194. EDL seab oma eesmärgiks pärast Eesti Vabariigi taastamist vaba demokraatliku korra loomise suveräänses Eesti Vabariigis.
195. Vaba demokraatliku korra olulisemad tunnused on:
1) vähemuse vabaduse ja loomulike inimõiguste võõrandamatus enamuse poolt;
2) üksikisiku või isikute grupi poliitiliste domineerimise lubamatus enamuse üle;
3) opositsioonijõudude olemasolu obligatoorsus riigi juhtimises;
4) võrdsete poliitiliste õiguste kindlustatus kõigile kodanikele ja poliitilistele organisatsioonidele;
5) privileegide puudumine ükskõik kelle suhtes ja mistahes vormis;
6) riik on kodanike jaoks, mitte kodanikud riigi jaoks.
196. Kõigile Eesti kodanikele kehtestatakse järgmised õigused ja vabadused:
1. VABADUS POLIITILISTE JÄLITAMISTE EEST.
2. SüDAMETUNNISTUSE JA VEENDUMUSTE VABADUS.
3. TEGEVUSVABADUS.
4. HARIDUSE JA ÕPETAMISE VABADUS.
5. LOOMINGUVABADUS.
6. VABADUS SAADA KÕIGIS SISE- JA VÄLISELU KüSIMUSTES AMMENDAVAT JA MITMEKüLGSET INFORMATSIOONI NING SEDA LEVITADA.
7. KODAKONDSUSE JA ELUKOHA VALIKU VABADUS.
8. SÕNA- JA TRüKIVABADUS, SEALJUURES TSENSUUR JA EELTSENSUUR KAOTATAKSE.
9. KOOSOLEKUTE, LIITUDE JA ORGANISATSIOONIDE VABADUS.
10. DEMONSTRATSIOONIDE JA POLIITILISTE VALIMISTE VABADUS.
197. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonis fikseeritud õigused kehtestatakse ja kindlustatakse täies mahus kõigile kodanikele.
198. Iga kodanik, olenemata tema ühiskondlikust seisundist ja varasematest teenetest, kaotab puutumatuse immuunsuse ja kuulub kohtulikule vastutusele võtmisele, kui ta tungib vägivalla või pettusega kallale kaasinimese vabadusele ja ta loomulikele õigustele või demokraatlikele institutsioonidele.
199. Iga valitsus, kes ettekavatsetult kitsendab ja rikub inimõigusi, seab end sellega väljaspoole seadust. Kodanike kohuseks on sellisele valitsusele mitte alluda ja luua uus valitsus.
200. Ühtegi valitsust ei saa lugeda seaduslikuks, kui ta rikub omaenda seadusi. Seadused on kehtivad ainult siis, kui nad on Põhiseadusega kooskõlas ja on avalikult välja kuulutatud.
201. Vaba demokraatlik kord tähendab ulatuslikku detsentraliseerituse astet. Kesksed valitsusasutused võtavad endi peale peamiselt nende üldrahvalike küsimuste lahendamise, mis käivad kohalikele omavalitsustele üle jõu (riigikaitse, rahandus, raudteed, side jms.).
202. Riik aitab kohalikke omavalitsusi nende majanduse arendamisel laenude ja tagastamatute dotatsioonidega, kaupade turustamise organiseerimisega, konjunktuursete plaanide levitamisega jne.
203. Riigi kodanike heaolu on nende endi kätes!
Kodanike isiklikest võimetest ja oskustest sõltub nende materiaalne elatustase. Riik soodustab kodanike heaolu tõusu.
Riik võtab enda peale sotsiaalselt nõrkade kodanike kaitse ja kindlustab nad tööga ning tsiviliseeritud inimesele väärilise töötasuga.
Sotsiaalselt nõrkade kodanike kaitsega tegelevad ka kohalikud omavalitsused.
Kõik töövõimetud kodanikud kindlustatakse pensionitega, vaatamata tööstaaţile.
204. Kõigile vähemusrahvustele kindlustatakse kultuurautonoomia.
205. Usulistel ühisustel ja sektidel, nagu ka kõigil kodanikel on õigus luua ühisusi ja kommuune, kus nad võivad praktikas katsetada oma ühiskondliku eluviisi mudeleid, kuid seda tingimustel, mis garanteerivad vaba liikmeksastumise ja ühisustest väljaastumise nende liikmetele.