EDL programm on püstitanud eesmärgi: Eesti vabastamise Nõukogude totalitarismist ja kolonialismist ning vaba-demokraatliku korraga suveräänse Eesti omariikluse loomise.

Selle eesmärgi saavutamine on võimalik ainult reaalsest olukorrast lähtudes, reaalseid jõudude vahekordi arvestades ja siiralt ning rangelt järgmisi strateegilisi põhimõtteid järgides:

– ükskõik millise Nõukogude Liidu rahva vabastusvõitlus on ka meie rahva pärisasi;

– iga totalitarismi- või kolonialismivastane liikumine on meie liitlane isegi sel juhul, kui ta ise end meie liitlaseks ei pea;

– igale totalitarismi- ja kolonialismivastasele liikumisele tuleb osutada alati maksimaalset võimalikku abi;

– Eesti vabanemist totalitarisimist ja kolonialismist võib lugeda lõplikuks alles pärast seda, kui Nõukogude totalitaarne koloniaalsüsteem on lõplikult purustatud ja praegused Nõukogude Liidust sõltuvad rahvad on saavutanud iseseisvuse ning loonud demokraatliku korraga rahvusriigid oma territooriumidel. See tähendab, et EDL võib oma eesmärgi saavutatuks lugeda ainult nende tingimuste täitumisel.

Alates sellest hetkest, mil EDL loodi ning poliitiliseks jõuks muutus on ta, lähtudes üleliidulisest reaalsest olukorrast, kavandanud järgmised strateegilised võitlusetapid:

1. Ratsionalistliku loodusõigusliku maailmavaate ja ideoloogia väljatöötamine, demokraatliku ülesehituse mudeli loomine.

Täidetud aastatel 1968-1972 EDL Programmi ja teiste teoreetiliste töödega.

2. EDL strateegia ja taktika väljatöötamine praktiliste soovitustega võitluseks, võitlusreeglite ja seaduste ning omavaheliste suhete väljatöötamine.

Täidetud aastatel 1972-1974.

3. Trükibaasi loomine vabademokraatliku kirjanduse jaoks.

Alustatud 60. aastatel. Vajalik üle minna massilisele vabatrükile.

4. Demokraatliku loodusõigusliku maailmavaate ja trükiste levitamise mehhanismi loomine.

Täidetud alates 1968. aastast, kuid nõuab kiiret täiustamist ja tootlikkuse suurendamist.

5. Põrandaaluste tugipunktide võrgu loomine, EDL Autonoomsete Illegaalsete Gruppide loomine.

Alustatud 1967. aastal. On kogutud hinnalisi kogemusi, kuid nende jõudu ja võimalusi kasut. umbes 10% piires. Tuleb kiiresti ümberorganiseeruda.

6. Asjaarmastajaliku nokitsemise kõrvaldamine AI-gruppide töös, illegaalsete gruppide muutmine võitlusvõimeliseks poliitiliseks mehhanismiks, mis oleks võimeline lahendama neid ülesandeid, mis on püstitatud EDL Programmis ja Taktikas ning ka NLDL Programmis ja Taktikas.

Ümberkorraldamine algas 1971. a. Peale EDL Strateegia ja Taktika ilmumist tuleb seda protsessi viivitamatult hoogustada.

7. Valgustuslik töö masside hulgas: režiimivastase rahulolematuse ja sallimatuse massiline levitamine, režiimivastase õhkkonna loomine (suulise populariseerimise ja trükiste vormis info levitamise abil); õigeusklike režiimipooldajate muutmine neutraalseiks, neutraalsete pööramine režiimivastasteks, režiimivastaste muutmine režiimi vastu võitlejateks; masside mõjutamine kontaktivabal ja otsesel kontaktviisil; režiimimurdjalike meeleolude ning sündmuste eelaimduse loomine.

Esimesed märgid ilmnesid 1972. a. Protsess järk-järgult hoogustub.

8. Kõrvuti p. 7. Loetletuga ettevalmisuts olukorra kontrolli alla võtmiseks kohtadel AI-gruppide ja EDL keskuste poolt streikide, demonstratsioonide, stiihiliste mässude puhkemisel, s.t. iga AI-grupi valmisoleku kindlustamine võimu võimalikuks haaramiseks oma tegutsemisväljal.

Protsess algas 1973. a. Olemasolevad AI-grupid peavad tasemel olema hiljemalt 1975. a. keskel.

9. Legaalsete väljaastumiste maksimaalne stimuleerimine eriti seaduslikkuse järgimise osas kohtadel, elu kõigil aladel. (Legaalse võitluse kohta vt. ptk…)

On olemas, laieneb p.7. loetletud tööde hoogustumisel.

10. Töö kommunistide seas, demokratiseeritud marksistliku KP loomine EKP raames, kes nõuaks EKP lahkulöömist NLKP-st ja iseseisvaks parteiks muutumist, võitlus Eesti NSV õiguste laiendamise ja ja ENSV iseseisvaks riigiks muutmise eest.

Perspektiivis aastail 1975-1978.

11. EDL otsesed kokkupõrked režiimiga manifestatsioonide, demonstratsioonide ja streikide abil.

Perspektiivis aastail 1976-1978.

12. Masside viimine plahvatuslikku seisundisse, mis osutub võimalikuks peale eelmiste etappide 1-11 läbimist mitte ainult Eestis, vaid ka teistes põhilistes kolooniates: Ukrainas, Leedus, Lätis, Valgevenes, Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias, aga ka venelaste põhilistes poliitilistes keskustes – Moskvas ja Leningradis.

Perspektiivis aastail 1978-1980.

Selleks, et loetletud strateegilised etapid saaksid ellu viidud on vaja ka meie VÕITLUSTAKTIKA kooskõlla viia käesoleva aja  reaalse olukorra nõuetega.

13. Peale plahvatusohtliku seisundi loomist alustatakse üldrahvalike streikide, massiliste meeleavaldustega pealetungi, sealjuures sündmused Nõukogude Liidu ühes osas peavad koheselt süütama taolisis sündmusi ka teistes kohtades. Selleks ajaks peavad kõik režiimivastased jõud olema võimelised mitte ainult neid sündmusi vallandama, vaid ka juhtima ning kaitsma, kui osutub vajalikuks, siis isegi relvastatud võitlusega, s.t. selleks ajaks peavad AI-grupid muutuma võitlusvõimelisteks üksusteks Põrandaaluses Armees. See osutub võimalikuks Nõukogude relvajõudude tunduva lagunemise või vähemalt nende erapooletuse säilitamise puhul. Lõplikuks eesmärgiks on režiimi täielik kukutamine.

Perspektiivis aastail 1980-1984.

Kui meie võitlustaktika ei saavuta nõutavat taset, siis ei suuda me ka võita. Praeguseni kasutusel olev võitlustaktika on praktiliselt juba oma aja ära elanud ning ette valmistanud pinna enamtäiuslikemate ja enam ratsionaalsematele võitlusvormidele ja meetoditele, mis on võimelised viima demokraatia võidule.