Arreteerimise puhul peab demokraat end pidama ülal külmavereliselt ja väärikalt, mäletada seda, et ta on suure liikumise esindaja. Arreteerimise momendist alates on vaja end koguda ja ettevalmistuda vahetuks võitluseks julgeolekuga.

Arreteerimise puhul on vaja nõuda prokuröri poolt sanktsioneeritud, motiveeritud arreteerimise orderi esitamist ning takistada igasugust ülekuulamise katset operatiivtöötajate poolt.

Tuleb meeles pidada, et ebaseaduslikku arreteerimist karistatakse nõukogude seaduse poolt vabaduse kaotusega kuni ühe aastani. Arreteerimisest peavad koheselt teadma omaksed, kus ka arreteerimine poleks aset leidnud.

Käitumist ülekuulamisel peab määrama järgmine reegel: mitte mingisugust informatsiooni julgeolekule! Isegi esimesel pilgul süütu informatsiooni andmine võib olla uurimiskäigus puuduvaks vahelüliks.

DL-sse puutuvate faktide teadaandmine julgeolekule on ürituse reetmine koos kõikide tulenevate tagajärgedega. Reetmist ei õigustata millegagi.

Uurijale informatsiooni mitte väljaandmise eesmärgil tuleb süüdistataval või tunnistajal keelduda tunnistuste andmisest ülekuulamisel või pidada kõige üldisemat vestlust, mitte puudutades konkreetseid fakte. Siinjuures tuleb meeles pidada, et tunnistusest andmise keeldumise pärast karistatakse tunnistajat paranduslike töödega kuni kuue kuuni, teadlikult valede tunnistuste eest aga vabaduse kaotusega kuni kolme aastani. Intellektuaalse kindlusetuse juures on tunnistaja kohustatud valima esimese variandi. Süüdistatav ei kanna mõlematel juhtudel mitte mingit vastutust ja võib kasutada mõlemaid variante.

Ülekuulamise käigus peab kategooriliselt katkestama laialdaselt kasutatavaid uurijate katseid esitada küsimusi, mis ei puuduta uuritavat asjaolu, mille eesmärgiks on saada lisainformatsiooni. Viimane on seaduse otsene rikkumine.

Ülekuulamise käik seisneb ülekuulatava psühholoogilise mõjutamise kolme meetodi järjekindlas kasutamises.

H i r m u t a m i n e. Ülekuulatavale sisendatakse, et uurijatele on kõik juba teada, et ta on täielikult paljastatud, et tal on lootusetu olukord ja teda ootab range karistus. See juhtub kõige sagedamini siis, kui uurijad veel midagi ei tea ja neil on vaid udused kahtlustused. Kui inimene on lõplikult ära hirmutatud, siis sisendatakse talle, et juhul, kui ta annab “puhtsüdamlikke” tunnistusi, siis tänu nendele tunnistustele võib ta vältida kõiki ebameeldivusi. Praktika on näidanud, et sellised tunnistused mitte ainult ei kergenda, vaid tavaliselt oluliselt raskendavad süüdistatava olukorga, kuna ükskõik milline julgeolekule antud informatsioon annab ülekuulatava nende võimu alla, varustades uurijaid süüdistava materjaliga kahtlustatava vastu. Ülekuulatav satub lõksu, püüdes kergendada oma olukorda. Siinjuures tuleb meeles pidada, et tunnistustele andmise sundimise ja teiste ebaseaduslike aktide eest juurdluse käigus karistatakse kuni viie aastase vabaduse kaotusega.

S a n t a a ž. Ülekuulatavale sisendatakse, et tema sõbrad, tuttavad või omaksed on juba andnud kõige üksikasjalisemaid paljastavaid ülestunnistusi tema suhtes. Sellega püüavad uurijad või teiste inimeste võltsitud tunnistuste ettenäitamisega. Et vältida seda ohtlikku lõksu, tuleb silmapilkselt hinnata uurijate käes olevate faktide reaalsust ja tõepärasust, nõuda vastastamist teiste ülekuulatavatega tõelise olukorra väljaselgitamiseks. Mingil juhul ei tohi anda kättemaksu või solvatud tunnete ajenditel saatuslikke ülestunnistusi.

Ä r a o s t m i n e. See on kõige ohtlikum lõks. Ülekuulatavat kiidetakse tema tarkuse, talendi, kodaniku vooruste ja teiste omaduste eest, teeseldakse kaastunnet, püütakse isalikult esile kutsuda avameelsust, lubatakse kaasaaitamist töö- ja elu küsimustes. Siis, justkui juhuslikult tehakse ettepanek anda formaalsuse täitmiseks uurijale mõningaid andmeid või osutada teisi teeneid. Palju inimesi on saanud sellise oootamatut lahke ja salakavala võtte ohvriks.

Praegusel ajal pole andmeid, mis tõendaksid julgeoleku poolt kasutatud piinamismeetodite kasutamist, kuid NSVL RJK eriotsuse järgi võidakse kasutada nn. psühhofüüsilist meetodit. Näiteks baptistliku liikumise nn. “initsiativnikute” liidrite G.Vintsi ja G.Grjutskovi tulemusteta ülekuulamine 1967.a. eesmärgiga väljaselgitada nende trükikodade paiknemine NSVL territooriumil. Psühhofüüsilise meetodi olemus seisneb selles, et ülekuulatava külge ühendati psühhomeetrilise aparatuuri andurid (nn. valedetektori põhimõttel), neile manustatakse keemilisi aineid, mis värskendavad mälu ja nõrgendavad tahet. Ülekuulamine kestab pikemat aega – kuni 18-20 tundi järjest.

Vaatamata sellele, et psühhofüüsilist meetodit kasutatakse harukordselt harva, peavad demokraadid olema ettevalmistatud ka selliseks katsumuseks. See meetod võib anda mõningaid tulemusi nõrkade ja väheteadlike inimeste hulgas. Isegi keskmise tahtejõu kontsentreerituse ja sisemise moraalse distsipliini juures kaotab meetod täielikult oma efekti. On vaja teada, et ei ole olemas ja vaevalt lähematel sajanditel luuakse inimmõtteid lugev aparatuur. Selle meetodi rakendamine on ebaseaduslik ja sellisel juhul on uurijale ettenähtud vägivaldse tunnistusi andma sundimise ja isiku mõnitamise eest vabaduse kaotus – 3 kuni 10 aastani.

Ülekuulamise protokolli on vaja hoolikalt kontrollida kuni on kõrvaldatud kõige väiksemadki ebatäpsused.

Kohtus peavad demokraadid end ülalpidama ausalt ja mehiselt, mitte reetma üritust, mida nad teenivad.Tuleb kasutada läbimõeldud kaitset, opereerides uurimismaterjalides puuduvate andmetega. Kohtu materjalid tuleb viivitamatult levitada ja kohtualusele osutada igasugust võimalikku moraalset ja majanduslikke toetust.

Ühiskonna terroriseerimiseks mõeldud poliitiliste protsesside tulemused annavad tavaliselt vastupidist efekti – demokraatia eest võitlejate ridadesse tulevad kümned uued inimesed, kes on nördinud juhtiva ladviku ebaseaduslikkusest ja omavolist.