83. Nõuk. Liidu suveräänsus ei ole ühegi nõukogude riiki asustava rahva suveräänsus. Nõuk. Liidu rahvaste suveräänsus on usurpeeritud valitseva kommunistliku eliidi poolt. Kommunistliku eliidi võimu all olevate rahvaste suveräänsuse puudumise kohta on toodud küllalt tõendeid “Demokraatide Memorandumis NSV Liidu Ülemnõukogule NLKP juhtkonna ebaseaduslikust võimuhaaramisest ja konstitutsioonivastasest tegevusest”, mis on dateeritud 5. detsembril 1970. a.
84. Kommunistlik eliit sai pärandiks Vene Impeeriumi metropoli ja kolooniad, kusjuures Venemaast aastatel 1917-1919 lahkulöönud kolooniad liideti uuesti vägivaldselt viimasega.
85. 1917. a. võimu haaranud kommunistlik eliit kujutas endast sotsiaaldemokraatlike loosungitega maskeeritud rahvusvahelist kosmopoliitilist organisatsiooni. Teatud põhjustel valisid nad just Venemaa oma trampliiniks, et haarata võimu kogu maailmas. Pärast kommunistide võitu võeti Venemaa rahvastelt vabadus.
86. Rahvaste suveräänsus läks kosmopoliitilise kommunistide maffia kätte, kes oma rõhuvas enamuses koosnes kodumaa ja rahvusliku kuuluvuse kaotanud isikutest. Kommunistide parteipoliitiline aparaat, olles oma isikuliselt koosseisult kosmopoliitiline, alustas kohe pärast võimu haaramist rahvuskultuuride hävitamist. Esimene löök tabas vene rahvuskultuuri. Vene kultuur, mis 1917. aastaks oli saavutanud maailmataseme ja paistis silma kõrge humanismi ja inimlikkusega, asetati kommunistide poolt väljaspoole seadust ja talle sai osaks täielik hävitus. Põletati raamatuid, purustati arhitektuurimälestisi, riisuti kultuuriväärtusi. Vene kultuuri peamisele kandjale – vene intelligentsile – sai osaks füüsiline hävitamine. Venelaste kultuuri hävitamise innustajad olid kas oma rahvusliku kuuluvuse kaotanud isikud või kolooniate venestunud esindajad, kes olid kaotanud oma rahvustunde, kuid kes polnud muutunud ka venelasteks. Neile oli vene kultuur võõras, nii nagu nende endagi oma. Oma rahva äraandjast ei saa kunagi teise rahva patriooti. Ta juhendub alati üksnes egoistlikest eesmärkidest.
Üheaegselt vene rahvuskultuuri hävitamisega toimus ka sõltuvate rahvaste rahvuskultuuride hävitamine. Siin esinesid hävitajate osas kõrvuti oma rahvusliku kuuluvuse kaotanud elemendiga ka vene patrioodid, kes nägid Venemaa suurust vallutustes ja kolonialismis. Vene patrioodid läksid teenima bolðevismi ja aitasid sellega objektiivselt kaasa vene kultuuri hävitamisele ja vene rahva suveräänsusest ilmajäämisele.
87. Kuni 1941. a. sõjani jälitati ja hävitati kõike rahvuslikku. Alles valitseva eliidi kohale kerkinud surmaoht sundis teda tegema järsku pööret vene patriotismi poole. See pööre toimus mitte venelaste, vaid grusiinlaste Stalini ja tema mittevene kaaskonna initsiatiivil. Mittevene ladvikule oli vaja vene patriotismi selleks, et sundida vene rahvast võitlema oma mittevene valitsejate eest, nende võimu säilitamise eest.
88. Kogu kommunistide võimutsemise perioodi jooksul on võimul olnud piiramatu võimuga diktaatorid, kes oma rahvusliku kuuluvuse poolest ei ole venelased (Lenin oli vene-saksa-kalmõki hübriid, Trotski juut, Stalin grusiinlane, Hruštšov ukrainlane, Brežnev ukraina tšuvaši hübriid, Podgornõi – ukrainlane). Brežnevi kaaskond koosneb põhiliselt ukrainlaste ja teiste sõltuvate rahvaste venestunud esindajatest.
