206. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim eraldatakse üksteisest.
207. Seadusandlik võim koondatakse valitava Rahvuskogu kätte.
208. Täidesaatev võim koondatakse Presidendi ja tema poolt juhitava Ministrite Kabineti, s.t. valitsuse kätte.
209. Kohtulik võim ei sõltu seadusandlikust ega täidesaatvast võimust, vaid ainult Põhiseadusest, mis võetakse vastu Rahvuskogu poolt.
A. SEADUSANDLIK VÕIM
210. Seadusi annab ühekojaline Rahvuskogu, mis valitakse neljaks aastaks otsesel, salajasel hääletusel. Iga kahe aasta tagant uuendatakse pool Rahvuskogust.
Rahvuskogu saadikute valimistel peab kandidaatide arv igas valimisringkonnas olema vähemalt kaks.
Kandidaatide ülesseadmise ja registreerimise õigus on igal ühiskondlikul või poliitilisel organisatsioonil või üksikisikuil, kui on kogutud mitte vähem kui 200 valija-allkirja antud valimisringkonnas. Valituks loetakse kõige enam hääli saanud kandidaat.
211. Rahvuskogul on õigus seadusi anda ainult loomulike õiguste alusel. Rahvuskogu poolt vastuvõetud seadused, mis piiravad isikuvabadust ja tema loomulikke õigusi, loetakse rahvavaenulikeks ja kuuluvad otsekohe muutmisele.
212. Valitsusel peab olema Rahvuskogu usaldus. Juhul, kui Rahvuskogu avaldab usaldamatust üksikule ministrile või kogu Ministrite Kabinetile, on nad kohustatud erru minema. Kui ühe aasta jooksul on valitsusele avaldatud usaldamatust üle kahe korra, siis viiakse läbi rahvaküsitlus Presidendi üle.
213. Kuigi kõrgemaks seadusandjaks on rahvas, pole ka rahval õigust Põhiseaduses fikseeritud isikuvabaduse ja loomulike õiguste rikkumiseks. Isiksuse loomulik õigus on kõrgemal rahva tahtest.
B. TÄIDESAATEV VÕIM
215. Täidesaatev võim kuulub Presidendile ja Ministrite Kabinetile, kelle eesotsas on Peaminister.
President on valitav kuueks aastaks, kusjuures ta valitakse rahva poolt samades tingimustes, millistes valitakse Rahvuskogu.
216. President kui riigipea teeb valitsuse moodustamise ülesandeks isikule, kelle ta nimetab Peaministriks. Peaministri määramine toimub peale konsulteerimist parteiga, kes moodustab oma liikmetega enamuse Rahvuskogus.
Ministrite Kabineti koosseis kinnitatakse Rahvuskogus temale usalduse avaldamisega.
217. President läheb erru üldrahvaliku referendumi alusel peale kahekordset Ministrite Kabineti erruminekut või rahva tahtel.
218. Ministrite Kabineti moodustavad: peaminister, siseminister, välisminister, kaitseminister, tööstusminister, kaubandusminister, põllumajanduse ja kalanduse minister, sotsiaalhoolduse minister, side- ja transpordiminister, rahandusminister, haridusminister.
Ühelgi ministril ei tohi olla kahte portfelli.
219. Kohalik täidesaatev võim kuulub linnades valitavale Volikogule, maal külades valitavale külavanemale.
Maarajoonides kuulub täidesaatev võim valitavatele rajooni omavalitsustele.
Kohalike võimuorganite voliaeg määratakse kindlaks Põhiseadusega.
220. Kohalike omavalitsuste sõltuvus keskvõimust on minimaalne.
Kohalike omavalitsuste eelarvest arvestatakse maha teatud riigimaks ja üldriikliku tulu osa.
Kohalikud omavalitsused võivad moodustada oma ettevõtteid ja majandeid. Kohalike omavalitsuste territooriumidel võivad paikneda ka riigile kuuluvad ettevõtted ja riiklikud majandid.
221. Täidesaatva võimu korralduses on ka Prokuratuur.
Riigiprokurõr ja rajooniprokurõrid valitakse ühistel valimistel neljaks aastaks isikute seast, kes omavad juriidilise hariduse ning ei kuulu ühessegi poliitilisse parteisse.
222. Politseid peavad ülal kohalikud omavalitsused ja politsei on neile administratiivselt allutatud.
223. Riigiaparaadi ja politsei töötajad ei tohi kuuluda ühessegi poliitilisse parteisse.
C. KOHTUVÕIM.
224. EDL-i eesmärgiks on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu demokraatliku kohtu loomine.
225. Kohtuvõim jaguneb järgmistesse kategooriatesse:
a) konstitutsioonilised kohtud,
b) rahukohtud,
c) vandekohtud.
226. Konstitutsioonilistel kohtutel on kaks instantsi:
esimene instants – tsonaalsed konstitutsioonilised kohtud, mis moodustatakse arvestusega üks kohus umbes 100 000 inimese kohta;
teine instants – Konstitutsiooniline ülemkohus.
227. Konstitutsiooniliste kohtute ülesandeks on kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitse. Konstitutsioonilised kohtud jälgivad põhiseaduslikest garantiidest kinnipidamist täidesaatva võimu poolt. Nende (seaduste) garantiide rikkumisel alustavad nad kas iseseisvalt või kodanike avalduste põhjal kohtulikku juurdlust Põhiseadust rikkunud võimuesindaja üle.
