Režiimivastase võitluse praegustes tingimustes on põhiliseks EDL taktikalisteks üksusteks AI-grupid, kelle struktuur on toodud p???….
Iga ka kõige pisem AI-grupp on suuteline režiimi pihta andma sellele valusaid lööke ning saavutama oma tegevusega suurt efekti. Ilma selliste tugevate ja otsustavate AI-gruppideta ei ole loota võitu režiimi üle ega üldse mingit avalikku tegevust. Ka praegused kõikvõimalikud legaalsed režiimivastased väljaastumised on illegaalse tegevuse tulemus.
AI-grupp on kooliks eranditult kõikidele režiimivastastele, kus nad teevad läbi praktilise ettevalmistuse ja õpivad tundma kõiki võitlusvorme. Ettevalmistus on seda kõrgem, mida kõrgemal tasemel on grupid ja eriti nende liidrid püstitatud võitlusülesannete täitmisel.
On äärmiselt vajalik, et AI-grupp omaks selget struktuuri ja ülesannete otstarbekat jaotamist olenevalt nende täitjate intellektist, võimetest, isiksuse omapärast ning reaalsetest võimalustest. Mitte mingil juhul ei tohi funktsionäärile anda ülesannet, mida ta pole võimeline täitma objektiivsetel põhjustel
Kõige ratsionaalsemad on grupid, mis koosnevad 7 kuni 15 inimesest.
Iga funktsionäär peab täitma oma konkreetset ülesannet. Pole soovitav omada grupis isikuid, kellel puudub mingi konkreetne ülesanne. Selline liigne ballast vaid segab ja on isegi ohtlik.
Iga grupp peab olema distsiplineeritud ja grupi liidri või juhtkonna käsk võib täitmata jääda vaid põhjendatud juhtumeil. Ilma range distsipliinita grupid kõlbavad vaid asjaarmastajalikeks tegudeks, mis toovad kaela läbikukkumisi ning ohvreid ja ei anna soovitud tulemusi.
Iga normaalne grupp peab oma koosseisus omama liidrit, tema asetäitjat ja järgmisis osakondi: ideoloogia osakond, kirjanduse paljundamise osakond, luure ja julgeoleku osakond. Kui grupil on sidemeid teiste gruppidega või keskustega, siis on nõutav ka sideosakond.
Kohustuste selline jaotamine funktsionääride vahel ja nende spetsialiseeritus ei tähenda, et nad ei võiks ka teisi ülesandeid täita kui neil selleks on küllaldasi teadmisi, intellekti, moraalseid ja füüsilisi omadusi.
Grupiliikmete omavahelised õiguslikud suhted ja distsipliin peavad olema rajatud vastastikusele usaldusele ja veendumusele kõigi ustavusest ning kindlameelsusest. Taunitav on üksteise järel luuramine, umbusaldamine, kahtlustamine, kindlusetus, jahedus ja administreeritus. Täielikult peab olema grupiliikmete vastastikusest suhetest välja heidetud salakavalus, vale, vaegselgitamine ja inimisiksust alandav käitumine. Pisemgi selline ebakõla kutsub automaatselt esile teravdatud valveloleku ning viib soovimatutele tagajärgedele.
Grupi liider ja iga eestvedav lüli peavad teadma, et nii või teisiti on nad teistele käitumise etaloniks ja teised tahes-tahtmata kopeerivad neid. Praktika näitab, et seal, kus liider murdus, murdusid ka paljud grupiliikmed. Ja vastupidi, liidri kindlameelne ning mehine eeskuju muutis nõrgemadki vapramateks.
Peab meeles hoidma asjaolu, et iga juhitav jäljendab liidrit senikaua, kuni suudab grupiliidris näha iseennast. Ei tohi lasta liidri ja juhitava vahele tekkida kuristikku. Kui selline vahe on tekkinud, siis peab tegema kõik, et seda vahet vähendada. Grupiliidri ja teiste liikmete vaheliste suhete põhiliseks tingimuseks peab olema vastastikune usaldus ning juhitav peab liidris kasvõi nõrgalt nägema omaenese “mina” kajastust.
GRUPI LIIDRITEKS saavad tavaliselt initsiatiivi omavad isikud, kes isiklikul algatusel ka grupi loovad. Seetõttu grupi liider ei osutu valituks praktiliselt vaid on reeglina ise selleks hakanud. Ja ainult harugruppidele võidakse määrata juhte.
