267. Demokraatliku Eesti kaitse on iga tema kodaniku kohus. Maa kaitse agressori vastu, kelle eesmärgiks on meie kodumaa vägivaldne anastamine – see on iga kodaniku isikuvabaduse ja õiguste kaitse.
268. Iga kodanik peab kaitsma vaba demokraatiat ja riiki välisagressiooni, terroristlike organisatsioonide ja sõjaväeliste riigipöördekatsete vastu.
269. Sõjaväekohuslasteks loetakse kõik täiskasvanud ja füüsiliselt terved kodanikud, nii mehed kui ka naised, alates 16. eluaastast, kuni vanaduseni, mis võimaldab veel jõukohast panust maa kaitsesse. Sõjaväekohuslusest vabastatakse rasedad ja emad, kellel on kuni 5 aastaseid lapsi.
270. Kaitsejõud formeeritakse ja kaitsejõudude ülemjuhataja määratakse Rahvuskogu poolt.
271. Kaitseministeerium formeerib tegevarmee ja territoriaalsed rahva kaitseliidu väeosad, kuhu kuuluvad kõik sõjaväekohuslased.
272. Eesti territoorium on väike ja tema rahvaarv pole eriti suur. Ainult kõikide kodanike, kogu rahvuse jõupingutusega oleme võimelised kaitsma oma maa vabadust ja sõltumatust.
Kui kunagi kord peaks saabuma aeg, millal suured riigid desar- meeruvad, siis kaob ka meie rahval hädavajadus totaalse kaitsesüsteemi järele.
273. Eesti riik pole nii suur, et ta suudaks mistahes agressori kallaletungi tagasi lüüa. Kuid ajalugu on näidanud, et mida tõsisemat vastupanu ollakse valmis osutama, seda väiksem on kallaletungi oht. Nii tungis Nõuk. Liit 1968. a. Tðehhoslovakkiasse, teades, et talle vastu ei hakata. Samal ajal pole ta senini söandanud sisse tungida Rumeeniasse ja Jugoslaaviasse, kes näitasid valmisolekut otsustavaks vastupanuks.