Näe, üle Kolgata künka,

on laskunud pimedus!

Ja enam keegi ei pilka

kõiki vallanud jahmatus.

Ja rasket vaikust siis murrab

lõhkevast südamest hüüd:

“Isa, su kätte end annan,

kõik lõpetatud on nüüd !”

Nii suri, nii mõõtmatus valus,

maa laste eest ohvriks sai

Jeesus, Jumala Poeg

Kord, kui kõik maine on möödas

ja kutsub meid Issanda hääl –

kuhu paged, kui Kolgatast mööda

sa pilgates käiksid maa peal ?

V – i.