Selline juhtimiskord pole tegelikult ebademokraatlik. Sest kõik grupiliikmed põhiliselt tunnevad liidrit (mis iseenesest pole küll hea) ning nad ühinesid grupiga vabatahtlikult, s.t. oma gruppi astumisega nad faktiliselt valisid endale ka liidri. Ebademokraatlik on vast ühe liidri pidev olek grupi juhina pika ajavahemiku vältel. Kuid kui grupi liider tegutseb EDL Programmi ja Taktika reeglite ja seaduste raames, siis see ebademokraatlikkus pole tunnetatav seda enam, et võitluse tulemusena on grupiliidri volituste kestvusel üsna suhteline tähendus.
AI-grupp ongi tavaliselt selline, milline on tema liider või liidrid. Kui liider on tasemel, siis on ka grupp võitlusvõimeline. Kui liider ei tea ise kuidas võidelda, siis ka grupiliikmete ponnistused on parimategi kavatsuste puhul madalaväärtuslikud.
Grupi liidriks peab olema isik, kes on võimeline õppima, õpetama ja objektiivselt hindama igat enda ja teiste grupiliikmete sammu. Kui liidril seda omadust pole, siis puudub tal ka moraalne õigus grupi juhtimiseks.
Iga liider peab meeles pidama, et tema kätes on mitmete elavate inimeste saatused, nende elud ja õnned. See asjaolu asetab eranditult igale liidrile ränga vastutuse.
Liider peab endas kasvatama ja arendama järgmisi omadusi ning võimeid:
– olla erakordselt kindlameelne ja ustav üritustele. Isegi surmaähvardus ei tohi seda kindlameelsust kõigutada;
– osata olukordi hinnata ning mistahes olukorras vastu võtta kiireid ja kõige ratsionaalsemaid otsuseid;
– suuta maksimaalselt maha suruda oma isiklikku egoismi;
– omada otsustavust ja järjekindlust;
– osata organiseerida ning veenmise teel sundida grupiliikmeid püstitatud ülesandeid lahendama;
– omada kõrget initsiatiivi;
– osata oma teadmisi pidevalt suurendada ning neid teadmisi teistele kaasvõitlejaile üle anda;
– osata ilma eelarvamusteta läheneda kõigile nähtustele ja inimestele;
– osata olla erakordselt loogiline;
– keelata endale vähimagi ebakõla ja valelikkus suhetes inimestega, isegi mõtetes mitte;
– olla range, kuid alati õiglane, osata tunnistada omi vigu ja õigesti hinnata teiste vigu;
– olla laia haridusega: tunda rahva ja teiste rahvaste ajalugu, täielikult omandada EDL põhidokumentide seisukohad, omada juriidilisi teadmisi, orienteeruda poliitilistes sündmustes ja anda neile õige hinnang, teada psühholoogiat, eriti sotsiaalpsühholoogiat, mitte olla dogmaatik kultuuriküsimustes.
Grupi liider peab oskama vastata kõikidele küsimustele, mis puudutavad režiimivastast võitlust.
Tavaliselt suureneb grupp ümber liidri. Seetõttu satub liider tihti inimesi valides ja filtreerides lõpuks ka KGB vaatevälja. Et seda vältida, peab liider, kui ta on juba enda ümber kogunud 3-4 inimest, ise katkestama uute liikmete värbamise või vähemalt viima selle miinimumini. Edasise valiku ja värbamisega peavad tegelema liidri poolt gruppi võetud inimesed. Siit tuleneb ka liidri esmane kohustus: ta peab esmajoones lõviosa oma jõupingutustest pühendama enesearendamisele ning nende 3-4 esmavalitud grupiliikme väljaõppeks.
Juba esimesest päevast alates peavad need kolmandasse astmesse valitud grupiliikmed allutatama üldkehtestatud distsipliini raamidesse. Kõikide harjumuslike konarluste ja oskamatuste kõrvaldamine ning distsipliini lihvimine peab grupiliikmeks kandideerimise ajaks olema juba läbitud etapiks.
Kergem on koge alguses distsipliininõuded kehtestada, hiljem, kui ollakse juba harjunud anarhismiga, on seda palju raskem teha.
LIIKMEKANDIDAATIDE VALIKUL tuleb olla tähelepanelik ja püüda vältida juhuslike isikute sattumist gruppi. Eriti tuleb hoiduda kisakõride ja “kangelaste” eest, kellele “meri on põlvini”. Sama kehtib joodikute kohta.
