie varemast elust ainult halba. Nagu see naisterahvas väljendas: “U vas ranše nitsevo ne bõlo. Võ v laptjah hodili”.

*poolest meil varem ei olnud selliseid järjekordi poes. Ei olnud. * arvan, et venelaste abiga, s.t. et kui neid veel rohkem juurde tuleb(?), kaovad järjekorrad varsti, sest pole ju mõtet tühjas poes järjekorras seista. Ma ei ole rassist ega natsist. Ma ei väida, et eestlased oleksid mustad ja laisad inimesed, kuid sajanditepikkuse orjusega õppisid nad töötama ja jõudsid lõpuks kultuurrahvaste tasemele. Oma sajanditepikkuse ränga tööga on nad loonud küllaltki hea teedevõrgu, mida praegugi kasutatakse ja millesarnast pole Venemaal vastu pakkuda. Sest see, mida me täna kasutame, pole mitte üksnes eile loodud, vaid tunduvalt varem ja selle loomisest on osa võtnud meie esivanemate põlvkonnad. Ja seepärast ma arvan, et igal rahvusel on õigus nõuda igalt külaliselt väärikat käitumist kõigis elu valdkondades. Arvan, et on õigustatud sisse(seada?) eelisõigus rahvustele, eriti väikerahvustele. Sest praegu kehtiv võrdõiguslikkus on tegelikkuses võrdõigusetus. Võõra rahva vaba sissevool ja võrdõiguslikkus hävitavad väikerahva. Mida annab kümne eestlase ja tuhande venelase vaba segunemine? Muidugi mitte eestlase.

Lootusetu on loota okupantidelt enesevastast seadust. Mida siis ette võtta nende “vabastajatega”. Vale on lasta minna asjadel oma rada. Arvan, et oleks liialt suur ohver mõnekümne aastaga matta maha kõik see *, mida aastasadu on meie rahvas kogunud. Aga oht selleks on. Rahva * ei ole lineaarses seoses tema ühtsusega, vaid teatud segunemise astme juures võib järsult langeda ja hoopis lakata. Seda võib maailmaajaloost mitmeil mail näha saada.

Arvan, selleks et olukorrast pääseda, on vaja tõsta rahva eneseteadvust, anda talle kätte tegevusjuhiseid. Puudus on rahvuslikust filosoofiast.

“Vabastajatele” arvan, et sobiks selgitada nii: vabastaja on see, kes tuleb, vabastab ja läheb siis ära, jäädes aga ise asemele ja ajades teise muulase eest ära, on ta samasugune okupant kui eelmine.

Neile, kes ütlevad, et meil varem midagi polnud, soovitan vastuseks: Ja Teil varem ikka ühtteisst oli, aga nüüd ei ole sedagi, isegi *pealinnas. Ja mida meil varem polnud, see oli vast järjekord.

Tookord polnud meil need laused just nii korrektselt kasutatavad, kui selle mõtte suutsin siiski sellele naisterahvale edasi anda. Efekt * siiski. Lärmaja jäi vait. Loobus kaebuse sissekirjutamisest müüjale * väljus üpris vaikselt.

Ma ei soovinud antud jutuga mitte mingil juhul solvata vene rahvust tervikuna. Igal rahval on omad eripärad ja omad saavutused. Olles * Venemaal, olen alati saanud sooja vastuvõtu osaliseks. Kuid on alati esitatud pretensioone eestlaste ebasõbralikkuse kohta Eestis. Arvan et need pretensioonid on õigustatud ja et need harva Eestit külastavad venelased vääriksid tunduvalt paremat kohtlemist.

Milles on siis asi? Kas tõesti eesti rahvas on nii halb ja jõhker? Muidugi on eestlane oma olemuselt külmem ja ei suuda venelaste, meile * ülilahkusega võistelda. See on meie eestlaste omapära. Kuid jutt pole sellest külmusest, vaid jõhkrusest. Millest tuleneb see jõhkrus? Arvatavasti nendest ebanormaalsetest suhetest eestlaste ja Eestis viibivate venelaste vahel. Varustatud “vabastajate” idudega?, tekitavad nad suurt kahju eesti ja vene rahva vahelistele suhetele. Seni kui me piirdume ainult loosungiga “Elagu NSVLiidu rahvaste vaheline sõprus” ja tarvitame “Armeenia raadio” definitsiooni rahvaste sõpruse kohta NSVL, muidugi midagi head loota pole. Rahvusküsimust üldse ei uurita, vaid konstanteeritakse, et kongresside vahelisel perioodil tugevnes vennasrahvaste vaheline sõprus ja kui vaja, siis lisatakse sõna veelgi. Arvan, et vaatamata sellele, et kuulume ühtsesse riiki ja sammume ühtses rivis, ei pruugi veel olla kohe vennad. Arvan, et küsimus on nii kaugele lastud* keegi ei julge seda üldse puudutada seni, kuni kuskil mõni plahvatus tekib. Soovin siiski, et see plahvatus meil ei tekiks, sest see nõuaks kindlasti ka ohvreid.

Arvan, e olukorra ainsaks õigeks lahenduseks on vene rahva enda objektiivsem suhtumine praegusesse olukorda. Loodan, et vene rahva seas leidub selliseid vaimuinimesi, kes suudavad hinnata ja austada väikerahvaid ja sisendada seda ka teistele oma rahvusest kaaslastele. Sest meie selgitusi see võõras mass, tänu senisele ideoloogilisele töötlusele, ei * muudmoodi võtta kui natsionalismi avaldusena. Nad arvatavasti ei tea V. I. Lenini ütlust natsionalismi kohta paljurahvuslikus Vene riigis. See kõlab nii: “Natsionalism saab tekkida siis ainult suurvene šovinismi mõju tõttu”. Pole täpselt piiritletud suurvene šovinismi külgi ja varjundeid * on selge, et ega paljal pinnal midagi tekkida ei saa ning on selge * kui on juttu väikerahva natsionallismist, siis juuri tuleb otsida suur* šovinismist.

Arvan, et normaalsete suhete sisseseadmine kõigi Liidu rahvaste * aitab kaasa meie maa majandusliku ja poliitilisehomogeensuse saavutamisele. avardab inimeste silmaringi, kõrvaldab eelarvamused ja muudab inimesed oma tõelisteks peremeesteks.

Lugupidamisega

“Kalevipoja pärija”.