Vabade demokraatide ideoloogia alused on väljendatud “Eesti Demokraatliku Liikumise Programmis” ja tuginevad loomulikule õigusele, loodusfilosoofiale ja “ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioonile”.

Vabademokraatliku ideoloogia olemuslikud postulaadid on järgmised:

LOOMULIK ÕIGUS JA ISIKUVABADUSED on inimese elu lahutamatud kategooriad ning seepärast on igal täisealisel inimesel õigus valida endale selline eluviis, milline talle kõige paremini sobib.

Loomuliku õiguse ja isikuvabaduste mistahes kitsendused sõltumata sellest, kelle poolt need kitsendused lähtuvad – riigilt, organisatsioonilt või eraldi isikult, – on loomuliku õiguse valguses kuriteod ning asetavad kallaletungija (riigi, organisatsiooni või eraldi isiku) väljapoole seadust.

VABA-DEMOKRAATIA annab igale inimisiksusele reaalsed õiguslikud garantiid isikliku initsiatiivi avaldamiseks oma õnneideaali saavutamisel üheainsama piiranguga – see initsiatiiv ei tohi teiste inimeste loomulikke õigusi ja vabadusi.

Riik on vabade kodanike ühiskondlik kokkuleppeline organisatsioon, mille eesmärgiks on iga inimisiksuse loomulike õiguste ja vabaduste kaitse.

Riik on kodanike jaoks, aga mitte kodanikud riigi jaoks. Riik ei tohi olla eesmärgiks omaette, ta on vaid abinõu.

Ei enamusel ole vähemuselt ega vähemusel enamuselt õigus loomulikke õigusi ja isikuvabadusi ära võtta.

Riigi MAJANDUSLIK KORD peab olema vaba: kodanikel on õigus valida sellised majandusliku elu vormid, mida nad peavad endi jaoks kõige vastuvõetavamateks – kas eraettevõtlus või kollektiivne, või töö riiklikus ettevõttes, või kombineeritud vormid (era-kollektiivne, era-riiklik ja kollektiiv-riiklik ettevõtlus).

Riik aitab kaasa kõikide majandusliku elu vormide arengule, sest kõik majanduselu vormid on üheväärsed.

Kõik kodanikud sõltumata nende tegevuse liigist kuuluvad ÕIGUSLIKU kaitse alla. Kõik kodanikud kuuluvad SOTSIAALKAITSE alla, nagu sotsiaalhooldus indiviididele, haigetele ja vanuritele, või sotsiaalhooldus lastele nende täisealiseks saamiseni kui neil vanemad puuduvad või kui vanemad pole majanduslikult võimelised lapsi ülal pidama.

Igal inimesel on õigus ERAOMANDILE, nii liikuvale kui ka liikumatule kinnisvarale või rahalistele hoiustele, mida ta kasutab oma äranägemise järgi. Ilma eraomandita isiksus võib vabast isiksusest üsna kergelt muutuda orjaks, kes on sunnitud alluma talle ettedikteeritavatele majanduslikele ja poliitilistele nõudmistele.

Omand võib olla nii isiklik kui ka kollektiivne. Kollektiivse omandi puhul peab osa sellest igale konkreetsele isikule tema nõudmisel kollektiivi poolt välja antama või kompenseeritama rahaliselt seadusega ettenähtud tähtajaks.

Riigid jagunevad kaheks põhitüübiks: loomulik-õiguslikeks ja totalitaarseteks.

LOOMULIK-ÕIGUSLIKUD RIIGID kindlustavad kõigile oma kodanikele nende loomulikud õigused ja isikuvabadused, nad ei kiusa kodanikke taga nende poliitiliste veendumuste ja poliitilise tegevuse eest, kui see tegevus ilmutub rahulikul teel ja rahulike vahenditega; nad kindlustavad oma kodanikele poliitilise ja religioosse tegevuse vabaduse, samuti igat liiki majandusliku tegevuse vabaduse, kõikide kodanike õigusliku ja sotsiaalse kaitse.

TOTALITAARSE RIIGI põhitunnuseks on loomuliku õiguse ja isikuvabaduste täielik või osaline puudumine, kodanike tagakiusamine poliitiliste või religioossete veendumuste või poliitilise või religioosse tegevuse, või rahvustunnuste põhjal. Totalitaarseid riike iseloomustab kolooniate olemasolu ja sõltuvate rahvaste assimileerimise protsess.

Totalitaarne riik, mis ei taga inimõigusi ja vabadusi “ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni” tasemel, – on EBASEADUSLIK RIIK ning tema kodanikel pole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teda kukutada kui loomuvastast ja inimvaenulikku organisatsiooni, mis on suunatud ühes või teises vormis orjastamisele.

Totalitaarsed riigid seisavad väljaspool seadust.

Igasugune mistahes laadi ABI totalitaarsele riigile hinnatakse kui sekkumist totalitaarse riigi ikke all vaevlevate rahvaste siseasjadesse ja on seetõttu seadusevastane kõigi sellest tulenevate järeldustega.

Loomulik-õiguslikud riigid on kohustatud andma maksimaalset abi rahvaile, kes asetsevad totalitaarse riigi võimu all selleks, et need rahvad võiksid vabaneda.

Totalitaarne riik on vägivalla, sõdade ja alalise ohu allikas kogu inimkonnale.