Igale väljavalitud inimesele tuleb läheneda ilma eelarvamusteta, s.t. ei tohi lasta end mõjutada tema päritolust, usust, haridusest, sotsiaalsest seisundist ja isegi minevikust. Inimest on vaja tundma õppida järk-järgult ja hoolikalt. Ei tohi end mõjutada lasta inimese väljendustest enda kohta või tema kõnedest režiimi aadressil. Tavaliselt esitab inimene ennast ikka paremas valguses, ja režiimi kirub tänapäeval juba igaüks.
Inimese kohta räägivad paremini tema teod ning reageeringud elulistes situatsioonides. Inimese veendumused ja tema sisemaailm ilmutub just tema tegudes. Seepärast on tähtis osata õigesti lahti mõtestada tema käitumist.
Täiesti lubamatu on gruppi võtta isikuid, kes kavaldavad isegi seal, kus selleks pole mingit vajadust. Samuti tallalakkujaid, ülemuste ees lipitsejaid, kellel on kalduvus valetada või kes püüavad kasu lõigata teiste ebaõnnest. Samuti joodikuid, lobamokki, kes ei oska keelt hammaste taga hoida. Vastunäidustatud on pisiasjades avalduv egoism.
Selleks, et inimest tundma õppida, polegi vaja teda katsetada mingites erilistes tingimustes. On küllaldane kui jälgida teda tavapärases elus. Kuid peab suutma eristada inimeses seda ollust, mis on talle kõrvalt külge uhutud ja juba juurdunud, kivinenud isikupäraseid omadusi. Kõrvaltlaenatud ollus allub kasvatusele ning kui on lootust, et inimest saab kasvatada, siis ei maksa teda vältida.
Igat kolmanda astme kandidaati tuleb proovida LOBISEMISE suhtes. Selleks tuleb jälgida, kas tal on kombeks oma jutus taga rääkida tuttavaid, naisi, sugulasi, juhututtavaid. Selleks on vaja läbi katsetada, kuidas ta käitub joobnuna. Tavaliselt kaasneb joomisega lobisemine ja kiitlemine. Katseks tuleks talle külla saata mõni oma inimene, kes temaga kohtuks neutraalsel pinnal – kohvikus, kalaretkel, rongis, kinos jne. Vahel tuleks selleks kasutada ka teisest soost isikut. Just “neutraalsel” inimesel on kergem kandidaati uurida ja tema kohta infot koguda. Iseenesest mõista peab “inspektor” ise vajalikul kõrgusel olema ning oskama vastavat hinnangut anda.
Ei maksa mõelda, et proovi läbiteinud isik, kes on andnud ka oma nõusoleku AI-grupist osavõtuks, muutuks kohe täisvereliseks Liikumisest osavõtjaks. Peale gruppi lülitamist toimub tema inimeseks muutumine veel üsna pika aja jooksul. See muutumine sõltub grupis valitsevast õhkkonnast. Inimene siseneb pikkamööda talle uudsesse miljöösse, mis peab lõpuks välja tõrjuma tema vana miljöö. Selleks peab ta pidevalt tundma talle tuttavate grupikaaslaste heatahtlikkust, nägema nende kõrvalekaldumatust valitud teest, nende sallimatust reetmisesse. Kogu aeg peab ta tundma teiste grupiliikmete lugupidavat suhtumist nii temasse kui ka üksteisesse. Iga kontakt teiste grupiliikmetega peab tema maailmavaadet ümber kujundama. Alles peale maailmavaatelisi ümberkujunemisi muutub ta täisvereliseks grupiliikmeks, kelle peale võib kindel olla. Ei maksa loota, et uus grupiliige täidab riskantseid ülesandeid, kui ta teiste juures märkab kartust riskileminekuks.
Ei tohi eemale tõrjuda isikuid, kes ei oska küll olla kangelase rollis, kuid võivad olla muidu kasulikud. Kasulik aga võib olla iga inimene, kes vihkab režiimi. Selliseid inimesi ei maksa silmist lasta ja nendega võib kontakteeruda, ilma Liikumise saladusi paljastamata.
Tegelikult koosneb grupp neljast kontsentreeritud ringist. Esimene – grupi funktsionäärid, Teine – osavõtjad, Kolmas – kandidaadid ja Neljas – kaasatundjad, kellel on kontakte kahe esimese ringi liikmetega.