228. Konstitutsioonilise ülemkohtu kompetentsi kuulub kontroll Rahvuskogu poolt antavate seaduste ja Valitsuste otsuste vastavuse üle Põhiseadusele ning põhiseadusega vastuolevate seaduste muutmine.
229. Tsonaalsete Konstitutsiooniliste kohtute kompetentsi kuulub kontroll kohalike omavalitsuste poolt antavate seadusandlike aktide vastavuse üle Põhiseadusele, samuti kontroll teiste kohalike täidesaatvate võimude poolt väljaantavate aktide üle.
230. Rahukohtutel on kaks instantsi.
Esimese instantsi rahukohtud tegelevad kodanike eraasjadega, kaitstes inimisiksust ja tema huvisid seaduse piires. Rahukohtud käsitlevad perekondlikke, kaubanduslikke, tööstuslikke, tööõiguslikke jm. õiguslikke akte. Nende kompetentsi kuulub kõigi nende asjade lahendamine, millede eest ei saa määrata kriminaalkaristust.
Teise instantsi rahukohtud tegelevad kassatsioonikaebustega.
231. Vandekohtud tegelevad kõigi kriminaalasjadega.
Nende kriminaalasjade puhul, milledele võidakse määrata karistus vabadusekaotusega kuni üheks kuuks või rahatrahv, langetab kohtuotsuse vandekohtunik ise, ilma kaasistujateta. Kõik muud kriminaalasjad lahendatakse 12 vandekohtu kaasistuja osavõtul. Kaasistujad tunnistavad kohtualuse süüdi või süütuks, vandekohtunik aga määrab karistuse.
232. Kohtud mõistavad kohut Seaduse, aga mitte Riigi nimel!
233. Kohtute kõik kohtunikud valitakse otsestel ja salajastel valimistel isikute seast, kelledel on kõrgem juriidiline haridus ja kes ei kuulu ühessegi parteisse.
234. Kohtunikud valitakse ametisse teenistusajaga kümneks aastaks. Oma kohustuste täitmise ajal ei tohi kohtunikud töötada kohakaasluse alusel teistes riiklikes, kollektiivsetes ega eraettevõtetes. Samuti ei tohi nad ise omada kasumeid andvaid ja palgalist tööjõudu kasutavaid ettevõtteid.
235. Kui peale volitusaja möödumist kohtunikku tagasi ei valita, määratakse talle eluaegne pension 90% suuruses tema ametipalgast.
Kohtuniku ametipalk peab olema selline, mis tagab talle täieliku majandusliku sõltumatuse.
236. Kohtunik allub täielikult seadusele.
Kui kohtunik astub oma teenistuskohustuste täitmisel seadusest kõrvale kas isikliku kasusaamise või mõnel muul motiivil, siis tagandatakse ta, võetakse vastutusele ja temalt võetakse ära õigus töötamiseks juristina. Sellisel juhul ei määrata talle ka pensioni.
237. Vandekohtu kaasistujad on valitavad isikud ühisuste, kollektiivide, kuid mitte poliitiliste parteide poolt.
238. Ühtegi kodanikku ei tohi arreteerida, välja arvatud tabamisel kuriteopaigas.
239. Kuriteopaigas kinnipeetu peab toodama kohtuniku ette 24 tunni jooksul alates kinnipidamise momendist. Tutvunud asjaoludega, langetab kohtunik otsuse kas kinnipeetu vabastamiseks kuni kohtuni lunamaksu vastu või lunamaksuta käenduse eest või erilistel juhtumitel vahi alla võtmiseks eeluurimise ajaks.
Juhul, kui kurjategijat 24 tunni mõõdumisel kohtuniku ette pole toodud, kuulub ta vahi alt vabastamisele.
240. Kohtualuse nõudmisel on juurdlust läbiviivad uurijad kohustatud ülekuulamistele lubama kaitsjad, kes valitakse kohtualuse poolt või kohtuniku poolt, kui kohtualune isiklikku kaitsjat ei oma.
241. Süüdistajana esineb protsessidel prokurõr.
242. Advokatuur on täiesti iseseisev ja moodustab omaette vabade advokaatide korporatsiooni. Advokatuur peab end ülal (elatub) klientide honoraridest, aga juhtudel, kui klient ei ole maksujõuline, katab advokaadi kulutused valitsus.
243. Kõik kohtuistungid, välja arvatud abielulahutused ja vägistamis- protsessid, on avalikud.
244. Vanglakaristust kandvatel isikutel ei tohi olla piiratud mingi muu vabadus peale liikumisvabaduse. Liikumisvabaduse piiramine on vangide ainsaks karistuseks.
Vangid peavad olema varustatud normaalsete sanitaarsete tingimustega ja neid peab toidetama samal tasemel kui sõdureid sõjaväeteenistuses. Vangi nõudmisel peab talle kindlustatama üksikkamber. Vangil on õigus kohtuda kambris sugulaste ja sõpradega.
Töötada soovivaid vange peab lubatama töötada vangla töökohtades, nende tööd peab tasustama samal tasemel kui vabade isikute puhul. Mitte mingeid isiksust solvavaid akte vangide suhtes (näit. juuste mahaajamine, käerauad jne.) ei tohi rakendada.
245. Kriminaalkoodeks peab ette nägema igale kuriteole ainult ühese karistuse. See tähendab, et kohtuotsuse langetamisel ei tohi kohtuotsust mõjustada ei pehmendavalt ega raskendavalt kohtualuse isik (tema teened, seisus, majanduslik seisund, elulugu jms.).
Kriminaalkoodeks peab täpselt vastama Põhiseadusele.