Juhtiv ladvik kiusab taga oma võimsa karistusaparaadi abil kõiki vabalt mõtlevaid inimesi. Erilist tähelepanu pöörab julgeolek igasugusele organisatsioonilisele ja kindlasuunalisele tegevusele. Repressioonivahendite arsenalist kasutatakse praegusel ajal:

töölt vallandamist;

õiguse äravõtmist elamispinnale;

välja- ja asumisele saatmist;

vangistamist, laagritesse ja vaimuhaiglatesse paigutamist.

Ei ole välistatud ka üksikutele võitlejatele elu kallaletungimist.

Iga liiki repressioonide juures püüab julgeolek vältida avalikkust, omavolitseda salaja ja väljapääsmatu olukorra juures diskrediteerida jälitatavat ühiskonna silmis ning näidata jälitatava tegevust kriminaalses valguses. Nii näiteks rahulike poliitiliste demonstratsioonide eest mõistetakse kohut kui erilise künismiga teostatud huligaansuse üle. Üldsuse laialdane informeerimine on efektiivne vastumürk julgeoleku omavolile.

Seni, kuni konstitutsiooni vastane asutus – Riiklik Julgeoleku Komitee peab kinni seadustest, tunnistavad teda demokraadid formaalselt võimuorganiks. Kui aga RJK ei pea kinni seadustest, siis peavad demokraadid temasse suhtuma kui kriminaalsesse bandesse, kes riigi nimel ja palja füüsilise üleoleku tõttu võivad mõnitada, vägistada ja vabadusest ilma jätta ning isegi tappa ausaid kodanikke. Seega peab ka nendesse vastavalt suhtuma.

Demokraadid ei arva, et julgeoleku aparaat koosneb ainult sadistidest ja alatutest isikutest. Seal on ka teatud arv ausaid, kuid tema peamine kontingent koosneb hingetutest “tsinovnikutest”, kellel ei ole kindlaid moraalseid põhimõtteid ja veendumusi, ning kes mehaaniliselt täidavad ükskõik milliseid ka kõige julmemaid käske.

Demokraadid võitlevad rahulike, mittevägivaldsete vahenditega ja on poliitilise terrori vastu. Kuid kui aga mingisugusele uuele juhtiva ladviku etteotsa sattunud “tugevale isiksusele” tuleb pähe korrata 1937-1953 aasta stalinlikku varianti – piinamisi, mahalaskmisi, inimeste massilisi hävitamisi laagrites, mis ei ole miski muu kui r i i k l i k b a n d i t i s m, siis kasutavad demokraadid endi ja ühiskona kaitseks kõiki võimalikke vahendeid ja kutsuvad seda tegema ka kõiki teisi ühiskondlikke jõudusid. Ärgu juhtiv klikk lootku – 1937-1953 aastate variant, kus miljonid inimesed vastupanu osutamata lamba moodi asetasid oma pea kirve alla, ei kordu ning ei lähe läbi!

Igal demokraadil või igal demokraatlikul grupil peab olema koostatud julgeoleku vabatahtlike ja koosseisuliste agentide must nimekiri, kus oleks esitatud ka julgeoleku kaastööliste, prokuratuuri, kohtute töötajate nimed, kes on määrinud end julma arvete õiendamistega teisitimõtlejate suhtes. Üldsus peab teadlik olema “teenetest”, isiklikest andmetest, nimedest, aadressidest, auastmetest ja ametialasest teenistuskäigust. Nende tegevusest peavad teada saama ka nende lähedased tuttavad. Las häbenevad neid nende järeltulijad ja lapsed! Musta nimekirja tuleb märkida igasuguseid nuhke, tsensuuriametnikke, pealekaebajaid – ühe sõnaga kõiki, kes kül ei kuulu julgeolekusse, kuid kes aktiivselt aitasid maha suruda DL.

Igasugustele reeturitele ja provokaatoritele esitab DL oma eriarve.