Iga ring täidab talle jõukohaseid ülesandeid ning on pühendatud Liikumise saladustesse niivõrd, kuivõrd see neid isiklikult puudutab.
Erilist tähelepanu uute Liikumisest osavõtjate kaasatõmbamisel tuleb pöörata kuni 20-aastastele noortele. Saanud vastava väljaõppe, muutub see kontingent Liikumise kõige kindlamaks toeks. Vaba-demokraatlik maailmavaade peab aga kinnistuma juba lastes ja esmajärjekorras isiklikes.
Grupi liider peab hästi teadma iga grupiliikme võimalusi, tema vaimseid, intellektuaalseid ja moraalseid omadusi, tema teadmiste tegelikku taset. Lähtudes nendest andmetest valibki liider grupi töö PÕHISUUNAD.
Grupi ette püstitatud ülesanded peavad omama reaalset laadi ja olema lahendamiseks jõukohased. On väga tähtis, et igal grupiliikmel oleks omad kohustused. Ainult konkreetseid kohustusi omades ja neid täites tunneb grupiliige end rivis olevat ning temas säilib usk võidusse. Ilma koormuseta grupiliikmed lahkuvad grupist.
Seepärast ongi grupi töö PÕHIREEGEL – igale grupiliikmele omad kasvõi pisikesed kohustused ning regulaarne aruandlus nende täitmise üle! Halb on ka kohustuste monotoonsus. Seepärast tuleb ülesandeid aeg-ajalt mitmekesistada ja kooskõlas teadmiste, oskuste ja praktiliste kogemuste kasvuga nende keerulisust tõsta.
Iga grupiliige peab tunnetama oma intellektuaalsuse ja professionaalsuse tõusu. Selleks on aga vaja, et grupi juht või keegi teine oskuslikult tema silmaringi laiendaks ja talle sisendaks loodusõiguslikku maailmavaadet.
KASVATUSE EESMÄRGIKS on õpilasel sellise psühholoogilise seisundi saavutamine, mille juures too sisemiselt tunnetab totalitaarsete tabade vastuvõtmatust ning hakkab kogu oma olemusega kehtivat korda vihkama. Seda on kerge saavutada, sest totalitaarne kord rõhub inimest igast küljest. Kuigi inimene tavaliselt tunneb seda igal sammul, ei mõista ta algul MIS põhjusel tal kogu aeg halb on olla. Kehtiva korra olemuse selgitamine, elukondlike hädade kokkuviimine igal sammul vohava režiimi ebaõiglusega kui kõikide hädade algpõhjusega – see annab võimaluse kasvatada leppimatust ja viha mistahes orjastamise nähtuse suhtes.
Kasvatuse juures võib eristada järgmisi etappe, mida tuleks oskuslikult ära tunda:
a)olemasolevate sotsiaalsete tingimuste suhtes rahulolematuse tekkimine ja selle tugevnemine;
b)usu kõikumalöömine mistahes režiimi eelise suhtes;
c)režiimi inimvaenuliku olemuse järjest selgem tunnetamine;
d)loodusõigusliku maailmavaate vastandamine kommunistlikele põhimõtetele ja režiimi olemusele;
e)inimisiksuse eneseväärikuse ja autunde kasvatamine;
f)selginenud arusaamise kujunemine, et veendumused on siis ja ainult siis veendumused, kui nad väljenduvad tegudes;
g)isikliku alaväärsuskompleksi lõhkumine.
KASVATAJA peab olema piisaval määral erudeeritud ning oskama rääkida sellises keeles, mis antud inimesele mõistetav on. Kasvatamisel tuleb lähtuda kasvatatava arengutasemest ja püüda tasahilju seda taset tõsta. Kasvatajalt nõutakse erakordset kannatlikkust ning enesevalitsemist, kusjuures peaks püüdma vältida mistahes emotsioone. Emotsioonid peavad olema rangelt kontrollitavad ja sellistes doosides, mis on vaid hädavajalikud igal konkreetsel juhul.