Vene sovinismi üleskihutav propagandaaparaat koosneb rõhuvas enamuses kodumaa kaotanud ukrainlastest, juutidest, armeenlastest, poolakatest, grusiinlastest jne.
89. Vene rahvas on samuti ilma jäetud suveräänsusest ja sõltuvuses valitsevast eliidist, nagu kolooniate rahvadki.
Vene rahva rahvusliku iseloomuga huvid langevad kokku kolooniate rahvaste huvidega – vene rahvale on samuti vajalik rahvuslik vabanemine rahvusliku kuuluvuse kaotanud kosmopoliitilise eliidi võimutsemise alt, nagu kolooniate rahvastelegi.
90. Valitsev eliit kasutab venelaste rahvuslikku patriotismi oma huvides, väites, nagu langeks vene rahva rahvuslikud huvid kokku tema riigi – NSV Liidu – huvidega.
Oluline osa vene rahvast pole senini jõudnud arusaamisele, milles seisnevad vene rahvuslikud huvid ja loeb pimedas usus võimuloleva kommunistliku mittevene eliidi huvisid oma huvideks.
Valitsev eliit kasutab vene rahvast pimeda tööriistana kolooniate oma käes hoidmiseks ja sõltuvate rahvaste rahvusliku vabadusliikumise vastu võitlemiseks.
Kolooniate rahvad omakorda on valitseva režiimi pimedaks relvaks viimase võitluses vene demokraatia vastu Venemaas endas.
91. Vene rahva rahvuslik vabastamine saab toimuda ainult siis, kui kolooniad eraldatakse Venemaast. Kolooniate olemasolu korral Venemaal pole võimalik venelaste rahvuslik vabastamine kosmopoliitilise maffia võimu alt.
92. Kõige ratsionaalsem tee vene rahva ja kolooniate rahvaste jaoks on ühine võitlus kommunistliku režiimi vastu. See on võimalik juhul, kui venelased ütlevad siiralt lahti kolooniate valdamise taotlustest.
Seepärast lasub Vene Demokraatlikul Liikumisel ja teistel režiimivastastel poliitilistel liikumistel suur vastutus Nõuk. Liidu rahvaste tulevase saatuse eest. Kui opositsiooni liidrid ja juhid saavad aru, et venelaste huvide piirkonnaks pole mitte kolooniad, vaid Venemaa ise, siis osutavad kõik sõltuvad rahvad režiimivastasele opositsioonile efektiivset abi režiimi kukutamisel.
93. Kui aga venelaste reţiimivastane opositsioon asub suurriiklik-đovinistlikele positsioonidele, siis toimub vene rahva rahvuslik vabastamine pärast kolooniate eraldumist viimaste aktiivse võitluse tulemusena metropoli vastu. Sellisel juhul kolooniate rahvaste võitlus kasvab järk-järgult üle totalitarismivastasest võitlusest venevastaseks võitluseks. See toob kaasa suuri ohvreid mõlemalt poolt.
Vene poliitiliste voolude poolt toetusest ilma jäetud rahvuslikud vabastusliikumised on sellisel juhul sunnitud oma rahvastele selgitama, et nende vaenlaseks pole mitte ainult totalitaarne režiim, vaid ka vene šovinism ja selle kandjad – rõhuv enamus venelastest.
Venevastase suunitluse omandamine rahvuslike vabastusliikumiste poolt võimaldab viimastel äratada oma rahvad võitlusele ja kaasa haarata kõik ühiskonna kihid. Põhjusi russofoobiaks on aga sõltuvatel rahvastel rohkem kui küllalt.
Laiad rahvamassid kolooniates samastavad venelasi valitseva režiimiga. Kuni käesoleva ajani demokraadid kolooniates hoiavad ära venevastase suunitluse tekkimise võitluses.
Sellele vaatamata reţiimiga opositsioonis olevad vene liikumised ei tee seniajani vene rahva seas selgitustööd kolooniate küsimuses. Nad kas vaikivad või kuulutavad otse välja oma püüded kolooniate säilitamiseks. Selline olukord tekitab ärevust ja sunnib kolooniate rahvaid erilisele ettevaatlikkusele venelaste suhtes.
94. Vene ðovinistide illusioonid, et kolooniaid saab säilitada, on alusetud. Veendumus, et vabadus ja kolonialism saavad koos eksisteerida, on põhjendamatu. Esimene välistab teise ja vastupidi.