Selleks, et kasvatustöö kulgeks edukalt, peab kasvataja leidma psühholoogilise kontakti kasvatatavaga. Kasvataja peab olema kõrgemal kasvandiku igas omaduses, kuid see vahe kasvataja ja kasvatatava vahel ei tohi olla tunnetatav, s.t. see vahe peab kasvatatavale näima täiesti ületatavana. Kui kasvatatav seda vahet üldse ei näe, siis häid tagajärgi ei tule; kui ta aga näeb seda liiga suurena, siis tundub see talle ületamatuna ning jällegi positiivseid tagajärgi ei tule. Tuleb luua selline tunnetus, et on vaja vaid mõningaid jõupingutusi ja kasvataja tahe saavutatakse.
Kasvatuse käigus hakkab toimuma nii mõtlemise kui ka mistahes nähtustele reageerimise osas tavaline kasvataja kopeerimine. Seega läheb kasvatatav haagitult kasvataja kiiluvees kuni selle momendini, mil temast on saanud VÕITLEJA. Peale sellist muutust tunneb ta kogu oma olemusega, et TEISITI ENAM ELADA EI SAA!
Ja selles ongi kasvatusprotsessi olemus ja eesmärk.
Kasvatustöö tulemuste kinnistamiseks peavad nii grupiliikmete vahelised suhted kui ka grupiliikmete ja juhtkonna vahelised suhted olema ranges kooskõlas kehtestatud normide ja seadustega. Mistahes kõrvalekaldeid nendest ei tohi esineda. Iga grupiliige peab tunnetama, et sellises ja ainult sellises struktuuris esineb ta täisväärtusliku inimesena, kelle õigused ja vabadused on garanteeritud, mis aga puudub nõukogude ühiskondlikus struktuuris. Selline saabki olema iga grupiliikme tunnetus, kui tegelik elu grupis toimub nende seaduste alusel. Väiksemgi ebakõla ja moonutus annab end momentaalselt tunda. Seepärast peab grupi juhtkond ja iga funktsionäär hoolega jälgima seaduse ranget järgimist. Grupisisesed suhted peaksid olema sellised, et ükski liige ei kujutaks endale enam ette elu väljaspool sellist keskkonda.
Erakordselt tähtis on kindlustunne grupi poolt läbiviidava poliitika õigsuse suhtes. Kui grupiliige tunnetab juhtkonna peataolekut ja ebakindlust, siis on grupi kaotus vältimatu. Vahvus ning mehisus esineb ainult seal, kus esineb ka sellise vahvuse ja mehisuse eeskuju, sest neid omadusi jäljendatakse.
Ükskõik millises töös, kõiges peab olema tunnetatav jõud, veendumus ja kindlus ürituse õigsuse suhtes. Nende puudumisel on oodata vaid halbu tagajärgi.
Ükskõik mis astme Liikumisest osavõtja peab tundma ennast võrdõigusliku liikmena ja inimesena, kes toob üritusele reaalset kasu. Võrdõiguslikkust tunnetatakse aga ainult sel juhul, kui see tõepoolest valitseb grupihingena omavahelistes suhetes. Oma kasulikkust tunnetab iga liige ise kui ta pidevalt seotud on mingite kindlate kohustustega.
Kõik grupiliikmele usaldatavad ülesanded peavad olema sellised, et ta oleks võimeline neid täitma. Ülesande andmisel tuleb kindlasti arvestada grupiliikme isiklike omadustega, tema intellektuaalsete ja hingeliste omadustega, tema teadmiste tasemega antud operatsiooniks, kogemustega, harjumustega, kalduvustega.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ALGAJATELE. Pisemgi ebaõnn võib neis esile kutsuda pettumuse ning eneseusalduse kaotuse. Sellepärast tulebki algajatele esialgu anda neile jõukohaseid tegevusi, mida nad ilma erilise jõupingutuse ja riskita saaksid toimetada.
Esimesest päevast alates tuleb uustulnukatelt nõuda TÄPSUST JA KORRALIKKUST ülesande täitmisel. Kõik ülesanded peavad saama täidetud kehtestatud tähtaegadeks. Ainuüksi käskimisega seda saavutada pole võimalik. Kõige ratsionaalsem tee on asjaliku õhkkonna loomine grupis. Igaüks peab nägema, et kõik ülesanded täidetakse kõikide asjasse pühendatute poolt täpselt tähtajaliselt. Siin on eeskujul otsustav osatähtsus. Sellegipoolest peavad nõudlikkus ja täitmise kontroll alaliselt esinema. Nõudlikkus enese ja alluvate suhtes loobki asjaliku tööõhkkonna grupis.
Mitte mingil tingimusel ei tohi gruppi üle tuua nõukogulikke juhtimismeetodeid ja ülesannete täitmisviise. Sellised nähtused tuleb juba eos läbi lõigata. Vastasel korral valgub grupp laiali ning muutub võitlusvõimetuks.
Grupisisene õhkkond peab valitsema selline, et kõige tähtsamaks asjaks igaühele saaks meie ühine üritus – VÕITLUS REŽIIMIGA. Samal ajal ei tohi mingil tingimusel inimestelt nõuda, et nad muutuksid askeetideks ja fanaatikuteks, et nad loobuksid normaalsest inimlikust elust. Nende normaalne perekondlik elu, lõbustused jms. Ei tohi olla hukkamõistu või jälituse objektiks. Tuleb arukalt sobitada kohustusi isikliku eluga. Lõpptulemusena ei ole vaja isikuid, kellele vaba-demokraatlik maailmavaade on omaseks saanud, üle veenda meie ürituse primaarsuse osas kõige muu kõrval. Oma tegevuse tulemusena saab see asjaolu igaühele põhiomaseks.
Inimesele ülesannet andes, tuleb talt küsida, mil viisil mõtleb ta seda täita, kuidas mõtleb sellele läheneda. Seejärel tuleb teha vajalikud korrektiivid. Teha tuleb seda aga nii, et alluva enesearmastus ei kannataks. Samuti ei tohi nõuanne näida ka eestkostena. See peab näima lihtsalt huvitatusena ülesande andnud isiku poolt ja soovitusena suuremate kogemustega isikult. Ja ainult funktsionääride tasemel võib jagada otseseid käske, kusjuures alluv funktsionäär peab avaldama oma plaani käsu täitmiseks ning oma seisukohad. Seega peab täpsus olema lausa sõjaväeline. Samal ajal ei tohi aga initsiatiivi alla suruda. Seepärast on siingi hädavajalik individuaalne lähenemine. Ei maksa unustada ka seda, et osa inimesi ei sobi psühholoogiliselt juhtija rolli ning initsiatiivi ilmutamiseks. Seda suurem vastutus langeb siis juhtijate õlgadele.
Gruppides peab olema organiseeritud vastastikune abi, ka materiaalne. Hädavajalikel juhtudel tuleb abivajajale alati abi anda. Sealjuures isegi abipalvet äraootamata, sest mitte kõik pole suutelised abi paluma. Seda enam hindab abisaaja oma kaasvõitlejate hoolt ning tähelepanu. Tähelepanu alla kuuluvad ka igasugused pisiasjad nagu näiteks sünnipäevaõnnitlused, õnnitlused pulmadeks jne. Grupp – see on hingesuguluses olevate vabade inimeste vennaskond. Vastastikune tähelepanelikkus vaid sepistab ja tsementeerib grupisisest liitu, loob kõigile ühise ja omase koduse õhkkonna. See kõik soodustab grupiliikmete kõlbeliste omaduste tõusu.
Enne iga kandidaadi lülitamist teise järku, peab viimane läbima teatavad KATSETUSED, mis seisnevad järgmises:
A. Teoreetiliselt
– vabademokraatliku maailmavaate täiuslik tundmine EDL Programmi ja Taktika raames;
– konspiratsiooni aluste tundmine;
– kriminalistika aluste teadmine.
B. Praktiliselt
– praktiline konspiratsioon, mitte alla taset, mis on toodud ptk….
– suhteliselt keeruliste ülesannete täitmine, mis on seotud reaalse või eeldatava riskiga.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata inimese käitumisele teravates olukordades, mida võib luua ka kunstlikult, ilma katsealuse teadmata. Ilma sellise katseta on keelatud liiget üle viia teisele astmele.
Erakordse sallimatusega tuleb suhtuda mistahes pettuse ilmingutesse, süü mittetunnistamisse, kavaldamistesse suhetes teiste EDL liikmetega. AI-grupis peab valitsema otsekohesuse ja heasoovlikkuse õhkkond. Valele, pettusele ja kavaldamisele kalduvad isikud tuleb kannatlikult ümber kasvatada ümbritsevate grupiliikmete kõlbelise surve ning moraalsete sanktsioonide abil. Tuleb luua sellised tingimused, et pisemgi vahe päevavalgele tuleks. Tavaliselt peale paari ebaõnnestunud püüet pettus ja kavaldamine lakkavad.